Kaitseministeerium tahab hüvitist maksta ka hukkunud kaitseväelase elukaaslasele

Kaitseministeerium tahab muuta kaitseväelase hukkumise korral riigilt ühekordset hüvitist saavate inimeste ringi, et hüvitist oleks seaduslik õigus saada ka hukkunuga vabaabielus elanul.

Kaitseministeerium tahab muuta kaitseväelase hukkumise korral riigilt ühekordset hüvitist saavate inimeste ringi, et hüvitist oleks seaduslik õigus saada ka hukkunuga vabaabielus elanul.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kärt Liekis

Kehtiv kord näeb ette, et ligi kahe miljoni krooni suurust hüvitist makstakse teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on hüvitise saajate ring määratletud perekonnaseaduse sätetest lähtuvalt, kuid perekonnaseadus ei sätesta vabaabielu ega elukaaslase mõistet.

«Kaitseväeteenistuse spetsiifikast tulenevalt on teenistusülesannete täimtisel hukkunud reeglina noored inimesed, kes ei ole jõudnud luua traditsioonilist perekonda,» tõdes minister. «Nimetamisväärne hulk kaitseväelasi elab vabaabielulises suhtes.»

Aaviksoo märkis, et välisoperatsioonidel osalevate kaitseväelaste poolt on korduvalt avaldatud soovi, et reaalselt perekonnana toimivas, kuid perekonnaseaduse alusel registreerimata suhtes elavate kaitseväelaste elukaaslased oleksid kaitseväelaste hukkumise korral makstavate hüvitiste jagamisel koheldud võrdselt teiste perekonnaliikmetega.

Probleemi lahendamiseks tahab ministeerium muuta hüvitise jaotamise korda nii, et pool hüvitisest läheks jagamisele kaitseväelase kirjalikult fikseeritud tahteavalduse alusel ning teine pool perekonnaseaduse alusel. Kui kirjalik tahteavaldus puudub, siis läheb hüvitis jagamisele pelgalt perekonnaseaduse järgi.

Elukaaslase hüvitisete jäämise küsimus kerkis üles tänavu suvel, mil Afganistanis hukkunud kaitseväelase Allain Tikkoga vabaabielus elanud naine jäi hüvitiseta. Seejuures oli paaril ka laps.

Allikas:

Postimees