Jolanta blogi

Enesetutvustus

Ma olen sõduri elukutsest unistanud juba põhikoolist saadik. Kuna olen iseloomult väga isamaaline ja armastan oma kodumaad, siis  see amet tundub minu jaoks igati õige valik olevat. Minu huvi riigikaitse vastu on suur ja mul on soov end selles valdkonnas teostada ning oma panus anda – pole veel teist asja, mis mulle niivõrd südamelähedane oleks. Gümnaasiumis viisin läbi uurimistöö, mille teema oli ajateenistus. Nimelt uurisin noormeeste arvamusi ajateenistusest –  nendelt, kes on selle läbinud, ja nendelt, kes pole, ning võrdlesin vastuseid. Küsimustikke oli kaks ja mõlemad sisaldasid ligi 30 küsimust. Vastuseid oli mõlemal küsimustikul üle saja, seega töö oli põhjalik ja aeganõudev, aga see-eest põnev. 

  Enne ajateenistust jõudsin käia ühe aasta Tartu Ülikoolis ajalugu õppimas. Miks ma kohe peale gümnaasiumit ei läinud aega teenima? Ütlen ausalt, et mingi hetk, umbes gümnaasiumi keskel, hakkasin endas ja enda unistustes kahtlema, kartsin, et ei saa kaitseväes hakkama. Pealegi lähedased survestasid ülikooliga. Selline asjade käik, et ma lähen ülikooli õppima ja muud eriala omandama, tundus neile olevat kõige õigem ja parem variant minu hüvanguks. Nad ei kujutanud mind ette kaitseväelasena. Niisiis asusin ajalugu õppima mõttega, et minust saab ajaloolane ja et see on mulle kõige sobivam. Tegelikult ajalugu on riigikaitse kõrvalt teine asi, mis mulle on alati huvi pakkunud ning selle kasuks otsustamine polnud sugugi ootamatu. Kuid aastaga võib palju muutuda…

  Sügisel liitusin Naiskodukaitsega, kuna huvi riigikaitse vastu oli endiselt olemas ning ma soovisin end sellega kuidagi siduda. Selle lühikese ajaga jõudsin tegelikult päris palju Naiskodukaitse tegevusest osa võtta – läbisin kaks kohustuslikku baasväljaõpet, käisin lasketiirus ning liitusin maakaitsepäeva sponsorlustiimiga, mille raames jätkus tegevust detsembrist juunini. Kui aastas on kohustuslik vähemalt 48 tundi tegevust, siis mul on neid tunde kõvasti rohkem.

Naiskodukaitse pidulikus vormis

Mida rohkem ma end Naiskodukaitse kaudu riigikaitsega sidusin, seda enam ma nägin ennast pigem riigikaitse vallas tegevana kui ajaloo erialal. Ma soovisin veel rohkem endast anda. Veebruaris asusin tööle G4S-i firmasse ning paari kuu jooksul juba omandasin turvatöötaja kvalifikatsiooni. Varasemalt töötasin aastaid klienditeenindajana (jah, ma töötasin kooli kõrvalt juba 11. klassist alates). Olen ametivahetusega rahul. 

Tööl Audru ringrajal

Peagi tuli see aeg, kus ma hakkasin taas ajateenistusele mõtlema. Seda osalt tänu nii Naiskodukaitsele kui ka tööle. Üks minu naiskolleeg oli samuti läbinud ajateenistuse ning rääkis sellest palju ja nii, et silmad särasid. 

_____________________________________________________________________________

1.Sissekanne – 20. märts – ajateenistuse infopäev naistele Tartus, Kaitseväe Akadeemias

Infopäev oli väga huvitav ja informatiivne ning oli tore näha nii palju huvilisi! Peale seda üritust olin kindel, et pean ajateenistusse minema. Samal õhtul saatsin ka avalduse Kaitseressursside Ametile. Esimene väike, kuid samas tohutu samm oli seega tehtud. Ootasin ärevusega vastust. Kutse arstlikusse komisjoni saabus umbes poolteist nädalat hiljem.

23. aprill – arstlik komisjon

  Saabusin esimesena kohale. Olin sellel päeval ainukene neiu, kes soovib aega teenima minna. Eks mind vaadati natuke imelikult, aga mulle isegi meeldis selline tähelepanu. Nalja tegi mulle see, kuidas komisjoni töötajad meie poole pöördusid – “poisid”, kuigi üks väike neiu oli ka seal. Suurt numbrit ma sellest ei teinud, kuna ei näe põhjust solvumiseks, kuigi mõni ehk oleks seda isegi teinud? Mulle pakkus see lihtsalt nalja – sain ka end kord mehisena tunda! Komisjon läks üldiselt väga hästi, kuna olen täiesti terve. Inimesed olid seal väga sõbralikud ja armsad, olen kuulnud hirmsaid lugusid kurjadest ja pahatahtlikest ametnikest, aga vähemalt seekord need ei vastanud küll tõele. Ainuke viga, mis mul tervise juures on, on silmanägemine, mis ei ole kahjuks nii hea, kui võiks olla. Ka silmaarst proovis mind ümber veenda, et ma läheks hoopis lastearstiks, mis mina, nii väike ja armas neiu, ikka sinna sõjaväkke ronin! 😀 Tegelikult oli silmaarst väga tore naisterahvas, aga eks ma saan aru, et võib olla raske aru saada, miks ma just selle tee valin. Ma ei oska sõnadesse panna seda rõõmu, kui olin komisjoni arstidelt kätte saanud  kolm jah-i – olen ajateenistuseks kõlblik. Avaldasin soovi aega teenida 1. jalaväebrigaadis. Teeniskustkoht esialgu ei olnud teada. See, et minu esimeseks teenistuskohaks osutub Tapa, selgus alles bussis, teenistuse esimesel päeval. 😀

23. juuni – võidupüha ja maakaitsepäev, viimased suured tegevused enne ajateenistust

Nagu enne mainisin, olin ma Naiskodukaitse maakaitsepäeva sponsorlustiimis. Iga aasta korraldavad naiskodukaitsjad heategevusliku loterii, mille tulu läheb heategevuseks. Selle aasta tulu läks naiste turvakodu siseruumide renoveerimiseks. Minu ülesanne oli suhelda erinevate ettevõtetega ja küsida neilt sponsorlust ning hiljem ka asjadele järele minna ja need õigesse kohta toimetada. Võin kindlalt väita, et varem pole ma nii palju kirju saatnud. Tiimi peale saime kokku üle 2000 auhinna!

23. juunil oli mul mitu ülesannet. Esiteks ma seisin VIP-alas ja kontrollisin kutseid. Peale seda, kui paraad läbi sai, asusin loteriid linna peale müüma. Oli väga tegus ja tore päev. Paraadi kõned olid võimsad ja läksid hinge. Seal seistes, Naiskodukaitse pidulikus vormis, tekkis mul uhke tunne, et panustan mingil määral riigikaitsesse. Sel hetkel ma sain aru, et teen õiget ja südamelähedast asja. Hiljem ringi käies ja loteriid müües, kuulsime mitmelt isikult seda, et meie panus on tänuväärne. Seda oli väga hea meel kuulda ning andis motivatsiooni uuteks ettevõtmisteks. Kahjuks see aasta ma paraadil ei marssinud, kuna töö kõrvalt oli väga raske leida aega, et proovidel käia. Kindlasti tuleb uusi võimalusi!

Mida ma soovin ajateenistusest kaasa saada, mis on minu ootused?

Eesmärgid:

  1. leida oma kutsumus, loodetavasti riigikaitse valdkonnas
  2. saavutada parem füüsiline vorm (viimati tegelesin spordiga regulaarselt kaheksa aastat tagasi, seega alguses saab raske olema, aga loodan ajateenistusest sportimisharjumuse saada)
  3. head tutvused (need ei tee kunagi paha)
  4. mugavustsoonist võimalikult palju väljuda (annab võimaluse katsetada uusi asju ja areneda isiksusena)
  5. saada julgust juurde (olen iseloomult pigem tagasihoidlik ja vaikne, ei meeldi esineda, ehk annab seda muuta)
  6. kasutada vaba aega võimalikult mõistlikult ära (mind on hoiatatud, et ajateenistuses võib esineda palju “passimist”, aga see on igaühe enda teha, kuidas seda “passimisaega” kasutab – võib lugeda, õppida uut keelt (praegu on mul pooleli näiteks prantsuse keele õpingud) vms
  7. olla eeskujuks teistele

Ootused:

  1. sõbralik õhkkond
  2. hea toit (muidugi, see on tähtis)
  3. toetavad ülemad
  4. et suvi ei tule väga palav (talvel saab riideid rohkem selga panna, suvi on väheke problemaatilisem)
  5. palju huumorit (eriti musta, ilma selleta oleks kindlasti raskem ja masendavam)

Üldiselt ootusi mul palju ei ole, pigem ma loodan enda peale ja tegutsen selle nimel (ja mõtlen kõik asjad läbi), et minu kulg ajateenistuses oleks võimalikult hea. 🙂