Distantsõppe väljakutsed riigikaitseõpetuse valikaines

Käesolev kirjatükk on põgus tagasivaade distantsõppe perioodile riigikaitseõpetuse valikaine õpetajana ühe nö maakooli näitel. Olen siia viidetena koondanud ka mõned minu hinnangul asjalikud artiklid nii distantsõppe kui ka riigikaitseõpetuse teemadel. Eks iga kool ja iga õpetaja omavad erinevaid kogemusi sellest perioodist, seega ma ei pretendeeri kuidagi lõplikule tõele ega arva, et siin kirjutatud on juhend, kuidas asju teha. Minu tagasivaade puudutab kevadet 2021, kuna just kevadsemestril minu koolist tunnid toimuma pidid.

2020 aasta tabas ühiskonda, s.h ka haridussüsteemi, olukorraga, milleks tegelikult valmis ei oldud. COVID-19 ülemaailmse pandeemia tingimustes võeti kevadel vastu otsus suunata kõik kooliastmed distantsõppele. Ilmselt vastu enamuse ootusi, kordus see olukord taas õppeaastal 2020/2021. Ja kahjuks on juba ka käesoleval sügis-talvel olukord osades koolides kriitiline. Niivõrd laiaulatusliku distants- ehk e-õppele minekut ja kontakttundide piiramist pole varasemalt (vähemalt taasiseseisvunud) Eestis olnud. Loomulikult ei oleks selline õppetöökorraldus ilma tänapäevaste digilahendusteta üldse mõeldav olnud. Hea ülevaate koole tabanud väljakutsetest annab Riigikogu Toimetistes ilmunud uurimus, kus indikeeritakse peamised haridusvaldkonda tabanud väljakutsed ja kitsaskohad seoses distantsõppega.[1] Ei hakka siinkohal sealkirjutatut ümber jutustama, aga kel huvi, soovitan asjaliku kokkuvõttega tutvuda.

 

Õppetöökorralduse mõju ja kohanemine

Kuidas siis selline õppetöö korraldus minu kui riigikaitseõpetaja tööd mõjutas? Õiguskantsleri aastaülevaates 2020/2021 iseloomustatakse distantsõpet kui „…teistsugust ja rikastavat õppeviisi, mis muu hulgas aitab arendada iseseisva töö oskust“.[2] Paljuski praktiliste kooliainete jaoks, milleks kahtlemata on ka riigikaitse õpetus, on selline olukord aga võimendatult keeruline ja õpetajale paras peavalu lahendamiseks. Kuidas sa viid ainekava järgselt läbi distantsilt ja nö virtuaalselt laskmist, topograafiat, esmaabi, näitad filmi, olles kindel, et teiselpool ekraane keegi reaalselt ka jälgib seda? Nagu hea kolleeg on aine kohta tabavalt kirjutanud: „Riigikaitseõpet võib võtta kui elamusturismi, kus õpilased saavad kahe- või neljapäevases välilaagris kogeda elu kellenagi, kes nad tegelikult ei ole“.[3] Ekskursioonid ja välilaagrid on muidugi hoopis omaette teema distantsõppe tingimustes ja paratamatult tuligi palju tegevusi edasi lükata.

Lisaks on minu kui õpetaja jaoks väga oluline vahetu suhtlus ja tagasisidestamine õpilastega. Õpilastega koos kasvamine, kui nii öelda. Ja klassiruumis, eriti kui on väike grupp õpilasi, on märgatavalt lihtsam ja vahetum reageerida ning juhendada. Selle võimaluse puudumine oli minu jaoks kõige raskem, mille kõrval oma õppematerjalide ja metoodika mõningane muutmine ei olnudki nii keeruline. Tänapäeva õpilaste puhul enamasti ei olegi olemuslikult võõras teha tunde distantsilt. Kui kvaliteetne see on, on iseasi aga tehnoloogiast sõltumine nutiajastul teeb ses osas lihtsamaks olukorra. Ent õpetajana ma julgeks öelda, on see kõik nö poolik lahendus, mis ei anna edasi sama hea tasemega sisu. Sama on iseseisvatöö ja loominguliste koduste ülesannete mahu suurendamisega, tagasisidestamine ja koos analüüsimine on ikkagi piiratud võimalustega ju.

 

Lahenduste otsimine ja kolleegide tugi

Kuna kaasan alati ka külalisesinejaid oma valdkonnast rääkima, siis oli näha, et ka seal oli inimestel raskusi oma teema sama kvaliteediga edasi andmisel. Aga eks olukord oligi vist harjumatum just täiskasvanutele, ka eelmainitud õppematerjalide osalises ümbertegemises. Küll toodeti mitmeid e-loenguid ja neid jagati koos muu kasuliku materjaliga meie riigikaitseõpetajate listis (seda haldab Kaitseressursside Amet). Selles osas ei ole mul võrdlust teiste valdkondade õpetajatega, kuidas seal infovahetus ja kolleegide aitamine toimis. Eks riigikaitseõpetajad on ka natuke ummamuudi seltskond, kuna nii 90% meist ei tee pedagoogi tööd põhikohaga vaid pigem hobikorras muude tööde-tegemiste kõrvalt. Igatahes oli hea näha aktiivset koostööd ja kogemuste/materjalide jagamist kamraadidega. Küll oli see peaasjalikult vabatahtlik algatus, mitte riiklikult suunatud või toetatud.

Aga siis, kui koolimaja on kinni ja ekskursioone teha ei saa, kuidas läbi viia topograafia tundi ja kaardiõpet ja näiteks laskmist? Mina ütlen, et tuleb olla leidlik ja kui pole keelatud, siis miks mitte läheneda avatud meelel olukorrale. Siinkohal suured tänud ka kooli direktorile, kes minuga kaasa mõtles, konsulteeris vajadusel ka Terviseametiga ja oli alati valmis leidma lahendusi. Näiteks sama topo aineosa koos kaardiõppe, kauguste määramise jms saime tehtud kooli hoovis ja lähiümbruses. Tõime lauad välja, kõik sai desovahendiga üle lastud, jagasime maskid õpilastele ning sai hoida ka vajaliku distantsi värskes õhus. Lõuna oli võimalik võtta pakkidena kooli sööklast. Terve päev sisukat tegevust ja näha oli, et ka õpilastel oli sära silmis. Ilmaga vedas ka muidugi, oli ilus päikseline ja hoogu andis ka aia tagant kohalikust lasteaiast kostev lõõtsamäng ja lustlik laul.

Saime tehtud ka laskepäeva, kuna ühistranspordiga sõitmine polnud ju keelatud (ehk kuidas jõuda sihtkohta) ning kandes maske ja hoides distantsi oli avatud tiirus võimalik igati edukalt nii ohutustehnika, relvade tutvustus kui praktilised laskeharjutused läbi viia. Jällegi õpilastele nagu sõõm värsket õhku (ka sõna otseses mõttes) arvuti tagant välja tulla. Toit oli taaskord igale õpilasele pakitud kaasa kooli poolt. Annan muidugi aru, et sellised lahendused on võimalikud ainult väikse grupiga nagu mul (kümmekond õpilast) aga kui sul on seal 50-70 õpilast, siis ei mängi välja.

Õnneks laagri ajaks suvehakul oli olukord terviserindel juba parem ning välitingimustes toimunud laagrid lubatud. 2020 aastal nii hästi küll ei läinud näiteks. Loomulikult tuli ka laagris tegevused üle vaadata ja tagada võimalikult parim kaitse viiruse leviku tõkestamiseks. Keeruline väljakutse taas aga õnneks laagrit korraldanud Rapla maleva kaitseliitlased olid valmis koostööks ja lahenduste leidmiseks. Sest oli ka üksusi, kes oma toetusel toimuma pidanud välilaagrid ära jätsid. Usun, et ka laagrit külastanud Kaitseressursside Ameti vaatleja jäi nähtuga rahule ja õpilaste tagasiside peale laagrit oli väga positiivne, mis annab indu jälle järgmine aasta võtta vedada õpetajana uus kursus.

Niisiis, nagu ka lahingolukorras, tuleb muutunud oludega kohaneda, reageerida kiirelt ja adekvaatselt ning loominguliselt. Et õpilased saaksid seda, mida neile on lubatud – „Eriline õpetaja, mitmekülgne õpe, põnevad õppekäigud ja muidugi riigikaitselaager kursuse lõpus – kõik kokku annab kogemuse, millest tasub osa saada“.[4] Eelis on muidugi neil, kelle õppegrupp ei ole väga suur. Aga oluline ikkagi on just see avatud mõtlemine, hea koostöö kooli juhtkonnaga ning ka tihe suhtlus õpilastega. Sest kõik eelkirjeldatud kontaktsed välitegevused olid õpilastele ja nende vanematele eelnevalt kommunikeeritud ja antud võimalus ka mitte osaleda, kui keegi seda ei soovi. Erand, mida tavaolukorras ei teeks.

 

Soov tulevikuks

Kokkuvõtteks jääb vaid loota, et distantsõppe periood jääbki ajalooks ning sellised artiklid tagasivaateks, mitte rutiinseks kirjelduseks iga aastases pandeemiast tingitud distantsõppe perioodist. Olgu see minu üks jõulusoovidest mööduva 2021 aasta puhul.

 

Janno Isat

Riigikaitseõpetaja

Kullamaa Keskkool

 

Viidatud artiklid ja leheküljed:

1)  „Distantsõpe 2020 – pilguheit õpilaste ja õpetajate kogemustele“ (Tammets, Soodla, Eisenschmidt, Ley), Riigikogu toimetised , 2021

 https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2021/06/121-128_Fookus-Tammets-Eisenschmidt-Soodla-Ley.pdf

2) „Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021“, õiguskantsleri büroo, 2021

https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/haridus-ja-too  

3) „Riigikaitseõpetus annab selgroo ja kaitsetahte“ (Pals), Postimees, 28.11.2021

https://arvamus.postimees.ee/7395145/kristo-pals-riigikaitseopetus-annab-selgroo-ja-kaitsetahte

4) „Riigikaitseõpetus“, Kaitseressursside Amet, 2021

https://kra.ee/riigikaitseopetus/

 

[1] „Distantsõpe 2020 – pilguheit õpilaste ja õpetajate kogemustele“ (Tammets, Soodla, Eisenschmidt, Ley), Riigikogu toimetised, 2021

[2] „Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021“, õiguskantsleri büroo, 2021

[3] „Riigikaitseõpetus annab selgroo ja kaitsetahte“ (Pals), Postimees, 28.11.2021

[4] „Riigikaitseõpetus“, Kaitseressursside Amet, 2021