Afganistanis hukkus Eesti kaitseväelane

Täna hommikul langes Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites Estcoy-9 kaitseväelane nooremseersant Kristjan Jalakas (19).

Täna hommikul langes Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites Estcoy-9 kaitseväelane nooremseersant Kristjan Jalakas (19).

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastased mässulised ründasid Eesti jalaväeüksust isevalmistatud lõhkekehaga Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas. Jaoülema abi nooremseersant Kristjan Jalakas langes, kui tema allüksus hõivas Wahidi patrullbaasist vähem kui kahe kilomeetri kaugusel ühte hoonetekompleksi, eesmärgiga panna välja vaatluspost. Teised kaitseväelased rünnakus kannatada ei saanud.

1.Jalaväebrigaad on langenu lähedasi teavitanud. Kaitsevägi avaldab nooremseersant Kristjan Jalaka lähedastele siirast kaastunnet ning palub ajakirjanikel respekteerida langenu pere ja sõprade leina.

Nooremseersant Kristjan Jalakas alustas teenistust kaitseväes 2008. aastal Vahipataljonis. Pärast ajateenistust jätkas nooremseersant Jalakas teenistust elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis ja Kalevi jalaväepataljonis, kus teenis jaoülema abina.

Praegu teenivad Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii Estcoy-9, logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis on 155 kaitseväelast.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Kaitseministeeriumi 1. korruse fuajees (Sakala 1) on avatud kaastundeavalduste raamatud, samuti on Kaitseministeeriumi veebilehel www.kmin.ee avatud elektrooniline kaastundevalduste raamat.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Gruusiast saab suurim panustaja Afganistanis

Gruusia on teatanud kahe kergerelvastusega kompanii ja ühe raskerelvastusega pataljoni ehk ligi tuhande sõduri saatmisest Afganistani.


Foto: www.geoarmy.info
Foto: www.geoarmy.info

Thbilisi püüab hoida end USA vaateväljas ja tekitada Washingtonis võlgu olemise tunnet.

Gruusia on teatanud kahe kergerelvastusega kompanii ja ühe raskerelvastusega pataljoni ehk ligi tuhande sõduri saatmisest Afganistani.

Otsus tuli Thbilisist pärast seda, kui USA president Barack Obama lubas suurendada Ameerika sõdurite arvu Afganistanis 30 000 võrra ning pöördus NATO ja teiste liitlaste poole palvega läkitada sinna veel 7000 sõdurit. Gruusia on küll oma NATO-ambitsioonides frustreeritud, kuid lubas sõdureid sellegipoolest.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Jüri Luik: NATO arendustegevus võib sattuda löögi alla

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik möönab, et kaitseeelarvete vähenemine sunnib riike panema proportsionaalselt rohkem raha käimasolevatesse operatsioonidesse ning NATO arendustegevus võib sattuda löögi alla.


Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik möönab, et kaitseeelarvete vähenemine sunnib riike panema proportsionaalselt rohkem raha käimasolevatesse operatsioonidesse ning NATO arendustegevus võib sattuda löögi alla.

Kõige järsema kaitsekulude languse tegi läbi Läti. Nende kaitseeelarve on kukkunud aasta algusest 1,86 protsendilt sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 1,1 protsendile. Leedu kaitsekulud on langenud 1,3 protsendilt 1 protsendile SKT-st, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERRi Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-13_AK_NATO.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



“Välismääraja” 13. detsembril: Liiga suur Afganistani rahvuslik armee tekitab uusi ohtusid

Kõne all olid USA presidendi Barack Obama kõne Nobeli rahupreemia vastuvõtmisel ning Obama sõjaideoloogia vastavus riigi tegutsemisele Afganistanis. Lisaks tuli jutuks Afganistani sisepoliitiline olukord ning saate lõpuosas räägiti Venemaa õigusest kaitsta välisriikides elavaid Vene kodanikke sõjaliste vahenditega.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios diplomaat Harri Tiido ja Riigikogu liige Sven Mikser.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Kõne all olid USA presidendi Barack Obama kõne Nobeli rahupreemia vastuvõtmisel ning Obama sõjaideoloogia vastavus riigi tegutsemisele Afganistanis. Lisaks tuli jutuks Afganistani sisepoliitiline olukord ning saate lõpuosas räägiti Venemaa õigusest kaitsta välisriikides elavaid Vene kodanikke sõjaliste vahenditega.

Riikogu liige Sven Mikser märkis, et Obama Nobeli-kõnet ning kõnet, millega president teatas USA lisavägede saatmisest Afganistani, tuleks vaadelda sama kõnedetsükli eri osadena. Mikser nimetas õiglase sõjapidamise ning sõja vältimatuse mainimist Nobeli-kõnes uueks jooneks Obama administratsiooni ideoloogias.

Saatekülaliste seas tõstatas küsimusi Obama poolt välja öeldud Afganistani sõja lõputärmin, ning selle võimalik innustav mõju Talibani mässulistele.

Rääkides Afganistani sisepoliitikast nentis diplomaat Harri Tiido, et suure osa 30 000 USA sõdurist, kes lähiajal kriisikoldesse saadetakse, moodustavad instruktorid, kes hakkavad välja õpetama Afganistani rahvuslikku armeed. Armee plaanitav suurendamine 400 000 meheni aga koormab majanduslikult kohalikku valitsust ja välisdoonoreid, kes sõjaväge üleval peavad. Juba praegu maksab Taliban värvatud mässulistele tunduvalt rohkem, kui on rahvusliku armee sõdurite palk. Suur armee, kellele ei jõuta palka maksta, kujutab endast sõjalise riigipöörde ohtu. Samuti on afgaanide rahvuslikus armees paigast ära etniline tasakaal, tadžikkide ülekaal on potentsiaalne ohumärk.

Saate lõpul tõstatas saatejuht Kadri Liik küsimuse, kas Eestil on põhjust karta Venemaa presidendi kava seadustada kaasmaalaste sõjaline kaitse väljaspool Venemaa piire või on tegemist Medvedevi sisepoliitilise positsiooni tugevdamiseks ette võetud sammuga?

6. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Valitsusvastased ründasid Afganistanis Eesti sõdureid

Üks Eesti sõdur sai täna lahinguülesannet täites isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt haavata, tema elu ei ole ohus.

Üks Eesti sõdur sai täna lahinguülesannet täites isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt haavata, tema elu ei ole ohus.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Afganistani valitsusvastased mässulised ründasid täna Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas jalgsi patrullivaid Estcoy-9 jalaväelasi. Haavatu sai esmaabi ja ta evakueeriti sõjaväebaasi Camp Bastion kolmanda taseme välihaiglasse. Haavatut opereeriti ja arstide sõnul ei ole sõduri elu ohus.

Estcoy-9 jätkas operatsiooni oma vastutusalas. 1. Jalaväebrigaad on haavatu perekonda juhtunust teavitanud.

Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.

Eesti kaitsevägi osaleb sõjalistes operatsioonides Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast. 2005. aastast võitlevad Eesti jalaväelased Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



NATO uus strateegiline kontseptsioon parlamendiliikme vaatenurgast

Kümme aastat pärast praeguse strateegilise kontseptsiooni heakskiitmist on strateegiline keskkond ja NATO ise palju muutunud. Endine Norra välisminister Jan Petersen usub, et NATO arenemine, tema mittesõjalised osad ja tegevusvaldkonnad vajavad selgust.

Kümme aastat pärast praeguse strateegilise kontseptsiooni heakskiitmist on strateegiline keskkond ja NATO ise palju muutunud. Jan Petersen usub, et NATO arenemine, tema mittesõjalised osad ja tegevusvaldkonnad vajavad kõik selgust.

Foto: Høyres Hovedorganisasjon
Foto: Høyres Hovedorganisasjon

1999. aastal terrorismi vaevu mainiti. NATO ei kujutanud veel ettegi nii ambitsioonikat missiooni väljaspool oma tavapärast tegevuspiirkonda nagu Afganistan. Ka laienemisprotsess oli alles algusjärgus.

Kuid juba 2001. aastal rakendas allianss 11. septembri terrorirünnakutele reageerides esmakordselt 5. artiklit. Kaks aastat hiljem oli ta asunud oma kõige raskemale kaugmissioonile Afganistanis. Lisaks on NATO oma ridadesse vastu võtnud kümme uut liiget, loonud uusi struktuure, sõlminud partnerlussuhteid ja tulnud välja selliste algatustega nagu NATO–Venemaa Nõukogu. NATO hoiab „ust lahti” uutele liikmetele ja partneritele ning jätkuvasti edenevad ka tema suhted naabrite ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

NATO on demokraatlike riikide liit ja tema liikmesriikide parlamendid on esmatähtis sidekanal kodanike ja NATO juhtide vahel. Just parlamendisaadikutel tuleb sageli oma valijatele selgitada, miks on nappide ressursside kulutamine julgeolekule ja sõdurite eluga riskimine kaugetel operatsioonidel nii tähtis.

Seepärast leian, et uues strateegilises kontseptsioonis tuleks võtta arvesse mõningaid NATO riikide parlamendisaadikute seisukohti. NATO Parlamentaarne Assamblee koostab parasjagu uue kontseptsiooni kommentaari ja mul on au olla selle projekti eriettekandja.

Uuest strateegilisest kontseptsioonist saab allianssi suunav alusdokument. Samal ajal peab see olema loetav ja väljendama sõnaselgelt alliansi väärtusi ning teda ähvardavaid ohte.

Samuti peab ta määratlema põhimõtted, mis muudavad alliansi paindlikumaks, nii et see suudab paremini tulla toime tekkivate väljakutsetega. Mu märkused siin ei kajasta tingimata assamblee kõigi liikmete vaateid, kuid ma usun, et suur osa, kui mitte enamik mu kolleegidest jagab neid.

Me ei saa nõuda oma kodanikelt toetust alliansi missioonidele, kui meile ei ole selge alliansi otstarve. Meil on laiema üldsuse ja eelkõige oma liikmesriikide sõjavägede ees kohustus olla aus ja otsekohene meid ootavate väljakutsete ja selle suhtes, kuidas me näeme nendest tulenevate ohtude leevendamist.

Strateegiateemalises kirjanduses on palju küsimusi, mis kuuluvad julgeolekurubriiki. Keskkonnamured, terrorism, massihävitusrelvade levik, infoühiskond, energiajulgeolek ja paljud muud on teemad, millele vaid viidatakse.

Üsna ühel meelel ollakse ka selles, et meie ees seisvatel strateegilistel väljakutsetel ei ole puhtalt sõjalisi lahendusi. Seda on näha Afganistanis, kus sõjalised aspektid on täieliku lahenduse küll vajalik, kuid mitte piisav osa.

Uus strateegiline kontseptsioon peaks kinnitama julgeoleku ja arengu tihedat seotust ning tegema vastavad järeldused alliansi relvajõudude planeerimise ja siirmise kohta. Selle seotuse pärast on vaja, et poliitilised ja sõjaväelised juhid teeksid ülemeremissioonide kavandamisel ja täideviimisel võimalikult tihedat koostööd. Samuti tähendab see tihedamate sidemete arendamist vabaühendustega ning nende kaasamist.

Kuid on NATO ikkagi poliitilis-sõjaline ühendus. Me peame hoolikalt vaagima, kuidas ja millises ulatuses peab NATO konkreetseid väljakutseid lahendama. Suur julgeolekuprobleem on näiteks rahvusvaheline terrorism – eriti massihävitusrelvade sattumine äärmusorganisatsioonide kätte. Ometi pole selge, kas NATO on ikka õige organisatsioon selle ohuga tegelemiseks.

Demokraatlike riikide liiduna ei tohiks me siiski karta avalikult tunnistada, et me kaitseme oma kodanikke nende eest, kes vägivallaga rüvetavad meie ühiskonna põhimõtteid ja väärtusi. Samuti peaks NATO olema foorum teabevahetuseks ja reaktsioonide koordineerimiseks rünnaku korral.

Väljakutseid, mis võivad mõjutada meie vastastikust julgeolekut, on lihtne loetleda. Sama lihtne ei ole paraku määrata kindlaks võtmevaldkondi, kus NATO peaks etendama märkimisväärset osa.

Kuid see ongi uue strateegilise kontseptsiooni ülesanne.

Kui me jätame kõik julgeolekuriskid NATO kaela, tekib oht, et alliansi ressurssidega tuleb lahendada liiga suurt hulka probleeme. Võimalikke julgeolekuväljakutseid on lõputult, kuid ressursid on piiratud.

Parlamendisaadikud on ressursside piiratusest liigagi teadlikud. Seega on tähtis, et uus strateegiline kontseptsioon keskenduks sellele, mida NATO oskab hästi – planeerimine ja väljaõpe ning sõjaliste operatsioonide, aga ka humanitaar- ja tsiviilhädaabioperatsioonide korraldamine.

Me peame mõistma, et NATO ei saa lahendada kõiki maailma probleeme, vaid on pigem tähtis nurgakivi.

Üks valdkond, kus vaidlusi ei tohiks olla, on sõjaliste võimete arendamine ülesanneteks, mida meil tuleb täita alliansina.

Mõned analüütikud leiavad, et see on kompromiss territoriaalkaitse ja ekspeditsioonivõimekuse vahel. Ometi ei pea olema tingimata tõsi, et valmisolek sõjalise jõu kasutamise heidutamiseks Euroopas ja valmisolek julgeolekuväljakutsete lahendamiseks kaugetel maadel on ülesanded, mis omavahel otseselt võistlevad.

Olenemata sellest, kas relvajõud on kodubaasist 100 või 5000 kilomeetri kaugusel, vajavad nad ikkagi kõige tõhusamat side-, seire- ja muud varustust. Neil on vaja kiiresti liikuda ja olla kaitstud vastase tule eest. Kõige tähtsam on ehk see, et nad peavad saama väljaõppe toimetulekuks mis tahes olukorras.

Me peaksime samuti kaaluma NATO otsustusstruktuuride muutmist paindlikumaks ja kiiremaks. Põhja-Atlandi Nõukogu ja Sõjaline Komitee on iseseisvad organid, kuid nende ühendamine võiks otsustamisprotsessi muuta märkimisväärselt sujuvamaks.

Samas on alliansi otsustamisprotsessis keskne roll konsensusel, mille alusel peaks NATO oma suuri otsuseid tegema ka edaspidi. Kuid kas konsensus on vajalik igal tasandil ja kas vähem tähtsates küsimustes poleks kasulikum mõni muu menetlus? Sedamööda, kuidas allianss kasvab ja kuidas tihenevad meie sidemed muude rahvusvaheliste jõududega, nagu näiteks Euroopa Liidu ja ÜROga, muutub see küsimus üha aktuaalsemaks.

Mõningast tähelepanu väärib ka alliansi laienemine. Varsti võtame vastu kaks uut liiget – Albaania ja Horvaatia. Bukaresti tippkohtumisel deklareerisime kollektiivselt, et tulevikus ootame oma ridadesse ka Gruusiat ja Ukrainat. NATO Parlamentaarne Assamblee on alliansi kiiret ja suurt laienemist tugevalt toetanud.

Sellegipoolest peame varsti nentima, et alliansil on lepingupõhised piirid. Washingtoni lepingu 10. artikkel sätestab selgelt, et alliansiga võib liituda iga Euroopa riik. Kuid Euroopa riike, kes ei ole alliansi liikmed, jääb üha vähemaks. Ühel hetkel peame otsustama, kas see geograafiline piirang on veel asjakohane. Kui vastus on eitav, siis peame kaaluma, mida see tähendab alliansi tuleviku jaoks.

Strateegiline keskkond on radikaalselt muutunud. Aeg on küps uue strateegilise kontseptsiooni jaoks.

NATO pikaealisuse saladus peitub selles, et ta on osutunud kohanemisvõimeliseks organisatsiooniks ja on ikka oluline. Et see jääks nii, peab uus strateegiline kontseptsioon sõnaselgelt määratlema alliansi eesmärgid ja juhtima selle tulevikukümnenditesse.

Jan Petersen on Norra endine välisminister ja praegu NATO Parlamentaarse Assamblee eriettekandja strateegilise kontseptsiooni teemal.

Neljapäeval, 14. jaanuaril võõrustab Norra järjekordset strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi seminari, kus keskendutakse NATO partnerlussuhete tulevikule, nagu ka eelnevatel kohtumistel Luksemburgis ja Sloveenias.

Allikas:

NATO Teataja



Balti Kaitsekolledži järgmiseks ülemaks saab kolonel Meelis Kiili

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid kinnitasid täna Riias toimunud kohtumisel Balti Kaitsekolledži järgmiseks komandandiks kolonel Meelis Kiili.

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid kinnitasid täna Riias toimunud kohtumisel Balti Kaitsekolledži järgmiseks komandandiks kolonel Meelis Kiili.

Foto: Balti Kaitsekolledž
Foto: Balti Kaitsekolledž

Kolonel Kiili on praegu Eesti kaitseatašeeks Ameerika Ühendriikides ning asub kolledži ülemana teenistusse alates 2011. aastast. Seni juhib kolledžit Läti brigaadikindral Gundars Abols. Vastavalt Balti riikide vahelisele kokkuleppele määravad kaitseministrid kaitsekolledži uue ülema kindlaks aasta enne tema ametisseastumist.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on pärast Taanit, Leedut ja Lätit jõudnud kätte Eesti järg panna välja Balti Kaitsekolledži uus komandant. „On sümboolselt oluline, et esmakordselt hakkab kolledžit juhtima kooli enda vilistlane, kuna kolonel Kiili oli 2000. aastal kooli esimese lennu lõpetajate seas,“ sõnas Aaviksoo.

Samuti räägiti Balti riikide kaitseministrite kohtumisel rahvusvahelistel operatsioonidel osalemisega ja NATO uue strateegilise kontseptsiooniga seotud küsimusi.

Kaitseministrid allkirjastasid kolme riigi vahelise kaitse-alase koostöö aastaplaani 2010. aastaks, samuti andis Läti ülevaate oma kaitseministeeriumi ja kaitseväe plaanitavast juhtimisstruktuuri reformist.

„Majandussurutis on sundinud kõiki otsima innovaatilisemaid lahendusi. Ka Eesti kaitseväe arenguks võivad kogemusena olla olulised Lätis kavandatavad struktuursed reformid,“ nentis kaitseminister Aaviksoo.

Lisaks arutasid kaitseministrid USA Euroopas asuvate õhujõudude (U.S. Air Forces in Europe, USAFE) juhataja kindral Roger A. Brady’ga Balti riikide õhuvägede tulevikuga seotud küsimusi.

Balti Kaitsekolledži järgmine ülem kolonel Meelis Kiili on sündinud 20. märtsil 1965. Ta on õppinud Balti Kaitsekolledžis ja NATO Rooma Kaitsekolledžis ning erinevatel sõjalistel kursustel välisriikides.

Alates 1993. aastast on kolonel Kiili teeninud erinevatel ametikohtadel Kaitseliidus, Balti pataljonis, Eesti kontingendi ülema asetäitjana ÜRO missioonil Lõuna-Liibanonis. Samuti on kolonel Kiili teeninud Rahuoperatsioonide Keskuse ülemana, erinevatel ametikohtadel Maaväe staabis, sealhulgas maaväe ülema kohusetäitjana ning Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitjana. Alates 2008. aasta algusest teenib kolonel Kiili Eesti kaitseatašeena USA-s.

Allikas:

Kaitseministeerium



Välisilm esitleb: “Guantanamo seestpoolt” 14. detsembril

Esmaspäeval, 14. detsembril esitleb Välisilm USA-s käesoleval aastal valminud filmi “Guantanamo seespoolt”, mis räägib kurikuulsast sõjavanglast Kuubal.

Foto: ETV
Foto: ETV

Esmaspäeval, 14. detsembril esitleb Välisilm USA-s käesoleval aastal valminud filmi “Guantanamo seespoolt”,  mis räägib kurikuulsast sõjavanglast Kuubal.

Guantanamo laht… Kas vabaduse kaitsmise või reedetud vabaduse sümbol? 2002. aastal toimetati sinna Ameerika terrorismivastase sõja esimese laine vangid – mehed, kes tembeldati “hullematest hullemateks” ja jäeti mis tahes õigusteta. Tänaseni on see kogu maailmas hell teema, sest propageerides inimõigusi ja õiglast kohtumõistmist, rikuti jämedalt neidsamu aateid.

Mis toimus Guantanamo laagri traattõkete taga? See on olnud Ameerika valitsuse kõige kiivamalt varjatud saladus – kuni selle filmini…

Film on ETV eetris esmaspäeval 14. detsembril kell 22:30, ning kordusena teisipäeval kell 13:40.

Allikas:

ETV



Obama: sõda võib olla moraalselt õigustatud

Ühendriikide president Barack Obama võttis eile Norra pealinnas Oslos aset leidnud tseremoonial vastu maineka Nobeli rahupreemia.


Foto: www.whitehouse.gov
Foto: www.whitehouse.gov


Ühendriikide president Barack Obama võttis eile Norra pealinnas Oslos aset leidnud tseremoonial vastu maineka Nobeli rahupreemia.

«See on auhind, mis räägib meie suurimatest püüdlustest – sellest, et vaatamata kogu julmusele ja raskustele meie maailmas, ei ole me pelgalt saatuse vangid,» ütles Obama Oslo raekojas peetud pidulikul tseremoonial ja lisas, et võtab auhinna vastu tagasihoidlikkuse ja sügava tänutundega, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikad:

Postimees

CBS News Online



Aaviksoo autasustas välismissioonidel teeninud kaitseväelaseid

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Autasustatute seas olid Afganistanis, Kosovos, Bosnias ja Hertsegoviinas, NATO Iraagi väljaõppemissiooni koosseisus ja vaatlusmissiooni UNTSO koosseisus Lähis-Idas teeninud staabiohvitserid ja staabiallohvitserid, samuti Kabuli rahvusvahelisel lennuvälja perrooniteenindusmeeskonnas teeninud õhuväelased ja Kabulis Eesti diplomaati turvanud sõjaväepolitseinikud.

Kaitseminister Aaviksoo nentis medaleid üle andes, et arusaadavatel põhjustel paistavad avalikkusele kõige enam silma just kaitseväe suuremad missiooniüksused – Afganistanis tegutsevad jalaväekompaniid ja Kosovos teenivad luurerühmad.

„Samas tugineb nende üksuste edu suuresti just teile – staabiohvitseridele ja allohvitseridele, kes rahvusvahelistes staapides toetavad nii Eesti kui ka meie liitlasüksuste tegevust,“ ütles kaitseminister.

„Ilmselt ei tea veel paljud inimesed, et ka meie õhuvägi osales edukalt Kabuli rahvusvahelise lennuvälja töö tagamisel, või et Eesti kaitseväelased aitavad NATO Iraagi väljaõppemissioonis kaasa Iraagi enda julgeolekujõudude väljaõpetamisele,“ lisas Aaviksoo.

Jaanuaris valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

Pildid tseremooniast asuvad Kaitseväe Peastaabi fotogaleriis aadressil http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=album743

Allikas:

Kaitseministeerium



Briti eriesindaja: Eesti sõdur on vapper ja professionaalne

Ühendkuningriigi Afganistani eriesindaja Sir Sherard Cowper-Coles kohtus Tallinnas kaitseminister Jaak Aaviksooga ja eelmise Eesti kontingendi ülemaga Afganistanis ning Estcoy-8 ülemaga.

Ühendkuningriigi Afganistani eriesindaja Sir Sherard Cowper-Coles kohtus Tallinnas kaitseminister Jaak Aaviksooga ja eelmise Eesti kontingendi ülemaga Afganistanis ning Estcoy-8 ülemaga.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

„Selge on see, et Afganistanis ei ole ühtegi puhtalt sõjalist ega ka puhtalt mittesõjalist lahendust, mis tooks riiki pikema-ajalist stabiilsust,” kinnitasid Cowper-Coles ja Aaviksoo kohtumisel.

„Tarvis on afgaanide endi vastutust ning nende ühiskonnal ja kultuuril põhinevat pinnast, millele ehitada kõik ülejäänu”, selgitas kaitseminister ja rõhutas, et elementaarsegi stabiilsuse ning poliitilise dialoogi tekitamiseks on tarvis piisavat sõjalist kohalolekut.

Ühendkuningriigi eriesindaja kohtus värskelt Afganistanist naasnud Eesti kontingendi ülema kapten Janno Märkiga ning Estcoy-8 ülema kapten Tarvo Lugaga, kellega arutati olukorda Eesti kaitseväelaste vastutusalas Helmandi provintsis ning riikidevahelist koostööd operatsioonipiirkonnas.

Sir Cowper-Coles rõhutas kohtumisel, et on kõikide briti kontingendiülemate käest kuulnud seda, et Eesti sõdureid iseloomustab Afganistanis vaprus ja kõrge professionaalsus. „Tänan kõiki Eesti kaitseväelaseid selle töö eest, mis Afganistanis seni tehtud on,” sõnas Cowper-Coles.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Riigikogu pikendas kaitseväe missioone

Riigikogu võttis täna vastu otsused, millega pikendatakse Eesti kaitseväe välismissioone 2010. aasta lõpuni.

Riigikogu võttis täna vastu otsused, millega pikendatakse Eesti kaitseväe välismissioone 2010. aasta lõpuni.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud riigikogu otsus kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14.

rotatsiooni koosseisus, mis näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis, vahendas riigikogu pressiesindaja.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Medvedev kutsus Baltimaid koostööle läbi dialoogi

Vene presidendi Dmitri Medvedevi sõnul oleks õige teostada lähenemist Balti riikidega läbi dialoogi.


Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Vene presidendi Dmitri Medvedevi sõnul oleks õige teostada lähenemist Balti riikidega läbi dialoogi.

«Valitsusi juhivad erinevad inimesed, riikide eesotsas on erinevad inimesed, kuid mõnikord peab astuma üle nende stereotüüpide raamidest, mis tekkisid enne meid ja mis raskendavad meie diskussiooni,» rääkis riigipea Euroopa ja Aasia meediafoorumil RIA Novosti vahendusel.

«Seejuures tuleb loomulikult mäletada seda, mis meid ühendab, millised olid probleemid ja mitte püüda lõhkuda ajalugu. See on ka lubamatu,» lisas ta.

Loe edasi Postimehest!


Allikas:

Postimees



Tallinnas toimub Afganistani-teemaline konverents

Kolmapäeval, 9. detsembril toimub Tallinnas Eesti ja Ühendkuningriigi koostöös korraldatav Afganistani-teemaline konverents, kus osalevad Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi poliitikaeksperdid.

Kolmapäeval, 9. detsembril toimub Tallinnas Eesti ja Ühendkuningriigi koostöös korraldatav Afganistani-teemaline konverents, kus osalevad Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi poliitikaeksperdid eesotsas Eesti ja Ühendkuningriigi eriesindajatega Afganistanis ja Pakistanis, Harri Tiido ja Sir Sherard Cowper-Colesiga.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Konverentsil arutatakse viimaseid arenguid Afganistanis, sealhulgas näiteks presidendivalimiste järgset olukorda riigis, NATO vägede suurendamisega ja Afganistani julgeolekujõudude ning tsiviilsektori ülesehitamisega seonduvat. Samuti räägitakse olukorrast regioonis laiemalt, keskendudes eelkõige arengutele Pakistanis ning kõneldakse edasise koostöö edendamise võimalustest.

Välisministeeriumis toimuva konverentsi avab kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Allikas:

Välisministeerium



Suurõppus testis kaitseliitlaste vastupidavust ja oskusi

Pühapäeval lõpetati Kaitseliidu õppus „Orkaan 4“ Pärnumaal Tammuru lähistel osa võtnud üksuste koondrivistusega, kolmepäevasel suurõppusel osales kokku 587 kaitseliitlast erinevatest Kaitseliidu malevatest.


Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Pühapäeval lõpetati Kaitseliidu õppus „Orkaan 4“ Pärnumaal Tammuru lähistel osa võtnud üksuste koondrivistusega, kolmepäevasel suurõppusel osales kokku 587 kaitseliitlast erinevatest Kaitseliidu malevatest.

Õppusel harjutasid Kaitseliidu lahingüksused, sisekaitseüksused ja võitlusgrupid oma ettenähtud tegevuse põhielemente. Allüksuste juures viibinud hindajad jälgisid nii allüksuste juhtide kui reakoosseisu tegevust ja õppusejärgselt valmiva hinnangu alusel saavad pealikud kavandada oma allüksuste väljaõpet tulevikus, teatas Kaitseliidu Pärnumaa maleva propagandapealik Erik Reinhold.

Loe edasi Pärnu Postimehest!


Allikas:

Pärnu Postimees



Neeme Raud: tähtaegade ootus Afganistani sõjas

Ajakirjanik Neeme Raua arvates näitas Obama end uut Afganistani strateegiat visandades taas pragmaatikuna, kes püüab kaarte mängida mõlema käega. Ent kui edukalt?

Ajakirjanik Neeme Raua arvates näitas Obama end uut Afganistani strateegiat visandades taas pragmaatikuna, kes püüab kaarte mängida mõlema käega. Ent kui edukalt?

Foto: Postimees
Foto: Postimees

Oma peamise sõnumiga, et kui järgneva pooleteise aasta jooksul jõuliselt tegutseda, saab ehk Afganistanis otsi kokku tõmbama hakata, püüdis USA president Barack Obama olla meele järele nii neile ameeriklastele – suuresti konservatiivsele leerile –, kes toetavad uute vägede saatmist, kui ka ta oma võimubaasiks olevatele liberaalidele, kes on lisajõudude saatmise vastu ja soovivad teada, millal see operatsioon võiks lõppeda.

Tervet Neeme Raua arvamuslugu saab lugeda 8. detsembri Postimehes.

Allikas:

Postimees



Teisipäeval koguneb Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon

Teisipäeval, 8. detsembril koguneb esmakordselt Kadriorus, presidendi kantseleis Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon. Istungil määratakse Mälu Instituudi tegevussuunad ja uurimisvaldkonnad.

Teisipäeval, 8. detsembril koguneb esmakordselt Kadriorus, presidendi kantseleis Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon. Istungil määratakse Mälu Instituudi tegevussuunad ja uurimisvaldkonnad.

Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Eesti Mälu Instituut asutati 2008. aastal president Toomas Hendrik Ilvese initsiatiivil eesmärgiga jätkata inimõiguste süstemaatiliste rikkumiste uurimist Eestis ja Eesti Vabariigi kodanike ja elanike suhtes aastatel 1944–1991.

Rahvusvahelisse komisjoni kuulub silmapaistvaid teadlasi ja poliitikategelasi mitmest riigist:

Enrique Barón Crespo (Hispaania, õigus- ja majandusteadlane, Euroopa Parlamendi president 1989–1992)

Lasse Lehtinen (Soome, kirjanik, Euroopa Parlamendi liige 2004–2009)

Paavo Keisalo (Soome, endine diplomaat, aastatel 1999–2009 minister Max Jakobsoni abi tema kohustustes Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni esimehena)

Pavel Žaček (Tšehhi, sotsiaalteadlane Totalitaarsete Režiimide Uurimise Instituudi direktor)

Nicholas Lane (Ameerika Ühendriigid, Ameerika Juudi Komitee endine asepresident ja rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees, 1999–2009 Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni liige)

Kristian Gerner (Rootsi, Lundi ülikooli emeriitprofessor, ajaloolane)

Timothy Garton Ash (Ühendatud Kuningriik, Oxfordi ülikooli Euroopa uuringute professor, Oxfordi ülikooli St. Anthony kolledži Isaiah Berlini lektoraadi juhtivteadur ja Stanfordi ülikooli Hooveri instituudi vanemteadur)

Yakov M. Rabkin (Kanada, Montreali ülikooli ajalooprofessor)

Norman M. Naimark (Ameerika Ühendriigid, Stanfordi ülikooli Robert ja Florence McDonnelli lektoraadi Ida-Euroopa Uuringute professor)

Markus Meckel (Saksamaa, usuteadlane ja poliitik, Saksa DV välisminister aprillist augustini 1990, Saksa Bundestagi liige 1990–2009)

Eest Mälu Instituudi juhatuse liige Toomas Hiio ütles ERR Uudisetele, et instituut üritab teada saada, mis Nõukogude ajal juhtus, kuidas seda süsteemi juhiti ja miks asjad olid nii, nagu nad olid.

Teisipäeval tööd alustav Eesti Mälu Instituut hakkab uurima Nõukogude okupatsiooni perioodi Eesti ajalugu, jättes kõrvale inimsusvastased ja sõjakuriteod, kuna nende uurimisega tegeles töö lõpetanud Max Jakobsoni komisjon.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-07_AK_hiio.wmv[/videofile]

Allikad:

Vabariigi Presidendi Kantselei

ERR Uudised



Leo Kunnas: Gaasitoru: Brežnevi pakike

Oleks viga käsitada gaasitoruga seotut lahus Venemaal toimuvatest muudest arengutest ja vastu võetud otsustest.

Väljavõte Leo Kunnase arvamusloost 7. detsembri Eesti Päevalehes

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Oleks viga käsitada gaasitoruga seotut lahus Venemaal toimuvatest muudest arengutest ja vastu võetud otsustest. Kirjutasin hiljuti seaduseparandustest, millega meie idanaaber seadustas relvastatud jõu kasutamise väljaspool Venemaa piire. Pöörasin põhitähelepanu Venemaa kodanike kaitsmisele relvajõul, sest see teema riivab otseselt Eesti rahvuslikke huve.

Ühtlasi sisaldavad need seaduseparandused veel muidki aspekte, mis esmapilgul ei pälvi erilist tähelepanu. Muu hulgas seadustas Venemaa ka oma üksuste kaitsmise väljaspool Venemaad. Gaasitoru kontekstis on oluline mõista, et ka laevad on üksused. Venemaa sõjaline kohalolek Läänemerel ning vajaduse korral selle suurendamine on meie idanaabri vaatepunktist seega täiesti seaduslik ja põhjendatud.

Kogu artiklit saab lugeda 7. detsembri Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



President Ilves arutles BBC-s küberrünnakute üle

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves rääkis novembri lõpus BBC saatele “The Virtual Revolution” aastal 2007 Eestit tabanud küberrünnakutest. President kõneleb Eesti kriitilise infrastruktuuri valmisolekust kübrerrünakute vastu ja NATO kollektiivkaitse põhimõtetest uute sõjapidamisvahendite valguses.

Foto: www.president.ee
Foto: www.president.ee

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves rääkis novembri lõpus BBC saatele “The Virtual Revolution” aastal 2007 Eestit tabanud küberrünnakutest.

President kõneles Eesti kriitilise infrastruktuuri valmisolekust kübrerrünakute vastu, NATO kollektiivkaitse põhimõtetest uute sõjapidamisvahendite valguses ja Venemaa võimalikust seotusest küberrünnakutega.

Vaata intervjuud!

Allikas:

BBC




Jaak Aaviksoo: Uus julgeolekugarantii Eestile?

1.detsembril jõustus Lissaboni lepe, Euroopa Liidu uus alusdokument, mis muuhulgas annab uue impulsi ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsekoostööle.

Väljavõte kaitseminister Jaak Aaviksoo blogist

6. detsember 2009

1.detsembril jõustus Lissaboni lepe, Euroopa Liidu uus alusdokument, mis muuhulgas annab uue impulsi ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsekoostööle.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Äsja Brüsselis Rootsi kolleegi Sten Tolgforsi eesistumisel lõppenud kaitseministrite kokkusaamine oli sellest tulenevalt tavatult elav – õhus oli küsimus kuidas mõista uue lepingu artiklit 42 lõige 7, mis sõnastab: “Kui üks liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigid kohustatud andma talle abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega …”.

Olgu võrdluseks Washingtoni (NATO) lepingu artikkel 5, mis kõlab: “… relvastatud rünnakut neist ühe või mitme osalisriigi vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu ning sellest tulenevalt lepivad kokku, et niisuguse relvastatud rünnaku korral asub igaüks neist … rünnatud lepinguosalist või lepinguosalisi abistama, rakendades üksi ja koos teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudude kasutamist …” Ühelt ehk Euroopa Liidu poolt siis ”kohustus anda abi kõigi käsutuses olevate vahenditega” ja teiselt ehk NATO poolt ”asub abistama, rakendades vajalikuks peetavaid abinõusid.”

”Kõik vahendid” on muidugi vägevamad kui ”vajalikuks peetavad abinõud” ja seega on formaalsel lugemisel on ”EL julgeolekugarantii” tugevamgi kui NATO poolt pakutav, ent tegelikkuses sõltub pea kõik sõnade katteks olevast poliitilisest, sõjalisest ja psühholoogilisest valmisolekust ja suutlikkusest. Selle koha pealt on 60-aastase ajalooga NATO-l muidugi pikk edumaa.

Seepärast ei huvitunud Brüsselis kogunenud kaitseministrid mitte niivõrd tekstis sisalduvatest sõnadest, vaid nende võimalikust ja tegelikust tähendusest nii tänases poliitilises retoorikas kui ka kujuteldaval kriitilisel hetkel ja seda nii õiguste kui ka kohustuste võtmes. Lihtsasti küsides: “Kas Soome ja Rootsi tulevad appi, kui Sinimägedes on vaja vastu panna?”, või siis: “Kuidas toetab Eesti Küprost kui vaherahujoonel tulistamiseks läheb?”. Vastus ei ole veel ühemõtteline kummalgi juhul, ent arutelul valitsenud õhustiku põhjal otsustades on Lissaboni lepingu järgne üle-Euroopaline solidaarsustunne süvenenud ning ühise ja jagatud julgeoleku teema aktuaalsem kui kunagi varem. Ma arvan, et see on hea, isegi väga hea.

Tervet sissekannet saab lugeda siin!

Allikas:

www.aaviksoo.ee



“Välismääraja” 6. detsembril – USA otsus saata Afganistani lisavägesid oli õige

Kõne all oli USA uus Afganistani-strateegia, selle ajakohasus ja tagamaad. Lisaks tuli jutuks Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi üleskutse luua uus Euroopa julgeolekuarhitektuur.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios kaitseminister Jaak Aaviksoo, diplomaat Margus Kolga ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kaarel Kaas.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Kõne all oli USA uus Afganistani-strateegia, selle ajakohasus ja tagamaad. Lisaks tuli jutuks Venemaa president Medvedevi üleskutse OSCE-le luua uus Euroopa julgeolekuarhitektuur.

Kõik saatekülalised toetasid USA otsust suurendada vägesid Afganistanis lähiajal veel 30 000 inimese võrra, kuid  kerkis kahtlus lisavägede efektiivsuses olukorra parandamisel ning otsuse mõju nn psühholoogilisele sõjale.

Kaitseminister Aaviksoo märkis, et riigi karmi ajaloo tõttu on afgaanide seas tekkinud arusaam, et ellu jäämiseks tuleb hoida tugevama poolele, kuid segane olukord ei lase mõista, kes on tugevam pool. Liitlasvägede suurendadamine aitaks jõulisemalt esile tuua rahvusvaheliste vägede kohalolu ning seega võita afgaanide usaldust.

Kaarel Kaasi arvates on lisavägede peamine eesmärk võita liitlastele aega võitluses Talibaniga, et aidata jalule ÜRO mandaadiga loodud Afganistani valitsus ning riigi oma sõjavägi.

Saate lõpul kõneldi ka Venemaa president Medvedevi  mitte-kallaletungi lepingust, millega Medvedev soovib Euroopa, USA ja rahvusvahelised julgeolekuorganisatsioonid liita pakti, mille liikmed kohustuksid hoiduma tegevustest, mis võiksid kahjustada teiste liikmete julgeolekut.

Saatekülaliste seas jäi kõlama arvamus, et Venemaa üritab tekitada segadust rahvusvahelises üldsuses ning suurendada oma sõnaõigust julgeolekuorganisatsioonides, kus praegu on riigil suhteliselt marginaalne roll.

6. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



USA ja Venemaa pikendasid ajutiselt START-lepingut

Läbirääkimised Washingtoni ja Moskva vahel kahe riigi tuumarelvaarsenali vähendamise üle pole andnud lõpptulemust, mistõttu otsustasid pooled ajutiselt pikendada eile aegunud START-1 lepingut.

.

Iskander raketidLäbirääkimised Washingtoni ja Moskva vahel kahe riigi tuumarelvaarsenali vähendamise üle pole andnud lõpptulemust, mistõttu otsustasid pooled ajutiselt pikendada eile aegunud START-1 lepingut

Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Ühendriikide riigipea Barack Obama on varem korduvalt avaldanud lootust, et uus tuumarelvastuse piiramise lepe õnnestub sõlmida juba selle aasta jooksul, vahendas Reuters.

Uue tuumarelvastuse piiramise leppega tahetakse tuumalõhkepeade hulka vähendada allapoole 2002. aastal määratud arvust.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Генсек НАТО: Грузия станет членом альянса

Генсек НАТО Андрес Фон Расмуссен подтвердил намерение альянса принять в свои ряды Грузию.

Генсек НАТО Андрес Фон Расмуссен подтвердил намерение альянса принять в свои ряды Грузию.

Foto; NATO
Фото: NATO

«Мы подтверждаем, что договоренности, достигнутые в Бухаресте, в силе, и Грузия станет членом НАТО», – сказал генсек на пресс-конференции в Брюсселе, напомнив, что накануне прошло заседание комиссии Грузия-НАТО, сообщает РИА Новости.

На саммите НАТО в Бухаресте в апреле 2008 года было заявлено, что Украина и Грузия станут членами альянса. Вместе с тем, Киеву и Тбилиси отказали в предоставлении статуса кандидатов на вступление.

Cсылка:

Postimees



Infojulgeolekut kindlustab kõige paremini kodanikuühiskond

Eesti rahvuslikku infojulgeolekut kindlustab kõige paremini kodanikuühiskond, tõdeti tänasel infojulgeoleku foorumil.

Eesti rahvuslikku infojulgeolekut kindlustab kõige paremini kodanikuühiskond, tõdeti tänasel infojulgeoleku foorumil.

Foto: ERR
Foto: ERR

Laulva revolutsiooni ajal olid kõigil – ka väga paljudel siinsetel muulastel – ühised väärtused ja igatsus vaba maa järele. Paraku on Eestis just kodanikuühiskond kujunenud aeglaselt. Oma maad, oma keelt ja kultuuri hindav kodanik on aga parim sõdur rahvusliku identiteedi vastu suunatud infosõjas. Aga paljudel juhtudel ei jõua oht inimeste teadvusesse, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo on veendunud, et infosõda meid ei hävita, kui igal inimesel ja ka riigil on olemas infosõja taktika ja strateegia.

Loe edasi ERRi uudistest!

Konverentsi kõiki ettekandeid saab kuulata ning slaidiesitlusi lugeda siin.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-04_AK_infojulgeolek.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



NATO ja Venemaa nõustusid suhteid edasi arendama

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi osalusel täna Brüsselis aset leidnud NATO-Venemaa nõukogul leiti, et kohtumine on oluline samm usaldusel rajaneva suhte loomisel.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi osalusel täna Brüsselis aset leidnud NATO-Venemaa nõukogul leiti, et kohtumine on oluline samm usaldusel rajaneva suhte loomisel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Nõukogu esimehe Anders Fogh Rasmusseni sõnul on usalduslik suhe NATO ja Venemaa vahel aluseks mitte ainult Euroopa vaid kogu maailma julgeoleku tagamisel. Räägiti ka Afganistani olukorrast ning tõdeti, et juba tehtud ühiste ettevõtmiste taustal on koostööd Afganistanis võimalik edasi arendada ning aidata Afganistani valitsust riigis julgeoleku saavutamisel.

Ministrid leppisid kokku tuleva aasta NATO-Venemaa nõukogu tegevuskava ning parandada kohtumiste töömeetoiteid, et muuta NATO-Venemaa nõukogu arvestatavaks poliitiliseks struktuuriks.

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni pressikonverents pärast NATO-Venemaa nõukogu kohtumist:

[videofile]http://www.eata.ee/wp-content/uploads/2009/12/A003665_79_28.wmv[/videofile]

Videokokkuvõte Venemaa välisministri Sergei Lavrovi pressikonverentsist NATO-s  (vene keeles):

[videofile]http://www.eata.ee/wp-content/uploads/2009/12/A003666_79_28.wmv[/videofile]

Allikas:

NATO



Montenegrole anti NATO liikmelisuse tegevuskava

Eesti toetas NATO liikmelisuse tegevuskava andmist Montenegrole ning peatset tegevuskava ka Bosniale ja Hertsegoviinale.

Eesti toetas NATO liikmelisuse tegevuskava andmist Montenegrole ning peatset tegevuskava ka Bosniale ja Hertsegoviinale.

Foto:NATO
Foto:NATO

NATO välisministrid otsustasid anda Montenegrole NATO liikmelisuse tegevuskava. Paeti sõnul näitab Montenegro jätkuvalt oma kindlat pühendumust reformide läbiviimisele ning pürgimisele NATO tulevaseks liikmeks, teatas välisministeerium.

NATO välisministrid kinnitasid, et NATO uksed jäävad avatuks kõigile Euroopa demokraatlikele riikidele, kes jagavad NATO väärtusi ning on valmis täitma liikmelisusest tulenevat vastutust ja kohustusi. Välisminister Paeti sõnul on Eesti olnud alati NATO laienemise ja liikmelisuse tegevuskava (MAP) tugev toetaja.

Välisminister Urmas Paeti sõnul tugevdab NATO välisministrite tänane otsus anda NATO liikmelisuse tegevuskava (MAP) Montenegrole ja kinnitus peatsest MAP-i andmisest Bosnia ja Hertsegoviinale Euroopa julgeolekut.

Paet kinnitas, et NATO liikmelisuse tegevuskava on tõhus ja edukas vahend, mis aitab uutel demokraatiatel reforme läbi viia. „Samas ei tähenda MAP automaatset NATO liikmelisust,“ rõhutas Paet. Ta lisas, et NATO liikmelisuse saavutamiseks on erinevaid teid – NATO liikmelisuse tegevuskavaga samaväärne on aastase riikliku plaani (ANP) koostamine ja täitmine.

Välisminister Paeti sõnul rõhutasid NATO välisministrid, et NATO laienemine on kõige tõhusam viis tuua Lääne-Balkani piirkonda stabiilsus ja heaolu.

NATO välisministrid kinnitasid valmisolekut anda Bosniale ja Hertsegoviinale MAP. Paeti sõnul on Bosnia ja Hertsegoviina stabiilsus väga oluline kogu Balkani regioonile.

Paet märkis, et NATO välisministrid leidsid, et Bosnia ja Hertsegoviina on saavutanud suurt edu oma reformide teostamisel ning tervitasid riigi avaldust liikmelisuse tegevuskava saamiseks.

NATO välisministrid kutsusid Bosniat ja Hertsegoviinat üles jätkama tõhusat koostööd NATO-ga intensiivse dialoogi ja individuaalse partnerlustegevuskava abil. „Eesti toetab ja julgustab Bosnia ja Hertsegoviinat jätkama oma edukat tööd reformidega,“ kinnitas Paet.

Välisministrid leidsid ka ühiselt, et üksikasjalikum arutelu uue strateegilise kontseptsiooni üle toimub NATO välisministrite järgmisel kohtumisel Tallinnas 2010. aasta aprillis.

Allikas:

Eesti Päevaleht



Postimees koondab Afganistani-teemalist infot

Aadressile http://afganistan.postimees.ee/ koondab Postimees uudislugusid Afganistanist, Eesti osalusest rahvusvahelistes julgeolkuabijõududes ning põnevaid arvamusartikleid, statistikat ja fotosid.

Foto: Liis Treimann, Postimees
Foto: Liis Treimann, Postimees

Aadressile http://afganistan.postimees.ee/ koondab Postimees uudislugusid Afganistanist, Eesti osalusest rahvusvahelistes julgeolkuabijõududes ning põnevaid arvamusartikleid, statistikat ja fotosid.

Näiteks täna vastas Postimees.ee lugejate küsimustele online-intervjuu käigus Iraagis ja Afganistanis teeninud major Janno Märk.  Major Märki sõnul pole liitlasriikidele märkamata jäänud, et Eesti panus Afganistani missioonil on rahvaarvu kohta üks suurimaid ning arvestades meie geopoliitlist asukohta tuleb Eestil olla aktiivne alliansi liige, et ka väikeriigina meid tähele pandaks. Intervjuud saab lugeda siin.

Allikas:

Postimees



Paet avaldas toetust Ukraina ja Gruusia NATO-püüdlustele

NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis osalev välisminister Urmas Paet avaldas täna Eesti toetust Ukraina ja Gruusia NATO-püüdlustele.

NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis osalev välisminister Urmas Paet avaldas täna Eesti toetust Ukraina ja Gruusia NATO-püüdlustele.

Foto: NATO
Foto: NATO

Paet osaleb NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis, kus täna toimusid NATO-Ukraina ja NATO-Gruusia välisministrite komisjoni kohtumised, vahendas välisministeeriumi pressiesindaja.

NATO välisministrid rõhutasid Bukaresti tippkohtumisel vastu võetud ja Strasbourg/Kehli tippkohtumisel üle kinnitatud otsuseid Ukraina ja Gruusia tulevase NATO-liikmelisuse osas ning julgustasid Kiievit ja Thbilisit reforme jätkama.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Kaitseliidu langevarjurid olid Portugalis tegijad

Novembri lõpus toimusid Portugalis Tancose linnas asuvas Portugali sõjaväe langevarjukoolis rahvusvahelised sõjaväe langevarjurite meistrivõistlused, kus Kaitseliidu langevarjurid saavutasid mitmeid tublisid kohti.

Novembri lõpus toimusid Portugalis Tancose linnas asuvas Portugali sõjaväe langevarjukoolis rahvusvahelised sõjaväe langevarjurite meistrivõistlused, kus Kaitseliidu langevarjurid saavutasid mitmeid tublisid kohti.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

1979. aastal Prantsusmaalt alguse saanud iga-aastastel võistlustel osales Eesti neljandat korda, tänavu olid meeskonnas Tallinna ja Sakala maleva vabatahtlikud kaitseliitlased, kes on ka aktiivsed langevarjurid.

Võistlusaladeks on traditsiooniliselt:

* Täpsushüpe dessantlangevarjuga (maandumisala 400×100 m)

* Täpsushüpe sportlangevarjuga (maandumisala 16 m diameetriga ring)

* Takistusujumine 100m sõjaväe vormis

* Laskeharjutus

* Orienteerumine (kaart 1:10 000)

Seekord olid meie võistlejad edukad, laskmises kus individuaalarvestuses võitis teise koha rms Siim Põdra Sakala malevast ja kolmanda koha vbl Eero Säde Tallinna malevast, meeskondlikus arvestuses saavutati teine koht.

Meie võistlejate tubli esinemine jätkus ka dessantlangevarjuga

Täpsushüpetes, kus rms Raul Rajang Tallinna malevast saavutas teise koha ning vbl Eero Säde oli seitsmes. Samuti võib korda läinuks lugeda orienteerumisvõistlust kus veebel Eero Säde oli absoluutarvestuse neljas ning eelmisel aastal orienteerumise võitnud nooremseersant Väino Ellamik oli kerge jalavigastuse tõttu sunnitud leppima 11 kohaga.

Rahvusvahelised sõjaväe langevarjurite meistrivõistlused said alguse 1979 Prantsusmaal kui kohalik sõjaväe langevarjukool kutsus kõiki sarnaseid koole ja üksuseid võistlusele, mille eesmärgiks on samas ka informatsiooni ja kogemuste vahetamine ning omavaheliste koostöö suhete loomine.

Ettevõtmine oli edukas ja on nüüdseks toimunud 30 aastat vahetudes igal aastal asukohta riikide vahel, kes võistlusel osalevad. Kogu võistlus on väga vaatemänguline ning kutsub jälgima ka palju kohalike elanikke ja turiste.

Võistlus ise koosneb viiest erinevast spordialast ning võistlusel võib osaleda viis sõjaväelast ühe riigi kohta. Lisaks peavad meeskonda kuuluma treener, kes täidab ka abikohtuniku ülesandeid ning kaks liiget kes osalevad võistluse käigus toimuval sümpoosionil.

Tänavu osalesid võistlustel kuue riigi võistkonnad ja lisaks kolme riigi esindajad sümpoosionil. Järgmised võistlused toimuvad 2010. aasta juuni lõpus Hispaanias kuhu on oodatud osalema ka Eesti meeskond.

Allikas:

Kaitseliit



Miinijahtija Sakala jõudis kodusadamasse

Juuli algusest viis kuud NATO reageerimisjõudude NRF-13 koosseisus teeninud mereväe miinijahtija Sakala jõudis täna keskpäeval tagasi koju.

Juuli algusest viis kuud NATO reageerimisjõudude NRF-13 koosseisus teeninud mereväe miinijahtija Sakala jõudis täna keskpäeval tagasi koju.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Laeva võtsid Mereväebaasis Miinisadamas vastu mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Sten Sepper ning koju saabuvate mereväelaste lähedased.

„Tänan, et täitsite riigi liitlaskohustusi väärikalt,“ ütles mereväekapten Igor Schvede kojusaabunud mereväelastele.

Sakala auks korraldatud rivistusel andis mereväe ülem missioonil osalenud 26 mereväelasele üle NATO kontingendi medalid. 13 mereväelast said kontingendi medali sõle, mis märgib teistkordset osalust NATO missioonil. NATO kontingendi medali said ka kaks Sakalal teeninud ajateenijat.

„Atlandi ületamine näitas, et Eesti Mereväe laevad on võimelised edukalt opereerima ka väljaspool Läänemerd,“ ütles laeva komandör vanemleitnant Ain Pärna. Pärnu sõnul oli Euroopast Kanada idarannikule sõites ilm soodne, seevastu tagasi tulles oli meeskonnal vaid paar tormivaba päeva.

Sakala oli esimene Eesti sõjalaev ja riigilaevastiku laev, mis ületas Atlandi ookeani mõlemal suunal. NATO alalise miinitõrjegrupi koosseisus külastas Sakala Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki, Hispaania Kuningriiki, Portugali, Kanadat, Ameerika Ühendriike ja Prantsusmaad, ning peatus 12 sadamas: Devonport, Vigo, Ponta Delgada, Halifax, New York, Norfolk, Charleston, Hamilton, El Ferrol, La Coruna ja Cherbourg. Kokku läbiti missiooni kestel ligi 24 tuhat kilomeetrit.

Teisel pool ookeani võttis Sakala osa miinitõrjeõppusest koos Kanada mereväe üksustega, samuti Ameerika Ühendriikide mereväe aasta suurimast ühisõppusest Joint Task Force Exercise, kus harjutas koostööd lennukikandja grupiga. Sakala ülesandeks oli koos teiste miinitõrjegrupi alustega laevatee puhastamine miinidest lennukikandja turvalise liikumise tagamiseks. Samuti osales laeva meeskond 11. septembri rünnaku ohvrite mälestustseremoonial ja New Yorgi 400. aastapäeva auks korraldatud üritustel.

Sakala jätkab NRF reageerimisvalmiduses 5. jaanuarini 2010.

Sakala on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1990. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga. Sakala meeskond on saanud laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.

Varem on mereväe alustest NATO reageerimisjõududesse kuulunud miinijahtija Admiral Cowan, staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.

Reageerimisjõudude koosseisus on valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis.

NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. Reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

2010. aastal panustab Eesti NATO reageerimisjõududesse 192 kaitseväelasega Balti pataljoni koosseisus ja miinijahtiga Admiral Cowan.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



FM Paet: NATO Foreign Ministers Encouraged Ukraine and Georgia to Continue Making Reforms Towards NATO

Foreign Minister Urmas Paet is participating in a meeting of the NATO foreign ministers in Brussels today, 3 December, where meetings of the NATO-Ukraine and NATO-Georgia commissions also took place.

Foreign Minister Urmas Paet is participating in a meeting of the NATO foreign ministers in Brussels today, 3 December, where meetings of the NATO-Ukraine and NATO-Georgia commissions also took place.

Foto: NATO
Foto: NATO

The NATO foreign ministers emphasised the decision made at the Bucharest summit and re-confirmed at the Strasbourg/Kehl summit regarding the future NATO membership of Ukraine and Georgia and encouraged Kiev and Tbilisi to continue making reforms. Foreign Minister Paet recognised Ukraine and Georgia for successfully completing the first year of the Annual National Plan (ANP) regardless of difficult economic conditions.

At the meeting of the NATO-Ukraine Commission, the foreign ministers discussed the current state of NATO-Ukraine partnership and future goals.

Foreign Minister Paet stated that the NATO foreign ministers encouraged Ukraine to intensify its reform activity and improve the implementation of the NATO Membership Action Plan. “Ukraine should use the NATO action plan and the NATO-Ukraine Commission as much as possible in order to advance its reforms on the way to joining the alliance,” Paet stressed. “Estonia will help and support Ukraine however it can to ensure Ukraine’s smooth integration into NATO,” he added. The ministers also recognised Ukraine’s contribution to NATO operations.

At the meeting of the NATO-Georgia Commission, the NATO foreign ministers recognised Georgia for implementing reforms and called on the nation to continue to do so.

Paet stated that the NATO foreign ministers emphasised that NATO-Georgia relations are based upon the sovereignty and territorial integrity of Georgia. “These principles and the non-recognition of the separation of South Ossetia and Abkhazia are key elements to resolving the conflicts in the South Caucasus,” stressed Paet, calling on the parties to the negotiations in Geneva to continue working to achieve a peaceful solution and fulfil their responsibilities. Paet stated that access to Abkhazia and South Ossetia for international monitors and humanitarian aid workers is essential. In addition, Foreign Minister Paet recognised Georgia for its contribution to NATO operations.

Tonight the NATO foreign ministers will discuss Montenegro and Bosnia and Herzegovina’s chances for receiving NATO Membership Action Plans. Tomorrow the topic of discussion will be the future of the Afghanistan mission and NATO-Russia relations.



Eesti tervitab USA uut Afganistani strateegiat

Välisminister Urmas Paet avaldas toetust Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama uuele Afganistani strateegiale.

Välisminister Urmas Paet avaldas toetust Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama uuele Afganistani strateegiale, milles rõhutatakse koos täiendava sõjalise panustamisega ka tsiviilvaldkonnale tähelepanu suunamise tähtsust Afganistanis ning koostööd Pakistaniga.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Paet tervitas Ameerika Ühendriikide presidendi otsust märkimisväärselt suurendada USA panust Afganistanis. „30 000 sõduri lisamine on kõrgelt hinnatud otsus, mis aitab liitlaste paremini toime tulla ees seisvate ülesannetega,“ sõnas Paet. Välisminister rõhutas, et julgeolekuolukorra parandamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks Afganistanis on vajalik ka afgaanidel endil võtta suurem vastutus. „Lisavägede saatmise üheks eesmärgiks on Afganistani julgeolekujõudude väljaõppe suurendamine, mille tulemusel oleksid afgaanid võimelised tulevikus oma riigi julgeoleku eest ise vastutust kandma,“ lisas Paet.

Eesti jätkab panustamist NATO rahvusvahelistesse julgeolekuabijõududesse (ISAF – International Security Assistance Force) välisminister Urmas Paeti sõnul senisel tasemel. „Keskmiselt osaleb missioonil 150-165 kaitseväelast, kelle koosseisus on Eesti kontingendi tugevdamise ja suurema turvalisuse tagamise eesmärgil Afganistani saadetud tuletoetusmeeskond,“ sõnas Paet. „Järgmise aasta jooksul plaanime lisada ka isevalmistatud lõhkekehade vastase võitluse meeskonna (IEDD – Improvised Explosive Device Disposal),“ sõnas välisminister Paet. Põhiosa Eesti kaitseväelastest jätkab julgeoleku tagamist Afganistani lõunaosas Helmandi provintsis.

Paeti sõnul tuleb sõjalise panuse suurenedes rohkem tähelepanu suunata ka Afganistani ülesehitamisele. „Eestil on kavas järgmine aasta suurendada tsiviilpanust, lisaks kahele politseiametnikule Euroopa Liidu politseimissioonis Afganistanis (EUPOL – Afganistan) on meil plaanis lähetada ka kolmas,“ sõnas välisminister. Paet lisas, et arengukoostöö projekte on kavas jätkata varem planeeritud mahus.

Allikas:

Välisministeerium



Obama suurendab vägesid, Taliban tugevdab kaitset

USA saadab Afganistani 30 000 lisasõdurit, vägede kojutoomine peaks algama 2011.

USA saadab Afganistani 30 000 lisasõdurit, vägede kojutoomine peaks algama 2011.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

West Pointi sõjaväeakadeemias peetud kõnes esitles president Barack Obama oma uut Afganistani strateegiat, milleni jõuti pärast kolm kuud kestnud analüüsimist ja kümmet „sõjakabineti” nõupidamist.

Arutelu käigus sai selgeks, et USA läheb vägede olulise suurendamise teed, mida Obama teisipäeva õhtul ka kinnitas. Tema sõnul saadetakse nii kiiresti kui võimalik Afganistani veel 30 000 sõdurit, nii et USA vägede kogusuuruseks seal kujuneb ligi 100 000.

Samal ajal tuleks teistel NATO riikidel saata juurde 5000 sõdurit lisaks umbes 32 000-le, kes on seal praegu alliansi juhatuse all. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus eile liikmesriike rohkem panustama.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Lucas: NATO kaitseplaan Balti riikidele võib tulla lahja

Briti ajakirja Economist analüütik Edward Lucas on mures, et NATO kaitseplaan Balti riikide jaoks tuleb üldsõnaline ega sisalda tegevuskava kõige tõenäolisemate ohtude vastu.


Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Briti ajakirja Economist analüütik Edward Lucas on mures, et NATO kaitseplaan Balti riikide jaoks tuleb üldsõnaline ega sisalda tegevuskava kõige tõenäolisemate ohtude vastu.

“Mingisugune plaan näidatakse ette, aga ma arvan, et see on väga ümmargune plaan. Senised kõnelused on näidanud, et Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa on tõrksad igasuguse planeerimise suhtes, mis nende arvates võiks venelasi ärritada,” rääkis Lucas “Aktuaalsele kaamerale”.

Lucas soovitab Ida-Euroopa riikidel kaitse-eelarveid mitte kärpida ja pigem naabrite peale loota.

Loe edasi ERR-i uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-11-30_AK_nato_kaitseplaan.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Sõjakooli kadetid korraldavad öise mälestusrivistuse

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab 1.detsembri varahommikul kell 05.00 rivistuse Tallinnas endise Tondi Sõjakooli ees 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide mälestuseks.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab 1.detsembri varahommikul kell 05.00 rivistuse Tallinnas endise Tondi Sõjakooli ees 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide mälestuseks.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kadetid alustavad rivistust samal kellaajal kui mässajad Tondi sõjakooli 85. aastat tagasi ründasid. Motoriseeritud rännak Tallinna algab Tartust Sõjakooli juurest kell 02.00. Pärast rivistust asetavad kadetid koos Kaitseliidu malevatega pärjad langenute haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul, Tartu Garnisoni kalmistul, Jõgeva Laiusevälja kalmistul ja Vastseliina kalmistul.

Sõjakooli kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras langesid 1. detsembri mässu mahasurumise käigus Tondi sõjakooli kaitstes. Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida mässukatse käigus rünnati.

Sõjakooli kadetid mälestavad langenud eelkäijaid langenud kadettide mälestusmärgi ees Tondi 55/57. Amandus Adamsoni loodud, 1941. aastal hävitatud monument oli üks võimsamaid mälestusmärke Eestis. See püstitati 1928. aastal neljale sõjakooli kadetile – Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasile ja Aleksander Tederile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumise käigus. Hiljem on see monument rahvasuus tuntuks saanud nime all “Tondipoisid”.

Monument taastati vanade fotode alusel ja avati tänavu 15. mail. „Tondipoiste“ ausamba skulptuurse osa taastas Kunstiakadeemia emeriitprofessor skulptor Jaak Soans.

Ausamba taastamisega järjepidevuse alusel on tegelenud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Eesti Eruohvitseride Kogu ja Eesti Eruohvitseride Kogu Kanadas. Neid toetasid Kristiine linnaosavalitsus ja Tallinna linnavalitsus.

Tseremoonia korraldavad kaitsevägi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Prantsuse välisminister avaldas toetust Vene laevatehingule

Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner avaldas täna toetust oma kodumaa kavale müüa Venemaale Mistrali klassi sõjalaev, teatab uudistevõrk AFP.


Foto: Prantsuse suursaatkond Austraalias
Foto: Prantsuse suursaatkond Austraalias

Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner avaldas täna toetust oma kodumaa kavale müüa Venemaale Mistrali klassi sõjalaev, teatab uudistevõrk AFP.

«Ma arvan, et see tuleks neile müüa, ettevaatusabinõudega,» ütles ta täna RTLi raadiole.

«Kuid see pole minu otsustada,» lisas Kouchner, selgitades, et valitsuse relvamüügi komisjon kaalub ettepanekut, millest saaks esimene taoline relvatehing Venemaa ja ühe NATO liikmesriigi vahel.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees

«Ma arvan, et see tuleks neile müüa, ettevaatusabinõudega,» ütles ta täna RTLi raadiole.

«Kuid see pole minu otsustada,» lisas Kouchner, selgitades, et valitsuse relvamüügi komisjon kaalub ettepanekut, millest saaks esimene taoline relvatehing Venemaa ja ühe NATO liikmesriigi vahel.

Möödunud nädalal Pariisi külastanud Venemaa peaminister Vladimir Putin sai seal prantslastelt lubaduse, et nad kaaluvad neile laeva müümist. Möödunud nädalal külastas Prantsusmaa seda tüüpi laev ka Peterburi sadamat.

Möödunud nädalal kirjutas Kouchneri pikaajaline kolumnistist sõber Andre Glucksmann ajalehes Le Monde, et on kahetsusväärne, et endisest humanitaarliidrist (Kouchner on muuseas organisatsiooni Piirideta Arstid asutaja – toim) välisminister toetab nüüd relvamüüki Kremlile.

Mistral, mis on Prantsuse laevastiku suuruselt teine alus, kaalub 21 000 tonni ja on 200 meetrit pikk. See alus võib vedada helikoptereid, maabumisaluseid, tanke ja kuni 900 inimest.



Simm: Venemaa pidas minu vahetamiseks läbirääkimisi

Riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi sõnul kohtus Venemaa välisministri asetäitja mitteametlikus õhkkonnas Tallinnas Eesti välisministriga, et arutada tema väljavahetamist, kuid ilmselt tulemuseta.

Riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi sõnul kohtus Venemaa välisministri asetäitja mitteametlikus õhkkonnas Tallinnas Eesti välisministriga, et arutada tema väljavahetamist, kuid ilmselt tulemuseta.

Herman SimmVene ajakirjale Ogonjok antud kirjalikus intervjuus kinnitas Simm, et ta lootis vahetusele. Ta selgitas ühtlasi, et mitte alati ei vahetata residenti residendi vastu, vaid teine pool võib vastu pakkuda ka mingit teenet või informatsiooni. Kuid pärast Venemaa aseministri ja Eesti ministri kohtumist sai Simm enda sõnul aru, et Venemaa on jätnud ta “külma kätte”.

“Enne seda kohtumist käitus prokurör austavalt, peaaegu lipitsevalt,” kirjeldas Simm. “Keegi ei ähvardanud, survet ei olnud. Aga täpselt paar päeva pärast kohtumist läks kõik käima nii et… Üldiselt, kuu ajaga jäin 20 kilo kõhnemaks!”

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



NATO peasekretär: “Avatud ukse” poliitika kehtib ka Balkanimaadele

Oma 25. novembri videoavalduses rõhutas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, et NATO uks on Balkanimaadele avatud.

Oma 25. novembri videoavalduses rõhutas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, et NATO uks on Balkanimaadele avatud.

Foto: NATO
Foto: NATO

Enne Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina visiiti tehtud avalduses ütles Rasmussen, et loodab kõiki Balkanimaid tulevikus alliansi liikmetena näha, kuid tõi välja, et NATO liikmeks pürgivad riigid peavad olema võimelised panustama Euroopa ja Põhja-Ameerika julgeolekusse. Peasekretär rasmusseni sõnul otsustataks järgmisel nädalal  toimuval NATO välisministrite kohtumis, kas Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina on valmis liituma NATO liikmesuse tegevuskavaga (Membership Action Plan, MAP).

Välisministrite kohtumine toimub 3.-4. detsembril Brüsselis ning lisaks NATO laienemisele arutatakse Afganistaniga seonduvat, NATO uut strateegilist kontseptsiooni, raketikaitse temaatikat ning NATO suhteid Venemaaga. Kohtumisel osaleb ka Eesti välisminister Urmas Paet.

Allikad:

NATO

Välisministeerium



Laupäeval möödus 91 aastat Eesti Vabadussõja algusest

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja siseminister Marko Pomerants asetasid täna Narvas Siivertsi kalmistul pärja Vabadussõja mälestusmärgi jalamile, mälestamaks 91 aasta möödumist Vabadussõja algusest.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja siseminister Marko Pomerants asetasid laupäeval, 28. novembril  Narvas Siivertsi kalmistul pärja Vabadussõja mälestusmärgi jalamile, mälestamaks 91 aasta möödumist Vabadussõja algusest.

Foto: tourism.narva.ee
Foto: tourism.narva.ee

Kaitseminister Aaviksoo tuletas oma sõnavõtus meelde, et Vabadussõda algas 91 aasta eest just lahingutega Narva all. „Tulime siseministriga Narva, Siivertsi kalmistule selleks, et öelda, et me pole unustanud Eesti iseseisvuse eest võidelnud inimesi; öelda, et Eesti seisab oma vabaduse eest sama kindlalt nagu 91 aastat tagasi ja jääbki seisma!“ ütles kaitseminister.

Siseminister Pomerants rääkis, et me kõik oskame hinnata ja rõõmu tunda, tähistades 23. juunil Võidupüha. „See poleks aga võimalik, kui 28. novembril 91 aastat tagasi poleks olnud neid, kes täis otsustavust oma riigi tuleviku eest seisid. Sellele väärikale sündmusele mõeldes pole sel sombusel novembri laupäevahommikul sugugi palju, kui kaks ministrit on Narvas koos kaitseväelastega Vahipataljonist au sees hoidmas ja meenutamas toimunu tähtsust,“ sõnas Pomerants.

28. novembril 1918 algas Punaarmee sissetungiga Eestisse Vabadussõda, mis lõppes 1920. aasta 2. veebruaril Tartu rahu sõlmimisega.

Allikas:

Kaitseministeerium



USA ootab liitlastelt veel 6000 lisasõdurit Afganistani

Vastuseks USA presidendi Barack Obama eeldatavasti tuleval nädalal antavale lubadusele saata Afganistani juurde kümneid tuhandeid Ameerika sõdureid võivad ülejäänud NATO riigid sinna lisaks läkitada kuni 6000 sõdurit.


Foto:NATO
Foto:NATO

Vastuseks USA presidendi Barack Obama eeldatavasti tuleval nädalal antavale lubadusele saata Afganistani juurde kümneid tuhandeid Ameerika sõdureid võivad ülejäänud NATO riigid sinna lisaks läkitada kuni 6000 sõdurit, teatab uudistevõrk AP.

Kõigi eelduste kohaselt peaks Obama oma uue sõjaplaani teatavaks tegema teisipäeval. Praegustel andmetel sisaldab see otsust juurde läkitada umbes 30 000 USA enda ja teiste liitlasriikide sõdurit ning ka kava, kuidas selle kriisiriigi julgeolek tema enda korrakaitsejõududele lõpuks üle anda.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Telesari “Tuulepealne maa” jõuab Soome ekraanidele

Soome Yleisradio ja Eesti Rahvusringhääling sõlmisid lepingu telesarja “Tuulepealne maa” näitamiseks YLE Teema kanalil alates järgmise aasta 26. märtsist.

Soome Yleisradio ja Eesti Rahvusringhääling sõlmisid lepingu telesarja “Tuulepealne maa” näitamiseks YLE Teema kanalil alates järgmise aasta 26. märtsist.

Foto: ERR
Foto: ERR

Initsiatiiv sarja hankimiseks tuli Yleisradio programmitellijalt Mari Koivuhovilt, kelle sõnul olid tema poole pöördunud Soome televaatajad, kes juhtusid sarja nägema ETV-st. Saanud kirja soomlaselt, kellele sari väga meeldis, palus Mari Koivuhovi ETV-lt koopiat ja pärast “Tuulepealse maa” äravaatamist kinnitas soovi seda YLE Teema kanalil näidata.

“Meil on erakordne võimalus tutvustada soomlastele Eesti ajalugu. Usun, et läbi “Tuulepealse maa” mõistavad nad meie mõtteid ja tundeid kasvõi näiteks Venemaa suhtes palju paremini,” ütles ETV lavastuslike saadete toimetuse juht Gerda Kordemets.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Kaitseeksperdid väitlesid Narva koolide õpilastega

Eesti Nato Ühingu esindajad ja kaitseväe kolonel German Kesa kohtuvad täna Narva koolide õpilastega, et tõsta noorte teadmisi NATO-st ja Eesti riigikaitsest.

Eesti NATO Ühingu esindajad ja kaitseväe kolonel German Kesa kohtusid 27. novembril Narva koolide õpilastega, et tõsta noorte teadmisi NATO-st ja Eesti riigikaitsest.

EATAEesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga sõnul näitavad viimased uuringud, et kui eestlaste hulgas on NATO-sse kuulumise toetus ligi 90 protsenti, siis mitte-eestlaste puhul jääb see alla kolmandiku. „Eelnevatel samalaadsetel kohtumistel Narva õpilastega on diskussioon olnud tuline, kuid noorte suhtumine positiivselt avatud,“ ütles Victoria Punga.

Punga sõnul on otsekohtumised ja elav arutelu Narva noortega üks parimaid võimalusi selgitamaks Eesti riigikaitse olukorda ja põhimõtteid ning NATO toimimise aluseid.

Loengud toimusid 27. novembril algusega kell 11.20 Narva Humanitaargümnaasiumis eesti keeles ja 13.00 Narva Kesklinna Gümnaasiumis vene keeles.



PÖFF-il linastuvad inimõigustest rääkivad filmid

Programmist leiab filme, mis räägivad nii sõnavabadusest riikides, kus seda äärmuslike vahenditega alla surutakse, kui ka inimestest, keda nende poliitiliste vaadete tõttu oma kodumaal represseeritakse.

Tänavuse PÖFF-i inimõiguste programmil on ambitsioonikas pealkiri – “Vabadus olla vaba”.

Programmist leiab filme, mis räägivad nii sõnavabadusest riikides, kus seda äärmuslike vahenditega alla surutakse, kui ka inimestest, keda nende poliitiliste vaadete tõttu oma kodumaal represseeritakse. Samuti filme lastest, kellelt rööviti nende lapsepõlv, filme suutmatusest jagada naabruskonda teist usku inimestega ja filme inimestest, kelle suhtes ei kehti süütuse presumptsioon.

Filmide tegevus toimub Aafrikas, Lähi-Idas, Aasias, Kesk-Ameerikas, aga ka Euroopa piirimail. Nagu eelnevatelgi aastatel, on programmis nii dokumentaal- kui ka mängufilme. Seega peaks iga PÖFF-i külastaja suutma siit endale midagi huvipakkuvat leida.

Filmiprogrammi kõrvale on sel aastal loodud ka võimalus filmide teemal arutleda. Inimõiguste programmi kuuluva filmi linastumise eel Solarises saab filmi teemal koos asjatundjatega arutleda. Viiel õhtul toimuvad arutelud, mille teemad seonduvad samal õhtul linastuva filmi omaga. Tegu on avatud diskussiooniga, mille käiku saavad mõjutada kõik.

Avatud diskussioonid toimuvad  esmaspäevast reedeni kell 17:00. Filmid linastuvad terve nädala jooksul kell 19:00 (va reedel, mil algusajaks on 20:15).

Täpne kava PÖFF-i kodulehelt!

Allikas:

PÖFF

Foto: PÖFF
Foto: PÖFF

 



Ühingu talvekoolis arutletakse rahvusvaheliste organisatsioonide rolli üle

NATO Ühing korraldab õpetajate talvekooli, mille teemaks käesoleval korral on rahvusvaheliste organisatsioonide mõju ja olulisus Eesti jaoks. Üritus toimub 4.-6. jaanuar 2010, Narva-Jõesuus.

Eesti NATO Ühing korraldab õpetajate talvekooli, mille teemaks on sel korral rahvusvaheliste organisatsioonide mõju ja olulisus Eesti jaoks. Üritus toimub 4.- 6. jaanuaril 2010 Narva-Jõesuus.

EATA

Seminari eesmärgiks on arutleda Eesti diplomaatia lähiajaloo ja selle õpetamise üle, rääkida välispoliitilistest prioriteetidest ja meie valikutest. Samuti korraldame Euroopa Liidu teemalise simulatsiooni.

Talvekool algab 4. jaanuaril kell 14.00 ja see päev pühendatakse loengutele ning seminaridele. 5. jaanuaril leiab aset simulatsioon. Viimasel päeval teeme kokkuvõtteid ja jagame tunnistusi.

Täpsem programm ilmub hiljemalt 11.detsembril 2009.

Üritusel osalemine on tasuta ning töökeeleks on eesti keel (planeeritud ka tõlge vene keelde). Talvekooli saavad registreeruda eelkõige ajaloo ja ühiskonnaõpetuse  õpetajad (vajadusel ka huvijuhid).

Huvi korral palume pöörduda meie büroosse (seminar@eata.ee).

Eesti NATO Ühing



Ministrite pöördumine 2009. aasta kodanikupäeval

Kodanikupäeva eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja pöörata tähelepanu kodaniku rolli olulisusele ühiskonnas.

Traditsiooniliselt tähistame tänavu 26. novembril kodanikupäeva – seekord juba kaheteistkümnendat korda. Kodanikupäev meenutab kõigile Eestis elavatele inimestele, Eesti kodanikele ja nendele, kes Eesti kodanikeks tahavad saada, et ühte hoides oleme tugevamad. Kodanikupäeva eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja pöörata tähelepanu kodaniku rolli olulisusele ühiskonnas.

Foto: ERR
Foto: ERR

Selle aasta kodanikupäeva motoks on: „LOOVAD INIMESED – EDUKAS RIIK”. Seeläbi soovime rõhutada loovat mõtlemist, loomingulist lähenemist, julgust teha uut- ja teistmoodi. On ju 2009 „Eesti innovatsiooniaasta” ja „Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta”.

Riik algab inimesest. Nii nagu loovus kuulub inimeseks olemise juurde, ei saa ka ükski riik ilma loominguliste ja ettevõtlike inimesteta. Loov mõtlemine kujundab riigi tulevikku, julgus teha uut- ja teistmoodi aitab lahenda ka keerulisi olukordi. Eesti jaoks on oluline, et iga siin elav inimene hoiaks oma kodumaad ja sooviks tema heaks midagi korda saata. Riik ja selle kodanikud kuuluvad kokku – ei saa olla üht ilma teiseta.

Kodanikupäeva tähistamiseks kutsume kõiki institutsioone, organisatsioone ja asutusi üles korraldama kodanikunädalal, mis sel aastal kestab 23.-29. novembrini, teemakohaseid aktuseid, viktoriine, näitusi, väitlusi, kohtumisi, esseevõistlusi jne. Nendest osa võtma ja oma panuse andma ootame iga Eesti inimest. Kodanikupäevale pühendatud materjalide saamiseks ning võimalike esinejate leidmiseks palume ühendust võtta korraldavate asutuste kontaktisikutega, kelle andmed leiate kodanikupäeva kodulehelt www.kodanik.ee

Head kodanikupäeva!

Laine Jänes, kultuuriminister

Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister

Rein Lang, justiitsminister

Jaak Aaviksoo, kaitseminister

Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister

Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister

Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister

Jürgen Ligi, rahandusminister

Siim Valmar Kiisler, regionaalminister

Marko Pomerants, siseminister

Hanno Pevkur, sotsiaalminister

Urmas Paet, välisminister

Allikas:

www.kodanik.ee





Kuidas suhtuda Venemaa välispoliitika «humanitaarsesse dimensiooni”?

On tähelepanuväärne, et Venemaa ei kasu ta oma välispoliitilises terminoloogias terminit „pehme jõud”, vaid räägib selle asemel “humanitaarsest trendist”, kirjutab Juhan Kivirähk Diplomaatias.

Artikkel Diplomaatiast nr 74-75

On üsna tavapärane, et suured riigid peavad oma missiooniks levitada maailmas oma keelt ja kultuuri. Eestis on hästi tuntud selli sed organisatsioonid nagu Goethe Instituut, Briti Nõukogu, Centre Culturel Français, Puškini Instituut jt. Globaliseerumine viib paratamatult kultuuri-, haridus- ja teadus kontaktide ning igasuguse muu humanitaar-koostöö tihenemisele riikide vahel. Muidugi toovad sellised protsessid enesega kaasa suu remate kultuuride domineerimise ning koos sellega teatud mõttes ka antud riigi välispo liitilise mõjuala laienemise.

Juhan Kivirähk

Joseph S. Nye, jr nimetab võimet kultuurili se atraktiivsuse ja positiivse eeskuju kaudu mõjutada mingi sihtgrupi käitumist «peh meks jõuks”. Riigi „pehme jõu” peamisteks elementideks on tema kultuur, väärtused ja poliitika. Peamisteks „pehme jõu” teosta mise vahenditeks peab Nye avalikku diplo maatiat, massimeediat, vahetusprogramme, arenguabi osutamist jms.1 Ida-Euroopa rii kide Euroopa Liitu integ reerumise üheks oluliseks eelduseks oli just läänelike väärtuste ja elulaadi atrak tiivsus ning soov sealset kultuuri omaks võtta (või selle juurde naasta).

Lisaks kultuurikontaktide arenemisele leidub tänases üha väiksemaks muutuvas maailmas ikka rohkem inimesi, kes erinevatel asjaoludel oma kodukohast eemale elama satuvad. On igati tervitatav, kui päritolu-riik selliste inimestega sidet hoiab ja neid raskuste tekkimisel aidata püüab. Ka Eesti valitsus on heaks kiitnud rahvuskaaslaste programmi aastateks 2009-2013, et toetada eestluse säilitamist ja arendamist väljaspool Eestit. Peamised valdkonnad, milles me oma rahvuskaaslastele tuge soovime pakkuda, on haridus, kultuur, teabevahetus, abi usu lise identiteedi säilitamisel, rahvuskaaslaste tagasipöördumisprogrammid.

Eelpool nimetatud kahte eesmärki – vene keele ja kultuuri levitamist maailmas ning väljaspool Venemaad elavate vene pärit oluga inimeste koondamist ühtseks vene diasporaaks – on peetud silmas ka Venemaa välispoliitika .humanitaarse trendi” sõnas tamisel. Paraku põimuvad selles välispo liitilises kontseptsioonis seatud eesmärgid väga ühemõtteliselt Venemaa geopoliitiliste ambitsioonidega. Tänavu mais Venemaa pre sidendi poolt kinnitatud „Vene Föderatsioo ni rahvusliku julgeoleku strateegias 2020. aastani”2 isegi ei üritata varjata seda, et üht seks diasporaaks koondunud kaasmaalastes nähakse Venemaa olulist tööriista oma välis poliitiliste eesmärkide teostamisel.

On tähelepanuväärne, et Venemaa ei kasu ta oma välispoliitilises terminoloogias Nye poolt pakutud terminit „pehme jõud”, vaid räägib selle asemel “humanitaarsest trendist”. Venemaa senist tegevust teades tundub sõna „pehme” tõepoolest kuidagi kohatu ja ega vist Venemaa isegi sellist omadust enda puhul esile tõsta ei soovi.

Venemaa tahab olla ikkagi „deržaava” – suur ja võimas -, „pehmus” on aga nõrkuse tun nus. Väga iseloomulikud on näiteks fondi Russki Mir poolt välja kuulutatud avaliku loovkonkursi teemad Venemaa 21. sajandi arengusuundade väljapakkumiseks. Kon kursi üldnimetus on „Deržaava 2009″ ja sel le kolm alamkategooriat kannavad nimetusi „Velikaja deržaava”, .Jedinaja deržaava” ja „Russki mir”.

Et analüüsida põhjalikumalt Venemaa välis poliitilisse relvastusse võetud .humanitaar set trendi”, viisid selle „trendi” adressaadiks oleva kuue riigi mõttekojad läbi võrdleva analüüsi, mille põhjal väl ja antud kogumikku „The „Humanitarin Dimension” of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic Sta tes” („Vene välispoliitika „humanitaardimensioon” Gruusia, Moldova, Ukrai na ja Balti riikide suhtes”) eelmisel nädalal esimest korda Chi§inäus esitleti. Projekti valmimist toetasid National Endowment for Democracy, Kon rad Adenaueri Fond ja Avatud Eesti Fondi Ida-Ida programm. Projekti koordinaatoriks oli Läti sõltumatu mõttekoda Centre for East European Policy Studies, Eesti poolelt osales projektis Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

Kogu artiklit saab lugeda Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse kodulehel!

Allikas:

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus



Uus seadus annab kindluse kriisiriiki appi minevatele ametnikele

Eeldatavasti lähikuudel valmiv Eesti tsiviilmissioonide seadus peaks andma riigiametnikele kindluse, et kui nad lähevad mõneks ajaks appi Afganistani või Kosovo tüüpi laastatud piirkonna ülesehitustöödele, on neil koju saabudes vana töökoht jätkuvalt alles.


Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Eeldatavasti lähikuudel valmiv Eesti tsiviilmissioonide seadus peaks andma riigiametnikele kindluse, et kui nad lähevad mõneks ajaks appi Afganistani või Kosovo tüüpi laastatud piirkonna ülesehitustöödele, on neil koju saabudes vana töökoht jätkuvalt alles.

«Enamik eksperte, kes on meil tsiviilmissioonides osalemas, pole välisministeeriumi inimesed, kuigi välisministeerium seda koordineerib,» selgitas välisminister Urmas Paet tänases teabetunnis ajakirjanikele. «Need inimesed tulevad tihti näiteks politseiametist või piirivalveametist või mingitest muudest riigiasutusest.»

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Terras: Eestil ja Türgil on sarnane nägemus NATO tulevikust

Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras kohtus eile Ankaras oma Türgi kolleegi kindralleitnant Ahmet Turmuş`iga, kellega arutati NATO tulevikku ja kahe riigi omavahelist kaitsealast koostööd puudutavaid küsimusi.

Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras kohtus eile Ankaras oma Türgi kolleegi kindralleitnant Ahmet Turmuş`iga, kellega arutati NATO tulevikku ja kahe riigi omavahelist kaitsealast koostööd puudutavaid küsimusi.

Terrase sõnul on NATO uue strateegilise kontseptsiooni osas Eesti ja Türgi seisukohad sarnased – endiselt peetakse oluliseks nii NATO lepingu 5. artiklist tulenevat kollektiivkaitset kui ka 4. artiklit. „Samuti ollakse ühel meelel selles, et tuleb leida mõistlik tasakaal NATO enda territooriumi kaitse ja väljaspool NATO territooriumi toimuvate välisoperatsioonide vahel,“ ütles kantsler Terras.

Kohtumisel räägiti ka NATO nähtavuse teemadel ning Balti riikide õhuturbeoperatsioonist. Türgi hävitajad osalesid Balti riikide õhuturbe tagamisel 2006. aastal.

Foto: Türgi suursaatkond Washingtonis
Foto: Türgi suursaatkond Washingtonis

Samuti leidsid Terras ja kindralleitnant Turmuş et kahe riigi kaitsealane koostöö vajaks tihendamist ning senisest regulaarsemaid omavahelisi konsultatsioone. „Kahe riigi vahel on tänaseks toimunud juba üsna palju kõrgetasemelisi visiite, nüüd aga on aeg asuda regulaarsema töötasandi suhtluse juurde,“ sõnas Terras.

Kantsler Terras kohtus ka Türgi kaitseministeeriumi kaitsetööstuse asekantsleri Murad Bayar`ga, kellega räägiti võimalike tulevaste ühiste relvastus- ja varustushangete korraldamise võimalustest. Samuti külastas Terras kahte Türgi kaitsetööstusettevõtet.

Visiidi käigus külastas Terras ka Türgis asuvat NATO terrorismivastase võitluse kompetentsikeskust ning NATO rahupartnerlusprogrammis osalevate riikide kaitseväelaste väljaõppekeskust. Samuti asetas Terras pärja Türgi Vabariigi rajaja ja esimese presidendi Mustafa Kemal Atatürki mausoleumi juurde.

Allikas:

Kaitseministeerium



ETV “Tööotsija” otsis koolitajat Kaitseliidu Kooli

Esmaspäeval 23. novembril eetris olnud saate Tööotsija tööpakkujaks oli Kaitseliidu Kool Raplamaal Alus, kuhu otsiti koolitusspetsialisti.

Esmaspäeval, 23. novembril eetris olnud saate Tööotsija tööpakkujaks oli Kaitseliidu Kool Raplamaal Alus, kuhu otsiti koolitusspetsialisti.

Foto: Kaitseliidu Kool
Foto: Kaitseliidu Kool

Laekunud CV-de hulgast valis tööpakkuja välja kolm sellesse ametisse kõige sobivamat kandidaati. Tööintervjuu ja praktiliste ülesannete abil selgitati saate lõpuks töösaaja. Saatejuht oli Toomas Luhats.

Saadet saab vaadata ETV kodulehel!


Allikas:

ETV




Leo Kunnas: Väärtused või reaalpoliitika?

Kas Eesti välis- ja julgeolekupoliitika lähtub mingitest universaalsetest väärtustest või on tegemist pragmaatilise reaalpoliitikaga? On väärtustepõhine välis- ja julgeolekupoliitika üldse võimalik?


Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Kas Eesti välis- ja julgeolekupoliitika lähtub mingitest universaalsetest väärtustest või on tegemist pragmaatilise reaalpoliitikaga? On väärtustepõhine välis- ja julgeolekupoliitika üldse võimalik?

Mõistagi on väärtustepõhise poliitika ajamiseks vaja kõigepealt väärtusi, millest lähtuda. Paraku pole universaalseid, kogu inimkonnale omaseid poliitilisi ühisväärtusi veel olemas. Demokraatia, vabadus ja inimõigused, mis on paljudele tähtsad, ei tähenda teistele midagi. Kahtlemata on al-Qaida, Taliban ja muud islami äärmuslikku suunda esindavad organisatsioonid väärtustepõhised. Küsimus on lihtsalt selles, kas nende väärtused on ülejäänud maailmale vastuvõetavad.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Kõuts: Vene-Prantsuse laevatehing suurendaks Eesti julgeolekuriski

Endine kaitseväe ülem viitseadmiral Tarmo Kõuts nentis, et Venemaa laevastik on Läänemerel praegugi murettekitavalt võimas ning prantslastelt kaasaegsete aluste hankimine muudaks olukorda Eesti jaoks veelgi kehvemaks.


Foto: IRL
Foto: IRL

Endine kaitseväe ülem viitseadmiral Tarmo Kõuts nentis, et Venemaa laevastik on Läänemerel praegugi murettekitavalt võimas ning prantslastelt kaasaegsete aluste hankimine muudaks olukorda Eesti jaoks veelgi kehvemaks.

„Kui me räägime Venemaa sõjalisest võimekusest Läänemerel, siis selle võimsus praegusel hetkel on täiesti küllaldane, et me peaksime olema murelikud,“ rääkis Kõuts Päevaleht Online’ile.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Galerii: Afganistan – kõige karmim koht, kuhu üks laps võib sündida

Kaheksa aastat pärast Talibani terrorirežiimi kukutamist kannatab väga suur osa Afganistani lastest kuritarvitamise all ja sureb enne täiskasvanuks saamist, nentisid ÜRO Lastefondi (UNICEFi) ametnikud täna ÜRO laste õiguste konventsiooni 20. aastapäeval.

Kaheksa aastat pärast Talibani terrorirežiimi kukutamist kannatab väga suur osa Afganistani lastest kuritarvitamise all ja sureb enne täiskasvanuks saamist, nentisid ÜRO Lastefondi (UNICEFi) ametnikud täna ÜRO laste õiguste konventsiooni 20. aastapäeval.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

«Afganistanis on maailma kõrgeim imikute suremus,» nentis Catherine Mbengue, UNICEFi esindaja selles riigis. «70 protsendil selle riigi elanikkonnast pole ligipääsu puhtale joogiveele. 30 protsenti lastest peavad tööl käima. 43 protsenti tüdrukutest pannakse mehele alaealisena.»

UNICEFi andmeil sureb rohkem kui iga neljas Afganistani laps enne oma viiendat sünnipäeva.

ELi missiooni juures töötava Hansjorg Kretschmer sõnul sai Afganistani lastekaitseamet mullu 1459 teadet laste seksuaalsest ärakasutamisest, kuid see on tema hinnangul vaid jäämäe tipp.

«Üldiselt tuleb tunnistada, et lastele kulutatavad summad on väga väikesed võrreldes summadega, mis voolavad Afganistani sõjalistel või tsiviileesmärkidel,» lisas Kretschmer.

«Tänane Afganistan on kõige jubedam koht laste jaoks,» rääkis parlamendisaadik Fawzia Kofi uudistevõrgule AFP. «Kõige jubedam laste kuritarvitamise viis on seksuaalne kuritarvitamine, milles Afganistanil on olnud viimaste aastate ühed kõrgemad numbrid.»

Galeriiga saab tutvuda Postimehe veebiväljaandes!

Allikas:

Postimees



David J. Smith: Mistral: külm Prantsuse tuul puhub itta

Prantsuse mereväe dessantlaev Mistral, mis on saanud nime külma Prantsuse tuule järgi, külastab täna Peterburi. See pole üksnes sadama-külastus, vaid pahaendelise geopoliitilise tähendusega müügipakkumine.

David J. Smith on Thbilisis asuva Gruusia julgeolekuanalüüsi keskuse direktor.

Prantsuse mereväe dessantlaev Mistral, mis on saanud nime külma Prantsuse tuule järgi, külastab täna Peterburi. See pole üksnes sadama-külastus, vaid pahaendelise geopoliitilise tähendusega müügipakkumine.

Foto: Georgian Security Analysis Center
Foto: Georgian Security Analysis Center

„Me kavatseme osta Prantsusmaalt ühe Mistral-klassi laeva ning ehitada litsentsi alusel ja prantslaste tehnilisel toetusel neli selle klassi helikopterikandjat,” on öelnud Vene mereväe peastaabi ülema esimene ase-täitja, viitseadmiral Oleg Burtsev. See oleks aegade suurim NATO liikmesriigi sõjaline tarne Venemaale.

Mistral-klassi laev on mõeldud ranniku ründamiseks. Venemaale on see ideaalne relv, millega naabreid hirmutada. Mistral võib kanda 16 raske- või 35 kergekopterit, nelja maabumis-alust, 900 sõjaväelast ja kuni 70 sõjamasinat, sealhulgas kuni 40 tanki.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Karzai: võõrväed võiks Afganistanist lahkuda viie aasta jooksul

Uueks ametiajaks Afganistani presidendiks vannutatud Hamid Karzai ütles oma troonikõnes, et Afganistani julgeolekujõud võtavad maa turvalisuse tagamise üle kolme kuni viie aasta jooksul

Uueks ametiajaks Afganistani presidendiks vannutatud Hamid Karzai ütles oma troonikõnes, et Afganistani julgeolekujõud võtavad maa turvalisuse tagamise üle kolme kuni viie aasta jooksul.

Foto: NATO
Foto: NATO

“Afganistan tahab juhtida operatsioone rahututel aladel lähema kolme aasta jooksul,” ütles Karzai Reutersi teatel.

Ühtlasi lubas Karzai võidelda korruptsiooni vastu, vahendas Times Online. President plaanib veel lepitust Talibani toetajatega, korraldades suure rahva esindajate koosoleku loya jirga, mille otsused on Afganistani põhiseaduse järgi ülimuslikud kõigi teiste võimuesindajate suhtes. 2002. aasta suvel andis just loya jirga Karzaile ajutise presidendi volitused.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Estcoy-E saabub Afganistanist koju

Homme, 23. novembril jõuab tagasi koju Afganistani valimiste ajaks saadetud jalaväekompanii Estcoy-E ja logistiline toetuselement NSE-E.

Homme, 23. novembril jõuab tagasi koju Afganistani valimiste ajaks saadetud jalaväekompanii Estcoy-E ja logistiline toetuselement NSE-E.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Tallinna Lennujaama vanas hoones võtab üksused vastu kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.

Juuli algul Afganistani suundunud Estcoy-E lõpetas teenistuse esmapäeval, 16. novembril piduliku rivistusega Camp Bastioni sõjaväebaasis.

Ameerika Ühendriikide Merejalaväe 2. brigaadi ülem brigaadikindral Lawrence D. Nicholson andis teenistuse lõpetanud Eesti kompanii ülemale major Ain Tiidrusele Ühendriikide Mereväe ja Merejalaväe teenetemedali. Viit kaitseväelast tunnustas Merejalavägi saavutusmedaliga.

Eesti saatis Afganistani valimiste ajaks Helmandi provintsi 134-liikmelise lisakompanii, kes teenis Ameerika Ühendriikide Merejalaväe alluvuses.

Kahest kompaniist koosnenud pea 300-liikmeline Eesti kontingent Afganistanis oli läbi aegade suurim Eesti kontingent välisoperatsioonil.

Afganistanis jätkavad teenistust Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus jalaväekompanii Estcoy-9 ja logistiline toetuselement NSE-8.

Jalaväekompanii Estcoy-8 ja logistiline toetuselement NSE-7 saabuvad Eestisse järgmisel nädalal.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Eesti võib kallaletungi korral Rootsilt sõjalist abi saada

Rootslased on Gruusia sõja järel vaikselt muutmas julgeolekupoliitika põhialuseid, et olla Venemaa võimaliku kallaletungi korral valmis Balti riikidele appi tulema.

Rootslased on Gruusia sõja järel vaikselt muutmas julgeolekupoliitika põhialuseid, et olla Venemaa võimaliku kallaletungi korral valmis Balti riikidele appi tulema.

Foto: Rootsi Kaitsevägi
Foto: Rootsi Kaitsevägi

Selle aasta 16. juunil otsustas Rootsi parlament, et Rootsi peab olema võimeline vastu võtma ja andma sõjalist abi. Otsustati, et mõne Põhjala või Euroopa Liidu liikmesriigi survestamise või ründamise korral ei jää Rootsi kõrvalseisjana olukorda pealt vaatama, vaid pakub abivajajale toetust, mis võib olla ka sõjaline.

Rootslaste otsus on Balti riikide jaoks oluline vähemalt kahel põhjusel. Esiteks asub Rootsi meile lähemal kui teised tugevad liitlasriigid ning seetõttu jõuaks nende abi meile kiiremini kui näiteks Saksamaal asuvate USA vägede abi.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Uuring: Venemaa käsitleb naaberriike oma erihuvide alana

Venemaa ei ole loobunud käsitlemast endisse Nõukogude Liitu kuulunud riike oma erihuvide piirkonnana, selgub täna Tallinnas tutvustatud kaitseuuringute keskuse ja veel viie riigi analüütikute uuringust.

Venemaa ei ole loobunud käsitlemast endisse Nõukogude Liitu kuulunud riike oma erihuvide piirkonnana, selgub täna Tallinnas tutvustatud kaitseuuringute keskuse ja veel viie riigi analüütikute uuringust.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Uuringu koostajate hinnangul näitavad nii Venemaa välispoliitilised dokumendid kui ka käitumine, et riik soovib supervõimu staatust ning selle eesmärgi saavutamise esimese sammuna näeb Venemaa regionaalse võimu staatuse saavutamist.

«Suhetes niinimetatud lähisvälismaa riikidega kasutab Venemaa laia vahendite spektrit alates majandussanktsioonidest Ukrainas lõpetades sõjajõu kasutamisega Gruusias,» seisab uuringus.

Analüütikud märkisid, et Venemaa kasutab oma eesmärkide saavutamiseks aina enam niinimetatud «pehmet jõudu», toetades Kremli-meelseid huvigruppe Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Balti riikides. Selle poliitikaga tahab Venemaa saavutada nende riikide sisepoliitikas Venemaa jaoks soodsaid muudatusi.

Uuringu koostajad leidsid, et Venemaa esinemine rahvusvahelise üldsuse ees inimõiguste kaitsjana on tingitud eesmärgist tugevdada oma mõju postnõukogude ruumis. «Seda tõestab Moldova näide, sest kuigi Moldova on täitnud Venemaa nõudmised oma kaasmaalaste huvide kaitseks, jätkab Moskva sekkumist Moldova poliitikasse,» märkisid analüütikud.

Uuring näitab, et Venemaa kasutab kõikvõimalikke vahendeid, et siduda naaberriikides elavaid venelasi Venemaaga, näiteks jagades soovijatele Venemaa passe. Uuringu koostajad meenutasid ka Venemaa kava hakata jagama endise Nõukogude Liidu territooriumil elavatele venelastele niinimetatud «venelase kaarte».

Analüütikud nentisid, et Venenaa valitsusväliseid organisatsioone ja sihtasutusi kasutatakse naaberriikides separatistlike meeleolude õhutamiseks, näiteks Moldovas ja Gruusias, ning sisemise poliitika mõjutamiseks, näiteks Ukrainas ja Lätis. Selliseid ühendusi nimetab Venemaa oma ametlikus välispoliitikas «kaasmaalaste huvisid kaitsvateks organisatsioonideks».

Samuti näitas uuring, et Venemaa üritab igati takistada ühiskondade lõimumisprotsesse endisesse Nõukogude Liitu kuuluvates riikides.

«Venemaa väärtuste süsteem põhineb Teise maailmasõja tõlgendamisele ning seetõttu kritiseerib Venemaa teravalt Balti riike ja Ukrainat, kus Venemaa ajalootõlgendustega ei nõustuta,» seisab uuringus.

Uuringu koostajad leiavad kokkuvõtteks, et Venemaa sellise poliitika riskide vähendamiseks on ülioluline Euroopa Liidu naabruspoliitika, mille eesmärk on toetada demokraatiat ja lõimumisprotsesse endisesse Nõukogude Liitu kuuluvates riikides.

Uuringus osalesid teadurid ja analüütikud kuuest organisatsioonist – Läti Kesk- ja Ida Euroopa poliitikauuringute keskusest, Leedu geopoliitiliste uuringute keskusest, Moldova välispoliitika assotsiatsioonist, Gruusia rahvusvahelisest geopoliitiliste uuringute keskusest, Ukraina rahvusülikooli poliitikaanalüüsi koolist ja Eesti rahvusvahelisest kaitseuuringute keskusest.

Allikas:

Postimees



Eesti asjuri muljed Afganistani presidendi ametissenimetamise tseremoonialt

Täna toimus president Karzai ametissenimetamine, millega algas Karzai teine viieaastane periood sellel ametikohal

Täna (19. novembril, EATA) toimus president Karzai ametissenimetamine, millega algas Karzai teine viieaastane periood sellel ametikohal. Tseremoonia oli iseenesest üsna lihtne – selle korraldas välisministeeriumi protokoll ja juhtis kaitseminister Wardak.

Pärast koraani lugemist andis president oma ametivande ülemkohtu peakohtunikule ja seejärel asepresidendid (neid oli kaks) presidendile. Sisulisema poole peal järgnes olulisemana Karzai inauguratsioonikõne, mida jälgisid kindlasti ka tuhanded väljaspool Afganistani. Karzai peatus kõnes väärtustel põhineval poliitikal; seni tehtud vigadest õppimisel; julgeolekul, mis on kõikide afgaanide vastutada; heal valitsemistaval ja korruptsioonivastasel võitlusel; narkootikumide probleemil ja paljudel teistel aspektidel. Karzai kutsus üles ka kõiki käed ühendama riigi edasise arengu tagamiseks.

Inauguratsioonil viibisid nii mitmedki olulised väliskülalised, nende seas Pakistani president; USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriikide välisministrid. Tähelepanuväärsena võib eraldi välja tuua, et vaatamata suure hulga tähtsate poliitikute kohalolule, kulges üritus siiski rahulikult ja ilma suuremate tõrgeteta. Afganistani võimude poolt ettevõetud abinõud olid ka vastavad – Kabulis oli selleks puhuks pühad välja kuulutatud ja inimestel soovitatud tänavatel mitte väga liikuda ning kogu tsermooniakoha ümbrus range politsei kontrolli all.

Eesti Vabariigi asjur Afganistanis on Tanel Sepp.

Allikas:

Tanel Sepa blogi



Loengutesari “Räägime NATO-st!” novembris Eestimaa koolides

Novembris toimuvad loengusarja “Räägime NATO-st!” loengud 17. novembril Kehtnas, 23. novembril Tartus ja 27. novembril Narvas.

eatalogoSel kuul toimuvad loengutesarja “Räägime NATO-st!” loengud 17. novembril Kehtna põhikoolis, 23. novembril Tartu Erakoolis ja Tartu Kunstigümnaasiumis ning 27. novembril Narvas.

Loengud on mõeldud riigikaitse alase teadlikuse tõstmiseks õpilaste hulgas.

Ühing tutvustab kooliõpilastele NATO toimise ja riigikaitse põhimõtteid ning  Narvas räägib lisaks Ühingu esindajatele oma kogemustest operatsioonidel kolonel German Kesa.

Täpsem info loengute kohta ilmub lähipäevil!

Sarja toetab Kaitseministeerium.



RKK esitleb kogumikku “The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus esitleb reedel 20. novembril kogumikku „The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) koos partneritega Lätist, Leedust, Moldovast, Ukrainast ja Georgiast esitleb reedel, 20. novembril, kogumikku „The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“.

FRONTEsitletav kogumik teeb esimese katse analüüsida nn. „humanitaarset trendi“ Venemaa välispoliitikas ning selle elluviimist uuringuprojektis osalenud kuue riigi näitel.

Uuringu läbiviimist ja kogumiku koostamist koordineeris Centre for East European Policy Studies (Läti), selles osalesid Centre for Geopolitical Studies (Leedu), School for Policy Analysis at the National University of Kyiv-Mohyla Academy (Ukraina), Foreign Policy Association of Moldova (Moldova), International Center for Geopolitical Studies (Georgia) ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (Eesti).

Uuringu valmimist toetasid National Endowment for Democracy (USA), Avatud Eesti Fond ja Konrad Adenaueri Fond Lätis.

Täpsem info on saadaval RKK kodulehel!



Brown plaanib kontrolli üleandmist Afganistanis

Suurbritannia peaminister Gordon Brown kavandab NATO kohtumist, et arutada Afganistani piirkondade järkjärgulist üleandmist kohalike võimude kontrolli alla.

Suurbritannia peaminister Gordon Brown kavandab NATO kohtumist, et arutada Afganistani piirkondade järkjärgulist üleandmist kohalike võimude kontrolli alla.

Foto: Briti peaministri kantselei
Foto: Briti peaministri kantselei

Brown sõnas, et ta tahab jaanuaris toimuval kohtumisel panna paika üleandmise ajakava, mis peaks algama 2010. aastal ning võib lõppeda briti üksuste väljaviimisega Afganistanist, vahendas BBC.

Peaministri sõnul on terrorivõrgustik al-Qaida loobunud aktiivsest võitlusest Afganistanis, kuid jätkab uute liikmete värbamist ja treenimist Pakistanis.

Eeldatavasti tutvustab välisminister David Miliband Edinburghis toimuval NATO parlamentaarsel assambleel kava üksikasju lähemalt.

Suurbritannia on alates NATO operatsiooni algusest 2001. aastal kaotanud Afganistanis 234 sõjaväelast.

Allikas:

ERR Uudised



Medvedev: ajaloo revideerimine viib kahjunõuete esitamiseni

Venemaa ei lase president Dmitri Medvedevi sõnul Teise maailmasõja tulemusi revideerida ning seda muu hulgas ka geopoliitilistel kaalutlustel.

Venemaa ei lase president Dmitri Medvedevi sõnul Teise maailmasõja tulemusi revideerida ning seda muu hulgas ka geopoliitilistel kaalutlustel.

dmitriy_medvedev_458«Teise maailmasõja tulemuste, Nõukogude Liidu ja Punaarmee panuse revisjon on geopoliitilistel põhjustel lubamatu. Kui see laegas lahti teha, võime saada tõsiseid riikliku tasandi probleeme,» ütles Medvedev täna Singapuris kohtumisel Vene sõjalaeva Varjag meeskonnaga.

President rõhutas, et «kui anda võimalus ajalugu ümber kirjutada, anda nendele võltsijatele tegelik võim, siis võib jõuda milleni iganes, mingite nõudmisteni, kompensatsioonideni».

President rõhutas ka, et tolle perioodi sündmuste hindamine tuleb jätta ajaloolastele.

«Ajaloolased võivad interpreteerida ühtesid või teisi ajaloosündmusi. Kui niisuguseid hinnanguid annavad teadlased, siis palun väga, kuid on olemas hulk küsimusi, mille üle on vaidlemine lubamatu. Nende osas on tehtud rahvusvahelisi ja riiklikke otsuseid,» ütles Medvedev.

«Kui lasta asjadel isevoolu minna, võime jõuda selleni, et mõne aja pärast seatakse kahtluse alla ka Nürnbergi tribunali otsused. Öeldakse, et miks nende üle kohut mõisteti, nad pole ju mingid kurjategijad. See on absurd. Me ei pea võitlema teiste seisukohtade vastu, vaid seisma oma huvide eest ning takistama ajaloo võltsimist, mis võiks teha kahju Vene riigi huvidele,» rääkis president.

Pealegi on ajaloolise õigluse säilitamine tema sõnul vajalik moraalsest seisukohast. «Me kaotasime tolles sõjas 27 miljoni inimest. Mitte keegi ei maksnud võidu eest meist kõrgemat hinda,» meenutas Medvedev.

Allikas:

Postimees



Afganistanis teeninud kirurg: tsiviilarstidel on võimalus panustada Eesti riigikaitsesse

Reedel, 13. novembril tutvustas reservkapten doktor Tiit Meren residentidele ja arstitudengitele teenimisvõimalusi konfliktipiirkondades.

Reedel, 13. novembril tutvustas reservkapten doktor Tiit Meren residentidele ja arstitudengitele teenimisvõimalusi konfliktipiirkondades.

Doktor Tiit Meren tutvustamas residentidele ja tudengitele sõjameditsiini. Foto: Kaitseväe peastaap
Doktor Tiit Meren tutvustamas residentidele ja tudengitele sõjameditsiini. Foto: Kaitsejõudude peastaap

„Meie noored arstid saavad ülikoolis hea hariduse ja võimalus oma kirurgioskused proovile panna konfliktipiirkonnas, ei anna neile mitte ainult hindamatuid kogemusi, vaid on neile ka võimaluseks panustada Eesti riigikaitsesse,” ütles doktor Meren. „Iga kirurg maailmas tahab konfliktipiirkonnas töötada, sest sealsed kogemused on kirurgi professionaalsuse kohapealt hindamatud ja neid saab tsiviilmeditsiinis rakendada.”

Oma loenguga jagas doktor Meren kirurgiaalaseid kogemusi teenistusest Afganistanis Helmandi provintsis Camp Bastioni haiglas ning andis ülevaate sealsest olukorrast.

„Meie kokkusaamise initsiatiiv tuli tudengite endi poolt ja lisaks minu loengu akadeemilisele ja erialasele poolele oli eesmärgiks kohale tulnutele tutvustada kuidas tsiviilmaailmas kirurgidena töötavad arstid saavad olla kasulikud kaitseväele,” ütles Meren.”Loomulikult on lisaks arstioskustele vaja omandada ka kaitseväe poolt pakutavad sõjalised teadmised.“

Kohtumisele Magdaleena haiglas oli ennast kirja pannud üle kuuekümne Tartu Ülikooli arstiteaduskonna residendi ja tudengi. Kohapeal tutvustas noortele arstidele kaitseväes teenimise võimalusi ka Kaitseväe Värbamiskeskuse esindaja.

Veresoontekirurgiale spetsialiseerunud doktor Meren teenis Camp Bastioni haiglas 2008. aasta juulist novembrini. Camp Bastioni laiendatud välishospidalis ravitakse Helmandi provintsi lahingutes ja rünnakutes haavata saanud liitlasvägede sõdureid aga ka kohalikke elanikke.

Hetkel teenib Camp Bastionis arstina leitnant Lauri Lemming, kes on erialalt lastekirurg. Leitnant Lemming on lõpetanud reservtervishoiutöötajate sõjalise baaskursuse. Enne välisoperatsiooni läbis ta Ühendkuningriigi välihaigla missioonieelse koostööharjutuse.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Uuring ennustas USA sõdurite enesetappude märgatavat tõusu

Ühendriikide sõjajõudude avaldataud raporti kohaselt on Afganistanis teenivate USA sõdurite moraal madal, samuti ennustas uuring enesetappude märgatavat sagenemist teenistuses.

Ühendriikide sõjajõudude avaldataud raporti kohaselt on Afganistanis teenivate USA sõdurite moraal madal, samuti ennustas uuring enesetappude märgatavat sagenemist teenistuses.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Oktoobri seisuga on sel aastal vabasurma läinud 133 ameerika sõdurit, neist 90 puhul on enesetapp leidnud ka kinnitust. Mullu oli sama näitaja 115, vahendas CNN News.

Armee esindajate sõnul on sõjaväelaste enesetappe tsiviilisikute enesetappudega raske võrrelda. Siiski on vabasurmade põhjustena armee toonud välja ebaõnnestunud suhted, finantsprobleemid ja tööstressi.

Kaitseametnikud tunnistavad, et pikad ja korduvad lahingmissioonid on üheks peamiseks põhjuseks sõdurite stressile ja vaimsele tervisele.

Lisaks sellele leidis raport, et intensiivistunud sõjategevus Afganistanis on mõjunud halvasti konfliktipiirkondadesse sattunud Ühendriikide sõdurite moraalile.

21,4 protsenti Afganistanis teeninud USA sõduritest kannatab traumajärgse stressi ja depressiooni all. Kahe aasta eest oli sama näitaja 23,4 protsenti, 2005. aastal aga vaid 10,4 protsenti.

Iraagis teeninud sõduritest võitleb stressiga 13,3 protsenti sõduritest, 2007. aastal oli see näitaja 18,8 protsenti ja veel aasta varem 22 protsenti.

Allikas:

Postimees



Kaitseliit tähistas 91. aastapäeva fotonäitusega.

Kaitseliidu 91. aastapäeval, 11. novembril 2009 kell 13 asetatati pärjad Kaitseliidu asutaja admiral Johan Pitka mälestusmärgile Tallinnas.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Kaitseliidu 91. aastapäeval, 11. novembril 2009 kell 13 asetatati pärjad Kaitseliidu asutaja admiral Johan Pitka mälestusmärgile Tallinnas Toompea ja Wismari tänavate nurgal.

Kaitseliidu 91. aastapäevale on pühendatud ka fotonäitus “Sookoll 2009”, mis annab väikese ülevaate 3.-4. oktoobril toimunud Kaitseliidu Pärnumaa maleva sõjalis-sportlikust jaovõistlusest, mille rasketele ilmastikuoludele vaatamata lõpetas edukalt seitse võistkonda kaheksast. Fotode autorid on lpn Salmar Saar ja n-srs Silver Meres.

Näitus on avatud Kaitseliidu peastaabi majas. Näituse koostas Tanel Lään.

Maailmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit – Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka.

Allikas:

Kaitseliit



Välisministeerium alustas blogimist ka vene keeles

Välisministeerium laiendas oma ühisblogi ja avaldab Eesti diplomaatide elektroonilisi kirjutisi nüüdsest ka vene keeles.

Välisministeerium laiendas oma ühisblogi ja avaldab Eesti diplomaatide elektroonilisi  kirjutisi nüüdsest ka vene keeles.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Välisministeeriumi kantsleri Marten Kokki sõnul tahab välisministeerium leida ja kasutada uusi võimalusi välispoliitika huviliste ja partneritega suhtlemiseks. “Oleme juba mõnda aega pidanud välisministeeriumi ühisblogi, millesse Eesti diplomaadid üle maailma kirjutavad maailmasündmustest, Eesti vaatenurgast neile ja maailma vaatenurgast Eestile,”  ütles Kokk. Kokk avaldas lootust, et tänu blogi avaldamisele ka vene keeles jõuavad meie välispoliitika tegijate mõtted senisest veelgi laiema lugejaskonnani. Välisministeeriumi blogis kirjutavad Eesti suursaadikud ja teised diplomaadid oma tööst ning arengutest riikides ja organisatsioonides, kus Eesti on esindatud. Eraldi blogis kirjutab Kabulist regulaarselt Eesti eriesindaja Afganistanis. Lisaks mitmekeelsele välisministeeriumi kollektiivsele blogile, on välisministeeriumiga võimalik ühendust saada ka Facebookis, Twitteris ja Second Life´is.

Otselink välisministeeriumi blogile vene keeles: http://mid-est.blogspot.com/

Allikas:

Välisministeerium



Riho Terras: kellele on vaja müüte Eesti riigikaitsest?

NATO kollektiivkaitsesse uskumine ning samas Eesti enda kaitsevõime arendamine ei ole vastandlikud, vaid on sama mündi kaks külge, kirjutab kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

Kahetsusväärsel kombel on Eesti avalikkuses levitatud arusaama, justkui oleks Gruusia sündmused 2008. aasta augustis andnud raske hoobi meie seniste julgeolekupoliitiliste valikute põhialustele ja tõsiseltvõetavusele.

Eesti kaitsepoliitika kujundajad ja planeerijad olevat kõik need aastad uskunud «ajaloo lõppu» ja igasuguse konventsionaalse ohu puudumisse meie lähinaabrite poolt, millest tulenevalt olevat unarusse jäetud ka Eesti enda kaitsevõime arendamine. Ajaloolane Allan Käro läheb isegi niikaugele (PM, 2.11), et räägib Eesti ametliku julgeolekustrateegia «kokkukukkumisest» sel hetkel, kui Vene tankid läbisid Roki tunneli Vene-Gruusia piiril.

Avalik debatt Eesti riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika aluste ja suundade üle on igati tervitatav ja vajalik. Kurvastust tekitab aga see, et kohati ei suudeta seda debatti läbi viia sisuliselt, lähtudes reaalsest olukorrast ning tuhandete kaitseväelaste ja ametnike senitehtud tööst. Selle asemel kiputakse kasutama kontekstist väljarebitud retoorilisi sõnavõtte ning isegi hoiakute ja uskumuste omistamist, millel pole reaalsusega mingit seost.

Leppigem alustuseks kokku kahes lihtsas asjas.

Esiteks. Eesti julgeolekupoliitika peamiseks eesmärgiks on Eesti iseseisvuse säilitamine ning eesti rahva edasikestmine. Milline on selles valguses Eesti olukord praegu? Eesti on endiselt iseseisev riik, kelle põhiseaduslikku korda pole keegi veel isegi proovinud kukutada. Tänu liikmesusele NATOs ja Euroopa Liidus on meie rahva julgeolek paremini kaitstud kui ei kunagi varem. Sellises olukorras rääkida sellest, et Eesti «julgeolekustrateegia kukkus kokku» seoses ühes mitte-NATO riigis toimunud sõjalise konfliktiga meist 1000 kilomeetri kaugusel, on pehmelt öeldes fantaasia.

Teiseks. Kuulumine maailma võimsaimasse kollektiivkaitseorganisatsiooni NATO on andnud meile Eesti ajaloos enneolematult võimsa garantii ja heidutuse meie riikliku iseseisvuse kaitseks. Samas ei tähenda see meie kaitsepoliitika kujundajate ja kaitseplaneerijate jaoks kindlasti «ajaloo lõppu», sest NATOga liitumine ei muuda olematuks võimalikke negatiivseid arenguid meid ümbritsevas julgeolekukeskkonnas. Seetõttu mainivad ka meie «läbikukkunud» julgeolekupoliitilised alusdokumendid võimalust, et välistatud pole otsese sõjalise ohu taastekkimine tulevikus.

Seda võimalust võetakse arvesse ka julgeolekuasutuste, kaitseministeeriumi ja kaitseväe regulaarselt koostatavates ohuhinnangutes ja -stsenaariumides. Arusaadavatel põhjustel on need dokumendid salajased, kuid võime siin kinnitada, et kaitseministeerium ja selle valitsemisala on küll viimased Eesti Vabariigis, kes usuksid «ajaloo lõppu». Vastupidi, oleme need, kes valmistuvad kõige halvemaks. Mis omakorda ei tähenda, et sellest kõigest valjul häälel ja leheveergudel kõnelema peaks.

Omaette küsimus on, kas meil on mõistlik oma halvimaid hirme ja ohuprognoose otsesõnu kajastada avalikes dokumentides? Kui nii ei tee isegi konventsionaalse sõjalise ohu vastu massiivset sõjaaja kaitseväge arendav Soome, siis miks peaksime seda tegema meie? «Julgeolek on väga komplitseeritud inimtegevuse valdkond, mille haldamiseks on vaja selget pead, külma kõhtu ja sooja südant ning oskust oma suud valitseda. Tulu ei tõuse ei hirmudest värisevast südamest ega palavikuliselt mõtlevast peast, emotsioone kuulutavast suust rääkimata,» leidis kaitseminister Jaak Aaviksoo hiljuti oma veebipäevikus.

Kaine analüüs ning ka halvimate ohtudega arvestamine paistab selgelt välja ka selles, millises suunas ja mil moel oleme arendanud oma sõjalist riigikaitset NATOga liitumise järgsetel aastatel. Erinevalt avalikkuses kohati esinevatest väidetest, justkui oleks kogu kaitseväe areng pärast 2004. aastat orienteeritud vaid välismissioonidel osalemisele, on paralleelselt ja pidevalt arendatud ka Eesti enda kaitsevõimeks vajalikke võimeid.

Valdav osa viimase viie aasta jooksul kaitsevaldkonda investeeritud miljarditest kroonidest on kulunud just eelkõige Eesti enda kaitsevõime arendamisele. Välismissioonidega seotud otsesed ja kaudsed kulutused ei ületa 10% kaitse-eelarvest, ülejäänud 90% rahalisest ressursist toetab otseselt Eesti enda territooriumi kaitseks mõeldud võimete arengut.

Iga-aastaselt on välja õpetatud ja reservüksusteks formeeritud vähemalt 2500 kutsealust ning see arv näitab vaikset, kuid pidevat kasvutendentsi. Suuri kulutusi on tehtud uute haubitsate, tankitõrjeraketisüsteemide ja õhutõrjesüsteemide hankimiseks, samuti moodsa sidevõime loomiseks terve kaitseväe tarbeks. Kogu kaitseväe autopark on täienenud enam kui tuhande uue veoki ja maasturi võrra. Sadu miljoneid kroone on kulutatud mobilisatsioonisüsteemi rajamiseks ja uute kaitseväelinnakute arendamiseks Tapal ja Võrus, kus eelkõige teenivad just ajateenijad. Viimastel aastatel on pööratud olulist tähelepanu Kaitseliidu eelisarendamisele. Seda nimekirja võiks jätkata veel pikalt, kuni ajateenija-reservväelase isiklike rakmete ja seljakotini välja, mis on samal tasemel kui elukutselisel missioonisõduril. Ja see kõik ei ole olnud mingi juhuslik tegevus, vaid lähtus 2004. aasta alguses kinnitatud «Kaitsejõudude struktuurist ja arengukavast».

Välisoperatsioonidest rääkides – ka nendel osalemine on lisaks laiemale julgeolekupoliitilisele kontekstile investeering muu hulgas teise meie riigikaitse alussambasse ehk esmase kaitsevõime loomisse – igapäevaselt saame väärtuslikku kogemust varustuse, relvastuse, juhtimisprotseduuride ja taktika uuendamiseks kõrge intensiivsusega lahingupiirkondadest. Tõsi, kahetsusväärselt sageli ka vigastatute ja langenute hinnaga. Praeguseks on erinevates sõjakolletes osalenud üle 3000 Eesti kaitseväelase ja kaitseliitlase. See on väga tõsine potentsiaal kaitsevõime arenguks Kodu-Eestis väljaõppelistel eesmärkidel, vajadusel ka Eesti kaitsmisel relvaga.

Ainuüksi need faktid ja Eesti enda kaitseks tehtud jõupingutused lükkavad ümber väited, justkui vaataksid meie kaitseplaneerijad maailma läbi «ajaloo lõpu» prisma ning valmistuksid vaid välismissioonideks kaugetel maadel. Sest vastasel korral võiks ju piirduda vaid paarisaja elukutselise kaitseväelase relvastamise-varustamisega – tee, mille on valinud nii mõnigi väikeriik meie lähinaabruses. Eesti selge strateegiline eelistus on arendada tasakaalustatud riigikaitsemudelit, mis sisaldab nii omaenda kaitsevõimet kui tihedat koostööd meie sõjaliste liitlastega NATOs.

Gruusia sündmused 2008. aasta suvel on ilmselgelt jätnud oma jälje rahvusvahelisele julgeolekuolukorrale – need näitasid, et kurval kombel leidub Euroopas veel jõude, kelle jaoks on poliitiliste tüliküsimuste lahendamine sõjalisel teel täiesti lubatav vahend. Kuidas aga muutis Gruusia-Vene konflikt Eesti kaitsepoliitika ja -planeerimise põhilisi suundi? Pärast 2008. aasta suve viidi Eestis läbi selle konflikti õppetundide analüüs, mis üheselt kinnitas meie seniste suundade ja valikute täielikku õigsust.

Aeg-ajalt arvatakse, et Eesti valitsuses pool aastat pärast Gruusia augustisõda kinnitatud sõjalise kaitse arengukava oli meie vastuseks suvistele sündmustele, kuna näeb ette mitmete Eesti enda kaitsevõimeaspektide edasise tugevdamise. Tegelikult olid nii selle arengukava aluseks olevad ohustsenaariumid kui ka peamised võimearendusprioriteedid välja töötatud kaua aega enne mullusuvist konflikti Kaukaasias.

Puhtsõjalisest aspektist näitas Vene-Gruusia konflikt, et määrava tähtsusega on sellises konfliktis piisav luure ja eelhoiatus, toimiv ja segamiskindel sidevõime, võime teostada manöövrit avatud maastikul ehk teisisõnu erinevate soomustatud lahingumasinate olemasolu, arvestatav õhukaitsevõime, samuti võime formeerida reservväelastest kiiresti võitlusvõimelisi väeüksusi.

Millised on selles valguses Eesti kümneaastase arengukava peamised prioriteedid? Nendeks on lühidalt kokku võttes luure-, seire- ja sidevõime arendamine, soomusmanöövervõime loomine, keskmaa-õhutõrjesüsteemi väljaarendamine ning mobilisatsioonisüsteemi edasine arendamine. Nende prioriteetide tuvastamine veel enne esimese Vene tanki sisenemist Roki tunnelisse kinnitab kõikide Eesti kaitseplaneerijate – kandku nad siis mundrit või ülikonda – väga kõrget professionaalsust. Eksivad kõik, kes arvavad, et kaitseministeerium ja kaitseväe peastaap ajavad erinevat asja.

On selge, et praeguse majandussurutise tingimustes ei ole meil tõenäoliselt võimalik neid võimearendusprojekte täies mahus lähiaastatel ellu viia, kuid see ei tähenda siiski loobumist Eesti enda kaitsevõime arendamisest ka kitsastel aegadel. Vast piisab, kui mainida fakti, et pea kogu meie 2010. aastal kasutada olev vaba investeeringuraha läheb kollektiivkaitse seisukohast olulise Ämari lennuvälja rekonstrueerimise kõrval mobilisatsiooniladude ehitamiseks ning nende täitmiseks vajaliku varustusega. Ning iga selgelt mõtleva inimese jaoks peaksid ainuüksi sõnad «mobilisatsiooniladu» ning «ajaloo lõpp» olema täielikult vastandmärgilise tähendusega.

Ka laiema kaitsepoliitika mõttes kinnitasid Gruusia sündmused meie aastate eest tehtud suure julgeolekupoliitilise otsuse – NATOga liitumise – õigsust. Sest need sündmused näitasid kahjuks ilmekalt, kui kiiresti ja kergekäeliselt võib agressiooni ohvriks langeda riik, kes kulutab riigikaitsele küll 6% sisemajanduse kogutoodangust, kuid samas ei kuulu NATO liikmete hulka.

«Tänane Eesti kaitsevõime on üles ehitatud kahele sambale. Nendeks on esmane enesekaitsevõime ja NATO kollektiivkaitse,» ütles kindralleitnant Ants Laaneots 2009. aasta veebruaris Narvas peetud kõnes. NATO kollektiivkaitsesse uskumine ning samas Eesti enda kaitsevõime arendamine ei ole vastandlikud, vaid need on meie riigikaitse kaks sammast või sama mündi kaks külge, mis ei ole lahutatavad. Selline tasakaalustatud riigikaitsemudel oli nii eile, on täna kui ka nähtavas tulevikus Eesti suund, millele puuduvad tõsiseltvõetavad alternatiivid ning mille elluviimise nimel me igapäevaselt töötame – isegi kui ajalugu lõpeb täna õhtul.

Allikas:

Postimees



Dokumentaalfilm Herman Simmist jõudis kinodesse

Dokumentaalfilm „Riigireetur” poeb Venemaa heaks luuranud Hermann Simmi hinge ja perekonda. Sügaval inimese sees olnu saab avalikuks ja lahvatab kaadris dramaatilisteks kujunditeks. Mitte karjuvateks-kriiskavateks, vaid pigem kriipivaks valuks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Dokumentaalfilm „Riigireetur” poeb Venemaa heaks luuranud Hermann Simmi hinge ja perekonda. Sügaval inimese sees olnu saab avalikuks ja lahvatab kaadris dramaatilisteks kujunditeks. Mitte karjuvateks-kriiskavateks, vaid pigem kriipivaks valuks.

Muidugi on filmi peategelane Hermann Simm. Päris tähtsat rolli mängivad kaadris ja kaadri taga intervjuud, mis Simm andis pärast süüdimõistmist. Ent filmis on veel üks tähtis tegelane, nimelt riigireeturi tädi, kes ühtlasi oli Simmile ema eest ja kasvatas ta üles. Vahest ongi lähedase inimese kaadrisse püütud pettumus ja valu filmi „Riigireetur” tugevaim laeng. See on sügavalt isiklik draama, mis puudutab vaatajat jõulisel moel.

Film on kinni püüdnud isikliku ja ühiskondliku vastuolu, mis on täiesti antiikdraama konflikti mõõtu. Just see isiklik tasand on mõjusam kui riigiisade ja teiste tähtsate inimeste ohkimine (mida on filmis ka – õnneks parajas annuses).

Väga põhjalik on film Simmi eluloo taasloomisel. Autorid otsivad lausa freudiliku õhinaga reeturlikkuse juuri minevikuseikadest, mis võivad inimesele mõjuda nii või naa. Igal juhul õnnestub tegijatel luua riigireetur Hermann Simmi psühholoogiline profiil, ja seda veel liikuvas pildis. Kas see kõik on ka sama tõsiselt võetav? Igatahes hoolikalt tehtud.

Eelnimetatud väärtused teevad Hermann Simmi filmiloo inimlikult mõistetavaks. Inimlik tasand annab filmile eelduse saada publiku seas hästi vastu võetud. Nagu ka põnev spioonilugu, mis jõuab filmi maitsekate ja kujundlikult väljendusrikaste rekonstruktsioonide abil.

Üüratu tööhulk

Film on tehtud lööktöö korras. Sest linateose jaoks pole aasta pikk aeg, aga alles see oli, kui Simm kinni võeti ja tema üle kohut mõisteti. Selles mõttes on lühikese ajaga tehtud ära tohutu töö riigireeturi tegevuse kaadrisse püüdmisel, inimeste küsitlemisel, sündmuste selgitamisel. Päris rahuldavalt on kajastatud isegi Simmi vahelejäämise lugu, sündmuste kondikava on selge, kuigi kõik luuramise saladused loomulikult vaatajani ei jõua. Ent tehtu avaldab muljet.

On aga üks mõõde, mille vilets läbitöötamine jääb häirima. See on seotud küsimusega vastutusest. Film oleks võinud olla oma kangelase vastu selgi määral aus, et vaagida kaasvastutuse osa. Selle asemel on tegijad läinud kaasa näiteks kantsler Lauri Almanniga, kes serveerib end kaadris kui ohvrit.

Simmi kallal nokitakse palju. Selles mõttes on film sama lapsik, kui oldi Simmi afääri kuumadel päevadel, kui polnud taipu mõelda põhjalikult sellele, et keegi ju edutas Simmi, ning tal olid ometi ülemused, kes tema eest vastutasid. See polnuks aususega ülepingutamine, kui peaminister ja kaitseminister oleksid afääri avalikuks tulles tagasi astunud. Avo Viiol, kelle pärast Signe Kivi ennast ministriametist lahti võttis, on Simmi kõrval ju pisisuli.

Ühiskondlik taust läheb filmist mööda, hea tahtmise korral saab üht-teist välja lugeda vaid ridade vahelt. Aga eks ole need tegemata peatükid ka selle loo raskeimad. Küllap on see aja märk, et on raske leida inimest, kes oleks nõus vastutama.

•• Filmi „Riigireetur” produtsent Ene-Maris Tali pidas võimalikuks, et pooleteisetunnisest „Riigireeturist” tehakse televisiooni sobiv filmivariant, mida pakutakse välismaale. „Huvi sellise filmi vastu on juba olemas,” ütles Tali. Välja kärbitaks sel juhul Hermann Simmi Suure-Jaani lapsepõlve- ja noorusaastate teemad, mis võivad välisvaatajale vähe ütelda.

•• Hermann Simmi filmiloo kirjutanud Mihkel Kärmas kinnitas, et filmitööga kogutud rohke materjal vääriks ka raamatu kirjutamist. „Sellele saab mõelda siis, kui oleme filmiga ühele poole saanud,” pakkus Kärmas.

•• Hermann Simmist kirjutab raamatut ka Edward Lucas, ajakirja Economist Baltimaade asjatundja. 10. novembril jõuab poodi Virkko Lepassalu raamat „Spioonimängud. Hermann Simmi elu ja häving”.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-11-05_AK_film_riigireeturist.wmv[/videofile]

Allikad:

ERR Uudised

Eesti Päevaleht



Marko Mihkelson: Berliini müür ja Gorbatšov

Eeloleval esmaspäeval möödub 20 aastat Berliini müüri langemisest. Suur sündmus, mida tähistatakse arusaadavalt ka suure tähelepanu all. Viimastel päevadel olen lugenud nii Guardianis kui The New York Times’is ühe toonase päevakangelase – Mihhail Gorbatšovi arvamuslugusid.

Eeloleval esmaspäeval möödub 20 aastat Berliini müüri langemisest. Suur sündmus, mida tähistatakse arusaadavalt ka suure tähelepanu all. Viimastel päevadel olen lugenud nii Guardianis kui The New York Times’is ühe toonase päevakangelase – Mihhail Gorbatšovi arvamuslugusid.

Foto: www.europa.eu
Foto: www.europa.eu

Vaieldamatult mängis Gorbatšov üht kesksemat osa toonastes sündmustes. Siiski on suur vahe, kas tegemist oli nendele muutustele kaasaaitajaga, nagu seda näiteks läbi 1980ndate aastate oli president Reagan, või reaalsuse ees taandujaga.

Mõistagi on inimlikult arusaadav, et Gorbatšov püüab toonast situatsiooni ilustada ja enda või siis tervikuna Nõukogude Liidu rolli esile tõsta. Eriti terav dissonants on arvamuses, et Berliini müüri langemine sai võimalikuks vaid tänu nendele muutustele, mis Nõukogude Liidus algasid 1980ndatel aastatel. Ma julgen selles väites tõsiselt kahelda. Gorbatšov ise tunnistab, et veel 1989. aasta juulis arvas ta probleemi lahenevat alles 21. sajandil.

Kui vabanemine Ida-Euroopas oleks toona sisuliselt tähendanud miskit Gorbatšovile ja tema lähikondsetele, siis poleks ta Nobeli rahupreemia laureaadina 1991. aasta jaanuaris saatnud sõjajõud Balti riikide vabaduspüüdluste lämmatamiseks. Sellesse aegritta kuuluvad ju ka verised sündmused Bakuus, Tbilisis ja mujal.

Seepärast oleks ka täna toonaseid sündmusi meenutades siiski vaja mitte üksnes keskenduda Berliini langemise faktile, vaid laiemale taustsüsteemile. See, et 20 aastat pole sugugi vähendanud idaeurooplaste umbusku tänase Venemaa agressiivse välispoliitika ees, tõdeb ka Gorbatšov ise oma kolumnis The New York Times’is. Kuid teeb sellest järelduse, mis kinnitab, et ta ei saa siiani aru, mis ikkagi 9. novembril 1989 juhtus.

Ta räägib sellest, et Euroopa Liidu ja ka NATO (liiga) kiire laienemise tõttu on Euroopas tekkinud uued eraldusjooned. Ta ei mõista, miks Ida-Euroopa tuntud liidrid nagu Vaclav Havel väljendavad umbusku tänase Venemaa välispoliitika suhtes. Ta ei näe sõda Gruusia vastu, küll aga vabade ja demokraatlike riikide õigustatud kriitikat. Jääb mulje, nagu ta kahetseks, et Berliini müür langes.

Allikas:

Marko Mihkelsoni blogi

 



Eesti NATO Ühing otsib vabatahtlikke, dokumentide esitamise tähtaeg 17. nov.

2010. a. aprillikuus toimuva konverentsi edukaks läbiviimiseks otsime aktiivseid üliõpilasi, kes huvituvad rahvusvahelistest suhetest, valdavad inglise keelt heal tasemel ning kel on võimalik panustada oma aega ja energiat veebruarist kuni aprilli lõpuni.

eatalogo

Hea aktiivne üliõpilane

Mittetulundusorganisatsioon Eesti NATO Ühing ootab oma meeskonda vabatahtlikke, kelle abiga korraldada suurt rahvusvahelist konverentsi.

2010. a. aprillikuus toimuva konverentsi edukaks läbiviimiseks otsime aktiivseid üliõpilasi, kes huvituvad rahvusvahelistest suhetest, valdavad inglise keelt heal tasemel ning kel on võimalik panustada oma aega ja energiat veebruarist kuni aprilli lõpuni.

Omalt poolt pakume:

– suurürituse korraldamisega kaasnevat kogemustepagasit;

– kasulikke kontakte tulevikuks;

– hea koostöö korral pakkumisi ka tulevikus;

– kõigile võimaluse külastada mõnd Eesti kaitseväe sõjaväeosa;

– 10-le parimale vabatahtlikule õppereisi Brüsselisse. (NATO ja EL institutsioonidesse)

Kui leiad, et oled sobiv kandidaat, saada maksimaalselt A-4 pikkune motivatsioonikiri ning CV aadressil victoria-at-eata.ee hiljemalt 17.novembriks 2009.

Küsimuste korral, palume helistada meie kontorisse 6 949 333.



Esilinastus Imbi Palju film Soome ja Eesti naiskodukaitsjatest

Imbi Paju uus ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm ”Soome lahe õed” esilinastub novembris Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis. Film räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda.

Imbi Paju uus ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm ”Soome lahe õed” esilinastub novembris Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis. Film räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde (lottade, sm: pikkulotat) 1920-ndatel aastatel alguse saanud koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.

Foto: imbipaju.wordpress.com
Foto: imbipaju.wordpress.com

Filmi valmimise aasta 2009 on tulvil süngeid tähtpäevi. Märtsis möödus 60 aastat, kui Eestit tabas teine suur küüditamine nõukogude okupatsioonivõimude poolt, augustis 70 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti – hukatusliku Hitleri ja Stalini liidu – sõlmimisest. Seitsekümmend aastat tagasi septembris alustasid kaks liitlast sõda Poola vastu, novembris ründas Nõukogude Liit Soomet ja algas Talvesõda.

Filmis esinevate Eesti ja Soome naiste meenutused, mida ilmestavad haruldased arhiivimaterjalid, kaardistavad väikese inimese ja riigi haavatavust suurte totalitaarsete riikide poliitilises mängus.

Filmikaadritelt näeme totalitarisimi tõusu 1930-ndate aastate Euroopas, demokraatia allakäiku ja massipsühhoosile alistumist. Filmis ”Soome lahe õed” esinevad vanad naised on kogenud raskeid aegu, kuid oma sooja ja inimliku olemusega annavad nad vaatajale lootusetunde, et hea võidab kurja. Nende inimlikkuse valguses tõuseb esile inimkonna pimedam pool – see, mis ilmneb poliitilises vägivallas, kus inimesed sunnitakse vaikima, endasse tõmbuma ja unustama.

Minevik seob end tänapäevaga, kui meie ees on ekraanil endine kodutütar (pikkulotta), minister Elisabeth Rehn ÜRO eriesindajana kriisipiirkondades tsiviilohvreid abistamas. Film näitab, kuidas sõjaga seotud vägivalla mustrid korduvad sõltumata ajast.

Režissöör, kirjanik ja ajakirjanik Imbi Paju on äratanud rahvusvahelist tähelepanu oma auhinnatud dokumentaalfilmi “Tõrjutud mälestused”

(Memories Denied, 2005) ja samanimelise raamatuga. Paju on esinenud oma filmi ja raamatuga paljudel rahvusvahelistel filmifestivalidel, raamatumessidel ning ajalooseminaridel ja aidanud moodustada arusaama totalitarismi olemusest. Filmi premeerimisel on tõstetud esile Paju oskust tuua visuaalselt esile mineviku traumasid, mida sõnadega on raske kirjeldada. 2009. aasta kevadel ilmus Soomes Imbi Paju ja kirjanik Sofi Oksaneni ühine artiklite kogumik „Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi.“

Filmi treiler:

Allikas:

Sirp



Priit Simson: NATO kaitseplaan on vaataja silmades

Kas NATO-l on plaan Balti riikide sõjaliseks kaitseks või ei ole? Arvestades kui erinevaid vastuseid sellele lihtsale küsimusele saada võib, paistab, et see on justkui maitse asi.

Kas NATO-l on plaan Balti riikide sõjaliseks kaitseks või ei ole? Arvestades kui erinevaid vastuseid sellele lihtsale küsimusele saada võib, paistab, et see on justkui maitse asi.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Leedu presidendi Dalia Grybauskaite maitsmismeele põhjal plaani ei ole. „Alliansi piiririikidena ei ole meil seni erakorraliste olukordade puhuks kaitseplaane,” ütles Grybauskaite oktoobri lõpus Riias Balti riikide presidentide kohtumisel. Ta võiks olla piisavalt kõrge inimene, et teada tõde. Läti kaitseminister Imants Liegis rääkis suve lõpul, et sellist plaani alles tehakse. Kui Leo Kunnas kahe aasta eest lahkus Eesti kaitseväe operatiivülema kohalt – ja operatiivülem on inimene, kes peaks antud plaani ellu viima –, siis tema sõnul kaitseplaani veel polnud.

Kuid on ka teistsuguse maitsega inimesi. Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja Ants Laaneots kinnitavad, et NATO kaitseplaan Eesti tarbeks on küll olemas ja vähe sellest, kindral on seda koguni käes hoidnud. 2008. aasta sügisel kinnitas ka NATO abipeasekretär Martin Erdmann pärast mu arvukaid küsimusi eri nurga alt, et „NATO-l on oma kaitseplaanid”. Jällegi väga pädevad tegelased, kelle autoriteedis poleks ju põhjust kahelda. Tundub, et isegi välisminister Urmas Paet paistab sinna ringkonda kuuluvat, sest septembris USA-s käies toonitas ta seisukohta, et sellised kaitseplaanid peavad olema kõigil NATO liikmesriikidel, kes seda soovivad. Kui kaitseplaanid „peavad” olema, siis järelikult neid välisministrile teadaolevalt veel pole. Isegi Eesti välis- ja kaitseminister ei suuda meie iseseisvuse garantiide kindluses kokku leppida.

Kas üks pooltest ajab meile jama? Või on tõesti võimalik, et õigus on mitmetel korraga? Äkki võiks erinevad tegelased lõpuks kokku saada ja kindral Laaneots näitaks neile seda plaani oma näppude vahelt? Meile, lihtsurelikele, ta saladokumente näidata ei saa, kuid näiteks Grybauskaitel võiks ju vastava taseme luba olemas olla.

Lahendada selline olukord aga tuleks, sest praegu tõmbab ühtede jutt teiste püüdlustele vee peale. „Plaan on olemas” koolkond ei saa veenvalt maalida Balti riikidest pilti kui paigast, mis ongi osa „päris-NATO-st” ja mille kaitsele tõttavad lääne vägevad ainsagi kõhkluseta. „Plaani pole” koolkond seevastu ei saa mõjutada NATO-t ühtsena tegema konkreetsemaid plaane, kui mingid tegelased räägivad, et praegu on asi niigi hea.

Ühest küljest sõltub vastus sellest, mida plaaniks nimetada. Kui kaitseplaan on see, et helistame mure korral „hädaabinumbril” ja lisame sinna juurde veel mõned kriisikogunemised, siis võib ka hädapärast öelda, et keegi pole otseselt valetanud. Et olemasolevatel plaanidel pole kuigi suurt detailsust, tunnistab ka „plaan on olemas” koolkond ise. „See, mida Leedu president silmas peab, on see, mille kohta öeldakse, et „Poolal on, Türgil on, Norral on, aga Balti riikidel ei ole”,” rääkis Aaviksoo. „Need on tegelikult niisugused külma sõja aegsed konventsionaalsele konfliktile vastuhakkamise plaanid, mis hõlmavad endas tõepoolest väga laialdast sõjalist planeerimist.” (ETV „Välisilm” 26.10) Lihtsas keeles tähendab see jutt, et mingit täpsemat kava sisevoolavate tankidega hakkama saada tõesti pole, küll aga on mingi muu, moodsam kava.

Samas aga on üsna palju loota, et „plaan” saaks töötada, kui suur osa selle eeldatavaid täideviijaid ütleb, et seda pole. Kui teda teatud kriitilise hulga inimeste peas olemas pole, kui teda pole läbi harjutatud, siis võime öelda, et plaani sisuliselt ei eksisteeri, hoidku Laaneots käes mida iganes.

Ameeriklaste kavad

See kõik ei tähenda, et teatud NATO liikmesriikidel poleks konkreetsemaid plaane Balti riikide kaitseks. Ameeriklased mängivad üldjuhul läbi väga erinevad potentsiaalsed lahingutandrid ja raske on uskuda, et nad saadaksid oma eelpaiknemislaevu Läänemerele ilma stsenaariume läbi kaalumata. Juba 1992. aastal puhkes USA-s skandaal, kui tuli välja, et asekaitseminister Paul Wolfowitz oli Bush seeniori administratsiooni koosseisus tegelenud värskelt iseseisvuse taastanud Leedu kaitsmise plaanidega. USA avalikkus polnud nõnda uudseteks kohustusteks tollal veel valmis.

Oleks siiski kummaline, kui praeguseks ajaks ameeriklastel need plaanid puuduksid. Kollektiivne planeerimine NATO raames on keeruline ja nõuab poliitilist kompromissitamist. Kuid ühe riigi sees on see võimalik märksa vähem valuliselt. Kuid millist rolli nendes plaanides mängib Eesti enda tegevus, teavad ilmselt vähesed.

Allikas:

Eesti Päevaleht



Kaarel Kaas: kaitseväelased ei ole Afganistanis ilmaasjata

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas rääkis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et Eesti kaitseväelased ei viibi Afganistanis ilmaasjata.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas rääkis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et Eesti kaitseväelased ei viibi Afganistanis ilmaasjata.

Kaas rääkis, et kaitseväelaste missiooni peatamine ning Afganistanist lahkumine kahjustaks Eesti huve. Tema sõnul on Eesti väiksuse ja asukoha mõttes oluline olla NATOs nähtav ja tegus. «Selleks tuleb olla kõrge profiiliga kohas ja teha tööd,» rääkis analüütik.

Diplomaat Margus Kolga oli Kaasiga ühte meelt ning kinnitas, et NATO ei tohi missiooni lõpetada.

«Kui NATO sealt ära tuleks praegu, siis peaks varsti tagasi minema,» teatas Kolga, kelle hinnangul on elu Afganistanis parem kui enne koalitsioonivägede riiki sisenemist.

Reservis oleva brigaadikindrali Urmas Roosimägi teatel kukuks NATO lahkudes praegune president Hamid Karzai kohe ametist ning hakatakse jälle moslemiriiki ehitama. Seda, et äärmuslased hakkaks siis lääneriikides enesetapurünnakuid korraldama, ta ei usu.

Urmas Roosimägi ütles, et kui me poleks NATO liikmed, siis meil poleks vaja Afganistani minna.

Afganistanis elanud ajakirjanik Õnne Pärl pooldab aga Eesti kaitseväelaste Afganistanist tagasi kutsumist. Pärl kritiseeris ka rahvusvaheliste organisatsioonide raportööre, kes ei vestle piisavalt kohalike elanikega, et nende elust aimu saada.

Allikas:

Postimees



Anne Applebaum: NATO lõpp?

Anne Applebaum kirjutab, et pole tunda, nagu oleks Afganistanis toimuva näol tegemist rahvusvahelise operatsiooniga või et mängus on rahvusvahelised huvid.

Anne Applebaum kirjutab, et pole tunda, nagu oleks Afganistanis toimuva näol tegemist rahvusvahelise operatsiooniga või et mängus on rahvusvahelised huvid.

Foto: www.anneapplebaum.com
Foto: www.anneapplebaum.com

See on pühalik hetk nii sellele kojale kui ka meie maale, sõnas Briti peaminister Gordon Brown ülemöödunud nädalal alamkojas esinedes. Saali tekkis täielik vaikus ning parlamendiistungite ülevaadete kirjutaja sõnul rahvaesindajad «lakkasid nihelemast, mis on alamkojas tõega erakordne juhtum». Seejärel asus Brown ette lugema 37 Briti sõduri nimesid, kes on langenud sel suvel Afganistanis.

Vaid nädal varem oli midagi samasugust toimunud teisel pool La Manche’i. Pariisi haiglas suri sõjaväelane, kes oli saanud suvel Afganistanis haavata. Prantsuse peaminister François Fillon avaldas mehele austust ning kõneles «meie sõjameeste vaprusest, pühendumusest ja professionaal­susest», mis tema sõnul on väärt «rahva ja riigi» tunnustust. Ühendriikides andis CNN samal ajal eetrisse saate Ameerika emast, kes tõi koju Afganistanis langenud poja surnukeha. Ta oli langenud lahingus, mille kohta öeldi, et see on «USA relvajõudude kõige raskemate kaotustega lahing alates 2008. aasta juulist».

Kui hukkuvad Poola või Hollandi või Saksa sõdurid, kulgeb asi enamasti samamoodi. Poliitikud ja sageli ka ajakirjandus ülistavad nende kangelaslikkust ning väljendavad rahva ja riigi tänu. Matustel kõlavad isamaalised laulud, mõnikord leiavad need kajastamist ka uudistes. Tavaliselt mainitakse ka arve: alates 2001. aastast on Afganistanis hukkunud 221 Briti sõjaväelast, 804 ameeriklast, 131 kanadalast, 36 prantslast, 34 sakslast, 21 hollandlast, 22 itaallast, 26 hispaanlast, 15 poolakat ja nii edasi.

Vahel järgneb ka poliitilisi kähmlusi. Viimastel päevadel on Browni rünnanud üks tema poliitiline vastane, kes kinnitab, et Briti sõdurid «võitlevad ja surevad läbinisti korrumpeerunud Afganistani valitsuse eest». President Nicolas Sarkozy oli samuti äsja sunnitud teatama, et kuigi Prantsuse sõjaväelased jäävad praegu Afganistani, ei saadeta sinna edaspidi «mitte ühtki meest». Suviste ohvrite kasvav arv on toonud kaasa vaidluste ägenemise Hollandis. Loomulikult kestab edasi ka debatt Ameerikas.

Ainult äärmiselt harva jõuavad mõne maa ohvrid teise riigi ajakirjandusse, poliitilistesse vaidlustesse või peaministrite kõnedesse. Afganistanis on alates 2001. aastast tegutsenud rahvusvaheline koalitsioon. Alates 2003. aastast on seda juhtinud NATO.

Aga kui lugeda Briti ajakirjandust, võiks arvata, et seal võitlevad ainult britid – sõjas, milles neil pole mängus mingeid riiklikke huve. Sama kehtib Prantsusmaa ja Hollandi kohta. Ameerika ajakirjandus mainib haruharva teiste riikide osalust, ehkki mõned, näiteks Suurbritannia ja Kanada, on välja pandud meeste hulka arvestades kandnud suhteliselt suuremaid kaotusi kui Ühendriigid.

Pea kuskil pole tunda, et tegemist on rahvusvahelise operatsiooniga või et mängus on rahvusvahelised panused või et välja pandud mehed esindavad üldse midagi muud kui oma riigi lippu ja relvajõude.

Enamik eurooplastest Afganistani sõja kriitikuid esitab ikka küsimuse, miks nende mehed võitlevad «ameeriklaste eest», mitte NATO eest. Enamik Ameerika kriitikuid peab Euroopa panust täiesti kasutuks või ei pööra sellele üldse tähelepanu. Jackson Diehl nentis ajalehes The Washington Post, et peamine arutelu tulevase Afganistani-poliitika üle käib Washingtonis, ilma et sellesse annaks õieti panust keegi teine.

Ma ei asetaks aga siinkohal süüd ainuüksi USA administratsioonile. Paraku pole ju ka Euroopa esitanud mõnda alternatiivset plaani, ehkki praeguse administratsiooni algusajal oli kahtlemata hetk, mil see oleks olnud väga teretulnud.

Selge on see, et «lääne» idee on juba pikemat aega mõlemal pool Atlandit hääbumas, nagu on näidanud järjepidevalt viimase kümnendi seminarid teemal «Millist allianssi me tahame». Selle tagajärjed on nüüd kätte jõudnud: kuigi NATO peab esimest sõda pärast selle ühenduse loomist, ei innusta see enam kedagi.

NATO liikmesriigid ei tunne kohustusi ei alliansi ega üksteise suhtes. Kodumandril ei korralda NATO isegi erilist sõjalist planeerimist, eelistades sellele tippkohtumisi. Mis aga peamine, alliansil puudub kindel ja tugev liider, kes tahaks või suudaks osaleda eri liikmesriikides käivates aruteludes, et kinnitada vajadust Afganistani või mis tahes muu missiooni järele. Teoreetiliselt võiks seda teha president Obama, aga ma usun, et see mõte ei tekita temas just vaimustust.

Miski eelöeldust ei tähenda kuigi palju Afganistani suhtes, sest praeguste arutelude tulemus võib üsna tõenäoliselt olla mingisugune status quo. Kuid ma kahtlen selles, et NATO on olemas ka siis, kui teda peaks järgmine kord vaja minema.

Anne Applebaum on Washington Posti ja Slate’i (www.slate.com) kolumnist, kus ilmus algselt ka siinne kirjutis. Ta on kirjutanud muu hulgas teose «Gulag», mille eest pälvis 2004. aastal Pulitzeri preemia.
©  The New York Times Syndicate


Allikas:

Postimees



Militaarpsühholoogid üle kogu maailma kogunevad Tartusse

2.-5. novembrini peavad sõjaväepsühholoogid Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes iga-aastast konverentsi. Tänavuse konverentsi teema on “Sõjaväeline sooritus XXI sajandil”.

2.-5. novembrini peavad sõjaväepsühholoogid Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes iga-aastast konverentsi. Tänavuse konverentsi teema on “Sõjaväeline sooritus XXI sajandil”.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Konverentsi peakorraldaja, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Rakendusuuringute Keskuse psühholoogi leitnant Merle Parmaku sõnul loob konverents siinsetele ekspertidele võimaluse end militaarpsühholoogia arengutega kursis hoida. “Tänu konverentsi korraldamisele Eestis on siin töötavatel tsiviil- ja sõjaväepsühholoogiaekspertidel võimalik saada aimu militaarpsühholoogia valdkonna arengusuundadest ja kasutusvõimalustest tänases Eesti kaitseväes,” ütles leitnant Parmak.

Merle Parmaku ütles, et nii füüsiline kui psühholoogiline toimetulek on omavahel otseses seoses ja sõjaväelise soorituse moodustabki nende kahe parameetri terviklikkus. „Armee jaoks ei ole midagi olulisemat kui sõjaväeline sooritus. Psühholoogial on selles valdkonnas väga palju panustada, sest sooritab inimene, mitte tehnika. Pädeva inimese juhtimise all paraneb sõjaväeline sooritus ja vastupidi,” rääkis Parmak.

Esmakordselt Eestis korraldatav Rahvusvahelise Sõjalise Testimise Assotsiatsiooni konverents toob kokku ligi 115 osalejat 15 erinevast riigist. Külalised saabuvad muu hulgas näiteks Singapurist, Koreast, Austraaliast, Indoneesiast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist. Konverentsi jooksul tuleb esitlemisele enam kui 60 sõjaväepsühholoogiat käsitlevat uurimustööd.

Rahvusvaheline Sõjalise Testimise Assotsiatsioon (International Military Testing Association) on sõjanduspsühholoogia eksperte koondav rahvusvaheline teadusorganisatsioon, kus iga-aastastel konverentsidel jagatakse kogemusi ja tutvustatakse rahvuslike teadusuuringute tulemusi. Liikmesorganisatsioone on praegu 15 riigist.

Assotsiatsiooni esimene konverents peeti 50 aastat tagasi aastal 1959 Ameerika Ühendriikides. Alates sellest järjepidevalt igal aastal korraldatud konverents on toimunud kokku kaheksas erinevas riigis.

Konverentsi ettekanded peetakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ning Dorpati konverentsikeskuses.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Afganistani valimiste teine voor jääb ära

President Hamid Karzai võib Afganistanis edasi valitseda ja valimiste teine voor jääb ära, kuulutas Afganistani valimiskomisjon.

President Hamid Karzai võib Afganistanis edasi valitseda ja valimiste teine voor jääb ära, kuulutas äsja Afganistani valimiskomisjon.

Foto: NATO
Foto: NATO

“Teist vooru ei tule,” ütles Reutersile komisjoni juhtiv ametnik Daoud Ali Najafi. Valimiste teine voor pidanuks toimuma eelseisval laupäeval, 7. novembril.

1. novembril teatas Karzai peamine võistleja Abdullah Abdullah, et loobub kandideerimast valimiste teises voorus. Loodetud võimu jagamise lepingut ega rahvusliku ühtsuse valitsust, millesse oleks kaasatud ka Karzai endine välisminister Abdullah, samas praegu ei paista.

“Kuulutame Hamid Karzai, kes sai enamuse häältest esimeses voorus ja kes on teise valimiste vooru ainuke kandidaat, Afganistani valitud presidendiks,” vahendas BBC valimiskomisjoni pressiesindaja sõnu.

Täna hindas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär Ban Ki-moon oma visiidil Kabulis, et Afganistani valimised olid “kõige raskemate seas, mida ÜRO on kunagi toetanud”.

Valimiste esimest vooru augustis, mille käigus pandi vaatlejate hinnangul toime massiliselt võltsimisi, saatsid ägedad lahingud Helmandi provintsis ja mujalgi. Valimiste eel saatsid Afganistani lisavägesid mitmed teised NATO juhitud liidu riigid. Eesti kahekordistas oma sõjalise kohaloleku riigis.

Välisminister Urmas Paet on Eesti Päevaleht Online’ile varem kinnitanud, et Helmandi provintsi saadetud Eesti lisakompanii jääb Afganistani ainult valimiste lõpuni. Võitlejate tagasipöördumine on planeeritud novembri keskpaika, kuna seni arvestati valimiste teise vooru toimumisega.

Allikas:

Eesti Päevaleht

“Teist vooru ei tule,” ütles Reutersile komisjoni juhtiv ametnik Daoud Ali Najafi. Valimiste teine voor pidanuks toimuma eelseisval laupäeval, 7. novembril.

Eile teatas Karzai peamine võistleja Abdullah Abdullah, et loobub kandideerimast valimiste teises voorus. Loodetud võimu jagamise lepingut ega rahvusliku ühtsuse valitsust, millesse oleks kaasatud ka Karzai endine välisminister Abdullah, samas praegu ei paista.

“Kuulutame Hamid Karzai, kes sai enamuse häältest esimeses voorus ja kes on teise valimiste vooru ainuke kandidaat, Afganistani valitud presidendiks,” vahendas BBC valimiskomisjoni pressiesindaja sõnu.

Täna hindas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär Ban Ki-moon oma visiidil Kabulis, et Afganistani valimised olid “kõige raskemate seas, mida ÜRO on kunagi toetanud”.

Valimiste esimest vooru augustis, mille käigus pandi vaatlejate hinnangul toime massiliselt võltsimisi, saatsid ägedad lahingud Helmandi provintsis ja mujalgi. Valimiste eel saatsid Afganistani lisavägesid mitmed teised NATO juhitud liidu riigid. Eesti kahekordistas oma sõjalise kohaloleku riigis.

Välisminister Urmas Paet on Eesti Päevaleht Online’ile varem kinnitanud, et Helmandi provintsi saadetud Eesti lisakompanii jääb Afganistani ainult valimiste lõpuni. Võitlejate tagasipöördumine on planeeritud novembri keskpaika, kuna seni arvestati valimiste teise vooru toimumisega.



Paet: Euroopa Liidu välisteenistus tugevdab Euroopa välispoliitikat

Välisminister Urmas Paet osales neljapäeval, 29. oktoobril Euroopa Ülemkogu istungil Brüsselis, kus välisministrid arutasid Euroopa Liidu välispoliitilise tegevuse tõhustamist ning seoses sellega olid kõne all ka Euroopa välisteenistusega seonduvad küsimused.

Välisminister Urmas Paet osales neljapäeval, 29. oktoobril Euroopa Ülemkogu istungil Brüsselis, kus välisministrid arutasid Euroopa Liidu välispoliitilise tegevuse tõhustamist ning seoses sellega olid kõne all ka Euroopa välisteenistusega seonduvad küsimused.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid arutasid, kuidas muuta Euroopa Liit globaalselt mõjukamaks. Välisminister Urmas Paeti sõnul peavad Euroopa Liidu liikmesriigid enam tajuma ühist vastutust Euroopa ja laiema rahvusvahelise julgeoleku eest ning arvestama Euroopa Liidu strateegiliste huvidega. „Euroopa Liidu tugevus seisneb olemasolevate poliitikate ja koostöövormide mitmekesisuses,“ märkis Paet. „Selleks, et olla rahvusvaheliselt tulemuslikum, peab ühise välis- ja julgeolekupoliitika paremini seostama näiteks kliima- ja energiapoliitikaga, ka sise- ja justiitsküsimustega,“ lisas Paet.

Euroopa Liidu välisministrite hinnangul aitab Euroopa Liidu sidusamale välissuhtlusele kaasa Lissaboni lepingus ettenähtud loodav Euroopa välisteenistus, mille peatset käivitumist loodetakse. „Vajame laiahaardelist ja tugevat Euroopa välisteenistust, mis pakub olulist tuge välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,“ nentis Paet. „Välisteenistuse funktsioonide hulgas peaks muuhulgas olema konsulaarkaitse ja välisteenistuse personalivalikul tagatud geograafiline tasakaal,“ täpsustas Paet. Välisminister Urmas Paeti sõnul aitab Euroopa välisteenistus suurendada Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ühtsust ning samas kindlustab Euroopa Liidu muude välistegevuste parema koordineerimise.

Allikas:

Välisministeerium



Rain Siemer: Eesti võitis sõja!

Läbi aastate on eestlaste üks valus teema aastad 1939 — 1945. Mitte kuidagi ei taheta sellest ajast ja sündmustest lahti lasta. Palju erinevaid artikleid ja raamatuid on teemal ilmunud, igaüks erineva nurga alt. Miks see nii on? küsis ajakirjanik Rain Siemer oma kirjas Delfile.

Läbi aastate on eestlaste üks valus teema aastad 1939 — 1945. Mitte kuidagi ei taheta sellest ajast ja sündmustest lahti lasta. Palju erinevaid artikleid ja raamatuid on teemal ilmunud, igaüks erineva nurga alt. Eestlase mälus on see valus sündmus sügaval sees. Miks see nii on? küsis  Rain Siemer oma kirjas Delfile.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium
Sattusin hiljuti kuulama Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma seminari, kus nad avaldasid arvamust, et eestlased on Teise maailmasõja ajas kinni, kuna nad ei ole leidnud sündmust, mis mõnes mõttes lunastaks selle valu. Kõigil on huulil küsimus, miks me ei hakanud vastu, miks me kaotasime nii haledalt?

Mulle tundub, et me võiks sellest sündmusest lahti lasta. Tegemist oli väga kohutava katastroofiga eesti rahva jaoks, kuid tegelikult kaotasime me siis lahingu, aga mitte sõja. Sõda kestis edasi veel aastani 1991.

Vahepeal olid väga pikad ja rasked aastad, mille käigus me astusime eestluse, eesti keele ja rahva säilimise nimel tugevalt ning kavalalt vastu suurriigile. Ja me võitsime!

20. augustil 1991 kuulutas Eesti välja iseseisvuse. See on kuupäev, millal meie jaoks tegelikult lõppes teine maailmasõda ning Eesti võitis sõja suure türanni vastu. Saage aru kallis rahvas, me oleme võitnud maailma ühte võimsamat riiki, me elasime üle sõja kõige raskemad ajad ja me saime vabaks.

Teine maailmasõda oli meie jaoks raskete tagajärgedega, meie kõigi pered on seda tundnud, kuid me võiks sellel nüüd minna lasta. Me saime oma riigi, nii nagu soovisid paljud need, kes hukkusid Eesti iseseisvuse eest.

Jätaks selle ajalookäsitluse ja teadvustamise ajaloolaste pärusmaaks ning laseks oma hingest valu välja. Me ju ikkagi lõpuks võitsime ja laulev revolutsioon oli kaunis viimane võit selle kohutava sõja lõpus.

 

Allikas:

Delfi

 



Eesti Sõjamuuseum sai uue direktori

Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi uueks direktoriks valiti Kristjan Luts, kes seni töötas muuseumi ekspositsiooniosakonna juhatajana. Kristjan Luts asub muuseumi direktorina tööle järgmisel kuul.

Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi uueks direktoriks valiti Kristjan Luts, kes seni töötas muuseumi ekspositsiooniosakonna juhatajana. Kristjan Luts asub muuseumi direktorina tööle järgmisel kuul.

Foto: www.viimsimuuseumid.ee
Foto: www.viimsimuuseumid.ee

Kokku osales Eesti Sõjamuuseumi direktori konkursil 13 kandidaati, kes pidid vastama muuseumi direktorile esitatavatele nõuetele ning esitama omapoolse tegevuskava muuseumi direktorina. Möödunud nädalal toimunud vestlusvooru pääses kuus kandidaati, kellest omakorda kaks esitati kaitseministrile.

Muuseumi nõukogu esimehe ja konkursikomisjoni liikme Margus Laidre sõnul osutus määravaks Kristjan Lutsu mõttevärskus, selge visioon ja julge pealehakkamine Sõjamuuseumi tuleviku kavandamisel. Tugevaks küljeks on kahtlemata ka Lutsu senine töökogemus Sõjamuuseumis ühes mainitud muuseumi omapärade tunnetamisega.

Kristjan Luts kinnitas, et soovib jätkata eelmise direktori Indrek Tarandi seatud kurssi kaasaegse sõjamuuseumi väljaarendamiseks ja tihendada koostööd Meremuuseumiga, et kujundada Lennusadam ja Patarei territoorium sõja-, mere- ja tehnikaajaloo teemapargiks.

Kristjan Luts on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo bakalaureuseõppe 2006. aastal ja magistriõppe 2009. aastal cum laude, täiendanud end Warwicki Ülikoolis Suurbritannias ning õpib praegu Tartu Ülikooli doktorantuuris. Kristjan Luts töötab Sõjamuuseumis alates 2004. aastast, olles töötanud erinevatel ametikohtadel teadurist ekspositsiooniosakonna juhatajani. Ta on läbinud ajateenistuse, reservohvitseride kursused ja Kõrgemad Riigikaitsekursused. Samuti kuulub ta Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemilisse malevkonda.

Kristjan Lutsu peamisteks uurimisvaldkondadeks on külma sõja aegsed rahvusvahelised suhted, Eesti külma sõja perioodil ning eestlased võõrriikide sõjavägedes. Ta on avaldanud mitmeid artikleid eriala- ja teadusajakirjades ning raamatu “Eesti ja külm sõda” (2007).

Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigimuuseum, kultuuri ja sõjaajaloo uurimiskeskus, mis kogub, säilitab, uurib, vahendab ning eksponeerib Eesti sõjaajaloo ja kindral Johan Laidoneri tegevuse ning kaasaegse Eesti riigikaitsega seotud materjale teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel.

Konkursi muuseumile uue direktori leidmiseks korraldas Kaitseministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjon, kuhu kuulusid ministeeriumi kantsler ja asekantslerid, personaliosakonna juhataja ja Riigikantselei esindaja, samuti kaasati konkursile erialaekspertidena ajaloolased, nõukogu esimees Margus Laidre ja aseesimees Tõnu Tannberg ning muuseumi eelmine direktor Indrek Tarand.

Eesti Sõjamuuseumi eelmine direktor Indrek Tarand lahkus augusti lõpus ametist seoses tööleasumisega Euroopa Parlamendi liikmena.

Allikas:
Kaitseministeerium



Riigikogu asub pikendama kaitseväe välismissioone

Riigikogu võttis 28. oktoobril menetlusse viis valitsuse algatatud eelnõud, millega pikendatakse Eesti kaitseväe rahvusvahelisi missioone.

Riigikogu võttis 28. oktoobril menetlusse viis valitsuse algatatud eelnõud, millega pikendatakse Eesti kaitseväe rahvusvahelisi missioone.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 1. jaanuarist  kuni 31. detsembrini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis, vahendas parlamendi pressiesindaja.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast kasutamise tähtaega Euroopa Liidu relvajõudude (European Union Force) juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas kuni 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 40 kaitseväelast kasutamise tähtaega NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (Kosovo Force – KFOR) koosseisus kuni 30. juunini 2010 ning alates 1. juulist isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast kuni 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (International Security Assistance Force – ISAF) ja rahvusvaheliste koalitsioonijõudude operatsiooni «Kestev vabadus» (Operation Enduring Freedom – OEF) koosseisus kuni 170 kaitseväelasega 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis näeb ette suurendada riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisu kuni 5 kaitseväelaseni ja pikendada nende kasutamise tähtaega NATO väljaõppemissiooni (NTM-I – NATO Training Mission in Iraq) koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2010.

Eelnõude juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Allikas:

Postimees



Paet: vajame Euroopa Liidu ühtsemat tegutsemist Afganistanis

Teisipäeval, 27. oktoobril osales välisminister Urmas Paet Luksemburgis Euroopa Liidu välissuhete nõukogul, kus Euroopa Liidu välisministrid kiitsid heaks Euroopa Liidu edasise praktilise tegevuse kava Afganistanis ja Pakistanis.

Teisipäeval, 27. oktoobril osales välisminister Urmas Paet Luksemburgis Euroopa Liidu välissuhete nõukogul, kus Euroopa Liidu välisministrid kiitsid heaks Euroopa Liidu edasise praktilise tegevuse kava Afganistanis ja Pakistanis. „See strateegia näitab, et Euroopa Liit püüdleb parema koordineerimise ning oma tegevuse suurema ühtlustamise poole,“ ütles välisminister Paet.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

 

Välisminister Paeti hinnangul märgib Afganistani ja Pakistani tegevuskava uut sammu Euroopa Liidu ühises välispoliitikas, sisaldades konkreetseid eesmärke ning ühiseid tegevussuundi sellistes olulistes valdkondades nagu õigusriiklus, haldussuutlikkus, majandus ja inimõigused. „Kriitilise tähtsusega valdkonnaks on afgaanide administratiivse võimekuse tõstmine,“ ütles välisminister Paet. „Euroopa Liit koostöös teiste rahvusvaheliste panustajatega peab leidma lahenduse, kuidas tõsta Afganistani haldussuutlikkust nii regionaalsel kui ka kohalikul tasandil,“ lisas Paet. Eesti välisministri sõnul on äärmiselt vajalik Euroopa Liidu toetus Afganistani ja Pakistani vaheliste majandus- ja kaubandussuhete elavdamisel ning piirikontrolli küsimustes. „Oluline on nii Pakistani ja Afganistani kui ka ELi ja NATO vaheline tõhus koostöö ning jätkuv toetus ÜRO missioonile Afganistanis (UNAMAle), kuna Afganistani ja Pakistani piirialade stabiilsus ning sellest lähtuv julgeolekukord on omavahel tihedalt seotud,“ tõdes Paet. Välisminister Urmas Paeti kinnitusel koosneb Afganistani ja Pakistani uus strateegia kolmest suuremast valdkonnast. Tegevuskava esimene osa käsitleb regionaalset koostööd, koordinatsiooni ning transatlantilisi suhteid, teine osa käsitleb Euroopa Liidu tegevust Afganistanis ning kolmas osa arenguid Pakistanis.

Rääkides olukorrast Afganistanis, avaldasid Euroopa Liidu välispoliitikajuhid kahetsust, et Afganistani presidendivalimiste esimeses voorus esines pettust. Euroopa Liidu välisministrid avaldasid lootust, et afgaanid väldivad presidendivalimiste teises voorus seniseid vigu ning korraldavad 7. novembril usaldusväärsed ning turvalised valimised. „Pärast presidendivalimiste teise vooru edukat lõpuleviimist peab Afganistani uus valitsus hakkama kiiresti ellu viima valimiskampaanias lubatut ning riik peab võtma märksa suurema vastutuse juba aastaid kestvate probleemide lahendamisel,“ märkis välisminister Paet.

Euroopa Liidu välisministrid arutlesid Moldova sisepoliitilise ja majandusliku olukorra ning võimaliku lisafinantsabi andmise üle. Välisminister Urmas Paeti hinnangul on Euroopa huviks, et Moldova tuleks välja kriitilisest finants-majanduslikust olukorrast ja suudaks tagada riigi stabiilse arengu ning jätkaks vajalike reformide läbiviimist. Eesistuja välisminister Carl Bildt andis ülevaate Euroopa Liidu Troika visiidist Moldovasse. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Euroopa Liidu suhted Moldovaga intensiivistumas ning Euroopa Liit on valmis alustama läbirääkimisi uue Euroopa Liidu ja Moldova raamlepingu üle.

Välisministrite nõukogu arutas ka olukorda Sri Lankas seoses sõjalise konflikti järgse keerulise humanitaarolukorraga ning võttis vastu järeldused, mille põhirõhk on suunatud sisepõgenike olukorrale kinnistes Sri Lanka sõjaväe kontrolli all olevates laagrites.

Allikas:

Välisministeerium



Ilves: Läänemere strateegia vastuvõtmine on vaid vahepeatus

President Toomas Hendrik Ilves tõdes Baltimaade riigipeade kohtumisel 24. oktoobril Riia konverentsi raames, et Läänemerestrateegia vastuvõtmine on vaid vahepeatus ning riigid peavad selle sisu väljatöötamisel olema aktiivsed, vahendas ERR Uudised.

President Toomas Hendrik Ilves tõdes Baltimaade riigipeade kohtumisel 24. oktoobril Riia konverentsi raames, et Läänemerestrateegia vastuvõtmine on vaid vahepeatus ning riigid peavad selle sisu väljatöötamisel olema aktiivsed, vahendas ERR Uudised.

 

 

 

Foto: Läti Vabariigi presidendi kantselei
Foto: Läti Vabariigi presidendi kantselei

Ilves väljendas  heameelt, et Lääänemere strateegia võetakse esimese makroregionaalse programmina Euroopa Liidus järgmisel nädalal vastu. Juba neljandat korda toimunud konverentsi

“Eesti on selle nimel aastaid töötanud, kuid strateegia vastuvõtmine ei ole lõppjaam, vaid üks paljudest vahepeatustest, sest nüüd on meie piirkonna kõigi maade kätes, milliseks kujuneb Läänemere strateegia sisu,” ütles president. “Riigid peavad olema siin aktiivsed ja mõistma, et Läänemere strateegia on just meie endi jaoks,” lisas ta.

Samuti kõnelesid riigipead kohtumisel NATO uuest strateegilise kontseptsiooni koostamisest ja Atlandi-ülestest suhetest.

Rääkides NATO uuest strateegilisest kontseptsioonist, nimetas Ilves selle selgrooks kollektiivkaitsele toetuva NATO nähtavust, usutavust ja võimekuse selget väljendamist.

“Küberjulgeolek kõrvuti energiajulgeoleku ja terrorismiga on teemad, mis kindlasti leiavad uues strateegilises kontseptsioonis märkimist,” ütles president. “NATO kollektiivkaitse kavandamisel tuleb nende valdkondadega arvestada.”

Eestist osalesid juba neljandat korda toimunud  kõrgetasemeline rahvusvahelisel konverentsil  lisaks presidendile ka välisminister Urmas Paet ja Eesti Panga asepresident Märten Ross. Seekordne Riia konverents nimega “Economic Recovery in a Changing Security Environment: Transatlantic Agenda 2010“ keskendus  Läänemere piirkonna majandusarengute ja muutuva julgeolekukeskkonna mõjudega seotud teemadele.

Allikad:

Välisministeerium

ERR Uudised



NATO kaitseministrid saavutasid üksmeele reageerimisjõudude ja raketikaitse vallas

NATO kaitseministrite kohtumisel Bratislavas toetasid kaitseministrid esialgselt USA poolt esitatud uut nägemust raketikaitsest Euroopas ning arutasid NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku.

NATO kaitseministrite kohtumisel Bratislavas toetasid kaitseministrid esialgselt USA poolt esitatud uut nägemust raketikaitsest Euroopas ning arutasid NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku.

USA kaitseminister Robert Gates esitas ministeriaalil tervele Euroopale laieneva raketikilbi uue kava, mis hinnati kaitseministrite poolt sisult heaks ning millest tulenevad detailsed ettepanekud tulevad arutusele järgmise aasta jooksul.

„Üksmeele leidmine raketikaitse küsimustes on oluline kõikidele NATO liikmesriikidele ning uks koostööks on avatud ka Venemaale, kes saab oma koostöötahet nüüd kindlasti ka tegudega kinnitada,“ sõnas kaitseminister Jaak Aaviksoo.

NATO kaitseministrid arutasid ka NATO reageerimisjõududega (NATO Response Force, NRF) seonduvaid küsimusi. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja admiral James Stavridise sõnul on NRF-i uue mudeli kasutuselevõtt osutunud edukaks ning täies mahus loodetakse uut mudelit rakendada 2010. aastal. Uue mudeli kohaselt saab NRF-i tuumikuks edaspidi olema ligi 13 000-meheline üksus, mis on viie kuni kümne päevaga valmis siirduma kriisipiirkonda. Lisaks sellele määratakse liikmesriikide poolt täiendavad 10-30 päevases valmisolekus olevad väeüksused. Eesti kavatseb lähi-aastatel NRF-i panustada kuni 40-liikmelise üksustega.

„Reageerimisjõudude ümberkujundamisel saavutatud edu on Eestile äärmiselt oluline ja see on osa Eesti kollektiivkaitsest,“ ütles Aaviksoo.

Samuti arutasid kaitseministrid NATO tegevuste rahastamist, kus kasvavate operatsioonikulude juures on eelarve muutunud pingeliseks. NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni ettepanekul kiideti heaks ametnike töörühma loomine, mis 2009. aasta lõpuks peab tegema ettepanekud eelarveprobleemide lahendamiseks.

Kohtumisel kiideti ühiselt heaks ka Afganistani julgeolekuabijõudude (ISAF) juhataja kindral Stanley McChrystali esitatud raporti järeldused ja ettepanekud ning leiti, et otsused Afganistanis tegutsevate vägede arvu suurendamiseks tuleb langetada lähiajal.

Bratislavas kohtusid ka Lõuna-Afganistani panustavate riikide kaitseministrid, kes tõdesid, et Afganistani konflikti võitmise võti peitub lahenduse saavutamises riigi lõunaosas.

Allikas:

Kaitseministeerium




Biden kinnitas USA toetust Ida-Euroopale

USA seisab selle eest, et kõiki NATO liitlasi kaitstaks, kui neid on vaja kaitsta, ega ole naiivne Venemaa suhtes, tõotas asepresident Joe Biden 22. oktoobril Bukarestis.

USA seisab selle eest, et kõiki NATO liitlasi kaitstaks, kui neid on vaja kaitsta, ega ole naiivne Venemaa suhtes, tõotas asepresident Joe Biden 22. oktoobril Bukarestis.

Foto: NATO
Foto: NATO

Bideni Ida-Euroopa tuur viis ta kolme Washingtoni jaoks sellel suunal eriti sümboolsesse kohta – ta alustas Poolast ja lõpetas Tšehhis, mis on kõige otsesemalt seotud raketikilbi vaidlustega, ning pidas vahepeal oma tähtsaima kõne Rumeenias. Kui Euroopa idaosa on niigi üldiselt USA-meelsem kui selle maailmajao lääneosa, siis Rumeeniat peetakse omakorda Ida-Euroopa kõige Ameerika-lembesemaks maaks.

«Nagu president [Barack] Obama on öelnud, pole NATOs uusi ja vanu liikmeid, on vaid liikmed,» kinnitas Biden eile pärastlõunal Bukaresti ülikooli raamatukogus peetud kõnes. «Vastavalt [NATO alusleppe] artikkel 5-le on rünnak meist ühe vastu rünnak kõigi vastu.»

«Õnnistagu Jumal Ameerikat ja tema liitlasi. Ja hoidku Jumal meie vägesid, kes on ohtlikes kohtades,» lõpetas Biden idaeurooplaste muredele vastuseks peetud kõne tähelepanu juhtimisega USA põhilisele välispoliitilisele peavaluallikale –Afganistanile.

Afganistanis teenib praegu umbes tuhat rumeenlast ning hoolimata sisepoliitilistest võngetest on Bukarest üks neid väheseid pealinnu, kes lubab seal väekontingenti veelgi suurendada. Muu hulgas on rumeenlastel pataljon ka Lõuna-Afganistanis Kandahari provintsis, kuhu enamik NATO rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude koosseisus teenivad riike keeldub oma sõdureid saatmast.

«Ma tunnen end kohustatuna ütlema Rumeenia rahvale, kui on tänulik president Obama, olen mina ning on Ameerika rahvas Afganistanis teenivatele Rumeenia vägedele,» ütles Biden. Ta ei jätnud märkimata ka asjaolu, et Rumeenia kuulub (sarnaselt Eestiga – toim) nende väheste riikide hulka, kes on väed Afganistani saatnud, kehtestamata nende lahingus osalemisele piiranguid.

Loe Joe Bideni kõne eestikeelset tõlget siit.

Allikas:

Postimees



NATO teadlane: Digitaalne Pearl Harbour on võimalik

NATO Küberkaitsekeskuse teadlane Kenneth Geers rääkis Ekspressi majandusajakirjanikule Toivo Tänavsuule antud intervjuus, et laastavad küberrünnakut infrastruktuuridele on tõenäolised.

NATO Küberkaitsekeskuse teadlane Kenneth Geers rääkis Ekspressi majandusajakirjanikule Toivo Tänavsuule antud intervjuus, et laastavad küberrünnakut infrastruktuuridele on tõenäolised.

Foto: www.ccdcoe.org
Foto: www.ccdcoe.org

Palun nimeta üks peamistest trendidest küberkuritegevuses 2009. aastal

Üks suur trend 2009. aasta küberkuritegevuses on see, et ründajad on muutnud oma strateegiat. Kui enne saadeti vähe ähvardusi paljudele inimestele, siis nüüd saadetakse palju unikaalseid ähvardusi väiksele grupile internetikasutajatele. See tähendab, et küberkuritegevuse sihtgrupi tabamise oskus on paranenud.

Millised on 2009. aasta kõige tõsisemad rünnakud?

Jaanuaris lülitati poliitilise kriisi ajal võrgust välja kogu Kõrgõzstan. Seda tehti läbi Ddos rünnakute riigi kahe suurima internetiteenusepakkuja vastu. Usutakse, et küberkampaaniaga prooviti survestada Kõrgõzstani valitsust, et see kõrvaldaks riigi territooriumilt võõrriikide sõjajõud.

Täispikkuses intervjuud loe Toivo Tänavsuu blogist Tigerprises

Allikas:

Eesti Ekspress



Aaviksoo avas kõrgetasemelise julgeolekukonverentsi küberpaneeli

Kaitseminister Jaak Aaviksoo avas 21. oktoobril oma sõnavõtuga NATO kaitseministrite kohtumise eel Bratislavas toimunud julgeolekukonverentsi küberohtusid käsitleva vestluspaneeli.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo avas 21. oktoobril oma sõnavõtuga NATO kaitseministrite kohtumise eel Bratislavas toimunud julgeolekukonverentsi küberohtusid käsitleva vestluspaneeli.

Aaviksoo nentis oma sõnavõtus, et iga tehnoloogia ja iga süsteem on ebatäielik ja manipuleeritav. „Tehnoloogia arenguga kaasnevad uued ohud ning nendest teadlik olev ründaja on alati kaitsjatest sammu võrra ees. See seab meie ette keerulise väljakutse,“ sõnas kaitseminister.

Aaviksoo sõnul on küberruum on tihti vastuoluline – meil on raske aktsepteeritava kindlusastmega teada saada ründaja motivatsiooni, konkreetseid isikuid, mida nad saavutasid ja kas üldse nad midagi soovivad. „Tegelikku motivatsiooni ja tegelikke eesmärke teadmata on raske vahet teha süütul naljal, organiseeritud kuritegevusel või riigi põhiseadusliku korra kukutamise katsel. Väga suures osas laskume rünnakuid profileerides ja analüüsides spekulatsioonide maailma,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.

Samuti tõstatas Aaviksoo küsimuse, kas küberheidutus on üldse küberrünnete vastu reaalselt saavutatav. „Küberruumi vastuolulisust ja sügavat anonüümsust, pettemanöövreid ja manipulatsiooni võimaldav olemus peaaegu et välistab heidutusmomendi. Reaalne vastumeede poliitika kujundamise seisukohast on siiski küberkaitse – selleks on vaja nii riigisisest koostööd era- ja avaliku sektori vahel kui ka riikide vahelist koostööd,“ ütles kaitseminister.

Teiste seas esisid Slovakkia Atlandi Nõukogu poolt korraldataval kahepäevasel konverentsil „New Challenges. Better Capabilities“ ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, Economisti kolumnist Edward Lucas ning mitmete NATO liikmesriikide kaitseministrid, Eestit esindas lisaks kaitseministrile paneelides NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse direktor kolonelleitnant Ilmar Tamm.

22. ja 23. oktoobril osales kaitseminister Bratislavas NATO kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kus arutluse all olid NATO operatsioon Afganistanis, NATO transformatsiooni ja reageerimisjõududega ning NATO uue strateegilise kontseptsiooniga seotud küsimused.

Bratislava konverentsil osales ka Eesti NATO Ühingu juhatja Victoria Punga.

Allikas:

Kaitseministeerium



Eesti keeles ilmus bestseller Nõukogude-Saksa sõjast

Eestit keeles ilmus oktoobri alguses tuntud Vene ajaloolase Mark Solonini bestselleriks saanud raamat “Katastroofi anatoomia. 22. juuni 1941”. Raamat räägib Suure Isamaasõja alguses Punaarmeed tabanud katastroofist ja selle tegelikest põhjustest.

Eestit keeles ilmus oktoobri alguses tuntud Vene ajaloolase Mark Solonini bestselleriks saanud raamat “Katastroofi anatoomia. 22. juuni 1941”.

Raamat räägib Suure Isamaasõja alguses Punaarmeed tabanud katastroofist ja selle tegelikest põhjustest.
Mark SoloninKuid selle raamatu esmailmumisest on möödunud juba viis aastat ning selle aja jooksul on saanud kättesaadavaks suur hulk uut informatsiooni II maailmasõja kohta. Seepärast pöördus autor raamatu juurde tagasi ja faktiliselt kirjutas selle uuesti ümber. Tegemist pole lihtsalt ümbertöötatud, laiendatud ja parandatud väljalaskega, vaid täiesti uue raamatuga.

“Mis puudutab juurdepääsu ajaloodokumentidele, siis ei ole midagi muutunud ei parema ega halvema poole,” rääkis Solonin ETV saates “Terevisioon”. “Kõik tähtis, mis toimus, toimus üheksakümnendate aastate algul – ja üheksakümnendate aastate algul toimus paljutki. Venemaa nomenklatuuri ringkondades oli teatud hirm, seepärast mingi hulk informatsiooni purskus välja nagu purskkaevust.”

Mark Solonin, kes hariduselt ei olegi ajaloolane, vaid lennukiehitusinsener, on üks vähestest Vene autoritest, kes on arhiiviallikatele toetudes kirjutanud terve rea huvitavaid raamatuid tõestamaks, et 1941. aastal oli Stalin valmis ründama Euroopat.

Allikas:

ERR Uudised



Suur osa Eesti elanikest usaldab NATO-t, selgub Turu-uuringute AS-i igakuisest uuringust.

Septmebris usaldas NATO-t 60% Eesti elanikest, selgus Turu-uuringute AS-i igakuisest uuringust. Kõige usaldusväärsemaks riiklikuks institutsiooniks peeti jätkuvalt päästeametit, mida usaldas septembris 96 protsenti elanikest ning piirivalvet 87 protsenti elanikest.Väga usaldusväärseks peeti ka kaitseväge (79%) ning kaitseliitu (67%).

Septmebris usaldas NATO-t 60% Eesti elanikest, selgus Turu-uuringute AS-i igakuisest uuringust. Kõige usaldusväärsemaks riiklikuks institutsiooniks peeti jätkuvalt päästeametit, mida usaldas septembris 96 protsenti elanikest ning piirivalvet 87 protsenti elanikest.Väga usaldusväärseks peeti ka kaitseväge (79%) ning kaitseliitu (67%).

Politoloog Juhan Kivirähki sõnul osutavad avaliku arvamuse uuringute tulemused, et riigi tegevust riigikaitse valdkonnas peetakse usaldusväärseks ning hinnatakse positiivseks. „Kaitsevägi on aastaid kuulunud kõige usaldusväärsemate institutsioonide hulka,“ kirjutas Kivirähk Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos.

„Ilmselt pole ainuüksi riigikaitse juhtimine ja kaitsejõudude usaldusväärsus need tegurid, mis annavad poolele Eesti elanikkonnast põhjust uskuda, et Eestit on võimalik sõjalise konflikti korral kaitsta. Valdavalt tuleneb selline kindlustunne veendumusest, et NATO meid sõjaliselt või siis vähemalt diplomaatiliselt toetab,“ kirjutas Kivirähk.

Samas ei tohiks Eesti elanikud oma riigi kaitsmisel loota ainult NATO-le.

„Eestis võttis pärast Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemist maad arusaam, et meie riigi välisturvalisuse tagamise mured on murtud ja NATO vihmavarju all viibides ei ole ajateenistusel tuginev reservarmee enam sedavõrd oluline kui varem,“ arvas Kivirähk.

Loe tervet artiklit siit.

Allikas:

Eesti Päevaleht

 



Kaitseministeerium tahab hüvitist maksta ka hukkunud kaitseväelase elukaaslasele

Kaitseministeerium tahab muuta kaitseväelase hukkumise korral riigilt ühekordset hüvitist saavate inimeste ringi, et hüvitist oleks seaduslik õigus saada ka hukkunuga vabaabielus elanul.

Kaitseministeerium tahab muuta kaitseväelase hukkumise korral riigilt ühekordset hüvitist saavate inimeste ringi, et hüvitist oleks seaduslik õigus saada ka hukkunuga vabaabielus elanul.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kärt Liekis

Kehtiv kord näeb ette, et ligi kahe miljoni krooni suurust hüvitist makstakse teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on hüvitise saajate ring määratletud perekonnaseaduse sätetest lähtuvalt, kuid perekonnaseadus ei sätesta vabaabielu ega elukaaslase mõistet.

«Kaitseväeteenistuse spetsiifikast tulenevalt on teenistusülesannete täimtisel hukkunud reeglina noored inimesed, kes ei ole jõudnud luua traditsioonilist perekonda,» tõdes minister. «Nimetamisväärne hulk kaitseväelasi elab vabaabielulises suhtes.»

Aaviksoo märkis, et välisoperatsioonidel osalevate kaitseväelaste poolt on korduvalt avaldatud soovi, et reaalselt perekonnana toimivas, kuid perekonnaseaduse alusel registreerimata suhtes elavate kaitseväelaste elukaaslased oleksid kaitseväelaste hukkumise korral makstavate hüvitiste jagamisel koheldud võrdselt teiste perekonnaliikmetega.

Probleemi lahendamiseks tahab ministeerium muuta hüvitise jaotamise korda nii, et pool hüvitisest läheks jagamisele kaitseväelase kirjalikult fikseeritud tahteavalduse alusel ning teine pool perekonnaseaduse alusel. Kui kirjalik tahteavaldus puudub, siis läheb hüvitis jagamisele pelgalt perekonnaseaduse järgi.

Elukaaslase hüvitisete jäämise küsimus kerkis üles tänavu suvel, mil Afganistanis hukkunud kaitseväelase Allain Tikkoga vabaabielus elanud naine jäi hüvitiseta. Seejuures oli paaril ka laps.

Allikas:

Postimees



Naispoliitikute ühisavaldus: naiste rolli rahu tagamisel tuleb tugevdada

Nii Soome kui ka Libeeria naispresidendid, Euroopa Komisjoni volinik ning asepresident leiavad, et püüdlused seostada naiste vastu suunatud vägivalda julgeoleku teemaga lükati aastakümnete kestel tagasi pea kõikides diplomaatilistes ringkondades, vahendas Eesti Päevaleht.

Nii Soome kui ka Libeeria naispresidendid, Euroopa Komisjoni volinik ning asepresident leiavad, et püüdlused seostada naiste vastu suunatud vägivalda julgeoleku teemaga lükati aastakümnete kestel tagasi pea kõikides diplomaatilistes ringkondades, vahendas Eesti Päevaleht.

 

Foto: Soome Vabariigi presidendi kantselei
Foto: Soome Vabariigi presidendi kantselei

 

Tarja Halonen, Soome Vabariigi president
Ellen Johnson-Sirleaf, Libeeria president
Margot Wallström, Euroopa Komisjoni asepresident ja naisjuhtide nõukogu ministrite tasandi algatuse eesistuja
Benita Ferrero-Waldner, välissuhete ja naabruspoliitika eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik:

Tänapäeval ei ole lihtsalt võimalik rääkida julgeolekust ja jätta kõrvale naiste õiguste olukorra hindamine konkreetses piirkonnas.

Selline kannapööre on saavutatud tänu Ühinenud Rahavaste Organisatsioonile. Julgeolekunõukogu tunnustas oma resolutsioonis 1325 seost relvastatud konfliktides naiste vastu suunatud vägivalla ja naiste rolli vahel rahu tagamisel. Resolutsioonis 1820 kinnitati ametlikult, et naiste vastu suunatud vägivald võib endast kujutada ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.

Pärast kümme aastat kestnud ootamist on aeg saada aru, et naised ei ole mitte probleem, vaid lahendus.
2010. aasta oktoobris tähistab rahvusvaheline kogukond ÜRO resolutsiooni 1325 kümnendat aastapäeva. Eelmisel aastal, pärast meie ettepanekut, nõustus ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon pidama ÜRO resolutsiooni läbivaatamise konverentsi ministrite tasandil, et kõnealust sündmust tähistada. On aeg suurendada jõupingutusi, et konfliktiolukordades naisi paremini kaitsta ja tagada nende osalemine rahu tagamisel. On viimane aeg kooskõlastada jõupingutused ja kehtestada ühtsed eesmärgid ühes kõrgetasemelises komitees.

Me teeme aastapäeva tähistamiseks kõvasti tööd ja kutsume ÜROd ja kõiki maailma riike üles tooma naiste, rahu ja julgeoleku teema kõikide oma tegevuste keskmesse.

Loe kogu artiklit siit.

Allikas:

Eesti Päevaleht



Läänemaal toimusid kõrgemad riigikaitse kursused

11.-16. oktoobrini toimusid Läänemaal Roostal XXI kõrgemad riigikaitsekursused, kus keskenduti riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele.

11.-16. oktoobrini toimusid Läänemaal Roostal XXI kõrgemad riigikaitsekursused, kus keskenduti riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kuue päeva jooksul said kursuslased põhjaliku ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, välispoliitikast, riigikaitse korraldustest ja selle seadusandlikust keskkonnast, rahvusvahelisest kaitsealasest koostööst ja Eesti kaitseinvesteeringutest ning sisejulgeolekust, samuti riigikaitse seotusest erinevate eluvaldkondadega.

Alates 1999. aastast toimuvad Kõrgemad Riigikaitsekursused on lõpetanud ligi 900 inimest erinevatest eluvaldkondadest. Kursustel osalevad poliitikud, riigiametnikud, kaitseväelased, ettevõtjad, ajakirjanikud, haridustöötajad ning mitmetes teistes eluvaldkondades aktiivsed inimesed.

XXI kursused avas kõnega Vabariigi President, kes julgustas kursuslasi kinnitades, et ei näe Eesti turvalisusele hetkel otseseid ohte: „Ma võin julgelt öelda, et paanikaks pole meie julgeolekusituatsioonis täna küll põhjust. Mõelgem kas või sellele, kuhu me oleme 18 aasta jooksul iseseisvuse taastamise järel jõudnud. Kui keegi oktoobris 1991 oleks Eesti tollastele liidritele öelnud, et sügisel 2009 on Eesti NATO liige, kelle õhuruumis toimuvad regulaarselt õhuturbeõppused mitmete NATO riikide osavõtul, või kelle pealinnas asub NATO akrediteeritud struktuur küberkaitsekeskuse näol, siis oleks ütlejat peetud väga optimistlikuks.“

Kursuslastele Euroopa julgeolekuolukorrast kõnelenud välisminister Urmas Paet toonitas, et NATO strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamisel on märkimisväärne roll Euroopa julgeolekuküsimuste jaoks. Samuti nimetas ta äärmiselt oluliseks tihedat EL-i ja NATO vahelist koostööd.

“NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamine peab tugevdama allianssi ühtsust, tagama NATO aluspõhimõtete kinnitamise ning andma samas lähenemise ka uutele ohtudele nagu energiajulgeolek ja küberkaitse,” ütles Paet. “Uus kontseptsioon peab lähtuma kollektiivkaitse põhimõttest ja olema NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendus,” toonitas Paet.

Allikad:

BNS

Kaitseministeerium

Vabariigi Presidenti kantselei



Tallinnas toimus NATO terminoloogiakonverents

Tallinnas toimus 12.-16. oktoobril NATO sõjalise komitee konverents, mille käigus püüti ühtlustada riikidevahelist terminoloogiat.

Tallinnas toimus 12.-16. oktoobril NATO sõjalise komitee konverents, mille käigus püüti ühtlustada riikidevahelist terminoloogiat.

 

Foto: www.nato.int

Välisministeeriumi kantsler Marten Kokk rõhutas konverentsi avades, et Eestil on hea meel olla ürituse võõrustajaks. Kantsler Koka sõnul on sõjalise ja julgeoleku alase sõnavara ja keele ühtlustamine vajalik selleks, et NATO liikmesriigid saaksid omavahel tõrgeteta suhelda. „Terminoloogia arusaadavus ja selgus ning selle ühiselt mõistmine on eelduseks veelgi paremale allianssi sisesele koostööle,“ ütles Kokk.

NATO terminoloogiakoordinaator Flokert Zijulstra selgitas ETV saates “Terevisioon”, et kuna keel ja terminoloogia tihti muutuvad, peab ka NATO oma terminoloogiat pidevalt kohandama.

Kuigi NATO-s on kaks ametlikku keelt, tuleb sealgi panna paika terminoloogia, et segadust ei tekiks.

„Me väga palju muutmisega ei tegele, kuid peame defineerima seda, mida tahetakse öelda. Kui ühe sõnaga võib segadus tekkida, siis me defineerime ära, kus on valdkond, milles seda sõna kasutada. Kui on sõna, millel on rohkem kui üks tähendus, siis me paneme klausliga paika, et ühes valdkonnas see sõna tähendab üht, mõnes teises valdkonnas aga teist,” selgitas Zijulstra.

NATO terminoloogiakoordinaatori sõnul osalevad terminoloogia paikapanemises nii keeleteadlased kui ka oma eriala spetsialistid.

Allikad:

ERR Uudised

Välisministeerium

 



Afganistani presidendivalimiste teine voor toimub novembris

Afganistanis toimub teine presidendivalimiste voor 7. novembril, kuna esimeses voorus ei saanud nii president Hamid Karzai kui ka Abdullah Abdullah 50 protsenti häältest.

Afganistanis toimub teine presidendivalimiste voor 7. novembril, kuna esimeses voorus ei saanud ei president Hamid Karzai ega Abdullah Abdullah 50 protsenti häältest.

Hamid Karzai     Foto: www.nato.intHamid Karzai. Foto:www.nato.int

Afganistani valimiskomisjoni pressiesindaja Noor Mohammad Noor ütles, et 20. augustil toimunud valimiste esimeses voorus kogus Hamid Karzai 49,67 protsenti valijate häältest.

Karzai märkis, et teise valimisvooru korraldamine on põhiseaduslik ning tugevdab riigi teed demokraatia suunas.

USA valimisvaatlusorganisatsioon teatas esmaspäeval, et umbes miljon Afganistani valimistel president Hamid Karzai poolt antud häält on pettuste tõttu kehtetud. Ühtekokku tuleb tühistada 1,3 miljonit 20. augusti presidendivalimistel antud häältest.

Karzai peamise rivaali, eksvälisministri Abdullah Abdullah’ toetus kasvas uurimise järel 28 protsendilt 32 protsendile.

Teises ringis võib valimiste ja tulevase valitsuse seaduspärasust tõestada ainult väga kõrge osalusportsent, mis kohalike ekspertide hinnangul antud olukorras on väga ebatõenäoline. „Valimiste esimese vooru ajal toimusid pommitamised, raketirünnakud, kaklused ning 17 maakonnas käis valimas alla 20 protsendi elanikest. Usun, et seekord ei tule valima rohkem kui 5 protsenti hääleõiguslikest kodanikest,“ ütles Kabuli ülikooli politoloogia õppejõud ning raadio Vaba Afganistan kommentaator Wadir Safi.

Allikad:

ERR Uudised

International Relations and Security Network



Eesti reservohvitserid võitsid maineka militaarvõistluse

Eesti Reservohvitseride Kogu ja Kaitseliidu ühismeeskond võitis oktoobri alguses Šveitsis toimunud mainekaima ja rängima sõjaspordivõistluse Swiss Raid Commando. Esimest korda võistluste ajaloo jooksul ei võitnud Šveitsi meeskond.

Eesti Reservohvitseride Kogu ja Kaitseliidu ühismeeskond võitis oktoobri alguses Šveitsis toimunud mainekaima ja rängima sõjaspordivõistluse Swiss Raid Commando. Esimest korda võistluste ajaloo jooksul ei võitnud Šveitsi meeskond.

 

Foto: T. Rütman, Kaitseliit
Foto: T. Rütman, Kaitseliit

 

Eesti võistkonda kuulusid maailmanäituse „Expo 2010” Eesti asekomissar Riisalo, müügi- ja meeskonnatöö koolitaja Alar Nigul ning kaks pangaanalüütikut, Raul Hindov ja Kaido Ruul. Ükski neist pole päevagi olnud Eesti kaitseväe tegevteenistuses. Ometi oli eesltaste võit ülekaalukas. Ka varem koos tegutsenud meeskond on kahel korral võitnud Erna retke, kaks aastat tagasi eelmisel Swiss Raid Commandol jäädi viiendaks.

Allikas:

Eesti Päevaleht

Eesti Reserohvitseride Kogu

 



Ühingu esindajad osalesid ATA 55. assambleel

7.-10 oktoobrini kohtusid Kiievis ülemaailmse NATO Ühingute katuseorganisatsiooni Atlandi Lepingu Assotsiatsiooni (ATA) liikmed tähistamaks organisatsiooni 55-ndat aastapäeva.

7.-10 oktATA logooobrini kohtusid Kiievis ülemaailmse NATO Ühingute katuseorganisatsiooni Atlandi Lepingu Assotsiatsiooni (ATA) liikmed tähistamaks organisatsiooni 55. aastapäeva.

Assambleel pöördumisega esinenud Ukraina president Viktor Juštšenko rõhutas ATA rolli avalikuse harimises kaitse- ja julgeolekupoliitika teemadel ning avaldas lootust, et peagi avaneb ka Ukrainal võimalus liituda NATO-ga ning ühtlasi ATA-ga.

Lisaks organisatsiooni sisestele küsimustele võeti üles üldist maailma julgeolekut puudutavad küsimused, k.a. NATO uus strateegiline kontseptsioon. NATO ase-peasekretär Jean-François Bureau mainis oma kõnes olulisemate teemadena Afganistani, energiajulgeolekut ja küberturvalisust. „Me peame vastama küsimusele, milline on NATO lähitulevikus, näiteks aastal 2020?“, ütles Bureau ning lisas: „NATO on ainulaadne organisatsioon, mis saab hakkama väga erinevate probleemidega, kuid ainult juhul, kui organisatsioon on üles ehitatud koostööle, partnerlusele ja ühiste eesmärkide saavutamisele. See ongi uue strateegilise kontseptsiooni siht.“

ATA on suurim avalik kaitse- ja julgeolekupoliitikaga tegelev foorum maailmas, kuhu kuuluvad NATO liikmesriikides ja partnerriikides tegutsevad valitsusvälised ühingud. ATA loodi aastal 1954 toetamaks alliansi laienemist ning tutvustamaks üldsusele Põhja-Atlandi lepingu põhimõtteid.

Eesti NATO Ühingut esindasid ATA 55-ndal assambleel juhataja Victoria Punga ja projektijuht Anu Eslas.

Allikad:

ATA

NATO



Suurõppused Venemaal möödusid ilma välisvaatlejateta

Septembrikuus korraldas Venemaa oma läänepiiride lähistel kaks suurt sõjaväeõppust Zapad-2009 ja Ladoga-2009, kuhu ei kutsutud NATO vaatlejaid. Õppustel harjutati tegutsemist sissetungivate vägede vastu.

Septembrikuus korraldas Venemaa oma läänepiiride lähistel kaks suurt sõjaväeõppust Zapad-2009 ja Ladoga-2009, kuhu ei kutsutud NATO vaatlejaid. Õppustel harjutati tegutsemist sissetungivate vägede vastu.

Foto: Kärt Liekis
Foto: Kärt Liekis

Oktoobri alguses Eestit külastanud NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen väljendas Kadrioruspresident Ilvsega toimunud ühisel pressikonverentsil muret suurte Venemaa sõjaväeõppuste üle piirialadel, kuhu polnud kutsutud NATO vaatlejaid.

“Me oleme loomulikult jälginud neid õppusi ja me ei käsitle neid kui ohuallikat NATO liikmesriikidele. Kuigi põhjust muretsemiseks muidugi on,” ütles Rasmussen vastuseks ERR-i uudisteportaali küsimusele.

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilvese sõnul tuleb jätkata NATO nähtavuse suurendamist Balti regioonis, mille üheks osaks võiksid saada ka alliansi sõjajõudude maismaaõppused. „Kindlasti ei teeks ajal kui Venemaa korraldab NATO riikide piiride vahetus läheduses rohkem kui 20 000 osalejaga maismaaõppused, paha ka NATO-l siin regioonis maismaaõppusi korraldada,” ütles president täna Läänemaal Roostal kõrgemate riigikaitsekursuste avamisel.

Reservkolonelleitnant Leo Kunnas kirjutas Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis, et terrorismivastase rünnaku tõrjumise nime all toimunud õppuste tegelik suunitlus oli tavapärane sõjategevus Baltikumi ruumis. „Vene kindralite pilgu läbi on NATO praegu poliitiliselt ja sõjaliselt nõrk ning killustatud,“ kirjutas Kunnas ning kutsus samas üles korraldama Eestis sõjaväeõppused, mille eesmärk oleks harjutada kaitsejõudude sõjalise valmisoleku tõstmist kahe astme võrra, tavapärasest igapäevasest valmisolekust tõrjevalmisolekusse, et tõestada Eesti kaitseväe reageerimisvalmidust.

OSCE määratud ülempiir, millest alates peab sõjaväeõppustele kutsuma rahvusvahelised vaatlejad, on 13 000 osavõtjat. Venemaa korraldas seepärast kaks eraldi õppust, mis sisuliselt moodustasid ühe terviku, et vältida välisvaatlejate osalemist.

Allikad:

Eesti Päevaleht

ERR Uudised



Eestit külastas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen

8. oktoobril külastas Tallinna uus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kes kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega, välisminister Urmas Paetiga ja kaitseminister Jaak Aaviksooga.

8. oktoobril külastas Tallinna uus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kes kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega, välisminister Urmas Paetiga ja kaitseminister Jaak Aaviksooga.

Foto:Kaitseväe peastaap
Foto: Kärt Liekis

 

Kohtumisel president Toomas Hendrik Ilvesega Kadriorus antud pressikonverentsil kinnitas peasekretär Rasmussen, et liikmete kaitsmine jääb alliansi põhiülesandeks. Peasekretär lubas, et liikmesmaade turvamine välisohtude eest jääb võtmeküsimuseks alliansi tulevikusuundi määravas uues strateegilises kontseptsioonis, mille koostamisega praegu endise USA välisministri Madeleine Albrighti juhitav töörühm tegeleb.

Rasmussen avaldas Eestile tänu panuse eest NATO missioonidesse ja operatsioonidesse, sealhulgas eriti Afganistani. «Ühe elaniku kohta on Eesti andnud väga-väga märkimisväärse panuse. Eesti sõdurid võitlevad raskeimas kohas, Lõuna-Afganistanis, ning teie panust hinnatakse kõrgelt,» kinnitas ta.

Toonane Taani peaminister Rasmussen valiti NATO peasekretäriks tänavu aprilli alguses Strasbourgi tippkohtumisel. Kunagisest Hollandi välisministrist eelkäijalt Jaap de Hoop Schefferilt võttis Rasmussen ametiposti üle 1. augustil.

Videoreportaaži peasekretäri külaskäigust Tallinna saab vaadata siin.

Allikad:

Postimees

ERR Uudised

 



Endine USA suursaadik NATO juures alustas tööd USA NATO ühingus

Endine USA suursaadik NATO juures, Kurt Volker, alustas sellest nädalast tööd Atlantic Councili (USA NATO ühing) vanemnõunikuna strateegilises nõuandvas meeskonnas, kuhu kuuluvad USA ja Euroopa julgeolekueksperdid

Endine USA suursaadik NATO juures, Kurt Volker, alustas sellest nädalast tööd Atlantic Councili (USA NATO ühing) vanemnõunikuna strateegilises nõuandvas meeskonnas, kuhu kuuluvad USA ja Euroopa julgeolekueksperdid, kes annavad NATO-le nõu transantlantilise julgeoleku valdkonnas.

 

“Kurtiga oleme endale võitnud ühe kogenuima diplomaadi ning andekaima mõtleja teadmised NATO ja USA-Euroopa suhete vallas,” ütles pressiteates Atlantic Councili president ja tegevjuht Frederick Kempe.

Volker on viie erineva administratsiooni ajal, kokku 23 aastat, töötanud USA valitsuses,  Suursaadikuna NATO juures töötas Volker koos presidentide Bushi ja Obamaga ning valmistas ette alliansi 60. aastapäeva tippkohtumist. Lisaks on Volker töötanud Valge maja julgeolekunõukogus ning endise NATO peasekretäri Lord Robertsoni büroos, Volker olnud ka senaator John McCaini õigusnõunik.

Aastal 1961 asutatut Atlantic Council näeb oma eesmärgina transatlantilise üldsuse toetamist seismaks vastu 21. sajandi väljakutsetele, tehes konstruktiivset koostööd USA ning Euroopa juhtidega. Atlantic Counsil, mida juhib senaator Chuck Hagel, on poliitiline võrgustik, mis ühendab juhte hariduse ja majanduse ringkondadest, eesmärgiga korraldada kogu USA-d hõlmavaid arutelusid ja uuringuid.




Õpetajate suvekoolis arutleti erinevate ajalookäsitluste üle

Eesti NATO Ühing korraldas 19.-20. augustil Viljandis kahepäevase õpetajate tasuta suvekooli teemal „kui tähtis on lähiajalugu ja ühiskonnakorraldus”. Integratsiooni teemalistel päevadel osales 70 eesti ja vene kooli õpetajat (ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja riigikaitse) üle Eesti.

Eesti NATO Ühing korraldas 19.-20. augustil Viljandis kahepäevase õpetajate tasuta suvekooli teemal „kui tähtis on lähiajalugu ja ühiskonnakorraldus”. Integratsiooni teemalistel päevadel osales 70 eesti ja vene kooli õpetajat (ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja riigikaitse) üle Eesti. Lektoriteks olid integratsiooni- ajaloo ning välispoliitika spetsialistid, kellest tuntumad on Marina Kaljurand, Harri Tiido, David Vseviov, Heido Vitsur, Viktoria Ladõnskaja, Kadri Simson ja Mart Laar. 

Suvekoolis keskenduti kahe päeva jooksul vene kultuuriruumi erinevale ajalookäsitlusele koolides. Eesti Nato Ühingu juhataja Victoria Punga sõnul on integratsiooni toimimine kahetimõistetav. Õpetajad kasvatavad järgmist põlvkonda ning kujundavad tulevaste koolilõpetajate suhtumist oma koduriiki. Ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjuseks on tihti asjaolu, et eesti koolide ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad on saanud hariduse Eestis, ent siinsete vene koolide õpetajad hoopis Venemaal. Vene koolide õpetajad saavad tihti informatsiooni kanalitest, mille ajalookäsitlus võib olla kallutatud. Selle harjumuse murdmine oli üks seminari eesmärke. Eesti NATO Ühing üritab kõigi eestimaalastel seas süvendada ühtset arusaama Eesti elust ja ühiskonnast.

ERR-i videolõiku õpetajate suvekoolist saab vaadata siin.

Seoses Molotov-Rippendropi pakti aastapäevaga 23. augustil ning Tallinna okupeerimise aastapäevaga 22. septembril on sel sügisel ajaloo erinevate tõlgenduste üle käimas tõsised arutelud. 17 septembril pidas Tartu Ülikoolis loengu tuntud poola ajaloolane, Poola Teaduste Akadeemia teadlane dr Marek Kornat, kes räägib Poola välispoliitikast ning Molotovi-Ribbentropi paktist. Loeng pühendati II maailmasõja alguse 70. aastapäevale ning otsib vastust küsimusele, kas 1939. aasta augustitragöödiat oleks saanud vältida.

 

Eesti Välispoliitika Instituut korraldas 17.-18. septembril 2009 Tallinnas rahvusvahelise konverentsi “Aus ajalugu – alus demokraatiale”, mis tähistas 20 aasta möödumist Molotov-Ribbentropi pakti õigustühiseks kuulutamisest Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi poolt. Konverentsil osalesid ajaloolased, poliitikateadlased, kooliõpetajad 1989. a sündmustes osalenud.

Konverentsil vaadeldi suhet ajaloosse kui demokratiseerumisprotsesside tunnust ning ajaloo tajumise mõju riikidevahelistele suhetele, meenutades võtmetähtsusega episoodi NSVL avalikustamisperioodist, mil ausa hinnangu andmine Molotov-Ribbentropi paktile osutus väljakutseks Venemaa tärkavale demokraatiale.

ERR-i videot konverentsil toimunust saab vaadata siin.

Ajaloo ümberkirjutamise teemal on viimastel nädalatel sõna võtnud ka ajaloolane David Vseviov  Eesti Päevalehes ja Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees Sven Mikser Postimehes .

 

 

Allikad:

Eesti Välispoliitika Instituut

ERR

Kokkuvõtte allikatest tegi Eesti NATO Ühing