17. oktoobri ürituse lindistus

Kes 17.10 konverentsile ei jõudnud ja seda ka netist ei saanud vaadata, saab siiski kogu üritust näha järgmise lingi kaudu: https://www.youtube.com/playlist?list=PLU985AFYCOtNPTE6PgyqZLa2SfVcF8Tmt

Kes 17.10 konverentsile ei jõudnud ja seda ka netist ei saanud vaadata, saab siiski kogu üritust näha järgmise lingi kaudu: https://www.youtube.com/playlist?list=PLU985AFYCOtNPTE6PgyqZLa2SfVcF8Tmt



Eesti NATO Ühing võõrustas Taanist saabunud keskkooli õpetajaid

Täna, 21.oktoobril, võõrustas Eesti NATO Ühing oma ruumides gruppi Taanist meile külla saabunud keskkooli õpetajaid. Kohtumist viis läbi meie kauaaegne liige, hr. Trivimi Velliste. Tehti ülevaade Eesti ajaloost, elust Nõukogude-aegses Eestis, aga ka meie praegusest poliitilisest maastikust. Räägiti NATO-st, Eesti astumisest selle liikmeks ning artikkel 5 olulisusest. Samuti peatuti Vene-Ukraina konfliktil ning arutati selle teema tõsidust Eesti jaoks. Märkimist leidsid ka Eesti ning Taani omavahelised soojad suhted.

#EATA

Täna, 21.oktoobril, võõrustas Eesti NATO Ühing oma ruumides gruppi Taanist meile külla saabunud keskkooli õpetajaid. Kohtumist viis läbi meie kauaaegne liige, hr. Trivimi Velliste. Tehti ülevaade Eesti ajaloost, elust Nõukogude-aegses Eestis, aga ka meie praegusest poliitilisest maastikust. Räägiti NATO-st, Eesti astumisest selle liikmeks ning artikkel 5 olulisusest. Samuti peatuti Vene-Ukraina konfliktil ning arutati selle teema tõsidust Eesti jaoks. Märkimist leidsid ka Eesti ning Taani omavahelised soojad suhted.

#EATA



17. oktoobri ürituse pildid

Täname kõiki 17.10 toimunud konverentsi “Eesti julgeolek 2014: minu panus” kuulajad, arvamuseavaldajaid ja kaasamõtlejaid! Ürituse pilte võimalik vaadata:
https://m.facebook.com/events/707352776010419?view=permalink&id=728247513920945

Täname kõiki 17.10 toimunud konverentsi “Eesti julgeolek 2014: minu panus” kuulajad, arvamuseavaldajaid ja kaasamõtlejaid! Ürituse pilte võimalik vaadata:
https://m.facebook.com/events/707352776010419?view=permalink&id=728247513920945



Algas konverents “Eesti julgeolek 2014: minu panus”

Alanud on konverents „Eesti julgeolek 2014: minu panus“, mis on otsestriimina vaadatav: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=173840 Ürituse korraldajad: Eesti NATO Ühing, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, korp! Amicitia ja korp! Vironia, Riigikogu Riigikaitsekomisjoniga, Haridus- ja Teadusministeerium ning Kaitseministeerium. Head vaatamist ja kaasamõtlemist!

Alanud on konverents „Eesti julgeolek 2014: minu panus“, mis on otsestriimina vaadatav: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=173840 Ürituse korraldajad: Eesti NATO Ühing, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, korp! Amicitia ja korp! Vironia, Riigikogu Riigikaitsekomisjoniga, Haridus- ja Teadusministeerium ning Kaitseministeerium. Head vaatamist ja kaasamõtlemist!



Pressiteade: Naiste osalemist riigikaitses pärsib ühiskonna eksiarvamus naiste rollist

Naiste roll riigikaitses on vajalik ning nende panuse suurendamine oluline ja võimalik. Siiski hoiab naisi riigikaitselisest valdkonnast tihti tagasi ühiskonnas juurdunud eksiarvamused soorollidest, mida on keeruline välja juurida, toonitati 14. oktoobril toimunud ümarlaual ”Naiste panus riigikaitsesse – Kaitsevägi, Kaitseliit, Naiskodukaitse või muu?”.

Eesti NATO Ühingu, Friedrich Eberti Fondi ja NATO peakorteri poolt läbi viidud ümarlaud käsitles naiste võimalusi riigikaitsesse panustada. Arvestades, et Eesti Kaitseväes on naiste osakaal väga madal, kuid naiste soov riigikaitse edendamisele oma panus anda on suhteliselt kõrge, siis tõdeti, et pigem on küsimus väljundites. Nii on näiteks avaldatud huvi tsiviilõppuste vastu, mis võiks olla alternatiiv Kaitseväe õppustele. Samuti on avaldatud muret seitsmekuise sõduri baaskursuste raskuse üle, kuid tuleb meeles pidada, et peale baaskursuseid on võimalik valida endale sobiv eriala ja baaskoolitused õpetavad kõiki olulisimaid oskusi alates relvastusest eneseabini. Sealjuures toonitati, et riigikaitse puhul pole küsimus naiste usaldamises juhirollides, vaid ühiskonna tasemel laiemalt. Nimelt leidub jätkuvalt stamparvamusi, et naised ei sobi riigikaitse valdkonda, mis omakorda pärsib naiste osalust. Samuti on probleem infopuuduses, mis avaldab suurt mõju eriti nooremas eas. Nii näiteks ei tea naised tihti oma võimalustest valdkonnale oma panus anda.

Naiste kaasamisel on oluline pealikute ja juhatajate suhtumine, sest süüdistused püsimatuse ning liigse perele orienteerituse suunas toimivad naiste võimaluste ja huvi pärssivana. Eesmärgiks on korraldada riigipoolset toetust ning töötada välja erinevaid meetmeid, mis lihtsustaksid naiste jaoks rohkem riigikaitsesse panustamist. Ühtlasi toonitati perekesksete ja lastega naiste toetamist, arvestades, et nemad on tavaliselt suurima löögi all. Ühe variandina toodi esile lastehoiuteenuse pakkumist ning riigikaitsega seotud töödes lapsepuhkuste pikendamist. Lisaks on heaks alternatiiviks Naiskodukaitse poolt pakutavad võimalused.

Eesmärgiks on, et erinevates vanustes naised saavad valida tsiviilkodanikele sobivamaid ja käepärasemaid väljundeid ning kuidas ja mil määral riigikaitsesse panustada. Vastavalt arengule ja kogemustele on võimalik siirduda lihtsamatest töödest raskemateni ja soovi korral ka tegevteenistusse. Tulevikku vaadates oleks oluline naiste panustamise ja võimaluste küsimustega rohkem tegeleda ja eesmärgiks peaks võtma naiste ja meeste võrdse arvukuse riigikaitses. Edasi tuleks töötada selles suunas, et naisi nii riiklikul kui ka organisatoorsel tasandil aidata, jättes olulisele kohale vabatahtlikkuse printsiibi.

Kokkuvõtlikult tõdeti, et naiste potentsiaal riigikaitses on täielikult kasutamata ning kuigi riigikaitse põhineb vanadel traditsioonidel on läbi väärtuskasvatuse, rahva informeerimise ja naistele osaluseks pehmemate ja mitmekülgsemate väljundite pakkumise, võimalik muuta senist eksiarvamut naiste rollist. Ühiselt nõustuti, et naistel on märkimisväärne potentsiaal ning nad mängivad juba praegu riigikaitses väga olulist ja suurt rolli.

Ümarlaud “Naiste panus riigikaitsesse – Kaitsevägi, Kaitseliit, Naiskodukaitse või muu?” kuulus ümarlaudade “Naised ja julgeolek” sarja ning ühtekokku on läbi viidud 9 ümarlauda. Käesoleval ümarlaual arutlesid naiste rolli üle sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, Kaitseliidu Tallinna Maleva liige Sigrid Hartman ja Kaitseväe 1. jalaväebrigaadist Renzo Rajaste. Paneeli modereeris Juhan Kivirähk. Seminari lõpetas endine NATO Vahemere laevastiku komandör, viitseadmiral Rinaldo Veri, kes andis ülevaate ÜRO resolutsioonist 1325, mis käsitleb naiste rolli julgeolekus.

Naiste roll riigikaitses on vajalik ning nende panuse suurendamine oluline ja võimalik. Siiski hoiab naisi riigikaitselisest valdkonnast tihti tagasi ühiskonnas juurdunud eksiarvamused soorollidest, mida on keeruline välja juurida, toonitati 14. oktoobril toimunud ümarlaual ”Naiste panus riigikaitsesse – Kaitsevägi, Kaitseliit, Naiskodukaitse või muu?”.

Eesti NATO Ühingu, Friedrich Eberti Fondi ja NATO peakorteri poolt läbi viidud ümarlaud käsitles naiste võimalusi riigikaitsesse panustada. Arvestades, et Eesti Kaitseväes on naiste osakaal väga madal, kuid naiste soov riigikaitse edendamisele oma panus anda on suhteliselt kõrge, siis tõdeti, et pigem on küsimus väljundites. Nii on näiteks avaldatud huvi tsiviilõppuste vastu, mis võiks olla alternatiiv Kaitseväe õppustele. Samuti on avaldatud muret seitsmekuise sõduri baaskursuste raskuse üle, kuid tuleb meeles pidada, et peale baaskursuseid on võimalik valida endale sobiv eriala ja baaskoolitused õpetavad kõiki olulisimaid oskusi alates relvastusest eneseabini. Sealjuures toonitati, et riigikaitse puhul pole küsimus naiste usaldamises juhirollides, vaid ühiskonna tasemel laiemalt. Nimelt leidub jätkuvalt stamparvamusi, et naised ei sobi riigikaitse valdkonda, mis omakorda pärsib naiste osalust. Samuti on probleem infopuuduses, mis avaldab suurt mõju eriti nooremas eas. Nii näiteks ei tea naised tihti oma võimalustest valdkonnale oma panus anda.

Naiste kaasamisel on oluline pealikute ja juhatajate suhtumine, sest süüdistused püsimatuse ning liigse perele orienteerituse suunas toimivad naiste võimaluste ja huvi pärssivana. Eesmärgiks on korraldada riigipoolset toetust ning töötada välja erinevaid meetmeid, mis lihtsustaksid naiste jaoks rohkem riigikaitsesse panustamist. Ühtlasi toonitati perekesksete ja lastega naiste toetamist, arvestades, et nemad on tavaliselt suurima löögi all. Ühe variandina toodi esile lastehoiuteenuse pakkumist ning riigikaitsega seotud töödes lapsepuhkuste pikendamist. Lisaks on heaks alternatiiviks Naiskodukaitse poolt pakutavad võimalused.

Eesmärgiks on, et erinevates vanustes naised saavad valida tsiviilkodanikele sobivamaid ja käepärasemaid väljundeid ning kuidas ja mil määral riigikaitsesse panustada. Vastavalt arengule ja kogemustele on võimalik siirduda lihtsamatest töödest raskemateni ja soovi korral ka tegevteenistusse. Tulevikku vaadates oleks oluline naiste panustamise ja võimaluste küsimustega rohkem tegeleda ja eesmärgiks peaks võtma naiste ja meeste võrdse arvukuse riigikaitses. Edasi tuleks töötada selles suunas, et naisi nii riiklikul kui ka organisatoorsel tasandil aidata, jättes olulisele kohale vabatahtlikkuse printsiibi.

Kokkuvõtlikult tõdeti, et naiste potentsiaal riigikaitses on täielikult kasutamata ning kuigi riigikaitse põhineb vanadel traditsioonidel on läbi väärtuskasvatuse, rahva informeerimise ja naistele osaluseks pehmemate ja mitmekülgsemate väljundite pakkumise, võimalik muuta senist eksiarvamut naiste rollist. Ühiselt nõustuti, et naistel on märkimisväärne potentsiaal ning nad mängivad juba praegu riigikaitses väga olulist ja suurt rolli.

Ümarlaud “Naiste panus riigikaitsesse – Kaitsevägi, Kaitseliit, Naiskodukaitse või muu?” kuulus ümarlaudade “Naised ja julgeolek” sarja ning ühtekokku on läbi viidud 9 ümarlauda. Käesoleval ümarlaual arutlesid naiste rolli üle sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, Kaitseliidu Tallinna Maleva liige Sigrid Hartman ja Kaitseväe 1. jalaväebrigaadist Renzo Rajaste. Paneeli modereeris Juhan Kivirähk. Seminari lõpetas endine NATO Vahemere laevastiku komandör, viitseadmiral Rinaldo Veri, kes andis ülevaate ÜRO resolutsioonist 1325, mis käsitleb naiste rolli julgeolekus.



Pressiteade: Wales’is NATO tippkohtumisel kokkulepitut on oluline praktikas realiseerida.

7. oktoobril toimus Välisministeeriumis seminar, mis käsitles NATO tippkohtumist ja mõju alliansi liitlastele. Kõige olulisemana leiti, et räägitut peab saama viia praktikasse ehk tippkohtumise tulemuseks ei saa olla ainult jutt.

Seminari panelistid, kelleks olid Eesti suursaadik NATO juures, Lauri Lepik; Ühendkuningriigi kaitseministeeriumist Stuart Mills; Eesti välisministeeriumist Patrik Maldre ja Kaitseuuringute Keskusest Pauli Järvenpää, arutasid nii Wales’i tippkohtumist kui sellejärgseid arenguid. Kõik panelistid pidasid antud kohtumist väga edukaks kõikide NATO liikmete jaoks ja olulisimaks väljundiks peeti sõnumit NATO toetusest ja pühendumisest, mille üks parimaid näiteid on rotateeruvad väed. Ühisesse julgeolelekusse panustamine on prioriteet, kuid selle kõrval toonitati ka muid olulisi arenguid nagu näiteks Obama külaskäiku Eestisse. See kõik kinnitab, et julgeoleku tagamine on tõesti ka reaalne ja praktikas toimiv plaan, mitte ainult teoreetiline strateegia. Rahvusvahelisel tasandil kohtumist analüüsides toodi esile näiteks Gruusia abipaki arutamist ja Venemaa-suunalise kindla strateegia loomist.

Suurbritannia perspektiivist vaadelduna oli Walesi kohtumine üks suurimaid ja globaalsemaid kümne viimase aasta jooksul, mistõttu sai see ka laiemat kõlapinda. Oluline on, et NATO oleks kaasaaegne, muutusteks valmis ja n-ö löögivõimeline. Panelistid toonitasid Wales’is kokkulepitu praktikas realiseerimise olulisust, mis on vajalik uuenduslikuks protsessiks ja oma tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks.

Walesis olid ka küberjulgeolek ja küberkaitse olulisel kohal. Esile võib tuua uuendatud küberkaitse plaani ja kohtumisel öeldud lause, et ka küberrünnakut võib käsitleda kuriteona ja artikkel 5 vajadusel rakenduda. Üldise noodina jäi kõlama, et NATO, mida me näeme tänasel päeval, on varasemast teistsugune, muutunud ja uuenenud ning kahtlustest, mis võisid varem eksisteerida, on üle saadud. Wales’is toimunud kohtumine oli julgestava ja kinnitava aspekti poolest asendamatu väärtusega ning seal tehtud otsustega on võimalik liikuda uuema ja parema NATO suunas.

Seminari korraldas Eesti NATO Ühing koostöös Suurbritannia saatkonnaga Eestis, Välisministeeriumi ja NATO peakorteriga. Seminari modereeris Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest Martin Hurt ning avasõnad ütles Välisministeeriumi poolt Taavi Toom.

#EATA

7. oktoobril toimus Välisministeeriumis seminar, mis käsitles NATO tippkohtumist ja mõju alliansi liitlastele. Kõige olulisemana leiti, et räägitut peab saama viia praktikasse ehk tippkohtumise tulemuseks ei saa olla ainult jutt.

Seminari panelistid, kelleks olid Eesti suursaadik NATO juures, Lauri Lepik; Ühendkuningriigi kaitseministeeriumist Stuart Mills; Eesti välisministeeriumist Patrik Maldre ja Kaitseuuringute Keskusest Pauli Järvenpää, arutasid nii Wales’i tippkohtumist kui sellejärgseid arenguid. Kõik panelistid pidasid antud kohtumist väga edukaks kõikide NATO liikmete jaoks ja olulisimaks väljundiks peeti sõnumit NATO toetusest ja pühendumisest, mille üks parimaid näiteid on rotateeruvad väed. Ühisesse julgeolelekusse panustamine on prioriteet, kuid selle kõrval toonitati ka muid olulisi arenguid nagu näiteks Obama külaskäiku Eestisse. See kõik kinnitab, et julgeoleku tagamine on tõesti ka reaalne ja praktikas toimiv plaan, mitte ainult teoreetiline strateegia. Rahvusvahelisel tasandil kohtumist analüüsides toodi esile näiteks Gruusia abipaki arutamist ja Venemaa-suunalise kindla strateegia loomist.

Suurbritannia perspektiivist vaadelduna oli Walesi kohtumine üks suurimaid ja globaalsemaid kümne viimase aasta jooksul, mistõttu sai see ka laiemat kõlapinda. Oluline on, et NATO oleks kaasaaegne, muutusteks valmis ja n-ö löögivõimeline. Panelistid toonitasid Wales’is kokkulepitu praktikas realiseerimise olulisust, mis on vajalik uuenduslikuks protsessiks ja oma tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks.

Walesis olid ka küberjulgeolek ja küberkaitse olulisel kohal. Esile võib tuua uuendatud küberkaitse plaani ja kohtumisel öeldud lause, et ka küberrünnakut võib käsitleda kuriteona ja artikkel 5 vajadusel rakenduda. Üldise noodina jäi kõlama, et NATO, mida me näeme tänasel päeval, on varasemast teistsugune, muutunud ja uuenenud ning kahtlustest, mis võisid varem eksisteerida, on üle saadud. Wales’is toimunud kohtumine oli julgestava ja kinnitava aspekti poolest asendamatu väärtusega ning seal tehtud otsustega on võimalik liikuda uuema ja parema NATO suunas.

Seminari korraldas Eesti NATO Ühing koostöös Suurbritannia saatkonnaga Eestis, Välisministeeriumi ja NATO peakorteriga. Seminari modereeris Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest Martin Hurt ning avasõnad ütles Välisministeeriumi poolt Taavi Toom.

#EATA



Algasid Kõrgemad Riigikaitsekursused

Peaminister Taavi Rõivas rõhutas oma sõnavõtus, et tänases julgeolekuolukorras tuleb tugevdada nii iseseisvat kaitsevõimet kui ka liitlassuhteid; samuti tõi ta välja uute tekkinud ohtude – nn Islamiriik ja ebola- tõsiduse. Peaministri kõnes leidsid tunnustust ka riigikaitsekursusele tulnud inimesed ning oma kõnes tänas peaminister neid nende otsuse eest anda panus meie ühisesse julgeolekusse.
Kõrgematest Riigikaitsekursustest võtab teise seas osa ka Eesti NATO Ühingu projektijuht Ursula Pensa.

Peaminister Taavi Rõivas rõhutas oma sõnavõtus, et tänases julgeolekuolukorras tuleb tugevdada nii iseseisvat kaitsevõimet kui ka liitlassuhteid; samuti tõi ta välja uute tekkinud ohtude – nn Islamiriik ja ebola- tõsiduse. Peaministri kõnes leidsid tunnustust ka riigikaitsekursusele tulnud inimesed ning oma kõnes tänas peaminister neid nende otsuse eest anda panus meie ühisesse julgeolekusse.
Kõrgematest Riigikaitsekursustest võtab teise seas osa ka Eesti NATO Ühingu projektijuht Ursula Pensa.



Armeenias toimub koolitus aktiivsetele noortele

01. oktoobril algas Armeenias, Aghveranis kolmanda sektori ja projektijuhtimise koolitus 20-le noorele. Projekt kestab 2015. aasta kevadeni ning selle jooksul saavad noored teadmised Eesti kolmanda sektori toimimisest, tutvutakse projektijuhtimise ABC-ga ning saadakse teadmised noortekeskustest. Projekt viiakse ellu koos Armenian Atlantic Association (AAA) ning projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.
#eata

01. oktoobril algas Armeenias, Aghveranis kolmanda sektori ja projektijuhtimise koolitus 20-le noorele. Projekt kestab 2015. aasta kevadeni ning selle jooksul saavad noored teadmised Eesti kolmanda sektori toimimisest, tutvutakse projektijuhtimise ABC-ga ning saadakse teadmised noortekeskustest. Projekt viiakse ellu koos Armenian Atlantic Association (AAA) ning projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.
#eata