NATO Secretary General Anders Fogh Rasmussen held a public lecture in Tallinn

NATO Secretary General Anders Fogh Rasmussen was in Estonia for a working visit from 19-20 January and held a public lecture in Tallinn University on January 19th. He met with President Toomas Hendrik Ilves, Prime Minister Andrus Ansip, Foreign Minister Urmas Paet, and Minister of Defence Mart Laar.

Photo: Ministry of Foreign AffairsNATO Secretary General Anders Fogh Rasmussen was in Estonia for a working visit from 19-20 January and held a public lecture in Tallinn University on January 19th. He met with President Toomas Hendrik Ilves, Prime Minister Andrus Ansip, Foreign Minister Urmas Paet, and Minister of Defence Mart Laar.

Topics to discussed during the visit were preparations for the NATO summit in Chicago, which included discussions about the NATO air policing mission in the Baltic states, developments in the NATO Cyber Defence Centre, NATO’s activities in Afghanistan, and NATO-Russia relations.

The NATO secretary general  gave a lecture in English at Tallinn University entitled “NATO’s Baltic Allies: Punching Above Their Weight”. During his visit, Anders Fogh Rasmussen also visited the NATO Cyber Defence Centre of Excellence.



A. F. Rasmussen pidas Tallinnas avaliku loengu

Neljapäeval, 19. jaanuaril pidas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen Tallinna Ülikoolis loengu teemal “NATO’s Baltic Allies: Punching above their Weight”. Loengut aitasid korraldada Eesti NATO Ühing, Tallinna Ülikool ja välisministeerium.

Foto: Välisministeerium

Neljapäeval, 19. jaanuaril pidas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen Tallinna Ülikoolis loengu teemal “NATO’s Baltic Allies: Punching above their Weight”.

Loeng keskendus võimalustele, kuidas innovatsioonile ja koostööle tuginedes saavad Balti riigid NATO väikeriikidena anda väärtusliku panuse üleatlantilise julgeoleku ühisesse tagamisse. Loengu juhatasid sisse Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land ja välisminister Urmas Paet.

Loengut kuulas 250 välispoliitika huvilist. Loengu korraldasid koostöös Välisministeerium, Tallinna Ülikool ja Eesti NATO Ühing.



ERR: Õpetajatele korraldatakse holokaustiteemaline konverents

Holokausti mälestuspäeva eel korraldab Eesti NATO Ühing koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga holokausti teemalise konverentsi.

Holokausti mälestuspäeva eel korraldab Eesti NATO Ühing koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga holokausti teemalise konverentsi.

Homme kell 11.30 Tallinnas Õpetajate Majas algaval konverentsil kõneleb holokaustist ja selle mälestamisest rahvusvahelises mõõtmes ITF-i (The Task Force for International Cooperation on Holocaust Education, Remembrance, and Research) juht Karel de Beer Hollandist. Tartu Ülikooli professor Lauri Mälksoo räägib holokaustist laiemas – inimõiguste vaates.

Ajaloolist, kultuurilist ja kommunikatsiooni vaatenurka esindavad Eesti pearabi Shmuel Kot, Inimõiguste Instituudi juhataja doktor Mart Nutt, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov ning kommunikatsiooniekspert Marica Lillemets.

Loe edasi ERR.ee-st!



Vahipataljon tähistab 84. aastapäeva

Põhja Kaitseringkonna Vahipataljon tähistab sel nädalal mitmesuguste üritustega väeosa 84. aastapäeva. Vahipataljoni aastapäeva tähistamine algas täna hommikul pataljoni rivistusega ja ülema sõnavõtuga ning jätkub kell 12.00 pärja asetamisega Kudjape kalmistul Saaremaal, kus mälestatakse endist Vahipataljoni ajateenijat nooremseersant Kristjan Jalakast, kes langes 2009. aastal NATO operatsioonil Afganistanis

vahipataljonPõhja Kaitseringkonna Vahipataljon tähistab sel nädalal mitmesuguste üritustega väeosa 84. aastapäeva.

Vahipataljoni aastapäeva tähistamine algas täna hommikul pataljoni rivistusega ja ülema sõnavõtuga ning jätkub kell 12.00 pärja asetamisega Kudjape kalmistul Saaremaal, kus mälestatakse endist Vahipataljoni ajateenijat nooremseersant Kristjan Jalakast, kes langes 2009. aastal NATO operatsioonil Afganistanis. Nooremseersant Jalakas läbis oma ajateenistuse Vahipataljonis 2008. aastal.

„Lisaks sellele, et me täname oma pataljoni aastapäeval eeskujuliku teenistuse eest tublimaid kaadrikaitseväelasi, mälestame samuti Eesti eest langenud Vahipataljoni võitlejaid. Seoses sellega asetame tänavu pärja nooremseersant Kristjan Jalakase hauale, et meeles pidada meie relvavenda, kes läbis oma ajateenistuse Vahipataljonis ja langes NATO operatsioonil Afganistanis,“ ütles Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras.

Aastapäeva tähistamine jätkub reede hommikul piduliku rivistusega väeosas, kus peetakse meeles kõiki eeskujulikult teeninud Vahipataljoni kaitseväelasi. Pärast rivistust toimub pataljoniülema kolonelleitnant Kalle Terase pidulik vastuvõtt, kus antakse üle väeosa teenetemärgid ja autasustatakse aukirjade ning meenetega kõiki tublisi kaitseväelasi ja ametnikke.

Presidendi kaardiväeks kutsutud Vahipataljonil on traditsiooniks pataljoni aastapäeval meenutada riigikaitse kõrgemaid juhte, kelle teenistuses väeosa auvahtkond on olnud. Seoses sellega asetavad Vahipataljoni kaitseväelased reedel kell 11.45 pärja Lennart Meri hauale Metsakalmistul.

Aastapäeva tähistamine kulmineerub laske- ja spordivõistlustega, kus osalevad ajateenijad, kaadrikaitseväelased ja külalised.

Vahipataljonis teenib hetkel üle 400 ajateenija ning ligi 60 kaadrikaitseväelast.

Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväpolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.

Vahipataljon loodi 9. jaanuaril 1919. a. Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti ka matuse -, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Sealhulgas tagati ka Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsioon.

Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20.maist 1939 a. loetakse Vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuarit 1928. aastast.Vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 1.veebruaril 1993. aastal.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



Brzezinski näeb Baltimaade jaoks ohtu USA isolatsioonis

Mure, et USA globaalne ülemvõim on hääbumas, suurendab muu seas ka Baltimaades uute piirkondlike konfliktide ohtu, väidab USA tuntud politoloog. Johns Hopkinsi ülikooli professor ja USA ekspresidendi Jimmy Carteri julgeolekunõunik Zbigniew Brzezinski pani ajakirja Foreign Policy värskes numbris kirja hoiatava nimekirja kaheksast riigist, kes kannataksid enim USA huvi kustumise tõttu.

903142t20h38b4Mure, et USA globaalne ülemvõim on hääbumas, suurendab muu seas ka Baltimaades uute piirkondlike konfliktide ohtu, väidab USA tuntud politoloog.

Johns Hopkinsi ülikooli professor ja USA ekspresidendi Jimmy Carteri julgeolekunõunik Zbigniew Brzezinski pani ajakirja Foreign Policy värskes numbris kirja hoiatava nimekirja kaheksast riigist, kes kannataksid enim USA huvi kustumise tõttu. Riikide seas on ka Valgevene, mille võimalikud arengud ohustaksid Brzezinski hinnangul Balti riike, nende seas Eestit.

Brzezinski sõnul muutuksid Ameerika globaalse silmatorkavuse langedes nõrgemad riigid võimsatele regionaaljõududele kergemaks sihtmärgiks. Olukorras, kus Hiina ja India on tõusmas, Venemaa mõtteviisi kujundab impeeriumiiha ja Lähis-Ida muutub ebastabiilsemaks, suureneb ilma ülemaailmselt tegusa USAta võimalus piirkondlike konfliktide tekkeks.

Ekslik eeldus

«Pangem end valmis globaalseks igapäevaks, mida iseloomustab see, et tugevamad jäävad ellu,» kirjutas Brzezinski.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nooremteaduri Kaarel Kaasi arvates on Brzezinskil põhimõtteliselt kõikides punktides õigus. «Aga tal on õigus lähtudes eeldusest, et Ameerika Ühendriigid kaovad üleöö kuidagi maailmapoliitika lavalt. See on hüpoteetiline stsenaarium, mis kindlasti ei saa nii olema,» sõnas Kaas Postimehele.

Brzezinski hinnangul annaks aga USA tagasitõmbumine Venemaale võimaluse suurendada oma mõju Valgevenes, Ukrainas ja Gruusias. «Valgevene on Venemaast jätkuvalt poliitiliselt ja majanduslikult sõltuvuses. Venemaale läheb kolmandik Valgevene ekspordist,» kirjutab ta.

Brzezinski lisab, et Aleksandr Lukašenka 17-aastane diktatuur on blokeerinud riigi igasuguse võimaluse läänega mõtestatult suhelda. Ameerika osakaalu langus annaks Venemaale võimaluse Valgevene uuesti endasse imada. See seaks Brzezinski hinnangul ohtu ka Balti riigid.

«Hüpoteetilises olukorras, kus USA lahkuks Euroopast ja Venemaa on jätkuvalt väga agressiivne, oleks meie positsioon 10–20 aasta pärast natuke murettekitav. Aga see on jätkuvalt vaid teoreetiline võimalus,» ütles Kaas.

Julgeolekuriskid: mis on kaalul?

•    Gruusia: Venemaa haarab võimu lõunapoolses energiakoridoris Euroopasse, Euroopa peab rohkem arvestama Moskva poliitilise agendaga, mõjutab doominoefektina Aserbaidžaani.

•    Taiwan: tõsine kokkupõrkeoht Hiinaga.

•    Lõuna-Korea: Korea poolsaare sõjaline ja majanduslik kindlus, usalduskriis Jaapani ja Lõuna-Korea suhtes.

•    Valgevene: naabruses asuvate Balti riikide, eriti Läti turvalisus.

•    Ukraina: Vene impeeriumiihaluse uuenemine.

•    Afganistan ja Pakistan: Talibani esilekerkimine, sõda vahendajate kaudu India ja Pakistani vahel, rahvusvahelise terrorismi baas.

•    Iisrael ja Lähis-Ida: Iisraeli või USA otsene vastasseis Iraaniga. Islamiradikaalsuse ja äärmuslikkuse tõus, ülemaailmne energiakriis, Ameerika Pärsia lahe liitlaste haavatavus.

Allikas: Postimees



Terras: täna peaksime mälestama kõiki Eesti eest langenuid

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras, kes täna, Vabadussõja relvarahu 92. aastapäeval, paneb koos Kaitseliidu ülemaga pärja Vabadussõja võidusambale, ütles, et tänasel päeval peaksime mälestama kõiki Eesti eest võideldes langenud sõdureid.

242477_02Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras, kes täna, Vabadussõja relvarahu 92. aastapäeval, paneb koos Kaitseliidu ülemaga pärja Vabadussõja võidusambale, ütles, et tänasel päeval peaksime mälestama kõiki Eesti eest võideldes langenud sõdureid.

1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 hakkas kehtima Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline vaherahu, mis tähistas sõjategevuse lõppemist ning Eesti täielikku võitu Vabadussõjas. 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõjas kaotas Eesti langenutena hinnanguliselt 3600–4000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest.

“Ma arvan, et relvarahu on tähtis sõduritele. Relvarahu on tähtis igas sõjas võidelnutele. Ma arvan, et tänasel päeval ei pea mälestama ainult neid, kes Vabadussõjas langesid, hukkusid või surid haavadesse, vaid ka kõiki Eesti riigi nimel erinevatel ajaperioodidel võidelnud ja hukkunud sõdureid – see on oluline,” rääkis Riho Terras intervjuus ETV saatele “Terevisioon”.

Kaitseväe juhataja arvates on Eesti kaitsetahe ka praegu üsna suur ning kasvab aastatega.

“Ja mis muud meil üle jääb?! Kõik on usu ja tahte küsimus. Kui me tahame, et meie riik säiliks, siis meil peab olema kaitsetahet ja peab olema valmidust seda riiki kaita. Ei ole põhjust arvata, et see riik iseenesest püsiks, ilma et kõik inimesed riigis sellele ei panustaks.”

Terrase sõnul ei ole Eesti kunagi olnud turvalisemas olukorras kui praegu, ja riigikaitsele mõeldakse seda vähem, mida paremini riigil läheb. Kuid seda rohkem tuleb sellistel päevadel, nagu täna, meenutada, et kõik see ei ole tulnud iseenesest, ja 50 aastat okupatsiooni tõestab seda, et iseseisev Eesti riik ei ole iseenesestmõistetav.

“Miks me arvame, et tänases keerulises majandusmaailmas turvalisus kuidagi tõusnud on?! Ma arvan, et mitte. Kõik, mis toimub araabia piirkonnas, on näide sellest, et ühel päevaga võivad tekkida suured kriisid siin Euroopa külje all. Nii et rahu maailmas ei ole olemas praegu.”

Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad asetavad pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle terve Eesti. Samuti tähistatakse relvarahu aastapäeva kell 10.30 vaikuseminutiga raadioprogrammides ning laevaviledega sadamates.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling