NATO peasekretär välistab Süüria ründamise

Täna Tripolisse üllatusvisiidile saabunud NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et ta välistab lennukeelutsooni kehtestamise Süüria kohal ja Süüriasse tungimise.

237948_02Täna Tripolisse üllatusvisiidile saabunud NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et ta välistab lennukeelutsooni kehtestamise Süüria kohal ja Süüriasse tungimise.

“See on absoluutselt välistatud. Meil pole mingit kavatsust Süüriasse tungida,” vahendasid venekeelne BBC jt Rasmusseni intervjuud agentuurile France-Presse.

Rasmusseni visiit Liibüasse sümboliseerib alliansi sõjalise operatsiooni lõppu selles riigis.

Araabia Liiga andis Süüria ametiisikutele üle plaani, kuidas lõpetada seitse kuud kestnud väljaastumised president Bashar al-Assadi valitsemise vastu, millele võimud on vastanud vägivallaga. Al-Assad rääkis Venemaa televisioonikanalile, et ta on valmis opositsiooniga koostööd tegema.

ÜRO andmeil on Süüria võimude vägivald reforme nõudvate protestijate suhtes põhjustanud juba enam kui 3000 inimese surma.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Taliban ründas USA baasi Kandaharis

Täna Lõuna-Afganistanis Kandahari provintsi pealinna Kandahari südalinnas USA sõjaväebaasi Camp Nathan Smith rünnanud Taliban tappis ameeriklaste afgaanist tõlgi ja vigastas veel kaheksat inimest, kirjutab uudistevõrk AFP.

810818t9hc927Täna Lõuna-Afganistanis Kandahari provintsi pealinna Kandahari südalinnas USA sõjaväebaasi Camp Nathan Smith rünnanud Taliban tappis ameeriklaste afgaanist tõlgi ja vigastas veel kaheksat inimest, kirjutab uudistevõrk AFP.

Taliban ründas püsside, lõhkeainete ja granaadiheitjatega. Mässulised avasid tule baasile naabruses asuvast tühjast hoonest. Kõik neli ründajat, kes kandsid ka suitsiidiveste, tapeti. Rünnaku tõrjumiseks kulus NATO sõdureil neli tundi.

«Üks ameerika tsiviiltöötaja ja kaks afgaanist julgeolekutöötajat said viga, üks afgaanist tõlk surma ning viis NATO rahvusvahelistes julgeolekuabijõududes (ISAFis) teenivat inimest kergelt viga,» teatas NATO. «Katset Camp Nathan Smithi murda polnud.»

Camp Nathan Smithi rajasid ameeriklased 2003. aastal Talibani sünnilinna Kandahari südamesse kunagise puuviljavabriku hoonesse.

Allikas: Eesti Postimees



Kivirähk: venelaste sidet oma kodumaaga ei maksa maha suruda

Sotsiloog Juhan Kivirähk tõdes täna Heade Kodanike Kooli konverentsil, et venelaste identiteeti ja sidet oma tavadega tuleks austada, kuna integratsioon on nii pikaajaline nähtus, et seda ei saa äkitselt läbi viia ühegi keele- ega koolireformiga.

525005t20h7384Sotsiloog Juhan Kivirähk tõdes täna Heade Kodanike Kooli konverentsil, et venelaste identiteeti ja sidet oma tavadega tuleks austada, kuna integratsioon on nii pikaajaline nähtus, et seda ei saa äkitselt läbi viia ühegi keele- ega koolireformiga.

Kivirähk tunnistas, et ei olnud isegi kooliajal usin vene keele õppija ning lisas, et iga asi tuleb omal ajal. «Ma olen veendunud, et keel on võimalik selgeks saada ka eesti keele tundides, mitte kõikides koolides sellele üle minnes,» rääkis ta. «Oleme võõrsil elavate eestlaste üle väga uhked, aga laskem siis ka venelastel Eestis olla kohalikku keelt kõnelevad venelased.»

Need vene noored, kes tahavad Eestis oma haridusteed jätkata, peavad Kivirähki sõnul eesti keele varem või hiljem selgeks saama. «Praegu on valdav suhtumine, et kui Eestis on halb, siis ma lähen siit ära,» ütles ta. «Aga see on ebaõiglane, et meie noored lähevad sinna, kus teised on loonud edukama riigi. Ise tuleb see riik luua, kus te elada tahate!»

Tallinnas toimub tänasest laupäevani Heade Kodanike Kool, mille raames kuulavad 101 eesti ja vene koolide õpilast ära juhtivad riigitegelased ja arvamusliidrid ning töötavad koos riigikogulastega läbiviidaval istungil välja noorte meelest vajalikud muudatused kodakondsuse seaduses.

Üritust korraldab Eesti Nato Ühing, programmi toetavad haridus- ja teadusministeerium ning Friedrich Eberti Fond.

Allikas: Eesti Postimees



Eesti ja vene noored arutavad riigikogulastega kodakondsuse korra muutmist

Tallinnas toimub homsest 27. oktoobrist kuni laupäevani Heade Kodanike Kool, mille raames kuulavad 101 eesti ja vene koolide õpilast ära juhtivad riigitegelased ning töötavad koos riigikogulastega läbiviidaval istungil välja uued alused kodakondsuse andmiseks.

Screen shot 2011-10-26 at 4.38.09 PMTallinnas toimub homsest 27. oktoobrist kuni laupäevani Heade Kodanike Kool, mille raames kuulavad 101 eesti ja vene koolide õpilast ära juhtivad riigitegelased ning töötavad koos riigikogulastega läbiviidaval istungil välja uued alused kodakondsuse andmiseks.

Konverentsi korraldaja, Eesti Nato Ühingu juhataja Victoria Punga sõnul on kolmepäevase konverentsi kõige olulisem osa riigikogu külastamine ja näitliku istungi läbiviimine koos fraktsioonide esindajatega. “Istungi eesmärk on õppida demokraatia reaalset toimimist, kuid jõuda ka konkreetsete tulemusteni – milline peaks noorte meelest olema Eesti kodakondsuse andmise reglement 21. sajandil,” ütles Punga ja lisas, et tegemist pole pelgalt venelasi puudutava küsimusega, vaid järjest suureneb sisseränne ka teistest riikidest.

“Praegune kodakondsuse seadus on 20 aastat vana ning ei esinda enam tänapäevaseid väärtusi, emotsioone ega uut põlvkonda ning tekitab pigem võõrandumist, “ütles Punga ning lisas, et foorumil üritatakse leida eesti ja vene noorte arusaamadest ühisosa ühiskonnakorralduse ja otsuste osas ning lahendused antakse üle Riigikogu vastavale komisjonile.

Heade Kodanike Kooli programm toimub peamiselt Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa hotellis ning ka Indrek Tederi ja Jüri Ratase juhtimisel riigikogu hoones.

Esmakordselt toimuval üritusel esinevad keskkooliõpilastele lisaks arvamusliidrid ja riigimehed Juhan Kivirähkist Sven Mikseri, Mart Laari ja suursaadikute Michael C. Polti ja Christian Matthias Schlaga-ni.

Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa hotellis toimuvat Heade Kodanike Kooli korraldab Eesti Nato Ühing, programmi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Friedrich Eberti Fond.

Eesti NATO Ühingu eesmärk on NATO ja riigikaitse tutvustamine Eesti avalikkusele ning demokraatia edendamine. Ühing teeb koostööd teiste sarnaste kodanikualgatusel põhinevate organisatsioonidega nii NATO- kui ka partnerriikides, olles ülemaailmse NATO Ühingute katuseorganisatsiooni liige.

Lisainfo:

Victoria Punga

Eesti NATO Ühingu juhataja

Mob: 5342 5127

E-mail: victoria@eata.ee

www.eata.ee



NATO operatsioonil langenud Eesti sõdur jõuab koju

Täna õhtul jõuab Eestisse eile Helmandi provintsis asuvast Camp Bastioni sõjaväebaasist teele saadetud langenud kapral Agris Hutrof.

JMOCCCT-2011-181 Kapral A Hutrof 371Täna õhtul jõuab Eestisse eile Helmandi provintsis asuvast Camp Bastioni sõjaväebaasist teele saadetud langenud kapral Agris Hutrof.

Langenud kaprali võtavad Tallinna lennuväljal vastu tema pere, maaväe ülem kolonel Indrek Sirel, 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Urmas Nigul, Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus, Kalevi pataljoni ülem kolonelleitnant Margus Koplimägi, liitlasvägede esindajad ja langenu võitluskaaslased Scoutspataljonist.

Eesti saadab oma langenud sõduri viimsele teekonnale laupäeval kell 10 Tallinna Jaani kirikust ja sängitab Väike-Maarja kalmistule.

Eile õhtul saatsid kapral Agris Hutrofi sarga sõjaväeliste auavaldustega Camp Bastioni sõjaväebaasist kodumaa poole teele tema relvavennad Eesti jalaväekompaniist ja logistilisest toetuselemendist, Ühendkuningriigi jalaväepataljon, mille koosseisus Estcoy-12 on, ning Camp Leatherneckis teenivad Eesti ohvitserid.

Estcoy-12 rühmaülem leitnant Jüri Pajuste sõnul oli Agris Hutrof eeskujulik sõdur, kes oma rõõmsameelsuse ja rahulikkusega oli alati jaokaaslastele rasketel aegadel toeks ning rühm jääb Agrist meenutama kui võitluskaaslast, kes ei jätnud kunagi kedagi hätta.

Kapral Agris Hutrof langes 15. oktoobril Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



Laar: kaitsekulude vähendamisega muid probleeme ei lahendaks

Kaitseminister Mart Laar leiab, et Eesti kaitsekulutuste tõusust rääkides tuleks meeles pidada, et riigi üldiste kulutuste võrdluses jääb kaitsevaldkonnale endiselt väike osakaal.

237072_02Kaitseminister Mart Laar leiab, et Eesti kaitsekulutuste tõusust rääkides tuleks meeles pidada, et riigi üldiste kulutuste võrdluses jääb kaitsevaldkonnale endiselt väike osakaal.

“Isegi kui kaitsekulud tõusevad järgmisel aastal kahe protsendini SKP-st, moodustavad need riigieelarvest siiski vaid 4,9 protsenti ehk tegevusvaldkondade lõikes on tegemist ühe kõige väiksema reaga eelarves,” rääkis minister Laar Delfi lugejate küsimustele vastates.

“Võrdluseks – sotsiaalsele kaitsele kulub järgmisel aastal 32,8% ning tervishoiule 13,0%. Kokku seega ligi 46% ehk pea kümne korra rohkem kui riigikaitsele. Nende numbrite valguses oleks rumal väita, et kaitsekulude tõttu jäävad kängu sotsiaalkulud. Või et kaitsekulude vähendamise läbi oleks võimalik lahendada teiste Eesti riigi eluvaldkondade murepunkte,” jätkas kaitseminister ning tõi näiteks, et 1930. aastatel üritati kaitsekulude arvel muid vajadusi rahuldada.

“Millega see lõppes, see on meil paraku kõigil teada.” nentis Laar.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



NATO harjutab kollektiivkaitse rakendamist

19.-26. oktoobril osaleb Eesti NATO kriisiohjeõppusel (CMX 2011 – Crisis Management Exercise). CMX on regulaarselt korraldatav NATO kriisiohjeõppus, mille eesmärk on harjutada NATO kriisiohje poliitilist, sõjalist ja tsiviilset korraldust ning NATO konsultatsioone ja kollektiivset otsustusprotsessi kriisiolukorras.

17223319.-26. oktoobril osaleb Eesti NATO kriisiohjeõppusel (CMX 2011 – Crisis Management Exercise).

CMX on regulaarselt korraldatav NATO kriisiohjeõppus, mille eesmärk on harjutada NATO kriisiohje poliitilist, sõjalist ja tsiviilset korraldust ning NATO konsultatsioone ja kollektiivset otsustusprotsessi kriisiolukorras.

CMX 2011 keskendub artikkel 4 ja 5 rakendamise protseduuride harjutamisele. Õppuse käigus harjutatakse NATO kriisiohjet strateegilisel poliitilisel tasandil. Harjutusse on kaasatud liitlasriikide tsiviil- ja sõjaline personal, NATO peakorter ja NATO strateegilised väejuhatused.

Reaalajas toimuva staabiõppuse stsenaarium on fiktiivne. Õppuse stsenaariumi kohaselt viib eskaleeruv oht ühe NATO liitlase territoriaalsele terviklikkusele, poliitilisele sõltumatusele ja julgeolekule kollektiivkaitse käivitamise taotlemiseni Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 kohaselt. Stsenaarium sisaldab ka NATO uue strateegilise kontseptsiooniga määratletud uute julgeolekuohtudega seonduvaid aspekte.

Õppuse üks eesmärk on harjutada ka konsultatsiooniprotseduure NATO partnerriikide ja õppusele kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonidega. CMX 2011-l osalevad kõik NATO 28 liikmesriiki ning partnerriikidest Soome ja Rootsi, lisaks mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad vaatlejatena. Õppusega on seotud ligikaudu 2500 inimest.

Eestist osalevad õppusel välisministeerium, Eesti esindus NATO juures, kaitseministeerium, kaitseväe peastaap, riigikantselei, kaitsepolitseiamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siseministeerium, rahandusministeerium ja justiitsministeerium. Eesti võtab CMX õppusest osa viiendat korda, varasemad õppused toimusid aastal 2005, 2006, 2008 ja 2010.

2010. aasta novembris vastu võetud NATO uue strateegilise kontseptsiooni kohaselt on liitlasriikide kollektiivkaitse tagamine ja kriisiohje NATO peamised ülesanded, mida teostatakse rutiinse kaitseplaanide koostamise ja regulaarselt toimuvate õppuste kaudu.

Allikas: Eesti Välisministeerium



ERR: õhuvägi on hädas Ämarisse personali leidmisega

Ämari lennuväli võib 2015. aasta lõpuks NATO lennukeid ööpäevaringselt ja iga ilmaga vastu võtta, kuid lisaks betoonile ja kõrgtehnoloogiale on Ämaris tarvis ka inimesi, keda on kaitseväel praeguse palgafondi juures keerukas leida.

481080t20h66bfÄmari lennuväli võib 2015. aasta lõpuks NATO lennukeid ööpäevaringselt ja iga ilmaga vastu võtta, kuid lisaks betoonile ja kõrgtehnoloogiale on Ämaris tarvis ka inimesi, keda on kaitseväel praeguse palgafondi juures keerukas leida.

Praegu tõusevad Ämari lennurajalt õhku herilasevärvi võõbatud Läti õppelennukid, mille Eesti riik on rentinud Läti vigurlennufirmalt meie ja Läti sihitajate ehk ülehelikiirusel hävitajate lennujuhtide koolitamiseks, vahendab ERR Uudised.

Kuid selleks, et NATO lennukid saaks siin maanduda ja õhku tõusta, on tarvis palju inimesi – kui siia oodati maanduma Briti kaitseministrit ja USA õhuvägede ülemat Euroopas, oli puudus näiteks tavalistest pritsumeestest ning appi tuli kutsuda Keila tuletõrjekomando.

Lisaks päästjatele tuleb tööle võtta muidki professionaale ning võrreldes praeguse olukorraga on juurde tarvis umbes 150 inimest – meteorolooge, lennujuhte, kütusetankijaid ja kaubakäitlejaid.

«Kaitseväes veel kehtivad masuaegsed palgalõiked ja signaal valitsuselt on, et lähema paari aasta jooksul palkasid ei tõsteta, kui ei leita võimalusi olla sisemiselt efektiivne, aga kuna õhuvägi peab tegelikult kasvama, mitte kahanema, siis meil neid efektiivsuse võimalusi on väga napilt,» selgitas Tarien.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Andres Kuusk: missioon Afganistanis jätkub pikka aega

Missioon jätkub Afganistanis ilmselgelt pikka aega ühes või teises vormis, sest Afganistani armee ülesehitamine on väga pikk ja keeruline protsess, nentis rahvusringhäälingu ajakirjanik Andres Kuusk.

236921_02Missioon jätkub Afganistanis ilmselgelt pikka aega ühes või teises vormis, sest Afganistani armee ülesehitamine on väga pikk ja keeruline protsess, nentis rahvusringhäälingu ajakirjanik Andres Kuusk, kes eile naasis enda teiselt sõidult Afganistani.

“Ühest küljest statistilise poole pealt võib alati leida mingisuguseid märke, kus nagu võib öelda, et elu on läinud paremaks, koolis käivaid lapsi on rohkem, võib-olla linnades on meditsiiniabi rohkem kättesaadavaks muutunud. Aga samas on jälle vastukäivaid näiteid, kus Talibani tegevus on laienenud regioonidesse, kus ta võib-olla viis aastat tagasi ei olnud üldse tegev. Ka Eesti poisi hukkumine näitab ikkagi, et jutud Talibani võitmisest või Talibani alistamisest on pehmelt öeldes naiivsed,” rääkis Andres Kuusk Vikerraadio saates “Uudis+”.

Ajakirjaniku sõnul räägitakse pigem sellest, kuidas Talibaniga läbi rääkida ja teda kaasata, mis  koos jõu kasutamisega võib ehk mingisuguse tulemuse andma. Ta ütles, et kuigi Afganistani võrdlemist Iraagiga eriti ei armastata, võib öelda, et just samaaegselt vägede arvu suurendamisega kohalike pealikutega läbirääkimiste pidamine ja n-ö raha rahu vastu vahetamine oli strateegia, mis Iraagis võidu tõi.

Kuusk nentis, et pärast seda, kui USA presidendi Barack Obama 2009. aastal antud korraldus suurendada vägesid veidi enam kui 30 000 mehe võrra täideti, on konventsionaalse sõja statistilised näitajad vähenenud. Seda kinnitasid tema sõnul ka Afganistanis viibivad eestlased.

“Taliban on sellisel pealiskaudsel vaatamisel pisut nõrgem, ta on killustunum. Nad tegutsevad väikestes gruppides, nad ei ürita otsida otsest relvakontakti, pigem üritatakse segada vett, panna isevalmistatud lõhkekehasid. Aga öelda üheselt, et see on nüüd selle taktika tulemus, et USA ja koalitsiooniväed suurendasid jõude Afganistanis, on väga keeruline, sest teisest küljest on ka vaidlus sellel teemal, et võib-olla Taliban lihtsalt on tõmmanud tagasi, regrupeerunud, muutnud taktikat ja nad ootavad lihtsalt 2014. aastat, kus siis väidetavalt peaksid väed välja minema.”

Väed aga 2014. aastal Afganistanist Kuuse sõnul ilmselt välja ei lähe, sest see oleks vastutustundetu ja jätaks maha täieliku võimuvaakumi.

Kuusk ütles, et muidugi on ka edulugusid, kuid kõige tabavam oli Afganistani presidendi Hamid Karzai hinnang olukorrale riigis kümme aastat pärast sõja algust, et peamises ehk julgeoleku tagamises on nii ISAF/NATO kui ka Karzai enda valitsus ebaõnnestunud.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



NATO: ühine või jagatud vastutus?

iibüa näitas, et osad NATO liikmed on altimad NATO operatsioonides osalema kui teised. Teatud määral on see alati olnud alliansi operatsioonide üks tahke, kuid kunagi ei ole selline alliansi-sisene ebakõla sõjalise operatsiooni ülesehitamisel olnud niivõrd avalik.

220px-Bandera_OTANLiibüa näitas, et osad NATO liikmed on altimad NATO operatsioonides osalema kui teised. Teatud määral on see alati olnud alliansi operatsioonide üks tahke, kuid kunagi ei ole selline alliansi-sisene ebakõla sõjalise operatsiooni ülesehitamisel olnud niivõrd avalik. Strateegilisel tasandil sanktsioneeris NATO alliansi tegevust Liibüas kõigi 28 liikme konsensulikul alusel. Samal ajal, operatsioonilisel tasandil nägime lõhenemist nende rahvuste vahel, kes olid valmis ja kes ei olnud valmis täitma operatsiooni nõudmisi ning jagama missiooni vastutust. Järgnenud Liibüa missioon tõi kaasa uue paindlikuma lähenemise operatsioonidele, lähemal „valmisolekuga koalitsioonile,“ mis koosneb nii NATO liikmesriikidest kui välistest partneritest. Pidades eelnevat silmas, tekib küsimus, kas alliansi üleüldisele sidususele ja vastupidavusele, mis põhineb poliitilisel solidaarsusel ja ühisel vastutusel, võib selline alliansi vastutuse väljapoole jagamine mõjuda kahjulikult?

Loe edasist analüüsi siit.

Allikas: National Defence University (Institute for National Strategic Studies)



Türgi-Iraani pinged NATO radarisüsteemi tõttu koguvad tuure

Iraani ja Türgi sõnasõda viimase otsuse üle võõrustada NATO efektiivseid radarisüsteeme, võib viidata uuele tärkavale kriisile kahe naabri vahel, milles kurtide terrorirühmitus, Kurdistani Töölispartei (PKK), on Iraani võimalik trump Türgi vastu.

murat-karayilan-1Iraani ja Türgi sõnasõda viimase otsuse üle võõrustada NATO efektiivseid radarisüsteeme, võib viidata uuele tärkavale kriisile kahe naabri vahel, milles kurtide terrorirühmitus, Kurdistani Töölispartei (PKK), on Iraani võimalik trump Türgi vastu.

Hasan Köni, rahvusvahelise õiguse professor Istanbulis asuvas Kültüri Ülikoolis, ei usu, et Iraan, terrori bumerangi  efekti tõttu, PKK kasutamises väga kaugele läheb, kuna see võiks Iraani tulevikus samamoodi halvata.

Viimastel nädalatel on olnud Iraani tsiviil ja sõjaväeliste juhtide ähvardavate avalduste laine, mis kõik süüdistavad Türgit NATO radarisüsteemi oma territooriumil võõrustamisega nõustumises, hoiatades teadmata tagajärgede eest. Väites, et raketikaitse on mõeldud Iisraeli kaitsmiseks ning on suunatud Iraani rakettidele, kritiseerib Teheran jõuliselt Ankara otsust.

Köni arvas, et Iraanil on siiski limiteeritud roll kurtide küsimuses, mida põhjustab Teherani hirm kurtide lõpliku iseseisvumise ees, kuna nad hõlmavad osaliselt ka Iraani territooriumit.

Täpsemalt saad artiklit lugeda siit.

Allikas: Today’s Zaman



Kuidas kaotada Põhja-Koreast tuumarelvastus?

Põhja-Korea tuumakatsetus ja sõjalised provokatsioonid 2009. ja 2010. aastal tekitasid olukorra, mida ei saa tähelepanuta jätta. On aeg, et USA avaks taas arutelud Põhja-Korea suunal.

4327013_axkeHLPõhja-Korea tuumakatsetus ja sõjalised provokatsioonid 2009. ja 2010. aastal tekitasid olukorra, mida ei saa tähelepanuta jätta. On aeg, et USA avaks taas arutelud Põhja-Korea suunal.

Selle diplomaatia eesmärgiks on rahumeelne Põhja-Korea tuumarelvastuse kaotamine. Administratsioon peab välja tooma selged tagajärjed, mis järgneksid läbikukkunud läbirääkimistele. Liiga kaua on põhja-korealastele antud korraldus „tuumarelvadest lahti öelda või muidu,“ sellest hoolimata on režiim kokkuleppeid rikkunud väga väikeste tagajärjedega. Washingtonil läheks edukalt ühine tagajärgede planeerimine teiste osalistega – Lõuna-Korea, Hiina, Venemaa ja Jaapan – ja ÜRO julgeolekunõukoguga. Kui järjekordsed läbirääkimised ebaõnnestuvad, võiks kaaluda: majanduslikke sanktsioone, USA – Lõuna-Korea alliansi sõjaväe suurendamist ning teisi tegevusi, mis on suunatud Pyongyangi režiimile.

Kuigi mitmed jäävad skeptiliseks selles osas, kas tuumarelvastuse kaotamist on võimalik saavutada läbi diplomaatia, tehakse pingutusi, et täidetaks kokkulepet, mille saavutas Bushi administratsioon 2005. aastal. Antud kokkulepe lubas poliitilist ja majanduslikku toetust vastutasuks tõendatavale ja pöördumatule Kim Jong Il’i kogu tuumavara hävitamisele. See aga kukkus kokku, kuna Põhja-Korea ei nõustunud inspektoritele avaldama oma tuumasaladusi. Uued läbirääkimised peavad vältima samalaadset surnut ringi. Majanduslik ja poliitiline toetus peaksid lauale jääma, kuid Washington peaks proovima rahumeelset tuumarelvastuse kaotamist saavutada, ehitades sellesse strateegiasse kolm uut elementi.

Nende kolme elemendi kohta saad edasi lugeda siit.

Allikas: Washington Post



Valitsus nimetas brigaadikindral Terrase järgmiseks Kaitseväe juhatajaks

Vabariigi Valitsus nimetas oma tänasel istungil Kaitseväe Peastaabi ülema brigaadikindral Riho Terrase uueks Kaitseväe juhatajaks alates 5. detsembrist. Rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt nimetab Kaitseväe juhataja viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul ning võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.

img.phpVabariigi Valitsus nimetas oma tänasel istungil Kaitseväe Peastaabi ülema brigaadikindral Riho Terrase uueks Kaitseväe juhatajaks alates 5. detsembrist.

Rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt nimetab Kaitseväe juhataja viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul ning võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Praeguse Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa ametiaeg lõppeb selle aasta detsembris.

Brigaadikindral Terras teenib kaitseväes 1991. aastast. Ta on teeninud Kalevi pataljonis, olnud Vahipataljoni ülem, Kaitseliidu staabiülem, juhtinud Kaitseväe Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonda, olnud peastaabi ülema asetäitja operatiivalal. Aastatel 2001-2004 oli Terras kaitseatašee Saksamaal, 2007. aastal teenis ta välisoperatsioonil Iraagis NATO väljaõppemissiooni staabiülema asetäitjana. Aastatel 2008-2010 oli ta Kaitseministeeriumi kantsler.

Terras on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu, saanud magistrikraadi riigi-ja ühiskonnateaduste alal Bundeswehri ülikoolist, lõpetanud vanemstaabiohvitseride kursuse Balti Kaitsekolledžis ja Ühendkuningriigi Kuningliku Kaitseuuringute Kolledži Londonis (Royal College of Defence Studies).



Sõjatööstused on Eesti ees oma kohustused peaaegu täitnud

Rootslaste Saab ning prantslaste sõjatööstus MBDA on täitnud suurema osa oma 56 miljoni euro suurusest vastuostukohustusest. 2007. aastal ostis kaitseministeerium Rootsi Saabi ja Prantsuse MBDA sõjatööstuselt lühimaa õhutõrjesüsteemi Mist­ral, mis läks maksma 56 miljonit eurot ehk umbes 900 miljonit krooni.

786622t40h6f0cRootslaste Saab ning prantslaste sõjatööstus MBDA on täitnud suurema osa oma 56 miljoni euro suurusest vastuostukohustusest.

2007. aastal ostis kaitseministeerium Rootsi Saabi ja Prantsuse MBDA sõjatööstuselt lühimaa õhutõrjesüsteemi Mist­ral, mis läks maksma 56 miljonit eurot ehk umbes 900 miljonit krooni.

Mõlema tehingu puhul sõlmiti vastuostukohustusega leping, st firmad, kellelt riik kaitseotstarbelist kaupa soetas, peavad Eestist viie aasta jooksul teatud valdkondadest endale midagi vastu ostma.

Tuleva aasta veebruaris kukub lepingutähtaeg. Praeguseks on rootslased täitnud oma kohutusest 100 protsenti, prantslastel on aga veel vaja täita oma kohutusest 38 protsenti.

Kokku on vastuostukohustus täidetud 46 miljoni euro ulatuses. See ei kajasta aga reaalset summat, mis Eesti firmad saanud on.

See summa sisaldab endas koefitsientidega läbikorrutatud raha. See tähendab, et kui Euroopa sõjatööstus ostab Eestis mingist valdkonnast kaupa või teenust, korrutatakse see koefitsiendiga, näiteks viiega. Ehk kui tegelikult ostetakse ühe miljoni euro eest, läheb paberile kirja viis miljonit. Teatud tööstuskaupade puhul on aga koefitsient vaid üks.

Kui palju raha on ettevõtted reaalselt saanud, ei osanud ajsaga kursis olev EAS öelda, põhjendades, et ainuüksi SAABil on üle 30 tehingu, mis kõik on tehtud erinevate koefitsientidega ning nende arvutamine võtab kõvasti aega.

Lisaks lasub vastuostukohustus ka Prantsuse firmal Thales-Raytheon Systems, millelt Eesti ostis 2009. aastal 22,4 miljoni euro eest kaks keskmaaradarit. Viimane pole aga siiamaani Eestist midagi ostnud.

Allikas: Eesti Postimees



Liibüas algas uus pealetung Gaddafi sünnilinnale

Liibüa üleminekuvalitsuse väed alustasid pärast kahepäevast pausi uut pealetungi Muammar Gaddafi sünnilinnale Sirtele. BBC teatel rünnatakse Sirte kesklinna rakettide ja tankidega. Linnast on lisaks varem lahkunutele täna põgenenud sadu tsiviilisikuid, kuid humanitaartöötajad kardavad, et lahingute eest ei taha või ei saa lahkuda veel tuhandeid inimesi.

777518t20h7e45Liibüa üleminekuvalitsuse väed alustasid pärast kahepäevast pausi uut pealetungi Muammar Gaddafi sünnilinnale Sirtele.

BBC teatel rünnatakse Sirte kesklinna rakettide ja tankidega. Linnast on lisaks varem lahkunutele täna põgenenud sadu tsiviilisikuid, kuid humanitaartöötajad kardavad, et lahingute eest ei taha või ei saa lahkuda veel tuhandeid inimesi.

Üleminekuvalitsuse väed on Sirte ümber toonud enamiku oma suurtükiväest, et lõpuks võitu saada Gaddafi-meelsetest vägedest, kes neile kolm nädalat seal vastupanu on osutanud. Ülestõusnute väejuhid loodavad, et nüüd alanud pealetungi järel Gaddafi kodulinn langeb.

Sirte on Bani Walidi kõrval üks kahest suuremast linnast, mida üleminekuvalitsus veel oma kontrolli alla pole saanud.

Gaddafi enda asupaiga kohta teateid ei ole.

Allikas: Eesti Postimees