Tallinnas toimub NATO õiguskonverents

Kaitseminister Mart Laar avas täna Tallinnas NATO liikmesriikide vahelise relvajõudude staatust reguleeriva kokkuleppe 60. aastapäeva puhul korraldatava rahvusvahelise õiguskonverentsi.

229250_02Kaitseminister Mart Laar avas täna Tallinnas NATO liikmesriikide vahelise relvajõudude staatust reguleeriva kokkuleppe 60. aastapäeva puhul korraldatava rahvusvahelise õiguskonverentsi.

NATO relvajõudude staatuse kokkulepe (Status of Forces Agreement, SOFA) reguleerib välisriikide kaitseväelaste õiguslikku staatust, tegevust, piiriületust jms lepingu osalisriikide territooriumil. SOFA osapoolteks on kõik NATO riigid ning läbi eraldi kokkuleppe ka enamik NATO rahupartnerlusprogrammi riike. Praegu rakendab SOFA-t vähemalt 43 riiki.

Kaitseminister Mart Laar ütles konverentsi avades, et SOFA näol on tegemist ühe vähese praktilise rahvusvahelise lepinguga, mis on ilma suuremate muudatusteta igapäevaselt kasutusel juba 60 aastat.

„Seejuures on Eesti juristid selles vallas NATOs tuntud oma kõrge ekspertiisi poolest ning on selle-alast väljaõpet ja teadmisi korduvalt edasi andnud ka paljudele NATO rahupartnerlusprogrammi riikidele nagu Ukraina, Gruusia ning Bosnia ja Hertsegoviina,“ sõnas kaitseminister Laar.

Kolm päeva kestval konverentsil osaleb üle 80 eksperdi NATO ja rahupartnerlusprogrammi riikidest ning NATO peakorterist ja sõjalistest staapidest. Konverentsi korraldavad Eesti Kaitseministeerium ning NATO ümberkujundamise väejuhatus (Supreme Headquarters Allied Commander Transformation) ning NATO Euroopa vägede peakorter (Supreme Headquarters Allied Powers Europe, SHAPE).

Allikas: Eesti Kaitseministeerium



Laar: Eesti oma üksuste arvu Afganistanis esialgu ei vähenda

Kuigi mitmed riigid eesotsas USAga on asunud oma üksuste arvu Afganistanis vähendama, siis kaitseminister Mart Laari kinnitusel Eesti seda teha ei saa, sest meeste arvu vähendamine seaks ohtu sinnajääjate turvalisuse.

230892_02Kuigi mitmed riigid eesotsas USAga on asunud oma üksuste arvu Afganistanis vähendama, siis kaitseminister Mart Laari kinnitusel Eesti seda teha ei saa, sest meeste arvu vähendamine seaks ohtu sinnajääjate turvalisuse.

Kaitseminister saabus mõned päevad tagasi visiidilt Afganistani. Laari sõnul nägi ta oma silmaga, et Talebani vastu võitlemisel on tõesti reaalset edu saavutatud, seega on mõne riigi otsus vägesid vähendada igati põhjendatud, vahendasid ERRi raadiouudised.

“Võib juba ette ütelda, et samasuguseid avaldusi tuleb ilmselt veel. Teisalt kui me vaatame nüüd kõike seda, mis toimub, siis ei tähenda üksuste vähendamine seda, et välja tõmmatakse n-ö päris võitlevad üksuseid, vaid ühelt poolt tõmmatakse välja lisa, tehnilist ja abistavat kontingenti,” rääkis Laar.

Sügisel peab riigikogu Afganistani-missiooni mandaati pikendama, kuid praeguse seisuga Laari sõnul Eesti kaitseväelaste arv seal ei muutu. “Meil ei ole mõtet hakata sellist poliitikat mängima, ehk oma üksust lõhkuma ja Eesti kaitseväelaste elu sellega ohtu panema,” sõnas minister.

Ka riigikogu keskfraktsiooni liikme, riigikaitsekomisjoni aseesimehe Aivar Riisalu hinnangul ei saa Eesti üksusi välja tuua osaliselt, sest siis kannatab sinnajääjate turvalisus. “Me saame kas ära tulla korraga või siis oleme seal mõnda aega. Küsimus ongi selles, et kui kaua,” märkis ta.

Riisalu sõnul keskfraktsioon kindlasti arutab mandaadi pikendamist, kuid ta rõhutas, et käituma peab tasakaalukalt.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Strategic Outlook 2011

Strategic Outlook 2011 arutleb Rootsi poliitikakujundajate jaoks relevantsete kaitsepoliitiliste teemade üle. Väljaande põhiliseks eesmärgiks on analüüsida globaalseid strateegilisi valdkondi. Selle sisu põhineb Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri (FOI) uuringutel.

FOI_LOGOsmweb

Strategic Outlook 2011 arutleb Rootsi poliitikakujundajate jaoks relevantsete kaitsepoliitiliste teemade üle. Väljaande põhiliseks eesmärgiks on analüüsida globaalseid strateegilisi valdkondi. Selle sisu põhineb Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri uuringutel.

Kolmas Strategic Outlook analüüsib mitmeid väljakutseid, millega Rootsi silmitsi seisab. Artiklid heidavad valgust keerukatele seostele, mis tõenäoliselt mõjutavad lähiaastatel julgeolekupoliitika päevakorda. Samas teadvustatakse, et teemad, mis on täna meie jaoks olulised, ei pruugi olla kesksed  pikemas perspektiivis.

Strategic Outlook 2011 tõstatab teemad, mis omavad tähtsust Rootsi välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikas. Identifitseeritud väljakutsetest mõned on kerkinud esile viimasel aastal, teised on jällegi pikemaajaliste trendide tulemid. Üldine kokkuvõte on selline, et Rootsil on oluline roll mängida mitmes valdkonnas, kliimamuutustest ja teemadest seoses loodusressurssidega kuni kosmoseprügi, massihävitusrelvade leviku ja organiseeritud kuritegevuseni. Rootsi on kaasatud ka julgeolekupoliitika arendamisse näiteks Afganistanis ja Araabiamaailmas. Viimaseks, tuuakse välja, et Rootsi peab edaspidi lähedalt vaatlema julgeolekupoliitika perspektiivist arenguid Venemaal ja kolmes Balti riigis.

Inglisekeelse versiooni Strategic Outlook 2011-st leiad siit.



Vabariigi President Võidupühal Tartus 23. juunil 2011

Täna 92 aastat tagasi saavutas Eesti rahvavägi Võnnu all võidu, mis võimaldas meil oma verinoort riiki tegelikkuses ehitama hakata. Paraku ei antud meie riigile tollal palju aega. Juba veidi rohkem kui kakskümmend aastat hiljem hävitas totalitaarsete suurriikide sobing ja sõda Euroopas meie iseolemise.

6255_mediumAustatavad kaitseliitlased ja kaitseväelased,
kallid kaasmaalased.

Täna 92 aastat tagasi saavutas Eesti rahvavägi Võnnu all võidu, mis võimaldas meil oma verinoort riiki tegelikkuses ehitama hakata. Paraku ei antud meie riigile tollal palju aega. Juba veidi rohkem kui kakskümmend aastat hiljem hävitas totalitaarsete suurriikide sobing ja sõda Euroopas meie iseolemise.

Vähem kui kahe kuu pärast möödub kakskümmend aastat päevast, mil Eesti taastas oma iseseisvuse. Kakskümmend aastat on ühtpidi lühike aeg, seda eriti nende riikide ja ühiskondade ajaloos, kes mõõdavad oma olemasolu sajanditega. Aga kakskümmend aastat on ka pikk aeg. Sellega tavatsetakse mõõta üht inimpõlve. Mõnest noorest, kes on sündinud iseseisvuse taastanud Eestis, on tänaseks saanud ema või isa. Paljud on alustanud tööinimese elu.

Või võtame teise näite. Kaitseliit asutati 11. novembril 1918 ja likvideeriti okupatsioonivõimude korraldusel 27. juunil 1940. Seega sai Kaitseliit tollal tegutseda 21 aastat, seitse kuud ja kuusteist päeva.

Kaitseliit taastati omaalgatuse korras veel okupeeritud Eestis 17. veebruaril 1990. Selle aasta 4. oktoobril saabub päev, mil Kaitseliit on nii-öelda uues Eestis tegutsenud kauem, kui ta sai eksisteerida kahe maailmasõja vahel.

Head sõbrad.

Kakskümmend aastat on hea tähis vaatamaks, kuhu me ühe inimpõlve vältel oleme jõudnud, mis on läinud hästi ja mida me võinuks teha paremini. Milline siis oli Eesti anno august 1991?

Eestis viibis endiselt kümneid tuhandeid Nõukogude sõjaväelasi. Nad lahkusid siit jäädavalt alles kolm aastat hiljem 1994. aasta suvel ja Paldiskist veel aasta hiljem. Kaitseväge meil polnud. Seda hakati ehitama nullist. Meil oli küll piir, aga selle kaitse oli piirivalvurite kindlale tahtele vaatamata vaid näiline. Majandusseis oli nutune. Rublasid justkui oli, ent nappis kaupa, mida raha eest osta. Aga rahva kõht oli magusat vabaduse tunnet täis.

Ma ei taha võrrelda statistilisi näitajaid nüüd ja 20 aastat tagasi. Toonased numbrid ei esinda tegelikkust ega lase järelikult ausalt mõõta ei rahva elatustaset ega majanduse mahtu. Aga ma jätan endale koos rahva enamusega õiguse kategooriliselt mitte nõustuda väitega, justkui olnuks elu Eestis Nõukogude aja lõpus ja vahetult pärast iseseisvuse taastamist parem kui praegu. Mingis mõttes ehk tõesti kindlam ja ettemääratum. Pärast iseseisvuse taastamist ehk ka lootusrikkam. Aga mitte parem. Inimlikult on mõistetav unustada halb ja jätta meelde hea. See aitab muu hulgas oma eluga leppida. Aga me ei saa selle leppimise tõttu minevikku olematuks teha.

Austatavad kaitseliitlased.

Kuhu me siis täna, ligi kakskümmend aastat pärast meie iseseisvuse taastamist, jõudnud oleme?

Oleme juba seitse aastat NATO ja Euroopa Liidu liikmed. Oleme selle teadmisega nii harjunud, et kipume unustama neid raskusi ja takistusi, mida neisse organisatsioonidesse pääsemiseks pidime ületama. Me võime klubiliikme õigusega olla vahel kriitilised, et need organisatsioonid pole piisavalt operatiivsed ja paindlikud.

Ent tunnistagem siiski: liikmelisus Euroopa Liidus ja NATOs on Eesti julgeolekut oluliselt suurendanud ja majandust märkimisväärselt kasvatanud. Ka meie enda kaitsevägi ja kaitseliit on üheksakümnendate aastate algusega võrreldes tundmatuseni muutunud. Suure tahte, kuid olematu kogemuse ja relvastusega armeest, kel oli aeg-ajalt probleeme ka elementaarse distsipliiniga, oleme jõudnud hästi treenitud, meie võimalustele vastava relvastuse ja varustusega kaitseväeni, kes suudab võimalikku vaenlast heidutada ja valmistada sellele arvestatavaid ebameeldivusi. Kaitseväe ülesehitamine võttis aega, see areng pole möödunud vigadeta, ent tänaseks oleme jõudnud päris hea tulemuseni.

Meie kaitseväelaste oskusi ja võitlusvaimu on tunnustanud palju suuremate kogemuste ja pikemate traditsioonidega armeede ohvitserid, kes on me sõjameestega lahinguolukorras või õppustel kokku puutunud. Ajateenistusest Eesti Kaitseväes on saanud Eesti noortele meestele auasi, mitte sunnitöö laadne karistus, mida Nõukogude aja traditsioonide vaimus tuleks iga hinna eest vältida.

Meie demokraatia ja julgeoleku keskseks, ehk isegi peamiseks tagatiseks on olnud kodanikuühiskonna jõuline areng. See on vaba riigi vabade kodanike tahe midagi ise, omal algatusel, korda saata oma keskkonna, kodukoha, oma keele, kultuuri ja oma riigi heaks.

Eesti kaitseliitlased, lugematud seltsid ja ühingud ei jäänud isekeskis virisema riigi tegematajätmiste üle. Nad ei seadnud siis ega sea ka täna oma tegevust sõltuvusse poliitilistest otsustest või riigijuhtide armulikkusest. Vastasel juhul otsiksid nad tänapäevani ettekäändeid, miks mitte minna Kaitseliidu õppustele või reservohvitseride koolitusele, miks mitte korraldada küla laulupidu või kasida puhtaks Eesti metsaaluseid.

Hea Eesti rahvas.

Eestil on läinud nende kahekümne aasta jooksul päris hästi. Eriti selgeks saab see, kui võrdleme oma arengut enamiku tollaste saatusekaaslastega.

Aga meie ju tahamegi seista samal joonel parimatega, mitte tunda rahulolu nõrgimate edestamisest. Kui me 2004. aastal saime NATO liikmeks, siis võis osale meist tunduda, et riigi olemuslikud mured on igaveseks lahendatud. Täna teame, et vahepealne aeg on toonud hoopis uusi julgeolekuriske, millele me kakskümmend aastat tagasi ei osanud isegi mõelda. Energiajulgeolek ja küberkaitse nõuavad meilt iga päev rahalist panust, tähelepanu ja sihikindlat tööd. Ka traditsioonilised ohud pole kuhugi kadunud, nagu tõestas Venemaa agressioon Gruusia vastu 2008. aastal.

Tahes-tahtmata peame enestele tunnistama, et Euroopa tähtsus maailma nabana järjest kahaneb. Muu hulgas sunnib see maailma võimsaimat sõjalist jõudu Ameerika Ühendriike tegelema hoopis teiste murede ja piirkondadega meist kaugel. Eesti turvatunnet ei suurenda paraku ka see, et majanduskriisi oludes on paljud NATO liikmesriigid oma kaitsekulutusi vähendanud. See suurendab veelgi Euroopa sõjalist mahajäämust, sundides USA-d kaalutlema, et kas ikka on mõtet kulutada nii palju raha ja energiat Euroopa kaitsmisele.

Järelikult peab Eesti seisma sellegi eest, et Euroopa tervikuna oleks tõsiselt võetav ja usaldusväärne. Sest tahame me seda või ei taha – väikeriigi julgeolek ei sõltu ainult temast endast.

Head kaasmaalased!

Me teeksime suure vea, kui näeksime täna ja edaspidi Eesti iseseisvuse ohuallikaid vaid välistes tegurites. Meie jääme rahvana vabaks ja sõltumatuks juhul, kui kaitseme demokraatiat ja õigusriiki. Me õigustame oma viimase kahe kümnendi tööd ja pingutusi vaid siis, kui käitume eetiliselt, kui oleme ustavad oma kaaskodanikele ja oma riigile.

Siit mõne kilomeetri kaugusel kannab pikka vanglakaristust endine kõrge riigiametnik, kes müüs Eesti ja NATO saladusi. Ja koos sellega müüs meie ja meie laste turvalisust ja sõltumatust. Me oleme alles hiljaaegu elanud läbi sisepoliitilise vapustuse, kus oldi valmis ostma teise riigi raha eest endale paremat valimistulemust ja andma end rahastajate kätte pantvangi. Selliste riskide vastu ei aita meie kuulumine mis tahes organisatsioonidesse, ei aita kui tahes tõhus küberkaitse ega NATO lepingu viies artikkel.

Me poegade ajateenistus ei heiduta ühtki vastast, kui sõdurivanne müüakse piiri taga maha ja seda isegi ei kahetseta.

Head kaasmaalased.

Eesti rahvast on alati iseloomustanud kaine meel ja valmisolek jõuda eluterve enesekriitika toel seatud eesmärkideni.

Ma olen veendunud, et need omadused pole kusagile kadunud. Seetõttu suudame ka edaspidi tasakaalukalt, kibeduse ja eufooriata tulevikku vaadata. See on me kohus kõigi nende meeste ja naiste ees, tänu kelle vaprusele ja ohvrimeelsusele me üldse saamegi elada vabas riigis, tähistada oma Võidupüha ning istuda koos pere ja sõpradega täna õhtul kõikjal jaanilõkete ümber.

Austagem oma eelkäijaid, eriti neid, kes hukkusid ja kannatasid Eesti vabaduse eest.

Armastagem oma lähedasi, hoidkem oma kaaskondlasi, hoidkem oma riiki.

Elagu Eesti!

Allikas: Vabariigi Presidendi kodulehekülg



Ban Ki-moon jätkab ÜRO peasekretärina

elle aasta detsembri lõpus lõppeva esimese ametiaja järel jätkab ÜRO peasekretärina ka järgmisel viiel aastal Ban Ki-moon, otsustas ÜRO peaassamblee. Endine Lõuna-Korea välisminister võttis 2007. aastal ameti üle Kofi Annanilt, vahendas Reuters.

230691_02Selle aasta detsembri lõpus lõppeva esimese ametiaja järel jätkab ÜRO peasekretärina ka järgmisel viiel aastal Ban Ki-moon, otsustas ÜRO peaassamblee.

Endine Lõuna-Korea välisminister võttis 2007. aastal ameti üle Kofi Annanilt, vahendas Reuters.

67aastane peasekretär on olnud tegev paljudes maailma kriisikolletes ja pidevalt ringi reisinud.

Ban Ki-mooni kriitikud aga leiavad, et tema kulissidetagune diplomaatia ei ole paljudes maailma piirkondades soovitud tulemusi andnud.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Kõrgem Sõjakool kutsub Võidupühal külla

Homme, 23. juunil ootab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool huvilisi tutvuma tulevaste ohvitseride õppetingimuste ja eluoluga. Kadetid räägivad lahtiste uste päeval külalistele riigikaitsest ja kadetielust, tutvustavad õppe- ning eluruume, KVÜÕA sõjamuuseumi ja Kadetikasiinot.

3432_pic1Homme, 23. juunil ootab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool huvilisi tutvuma tulevaste ohvitseride õppetingimuste ja eluoluga.

Kadetid räägivad lahtiste uste päeval külalistele riigikaitsest ja kadetielust, tutvustavad õppe- ning eluruume, KVÜÕA sõjamuuseumi ja Kadetikasiinot. Huvilised saavad informatsiooni sisseastumiskatsete ja õppimisvõimaluste kohta. Kõrgema Sõjakooli uksed on homme huvilistele avatud kella 11st kuni viieni õhtul.

Lisaks on kadetid Võidupüha hommikul pärjatoimkonnas Tartu vabadussamba Kalevipoeg juures. Rühm esimese aasta kadette osaleb ka sõjalisele haridusele pühendatud Võidupüha paraadil. Liputoimkondadega võtavad paraadist osa KVÜÕA Lahingukooli allohvitserid ja Balti Kaitsekolledži ohvitserid.

Riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi korraldab Kõrgem Sõjakool aastaringselt. Sel poolaastal on lahtiste uste päevadel käinud juba üle 900 inimese üle Eesti. Alates septembrist saavad huvilised tulla taas tutvuma kadettide elu ja tegemistega. Järgmine lahtiste uste päev on 23. septembril.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste. Õppeaeg maaväe suunal on kolm aastat, õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat ning sügisest alustaval mereväe põhikursusel koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



27 riigikaitseõpetajat said lõputunnistuse

Kaitseminister Mart Laar ja Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt andsid täna Kaitseministeeriumis toimunud aktusel üle lõputunnistused 27-le Tallinna Ülikooli riigikaitseõpetajate kursuse läbinule.

img.php väiksemKaitseminister Mart Laar ja Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt andsid täna Kaitseministeeriumis toimunud aktusel üle lõputunnistused 27-le Tallinna Ülikooli riigikaitseõpetajate kursuse läbinule.

Tallinna Ülikooli ja Kaitseministeeriumi koostöös jaanuarist kuni maini toimunud kursusel õppisid osalejad praktilisi oskusi riigikaitseõpetuse tundide ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Kursus kestis kokku 18 päeva, mis oli jaotatud viide moodulisse ning tipnes kolmepäevase välilaagriga Kirde Kaitseringkonnas.

Kaitseminister Mart Laar ütles lõputunnistusi üle andes, et riigikaitse hõlmab tänapäeval mitte ainult puht-sõjalisi tegevusi, vaid kogu riigi ja ühiskonna valmisolekut ennast kaitsta. „Mida rohkem meie noored tänu teie tegevusele laiapõhjalisest riigikaitsest teavad, seda julgem on meil kõigil Eestis olla ja elada,“ ütles Laar värsketele riigikaitseõpetajatele.

Tallinna Ülikooli arendusprorektori Eve Eisenschmidti sõnul on riigikaitseõpetus uuenenud riiklikus gümnaasiumi õppekavas valikkursusena ja mitmed koolid peavad selle õpetamist tähtsaks kodanikukasvatuse võimaluseks. „Pikaajaline koostöö Kaitseministeeriumiga on võimaldanud Tallinna Ülikoolil panustada riigikaitse õpetuse arendamisesse koolides, aga ka elukestvasse õppesse – on ju kursuse läbinute näol tegemist täiskasvanud õppuritega, kes riigikaitsega ühel või teisel kombel varemalt on kokku puutunud,“ ütles Eisenschmidt.

Pea kõiki kursuse lõpetanuid seob varasem töö või varem läbitud õpingud Kaitseväes või Kaitseliidus. Kursuse parimad lõputööd avaldatakse Kaitseministeeriumi kodulehel õppematerjalina riigikaitseõpetajatele.

Tallinna Ülikooli eelkäija Tallinna Pedagoogikaülikool alustas koostöös Kaitseministeeriumiga riigikaitseõpetajate koolitust juba 1997. aastal. Tänavu on kursuse lõpetajaid 27, varasemate aastate jooksul (1997–1999) on riigikaitseõpetaja tunnistuse saanud 95 inimest ja uuendatud valikaine õppekava järgi (2004–2010) 146 inimest. Koolitusprogrammi eesmärgiks on leida sobivaid inimesi koolidesse riigikaitseõpetuse valikainet õpetama.

Kaitseministeerium toetab koole riigikaitseõpetuseks vajalike õpikute ja õppevahendite hankimisel, samuti rahastab ministeerium riigikaitseõpetusega kaasnevaid õppelaagreid ja ekskursioone.

Lõppenud õppeaastal õpetati riigikaitseõpetust 106-s eestikeelses ja kaheksas venekeelses gümnaasiumis ning 12-s kutsekoolis.

Allikas: Kaitseministeerium



Laar Afganistanis: riigi tulevik on afgaanide endi kätes

Neljapäeval, 16. juunil kohtusid Kabulis Eesti kaitseminister Mart Laar, Suurbritannia kaitseminister dr Liam Fox ja Taani kaitseminister Gitte Lillelund Bech.
Kaitseministrid arutasid olukorda Afganistanis, eriti ühtsesse tegevusalasse kuuluvas Helmandi provintsis, samuti koostöö tihendamist ning riigi tulevikku.

img.phpNeljapäeval, 16. juunil kohtusid Kabulis Eesti kaitseminister Mart Laar, Suurbritannia kaitseminister dr Liam Fox ja Taani kaitseminister Gitte Lillelund Bech.

Kaitseministrid arutasid olukorda Afganistanis, eriti ühtsesse tegevusalasse kuuluvas Helmandi provintsis, samuti koostöö tihendamist ning riigi tulevikku. Tõdeti, et konkreetset aega vägede väljatoomiseks Afganistanist on veel võimatu öelda, kuna see sõltub sellest, kuidas riigi võimud suudavad reaalselt
vastutuse oma riigi käekäigu eest üle võtta.

“On selge, et kui koos on Afganistani sisse mindud, siis koos tullakse sealt ka välja,” lausus kaitseminister Laar pärast kohtumist ja lisas, et Afganistani tulevik on afgaanide endi kätes.  “Liitlasväed võivad aidata tagada julgeolekut uuendustele, kuid nad ei suuda ise teostada riigi arenguks vajalikke reforme,” sõnas kaitseminister.

Kaitseministri sõnul saavad ainult afgaanid tagada oma riigis seaduslikkust, võidelda korruptsiooni ja narkootikumide tootmise vastu, edendada haridust ja luua vajalikke tingimusi ettevõtluse arenguks.

Allikas: Kaitseministeerium



NATO peasekretär ärgitas Euroopat kaitsekulutusi suurendama

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen leiab, et allianssi kuuluvad Euroopa riigid peaksid kaitsele rohkem raha kulutama. Rasmussen rääkis BBC programmile Newsnight, et NATOt on tarvis rohkem kui kunagi varem.

230450_02NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen leiab, et allianssi kuuluvad Euroopa riigid peaksid kaitsele rohkem raha kulutama.

Rasmussen rääkis BBC programmile Newsnight, et NATOt on tarvis rohkem kui kunagi varem. Ta kordas USA kaitseministri Robert Gatesi eelmisel nädalal öeldud mõtet, et eurooplased ei pinguta piisavalt.

Peasekretär on enda sõnul meeleheitel, et Euroopa riikidest kulutavad ainult Prantsusmaa, Suurbritannia, Kreeka ja Albaania kaitsele kaks protsenti SKTst.

Rasmusseni sõnul on Liibüa missioonil ilmnenud suuri vajakajäämisi. Juba pärast 11 nädalat kasina relvastusega režiimi vastu võitlemist hakkas alliansi laskemoon lõppema ning seda tuli USAst juurde tuua.

Ta lisas, et kaalul on rohkem kui üksnes NATO tulevik. “Kui Euroopa tahab tuleviku maailmalaval tähtsat rolli mängida ning võtta osa rahvusvahelise julgeoleku tagamise missioonidest, siis on Euroopal tarvis ka sõjalist võimekust, milleks on omakorda tarvis teatud tasemel kaitseinvesteeringuid,” nentis Rasmussen.

Kui Euroopa kaitsevõimekuse vähenemise trendi ei peatata ega pöörata tagasi, siis ei pruugi tulevased USA võimud pidada NATOsse tehtud investeeringuid Ühendriikidele tasuvaks, rõhutas Rasmussen.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Peaminister Ansip tänas välismissioonidelt naasnud kaitseväelasi

Peaminister Andrus Ansip tänas Stenbocki majas toimunud vastuvõtul enam kui 300 kaitseväelast, kes 2010. aasta teises pooles ja käesoleva aasta esimeses pooles lõpetasid teenistuse erinevatel välismissioonidel.

3421_pic1Peaminister Andrus Ansip tänas Stenbocki majas toimunud vastuvõtul enam kui 300 kaitseväelast, kes 2010. aasta teises pooles ja käesoleva aasta esimeses pooles lõpetasid teenistuse erinevatel välismissioonidel.

„Tänan teid Eesti riigi eeskujuliku teenimise eest. Olete kaitsnud Eesti riiki maailma kõige ohtlikumates paikades. Teie missioonidel osalemine on kollektiivkaitse põhimõtte – üks kõigi, kõik ühe eest – rakendamine tegelikkuses,“ lausus peaminister Andrus Ansip.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots pöördus kohalviibinud kaitseväelaste abikaasade, sõprade ja lähedaste poole, tänades neid toe eest, mida nad on oma kallimatele Eestist eemalviibitud ajal pakkunud.

„Meie liitlaste kõrged ohvitserid ja poliitikud on mulle tihti öelnud, et kui neil oleks valida kellega koos võidelda, siis sooviksid nad näha enda kõrval Eesti kaitseväelasi. Oleme väike rahvas, kes ei saa lüüa mitte kvantiteedi, vaid kvaliteedi ja mõistusega. Võite olla uhked oma lähedaste üle, nad on tõsised mehed ja naised nii kodus kui rahvusvahelises pildis,“ ütles Laaneots kaitseväelaste lähedastele.

Vastuvõtul osalesid Afganistanis teeninud jalaväekompaniid Estcoy-10 ja Estcoy-11, rahvuslikud toestusmeeskonnad NSE-9 ja NSE-10, demineerimismeeskond, lähikaitsemeeskonnad ning staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Samuti tänas peaminister Adeni lahel teeninud laevakaitsemeeskonda ja kaitseväelasi, kes osalesid erinevatel missioonidel Balkanil ja NATO treeningmissioonil Iraagis.

2010. aasta aprilli lõpust novembri lõpuni Afganistanis Helmandi provintsis teeninud jalaväekompanii Estcoy-10 osales neljal lahingugrupi- ja kuuel iseseisval kompaniioperatsioonil. Kompanii leidis ja tegi kahjutuks 14 isevalmistatud lõhkekeha ning avastas kaks suuremat peidikut, mis sisaldasid isevalmistatud lõhkeseadeldiste komponente, relvi ja narkootilist ainet. Kokku oli kompanii vastasega lahingulises kontaktis 160 korral.

Esctoy-10 ja NSE-9 kaitseväelased parandasid Afganistanis teid, et tagada kohalikele elanikele liikumisvabadus ja takistada mässulisi paigaldamast isevalmistatud lõhkekehi. Kompanii meedikud andsid arstiabi ligi 260-le kohalikule elanikule. Samuti taasavasid külaelanikud eestlaste patrullbaasi lähedal turu, mis muutus afgaanidele regulaarseks kauplemiskohaks.

Kompanii kaotas mullu 30. augustil langenuna nooremseersant Herdis Sikka.

Jalaväekompanii Estcoy-11 teenis samas piirkonnas 2010. aasta novembrist tänavu maini. Kompaniil oli kuue kuu jooksul Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastaste mässulistega 73 tulekontakti. Kompanii kaitseväelased leidsid ja tegid kahjutuks 25 isevalmistatud lõhkekeha ning avastasid kümneid peidikuid ebaseaduslike relvade, laskemoona ja isevalmistatud lõhkekehade materjalidega ning ebaseaduslike lõhkekehade tehase. Estcoy-11 osales ühel brigaadi ja mitmel lahingugrupi tasemel operatsioonil ning viis läbi operatsioone koos Afganistani armee ja Afganistani politsei üksustega.

Estcoy-11 sai oma teenistuse jooksul enda käsutusse Ameerika Ühendriikide miinipildujad ja mehitamata luurelennukid Raven. Estcoy-11 kaitseväelased jagasid tänavu jaanuaris Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Daghighi küla lastele Rocca-al-Mare kooli õpilaste valmistatud ja kogutud mänguasju.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



NATO konverents relvastuskontrolli, maharelvastamise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise teemal

Järjekorras seitsmendat NATO konverentsi relvastuskontrolli, maharelvastamise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise teemal korraldab sel aastal Norra Välisministeerium Bergenis 16.-17. juunil. Sündmus toob kokku neljalt kontinendilt, sealhulgas rahvusvahelistest organisatsioonidest ja akadeemilistest institutsioonidest, kõrged ametnikud.

220px-Bandera_OTANJärjekorras seitsmendat NATO konverentsi relvastuskontrolli, maharelvastamise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise teemal korraldab sel aastal Norra Välisministeerium Bergenis 16.-17. juunil. Sündmus toob kokku neljalt kontinendilt, sealhulgas rahvusvahelistest organisatsioonidest ja akadeemilistest institutsioonidest, kõrged ametnikud.

Ettekanded ja paneelid võimaldavad avatud ja põhjalikku mitteametlikku debatti neljal peamisel teemal:

1.       Multilateraalsete massihävitusrelvade leviku tõkestamise režiimide ja algatuste tulevik,

2.       Praegused regionaalsed massihävitusrelvade leviku ohud ja väljakutsed,

3.       Terrorism ja massihävitusrelvade levik,

4.       NATO panus rahvusvahelisel tasandil relvastuskontrolli, maharelvastamisse ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisse.

Osalejad on pärit NATO liikmes- ja partnerriikidest üle terve maailma.

Tegemist on esimese omataolise konverentsiga peale NATO uue Strateegilise Kontseptsiooni vastuvõtmist Lissaboni tippkohtumisel 2010. aasta novembris. Uus Strateegiline Kontseptsioon peab julgeolekukoostööd NATO üheks peamiseks ülesandeks.

Eelnevad massihävitusrelvade levikuga kaasnevaid väljakutseid vaagivad konverentsid toimusid Roomas (2004), Sofias (2005), Vilniuses (2007), Berliinis (2008), Varssavis (2009) ja Prahas (2010).

Allikas: NATO Peakorter



Dokfilm Mälestuste jõel

14. juunil möödub 70 aastat juuniküüditamisest – õuduste ööst, mil prõmmiti paljude kodude ustele üle Eestimaa. Algas pikk Siberitee rohkem kui kümnele tuhandele inimesele… Sellest ajast on sõnal „Siber” eestlaste jaoks üheselt halb tähendus.

23994T 14. juunil kell 21.35
Kordus K kell 10.35

14. juunil möödub 70 aastat juuniküüditamisest – õuduste ööst, mil prõmmiti paljude kodude ustele üle Eestimaa. Algas pikk Siberitee rohkem kui kümnele tuhandele inimesele… Sellest ajast on sõnal „Siber” eestlaste jaoks üheselt halb tähendus.

Septembris 2010 rändas 10-liikmeline võttegrupp sama teed – sihtkohaks tänaseks kadunud või kadumas külad Vasjuganjes, maailma suurima soo keskel. Läksime otsima nende Virumaa laste jälgi, kes 1941. aastal sinna viidi ja kelle saatustest on tulevikus kavas vändata telesari. Meiega oli ka üks sarja prototüüpidest Uno Mell. Nii sai reisist ka teekond ühele hauale 4036-st – Uno Melli ema hauale.

Siberis käisid Uno Mell, Merle Karusoo, Katrin Saukas, Eugen Tamberg, Aare Varik, Urmas Voolpriit, Erik Velleramm, Piibe Kolka, Mart Saar ja Gerda Kordemets.

Dokumentaalfilmi lõppedes mälestatakse ETV ekraanil nimeliselt kõiki neid, kes jäid rängale juuniküüditamise teele.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Juuniküüditamisest möödub 70 aastat

Täna on leinapäev – möödub 70 aastat juuniküüditamisest, mille käigus Nõukogude võim küüditas Eestist Siberisse üle 10 000 inimese.
Kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud heiskavad täna Eesti lipu leinalipuna. Leinalipu võivad heisata ka kõik teised.

640_2011-06-14_kyyditTäna on leinapäev – möödub 70 aastat juuniküüditamisest, mille käigus Nõukogude võim küüditas Eestist Siberisse üle 10 000 inimese.

Kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud heiskavad täna Eesti lipu leinalipuna. Leinalipu võivad heisata ka kõik teised.

Tallinnas meenutatakse punaterrori ohvreid Vabadussõja võidusamba jalamile pärgade asetamisega ning näituste avamisega Vabaduse väljakul ja Okupatsioonide muuseumis.

Vabaduse väljakul on kõigile huvilistele vaatamiseks üles seatud näitus, kus saab tutvuda tolle ajastu kitsarööpmelise raudtee loomavaguniga, millesarnastega küüditatud inimesi suurematesse sõlmjaamadesse toimetati. Samuti on väljakul eksponeeritud 1938. aasta Nõukogude päritolu veoauto GAZ-AAA, milliste kastides viidi 1941. aasta juunikuus inimesi nende kodudest minema.

Eksponaatide juures on eesti-, inglise-, vene- ja saksakeelsed infotahvlid, mis kirjeldavad tolle ajastu koletuid sündmusi. Näitus elektrooniliselt nähtav ka valitsuse veebilehel.

Tartus toimub genotsiidi- ja kommunismiohvrite mälestuseks rongkäik, jumalateenistus ja kaks miitingut.

Paides süüdatakse täna Murtud Rukkilille mälestuskivi juures 720 mälestusküünalt, millega mälestatakse kõiki võõrvõimude repressioonide ohvreid.

Venemaal Peterburi Jaani kirikus on toimub aga Balti riikide ühine juuniküüditamise mälestusteenistus.

14. juunil 1941 küüditati Eestist vägivaldselt Siberisse üle 10 000 inimese. Samal ajal korraldati operatsioon ka Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Poola aladel, Bessaraabias (tänane Moldova), Leedus ja Lätis. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti NKVD poolt kokku umbes 6000 inimest.

Allikas: Kaitseliit



Estcoy-12 asus kasutama MRAP-tüüpi soomusmasinaid

Eesti jalaväekompanii Afganistanis asus kasutama Ameerika Ühendriikidelt saadud soomustransportööre International MaxxPro.
Estcoy kasutatavad kuus MRAP-tüüpi (Mine Resistant Ambush Protected) soomusautot on valmistatud 2007. aastal.

3419_pic1Eesti jalaväekompanii Afganistanis asus kasutama Ameerika Ühendriikidelt saadud soomustransportööre International MaxxPro.

Estcoy kasutatavad kuus MRAP-tüüpi (Mine Resistant Ambush Protected) soomusautot on valmistatud 2007. aastal. Masin on projekteeritud väiksema üksuse lahingülesannete täitmiseks linnastunud või kitsastel aladel varitsusohtlikus keskkonnas. Ta pakub kaitset tankimiinide, käsitulirelvade ja isevalmistatud lõhkekehade eest.

MRAP-tüüpi soomusmasinaid eristab teistest tugev V-kujuline põhi, mis annab tõhusa kaitse isevalmistatud lõhkeseadeldiste ja maamiinide vastu, kuna suunab lõhkemisel tekkiva lööklaine ja killud masinast eemale.

Estcoy kasutataval masinal on vaatlustorn ja 12,7-mm raskekuulipilduja. Masina maksimaalne kiirus on 105 km/h, pikkus on 6,5 meetrit, laius 2,5 ja kõrgus 3 meetrit. Kõrge konstruktsiooni tõttu suudab masin läbida kuni meetrisügavusi veetõkkeid. Autole on paigaldatud erinevad kommunikatsioonivahendid ja konditsioneer. Sõitjad on kaitstud ka radioaktiivsuse ja biorelvade vastu.

Soomustransportööri saab kasutada motoriseeritud patrullideks, konvoi julgestamiseks, kannatanute evakueerimiseks, luureülesannete täitmiseks, lisaks võib seda kasutada ka sidemasina platvormina või juhtimispunktina.

Ameerika Ühendriigid kasutasid eestlastele üle antud soomusmasinaid Iraagis, pärast vägede vähendamist transporditi soomukid Kuveiti, kus neile tehti kapitaalremont ja toimetati edasi Afganistani. USA relvajõududude esindajad andsid soomusautod Eesti üksustele üle mais.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



Afganistani diplomaadid tulevad Eestisse kooli

Välisministeerium toetab Afganistani diplomaatidele ja riigiametnikele suunatud heade valitsemistavade koolitust, mis toob Eesti diplomaatide kooli 10 afgaani.

230284_02Välisministeerium toetab Afganistani diplomaatidele ja riigiametnikele suunatud heade valitsemistavade koolitust, mis toob Eesti diplomaatide kooli 10 afgaani.

Afganistani esindajatele tutvustatakse EL-i ja NATO Afganistani-suunalist tegevust, erinevaid võimalusi EL-i ja NATO institutsioonidega sidemete loomiseks, samuti toimub rahvusvaheliste läbirääkimiste ning avaliku diplomaatia koolitus.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Afganistan oma arengus staadiumis, kus peatselt tuleb valmis olla ise hakkama saamiseks ning riigi ülesehitamise õnnestumiseks on vajalik tõhus tsiviilpanus.

“Rahvusvahelise sõjalise panustamise vähendamine on võimalik, kui Afganistan saab suures osas ise endaga hakkama ega ohusta teisi riike. Selleks on vajalik ka häid valitsemistavasid tundev ametnikkond ning meie projekt ongi selleks, et Afganistanis oleks rohkem häid valitsemistavu järgivaid ametnikke,” märkis Paet.

Paeti sõnul on Eesti eesmärk tugevdada Afganistani välisteenistuse noorte diplomaatide kutseoskusi ning teadlikkust suhtlusest Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Afgaanid saabuvad Eesti diplomaatide kooli kahenädalasele kursusele Tallinnasse sügisel.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



NATO kaitseministrite kohtumine 8.-9. juunil

Kokkuvõte NATO kaitseministrite kohtumisest, kus põhilisteks küsimusteks olid NATO küberkaitsepoliitika vastuvõtmine ja olukord Liibüas, kuid puudutati muuhulgas ka Afganistani operatsiooni kulgu.

220px-Bandera_OTANKokkuvõte NATO kaitseministrite kohtumisest, kus põhilisteks küsimusteks olid NATO küberkaitsepoliitika vastuvõtmine ja olukord Liibüas, kuid puudutati muuhulgas ka Afganistani operatsiooni kulgu.

NATO ja partnerid jätkavad Liibüa kursil

8. juunil kohtusid NATO kaitseministrid kaitseministritega NATO partnerriikidest, kes panustavad Liibüa operatsiooni.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et „kõik lauas olevad nõustusid: me oleme saavutanud selge progressi. Me oleme oleme ära hoidnud massimõrvad, me oleme kaitsnud süütuid elusid ning me oleme valmistanud ette pinnast poliitilisteks läbirääkimisteks.

Kohtumisel toetasid kõik ministrid operatsiooni pikendamist 90 päeva võrra juuni lõpust. See saadab selge signaali, et NATO jätkab samal kursil ning survestab seni kuni vaja, et sellele kriisile võimalikult varakult lahendust leida. Nad toetasid tugevalt välisministrite seatud eesmärke  14. aprillil Berliinis, mis väljendasid, et Liibüa režiim peab peatama rünnakud tsiviilisikute suunal, tagandama kõik enda väed baasidesse ning lubama kohest, täielikku, turvalist ja takistamatut humanitaarabi ligipääsu.

Teiseks, rõhutasid nad enda jätkuvad pühendumist operatsioonile, kaasaarvatud vajalikku võimekust pakkudes, et operatsiooni jätkata ning lõpetada.

Kolmandaks, ministrid nõustusid, et on kätte jõudnud aeg, mil tuleks hakata planeerima konfliktijärgset tegevust. Nad julgustasid teisi organisatsioone, nende hulgas ÜRO-d, EL-i, Araabia Liigat, Aafrika Liitu, alustama planeerimist koheseks ning konfliktijärgseks tegevuseks.

Peasekretär rõhutas, et NATO ei kavatse mängida juhtivat rolli postkonfliktses Liibüas.

Kaitseministrid kinnitasid pühendumist Afganistanile

9. juunil 48 NATO ja ISAF-i kaitseministrit kinnitasid enda pikaajalist pühendumist Afganistanile, mis jääb NATO peamiseks tegevusprioriteediks.

„Üleminek põhineb tingimustel mitte kalendril. Kuid ma olen kindel, et me suudame lõpetada enda julgeolekuvastutuse üleandmise afgaanidele 2014. aasta lõpuks. See ei tähenda, et suundume väljapääsu poole. Meie pühendumine Afganistanile jääb püsima läbi meie pikaajalise partnerluse,“ ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen.

Selle protsessi toetuseks nõustusid ministrid töötama koos Afganistani võimudega, et määratleda suhted NATO-ISAF-i ja Afganistani vahel peale ülemineku lõppu 2014. aastal, et tõestada afgaanidele meie pikaajalist pühendumist nende riigile.

Esimese kaitseministrite kohtumisena peale edukat Osama Bin Ladeni vastast operatsiooni, väljendasid liitlased ja ISAF-i partnerid selget nägemust, et ekstremismil ei ole tulevikku.

Anders Fogh Rasmussen selgitas: „Talibanil on nüüd aeg teha valik: lõigata läbi sidemed al-Qaeda ja terrorivõrgustikega, lõpetada vägivald ning austada demokraatlikku Afganistani Konstitutsiooni, selle hulgas ka inimõiguste klausleid.

Selleks, et üleminek oleks edukas ja pöördumatu, peab see hõlmama majandusliku arengu ja valitsemise võtmeelemente, nagu ka julgeolekut. Valitsemisalas on afgaanidele ja nende valitsusele üks kõrgemaid prioriteete õigusriik. Selle toetuseks loob NATO missiooni, mis keskendub julgeoleku ja koordinatsiooni valdkondadele ning ka ehitamiskogemuse pakkumiseks hoonete uuendamiseks, mida õigus vajab funktsioneerimiseks.

Küberkaitse: järgmised sammud

Küberrünnakud on muutunud üha tavalisemaks, destruktiivsemaks ning keerukamaks. Lissaboni tippkohtumisel märkisid alliansi liidrid, et see võib ohustada rahvuslikku ja Euro-Atlandi julgeolekut ning seetõttu nõustusid alliansi liidrid küberkaitsevõimekuse täiendamisega. Järgmised sammud selles valdkonnas olid arutlusel NATO kaitseministrite kohtumisel 8.-9. juunil Brüsselis.

Liitlased nõustusid, et  NATO peaks redigeerima 2008. aasta jaanuaris vastuvõetud küberkaitsepoliitikat ning töötama välja tegevusplaani, et tugevdada enda kaitsevõimekust oma populatsioonide ja süsteemide kaitseks küberohtude eest.

Juunikuu kohtumisel võtsid kaitseministrid vastu uuendatud poliitika ning leppisid kokku tegevusplaanis pidades silmas alliansi ees seisvaid peamisi küsimusi: mida NATO soovib kaitsta ning kuidas ta peaks seda tegema?

„Uus NATO poliitika mitte ainult ei võimalda NATO-l kaitsta omaenda võrke kiiremini ja efektiivsemalt, vaid pakkuda ka enam abi liitlastele ja partneritele kõigis kolmes võtmetähtsusega küberkaitse valdkonnas: ennetus, küberrünnakutega toimetulek ning nende mõjude piiramine ja rünnatud riikide aitamine nende jaoks elulise tähtsusega informatsioonisüsteemide taastamisel ja ülesehitamisel,“ ütles Jamie Shea. „See on NATO jaoks tõeline progress.“

Uuendatud poliitika ja tegevusplaan töötavad paralleelselt. Uuendatud poliitika pakub koordineeritud lähenemist küberkaitsele. See keskendub küberrünnakute ennetamisele ja vastupidavuse ehitamisele. Kõik NATO struktuurid tuuakse tsentraliseeritud kaitse alla ning rakendatakse uusi küberkaitse nõudeid. Tegevusplaan funktsioneerib vahendina tagamaks õigeaegset ning efektiivset poliitika rakendamist.

Allikas: NATO Peakorter



Kaitseminister Laar: vastutustundlik eelarvepoliitika on osa rahvuslikust julgeolekust

Brüsselis toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel kutsus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen üles allianssi liikmesriike täitma seatud eesmärki ning tõstma oma kaitseeelarveid kahe protsendini rahvuslikust koguproduktist.

img.phpBrüsselis toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel kutsus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen üles allianssi liikmesriike täitma seatud eesmärki ning tõstma oma kaitseeelarveid kahe protsendini rahvuslikust koguproduktist.

Rasmussen tõdes, et kahjuks on paljudes riikides arengud läinud vastupidises suunas ning kutsus üles liikmesriike seda lubadust täitma.

Suurbritannia kaitseminister Liam Fox tõi selle taustal näitena esile Eesti kui usaldusväärse partneri ning liitlase, kes on otsustanud viia oma kaitseeelarve järgmisest aastast kahe protsendini. Fox rõhutas ka, et eelarve tasakaal ning võlgnevuse vähendamine on osaks rahvuslikust julgeolekust ning nendele küsimustele tuleb NATO riikidel tõsist tähelepanu pöörata. Eesti otsus äratas kohtumisel tähelepanu ning leidis esiletõstmist teistegi riikide poolt.

„Eestile kohtumisel osaks saanud positiivne tähelepanu on kindlasti hea. See tugevdab meie tõsiseltvõetavust ning suurendab seega julgeolekut,” ütles Eesti kaitseminister Mart Laar.

„Võib ainult nõustuda nendega, kes peavad vastutundlikku eelarvepoliitikat oluliseks osaks rahvuslikust julgeolekust,“ lisas minister. Eesti on tema hinnangul suutnud ka rasketel aegadel mitte minna kaasa kiusatusega oma probleeme julgeoleku arvelt lahendada.

„Sama vastutustundlikult peame jätkama ka tulevikus. Vähema rahaga annab tihti rohkem teha. Seda on ilmekalt tõestanud ka mitmed NATO riikide ühishanked ja ühised projektid,“ sõnas kaitseminister Laar pärast kohtumist.

NATO kaitseministrite kohtumine lõpeb täna.

Allikas: Kaitseministeerium



Spetsialist: avalik ja erasektor peaksid küberkaitses koostööd tegema

Austria küberkaitsespetsialisti Alexander Klimburgi hinnangul ei ole küberkaitse loomine võimalik ilma avaliku ja erasektori koostööta.
Juba kolmandat korda Tallinnas kogunevad küberasjatundjad on teinud produktiivset tööd – kui eelmise aasta konverentsil rõhutati, et NATO peab hakkama küberkaitsega süvitsi tegelema, siis eelmisel sügisel vastu võetud NATO strateegilises kontseptsioonis kuulub küberkaitsele juba keskne osa, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

230078_02Austria küberkaitsespetsialisti Alexander Klimburgi hinnangul ei ole küberkaitse loomine võimalik ilma avaliku ja erasektori koostööta.

Juba kolmandat korda Tallinnas kogunevad küberasjatundjad on teinud produktiivset tööd – kui eelmise aasta konverentsil rõhutati, et NATO peab hakkama küberkaitsega süvitsi tegelema, siis eelmisel sügisel vastu võetud NATO strateegilises kontseptsioonis kuulub küberkaitsele juba keskne osa, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

President Toomas Hendrik Ilves tõdes täna alanud konverentsil, et paraku puudub küberkaitses veel koostöö avaliku ja erasektori vahel. Tema sõnul on erasektoris kahjud näiteks intellektuaalse piraatluse tagajärjel riigisektorist suuremadki.

“See on väga oluline, et ka meie erasektor oleks kaitstud. Siiamaani ja täiesti õigustatult on selline väga kõrge ja tihe tulemüür erasektori ja avaliku sektori vahel,” märkis Ilves.

Austria välisasjade instituudi liikme Alexander Klimburgi sõnul pole ilma avaliku ja erasekrori koostööta küberkaitse loomine üldse võimalik. “On erinevaid kogemusi, kuidas riigid seda teevad. Mõnikord riigid pöörduvad inimeste poole, kes loovad vastavaid seadusi. Mõnikord nad toetuvad vabatahtlikule koostööle. Iga mudel sõltub riigi olukorrast, kuid need töötavad ja need peavadki töötama,” kirjeldas Klimburg.

Eesti on siin teerajaja osas, sest eelmisel aastal loodud küberkaitseliit pakub võimaluse, kuidas kaasta IT-suurfirmadest hästi tasustatud küberspetsialiste vabatahtlikult riiklikku küberjulgeolekut tagama.

“Aga apelleerides nende patriotismile on võimalik midagi teha ja Eesti küberkaitseliit on esimene selline asi. Selle vastu on väga palju huvi tuntud, nii et sellest tuleb pikem jutt selle konverentsi ajal. Ma julgen ennustada, et aasta pärast me näeme, et siit on mindud laiali ja me näeme küberkaitseliidu taolisi algatusi mitmes teises riigis,” rääkis Ilves.

Tallinna konverents toimub samaaegselt NATO kaitseministrite kohtumisega Brüsselis, kus kiideti heaks uus NATO küberkaitsepoliitika.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Kaitseminister Laar osaleb NATO kaitseministrite kohtumisel

Kaitseminister Mart Laar osaleb täna ja homme toimuval NATO kaitseministrite ametlikul kohtumisel, kus põhilisteks küsimusteks on NATO küberkaitsepoliitika vastuvõtmine ja olukord Liibüas.

img.phpKaitseminister Mart Laar osaleb täna ja homme toimuval NATO kaitseministrite ametlikul kohtumisel, kus põhilisteks küsimusteks on NATO küberkaitsepoliitika vastuvõtmine ja olukord Liibüas.

Brüsselis toimuva kohtumise raames leiab aset ka Afganistani ISAF-missiooni (International Security Assistance Force) panustavate mitte-NATO riikide ja NATO-Venemaa nõukogu kokkusaamine. Kaitseminister Laaril on kohtumise äärealadel plaanis veel kokkusaamised Suurbritannia kaitseministri Liam Fox’i ja Saksamaa kolleegi Thomas de Maizière’iga.

Kaitseministrit saadavad Brüsselis Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkov.

Allikas: Kaitseministeerium



Interpol: suurim oht maailmas on endiselt al-Qaeda

Terrorivõrgustik al-Qaeda ja sellega sidemeis olevad rühmad on endiselt suurim ülemaailmne julgeolekuoht, kinnitas rahvusvahelise politseiorganisatsiooni Interpol peasekretär.

229976_02Terrorivõrgustik al-Qaeda ja sellega sidemeis olevad rühmad on endiselt suurim ülemaailmne julgeolekuoht, kinnitas rahvusvahelise politseiorganisatsiooni Interpol peasekretär.

Ronald Noble rääkis täna Singapuris ajakirjanikele, et kõige suurem oht varitseb lennukeid ja teisi ühistranspordiliike, vahendasid Reuters jt.

“Juba enne seda, kui bin Laden saadi kätte ja tapeti, ei olnud suurim oht ainult al-Qaeda, vaid ka al-Qaedaga seotud terroristide rühmad üle maailma. Ma usun, et need on endiselt suurim oht, nagu olid ka enne tema surma.”

Eriti teevad Noble’ile muret varastatud või kaduma läinud passid, millega terroristid võivad reisida jälgi jätmata. Mõned riigid ei võrdle reisijate passe andmebaasiga, milles on registreeritud kadunud dokumendid. Sellist kontrolli ei läbi iga teine rahvusvahelistel liinidel reisija ehk aastas ligi pool miljardit inimest.

“Interpoli vaatevinklist on see kõige suurem kõiki riike puudutav oht,” ütles Noble. “Iga riik peaks keskenduma nendele isikutele, kellest nad teavad kõige vähem, ja need on enamasti mitte selle riigi kodanikud.”

Interpoli registris on andmed 16 miljoni kadunud passi ja 12 miljoni riikliku isikutunnistuse kohta. Julgeolekuametnikud kontrollisid eelmisel aastal 490 miljonit passi ja 40 000 neist osutusid varastatuiks või kadunuiks.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Eesti aitab Afganistani konfliktis kannatanud naisi ja orbusid

Välisministeerium toetab MTÜ Mondo projekti, millega luuakse Eesti ühiskonda aktiivselt kaasav süsteem raskes olukorras olevate Afganistani lesknaiste, üksikemade, orbude ja tänavalaste toetuseks.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Afganistan üks maailma vaesemaid riike ja sealsed inimarengunäitajad on ühed madalamad.

paet-200pxVälisministeerium toetab MTÜ Mondo projekti, millega luuakse Eesti ühiskonda aktiivselt kaasav süsteem raskes olukorras olevate Afganistani lesknaiste, üksikemade, orbude ja tänavalaste toetuseks.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Afganistan üks maailma vaesemaid riike ja sealsed inimarengunäitajad on ühed madalamad. „Suur osa riigi elanikkonnast elab täielikus vaesuses, eriti lesestunud naised ja nende lapsed,“ lausus välisminister Paet. „Eesti elanikel on võimalus anda isiklik panus Afganistani naiste ja laste abistamisse,“ lisas ta.

Koostöös kohalike partneritega Afganistanis pakutakse keerulises olukorras olevatele emadele paremaid võimalusi iseseisvaks toimetulekuks ja oma laste eest hoolitsemiseks. Projekti eesmärk on ka parandada tänavalaste kooliskäimise võimalusi ning elanike tervishoiualaseid teadmisi.

Mondol on praktiline kogemus leskede ja orbude toetamisest Aafrikas – Ghanas ja Keenias, kus kahe aasta jooksul loodi samalaadne süsteem naiste ja laste abistamiseks sponsorluse ja eetiliste kingituste portaali www.muudamaailma.ee abil.

Pikaajalise sõja tõttu on kõige rohkem leskesid elanikkonna kohta Afganistanis. Nende probleemideks on sotsiaalne eraldatus, sundabielud, vägivald ja majanduslike ning hariduslike võimaluste vähesus. Afganistani elanikkonnal puudub sotsiaalne kaitse. Lesestumise tagajärjel on suur osa naisi sunnitud hoolitsema oma laste eest üksi ning neil puudub tavaliselt kooliharidus ja oskused elatise teenimiseks. Nad on sunnitud elama vaesuses ning saatma oma lapsed kooli asemel tööle.

Lisainfot Eesti panusest Afganistani ülesehitusse: http://www.vm.ee/?q=et/node/4520

Allikas: Eesti Välisministeerium



USA võib küberrünnakutele vastata peagi sõjalise jõuga

Välisriikidest lähtuvaid küberrünnakuid vaadeldakse nüüd Ameerikale otsese sõja kuulutamisena, millele USAl on õigus vastata omapoolsete sõjaliste meetmetega.

USA sõjajõud vaatavad küberruumi samasuguse potentsiaalse sõjatandrina nagu maad, merd, taevast või kosmost – nii seisab Ühendriikide kaitseministeeriumi uues küberstrateegias, mis on esimene katse sõnastada USA kaitseplaan võitluseks küberohtudega.

229682_02Välisriikidest lähtuvaid küberrünnakuid vaadeldakse nüüd Ameerikale otsese sõja kuulutamisena, millele USAl on õigus vastata omapoolsete sõjaliste meetmetega.

USA sõjajõud vaatavad küberruumi samasuguse potentsiaalse sõjatandrina nagu maad, merd, taevast või kosmost – nii seisab Ühendriikide kaitseministeeriumi uues küberstrateegias, mis on esimene katse sõnastada USA kaitseplaan võitluseks küberohtudega.

Pentagoni pressiesindaja ütles eile, et väga ulatuslike küberrünnakute puhul võtab USA nüüd omale õiguse kasutada riigi vastu, kust need lähtusid, ka otsest sõjalist jõudu, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Teisisõnu vaadeldakse küberrünnakuid samal pulgal nagu Ameerika ründamist pommide või rakettidega.

Pentagoni esindaja ei soostunud uue küberstrateegia üksikasju avalikustama, öeldes et selle salastamata osad avalikustatakse mõne nädala pärast.

Ka ei soovinud ta öelda, kas USA-l on nüüd ka konkreetsed plaanid, milliseid vastumeetmeid erineva ulatusega küberrünnakute korral kasutada kavatsetakse ja millal kaalutakse otseseid sõjalisi vastusamme.

USA meedias tsiteeriti eile uue dokumendi seda osa, mis sõjalise jõu kasutamist puudutab. “Kui küberrünnak põhjustab Ameerikas surma, kahjusid, hävingut või seiskab ühiskonna normaalse elu samal kujul kui teised sõjalised rünnakud, kaalutakse selle korraldajatele sõjaliste löökide andmist,” seisab strateegias.

Ameerika analüütikute hinnangul suudavad enam kui saja riigi luured küberrünnakuid korraldada. Pentagon ei ole seni vastanud, kui täpselt suudetakse kindlaks teha see, kes on täpselt rünnaku taga, sest rünnakuteks võidakse kasutada ka kolmandates riikides paiknevaid arvuteid.

Pentagon kavatseb uut strateegiat arutada ka liitlastega, et küberkaitse alal liitlaste vahel konsensus tekiks.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



NATO pikendas Liibüa-missiooni kolme kuu võrra

NATO liikmesriigid otsustasid täna pikendada Liibüa-missiooni veel 90 päeva võrra, teatas alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen.
Peasekretäri sõnul peaks missiooni pikendamine septembri lõpuni andma Liibüa liidrile Muammar Gaddafile selge signaali, et NATO on valmis võitlust jätkama.

229697_02NATO liikmesriigid otsustasid täna pikendada Liibüa-missiooni veel 90 päeva võrra, teatas alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen.

Peasekretäri sõnul peaks missiooni pikendamine septembri lõpuni andma Liibüa liidrile Muammar Gaddafile selge signaali, et NATO on valmis võitlust jätkama. “Me ei vähenda survet,” märkis ta Reutersi vahendusel.

Missiooni pikendamise otsus jõustub ametlikult juuni lõpul ehk kolm kuud pärast seda, kui allianss võttis USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa initsiatiivil 19. märtsil alanud operatsiooni juhtimise enda kanda.

Sellest ajast alates on NATO, Rootsi ja Katari õhujõud sooritanud Liibüa õhuruumis mitu tuhat lahingulendu ning hävitanud hulgaliselt elavjõudu ja lahingutehnikat. Tänu NATO toetusele suutsid Liibüa valitsusvastased peatada valitsusvägede pealetungi mässuliste keskusele Benghazile ning jõuda riigi lääneosas asuva Tuneesia piirini.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Gruusia relvajõudude juhataja lõpetab visiidi Eestisse

Täna lõpetab kolmepäevase visiidi Eestisse Gruusia relvajõudude juhataja kindralmajor Devi Tchankotadze.
Gruusia relvajõudude juhataja kohtus visiidi käigu kaitseminister Mart Laari, kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa ja Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumistega, külastas Kuperjanovi jalaväepataljoni, Balti Kaitsekolledžit ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi.

3412_pic1Täna lõpetab kolmepäevase visiidi Eestisse Gruusia relvajõudude juhataja kindralmajor Devi Tchankotadze.

Gruusia relvajõudude juhataja kohtus visiidi käigu kaitseminister Mart Laari, kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa ja Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumistega, külastas Kuperjanovi jalaväepataljoni, Balti Kaitsekolledžit ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi.

Kindralmajor Tchankotadze sai ülevaate Eesti ohvitseride ja allohvitseride väljaõppesüsteemist, sõjalise hariduse õppekavadest ning tutvus koolide õppe- ja olmetingimustega.

Eile külastas Gruusia relvajõudude juhataja Kirde Kaitseringkonda, kus tutvus õhutõrjepataljoni ja suurtükiväepataljoni relvasüsteemidega ning ajateenijate õppe- ja olmetingimustega.

Gruusia relvajõudude juhataja lahkub Eestist homme varahommikul.

Allikas: Eesti Kaitsevägi