Rasmussen: Gaddafi valitsemisaeg hakkab lõppema

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmusseni hinnangul on Liibüa liidri Muammar Gaddafi valitsemine jõudmas lõpule.
Alliansi rünnakuid koordineeriva USA admirali Samuel Lockleari hinnangul võib Liibüa pärast Gaddafi kukutamist vajada väikest NATO, Euroopa Liidu või ÜRO üksust, et aidata riiki demokraatiale üleminekul, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

229600_02NATO peasekretär Anders Fogh Rasmusseni hinnangul on Liibüa liidri Muammar Gaddafi valitsemine jõudmas lõpule.

Alliansi rünnakuid koordineeriva USA admirali Samuel Lockleari hinnangul võib Liibüa pärast Gaddafi kukutamist vajada väikest NATO, Euroopa Liidu või ÜRO üksust, et aidata riiki demokraatiale üleminekul, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Bulgaarias NATO parlamentaarsel assambleel esinenud Rasmussen kinnitas, et Gaddafi survestamist jätkatakse, kuni kõik rünnakud tsiviilelanike vastu on lõppenud.

“Vaid kahe kuu jooksul oleme teinud märkimisväärseid edusamme. Oleme tõsiselt vähendanud Gaddafi võimekust tappa oma inimesi. Oleme ära hoidnud tapatalguid Misratas ja mujal kogu riigis, päästes elusid iga päev. Gaddafi terrorivalitsus on lõppemas. Ta on üha suuremas isolatsioonis, nii kodu- kui ka välismaal. Isegi tema lähemad abilised lahkuvad, põgenevad ja deserteeruvad,” rääkis Rasmussen.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Afganistanis teeninud jalaväekompanii jõudis koju

Reede hilisõhtul jõudsid koju Afganistanis NATO operatsioonil teeninud jalaväekompanii Estcoy-11 ja logistiline toetusüksus NSE-10.
Eesti jalaväekompanii teenis Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis patrullbaasis Wahid.

229494_02Reede hilisõhtul jõudsid koju Afganistanis NATO operatsioonil teeninud jalaväekompanii Estcoy-11 ja logistiline toetusüksus NSE-10.

Eesti jalaväekompanii teenis Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis patrullbaasis Wahid. Kompaniil oli kuue kuu jooksul Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastaste mässulistega 73 tulekontakti, kompanii kaitseväelased leidsid ja tegid kahjutuks 25 isevalmistatud lõhkekeha ning avastasid kümneid peidikuid ebaseaduslike relvade, laskemoona ja isevalmistatud lõhkekehade materjalidega ning ebaseaduslike lõhkekehade tehase, teatas kaitseväe peastaap.

Estcoy-11 osales ühel brigaadi ja mitmel lahingugrupi tasemel operatsioonil ning viis läbi operatsioone koos Afganistani armee ja Afganistani politsei üksustega.

Eesti jalaväekompanii ülem major Ranno Raudsik kinnitas, et Eesti jalaväelastega koostööd teinud Afganistani armee ja Afganistani politsei üksuste ettevalmistus paranes nende rotatsiooni ajal silmnähtavalt.

“Kohaliku politsei üksused olid meie teenistuse lõpuks võimelised planeerima ja läbi viima ühispatrulle. Patrullbaasi Wahid ümbruse elanikud olid Afganistani armee, oma politsei ja Eesti jalaväekompanii tegevusega väga rahul,” ütles Raudsik.

Estcoy-11sai oma teenistuse jooksul enda käsutusse Ameerika Ühendriikide miinipildujad ja mehitamata luurelennukid Raven. Logistilise toetusüksuse kaitseväelased tegid tihedat koostööd USA relvajõudude esindajatega, et uus jalaväekompanii Estcoy-12 saaks kasutusele võtta miinikindlad lahingumasinad MRAP.

Tallinna lennujaamas korraldatud tseremoonial andis kaitseminister Mart Laar kõikidele operatsioonilt naasnud kaitseväelastele üle Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medali.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots autasustas kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest major Ranno Raudsikut, leitnant Denis Borzenkot, leitnant Taavi Tamme, veebel Ruslan Getmani, veebel Reijo Malineni, veebel Reemet Pirki, veebel Silver Teesalu, nooremveebel Tanel Seeri, seersant Rauno Harkmanni ja nooremseersant Kaupo Toometit, kaitseväe teenetemärgi kaitsealaste teenete eest said kapten Tarmo Tameri ja seersant Rünno Tuul, kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti pälvisid üheksa kaitseväelast.

Patrullbaasis Wahid jätkab teenistust major Martin Kuke juhitud Estcoy-12, mida toetab Camp Bastionist rahvuslik logistiline toetuselement NSE-11 kapten Toomas Kalda juhtimisel. Lisaks jalaväekompaniile teenivad Afganistanis Eesti kontingendi koosseisus lähikaitsemeeskond ja staabiohvitserid. 2011. aasta sügiseni on Afganistanis teeniva Eesti kaitseväe kontingendi ülem kolonelleitnant Anto Kergand.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Laar tegi Brüsselis ettepaneku küberüksus luua

Brüsselis Põhjala ja Balti riikide kaitseministritega kohtunud kaitseminister Mart Laar tegi kolleegidele ettepaneku moodustada Põhjala lahingugrupi juurde küberüksus, mis tegeleks konfliktipiirkondades nõustamisega.
Laari ettepaneku kohaselt aitaks küberüksus riike kriitilise teabe taristu ülesehitamisel ja viiks läbi ühiseid küberõppusi, vahendas kaitseministeerium.

229250_02Brüsselis Põhjala ja Balti riikide kaitseministritega kohtunud kaitseminister Mart Laar tegi kolleegidele ettepaneku moodustada Põhjala lahingugrupi juurde küberüksus, mis tegeleks konfliktipiirkondades nõustamisega.

Laari ettepaneku kohaselt aitaks küberüksus riike kriitilise teabe taristu ülesehitamisel ja viiks läbi ühiseid küberõppusi, vahendas kaitseministeerium.

“Viimase aja küberrünnakutes on täheldatud ründajate koostööd kuritegeliku maailmaga. Selle kuritegeliku partnerlusele vastu astumiseks on vaja partnerlust vastavate riiklike struktuuride ja eraettevõtluse vahel, et neid ohte tõrjuda,” sõnas Laar. “Küberrünnakuid suudame edukalt tõrjuda siis, kui me koos töötame ning suudame nii sõjalisi kui tsiviilstruktuure ühiselt tegutsema saada”.

Ettepaneku üle hakatakse konkreetsemalt arutlema järgmisel Põhjala ja Balti riikide kaitseministrite kohtumisel Stockhomis.

Kaitseministrid käsitlesid tänasel kohtumisel ka olukorda Liibüas ning Euroopa Liidu operatsioone.

Tuginedes oma laevakaitsemeeskondade kogemusele piraatlusvastases operatsioonis Atalanta toetas Eesti ettepanekut anda Euroopa Liidu jõududele vabamad käed tegutsemiseks ning luua süsteem, mis võimaldaks tabatud piraate reaalselt vanglasse saata.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



EL kehtestab Süüria liidrile sanktsioonid

uroopa Liidu diplomaatide kinnitusel kehtestab euroliit Süüria presidendile Bashar al-Assadile sanktsioonid.
Allikate kinnitusel leppisid ühenduse välisministrid täna Brüsselis toimunud kohtumisel kokku Assadile ja mitmele teisele Baathi režiimi võtmeisikule reisikeelu kehtestamises ning nende varade külmutamises, vahendas BBC.

594034t20h723cEuroopa Liidu diplomaatide kinnitusel kehtestab euroliit Süüria presidendile Bashar al-Assadile sanktsioonid.

Allikate kinnitusel leppisid ühenduse välisministrid täna Brüsselis toimunud kohtumisel kokku Assadile ja mitmele teisele Baathi režiimi võtmeisikule reisikeelu kehtestamises ning nende varade külmutamises, vahendas BBC.

«Sanktsioonide eesmärk on lõpetada vägivald ja sundida Assadit nõustuma reformidega, kuid mitte sundida teda tagasi astuma,» selgitas üks anonüümseks jääda palunud ELi diplomaat uudisteagentuurile AFP.

EL kehtestas 10. mail sanktsioonid 13-le Süüria presidendi siseringkonda kuuluvale isikule, kelle seas on ka Assadi armeejuhist vend Maher al-Assad ja veel mitmeid tema sugulasi. Kolmapäeval kehtestasid Ühendriigid sanktsioonid ka Assadile.

Süüria opositsioon nõuab endiselt Süüria presidendi tagasiastumist ning süüdistab võime tule avamises meeleavaldajate pihta. Ka mitmed välisriigid, kaasa arvatud Ühendriigid on nõudnud Assadi tagasiastumist.

Teate hukkunutest on vastukäivad, kuna Süüria võimud ei luba riiki välisriikide ajakirjanikke. Inimõigusorganisatsioonide andmetel on kaks kuud väldanud rahutustes hukkunud aga üle 850 tsiviilisiku.

Süüria võimud on tule avamist meeleavaldajate pihta järjekindlalt eitanud. Võimude kinnitusel on protestijaid ja ka julgeolekujõude tulistanud relvastatud grupeeringud, kelle eesmärgiks on viia riigis läbi riigipööre. President Assadi hinnangul on riigipöördekatse taga välisriigid.

Allikas: Postimees



Rootsi sõjanduseksperdid hindasid Venemaa ohtu Balti riikidele

Rootsis avaldati aruanne, milles hinnatakse riigi võimekust aidata Balti riike, kui Venemaa peaks neid ootamatult ründama.
Raporti koostamise tingis Rootsi riigikaitseuuenduse raames antud lubadus abistada äkkrünnaku ohvriks langenud naaberriike. Aruandest selgub, et selgub, et sõja puhkedes püüab NATO luua lennuväebaasid nii Rootsi kui Soome, vahendasid ERR-i raadiouudised Soome rahvusringhäälingu YLE uudisteportaali.

229060_02Rootsis avaldati aruanne, milles hinnatakse riigi võimekust aidata Balti riike, kui Venemaa peaks neid ootamatult ründama.

Raporti koostamise tingis Rootsi riigikaitseuuenduse raames antud lubadus abistada äkkrünnaku ohvriks langenud naaberriike. Aruandest selgub, et selgub, et sõja puhkedes püüab NATO luua lennuväebaasid nii Rootsi kui Soome, vahendasid ERR-i raadiouudised Soome rahvusringhäälingu YLE uudisteportaali.

Uurimistöö koostas Rootsi Sõjateaduste Akadeemia. See ei esinda Rootsi ametlikku seisukohta, küll aga annab põhjalik aruanne Rootsi armeejuhtide arusaamadest.

Raportis kirjeldatakse kolme peamist ohuvõimalust ning hinnatakse nendega toimetulekuks vajalikku sõjalist võimekust lähtuvalt riigikaitsesüsteemist, mis pärast praegusi reforme Rootsis teoks saab. Aruande põhjal tuleb Rootsi väiksemate kriisidega edukalt toime. Tõsiseid probleeme toobki kaasa ainult kolmas ohuvõimalus ehk Venemaa üllatusrünnak Balti riikide okupeerimiseks. See võib juhtuda vaid juhul, kui NATO vasturünnak viibib või ilmneb, et NATO ei suuda vastu võtta otsust Balti riikide toetamiseks.

Kaasaegse sõjatehnika võimaluste juures ei pruugi Venemaa rünnakule eelneda mingeid silmatorkavaid ettevalmistusi. Balti riikide hõivamisega toime tulevaid väeosi on Venemaa piirialadel piisavalt. Kui konflikt on juba alanud, võidakse nende arvu kiiresti kahekordistada.

NATO vastaks rünnakule ilmselt õhusõjaga. Rootsi annaks loa ülelendudeks ning NATO looks Baltimaadesse sillapea, kust hakatakse vabastama alasid, mille Vene armee on okupeerinud.

Aruande autorid rõhutavad, et tegu pole NATO plaaniga, vaid ainult rootslaste tõlgendusega. Kõige probleemsemaks peavad Rootsi sõjanduseksperdid NATO vältimatut vajadust nii Soomes kui Rootsis. Kas NATO-sse mittekuuluvatele liikmetele Lissaboni leppega antud julgeolekugarantiid on sellise solidaarsuse tekkimiseks piisavad, ei oska praegu, rahuajal, loomulikult keegi öelda.

NATO-le teeb peavalu võimalus, et Venemaa okupeerib Balti riigid kiire löögiga ning ähvardab läänt vastumeetmete rakendamise korral tuumarelvaga. Ähvardusele annavad mõjujõudu Luga linna paigaldatud Iskander-tüüpi raketid, mis võivad kanda nii tavalist kui tuumalõhkepead. Venemaa on suurema kärata kasvatanud nende lennuulatust 750 kilomeetrini, mis tegelikult tähendab keskmaarakettide leppe rikkumist.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Afgaanid protestivad NATO reidide vastu

Afganistani põhjaosas Taloqanis jätkuvad teist päeva meeleavaldused NATO haarangute vastu, protestijaid on sadu.
Meeleavaldajaid ärgitas tänavatele tulema see, et NATO öise haarangu käigus tapeti neli inimest, vahendas BBC.
Ehkki NATO väitel oli tapetute näol tegemist relvastatud mässulistega, kellest kaks olid mehed ja kaks naised, ütlevad kohalikud, et need olid tsiviilisikud.

229055_02Afganistani põhjaosas Taloqanis jätkuvad teist päeva meeleavaldused NATO haarangute vastu, protestijaid on sadu.

Meeleavaldajaid ärgitas tänavatele tulema see, et NATO öise haarangu käigus tapeti neli inimest, vahendas BBC.

Ehkki NATO väitel oli tapetute näol tegemist relvastatud mässulistega, kellest kaks olid mehed ja kaks naised, ütlevad kohalikud, et need olid tsiviilisikud.

Eile protestijate ja korrakaitsjate vahel puhkenud konfliktis avasid viimased tule ning vähemalt 12 inimest hukkus.

NATO haarangu on hukka mõistnud ka president Hamid Karzai, kelle sõnul on Afganistani valitsus korduvalt NATOt selliste vastutustundetute operatsioonide eest hoiatanud. Kohalike võimude sõnul oli reid korraldatud ühepoolselt, ent NATO väitel oli see ühisoperatsioon, kus osalesid ka Afganistaani väed ning mille toimumisest oli teadlik Takhari provintsi kuberner.

BBC korrespondentide teatel on öised reidid Afganistanis väga ebapopulaarsed, kuid samas väga tõhusad mässuliste komandöride leidmiseks ja tapmiseks.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Saksamaa vähendab relvajõude viiendiku võrra

Saksamaa kaitseminister Thomas de Maizière tutvustas täna Berliinis riigi relvajõudude laiaulatuslikku reformi, millega lähiaastatel vähendatakse isikkoosseisu 45 000 ehk peaaegu viiendiku võrra.

229007_02Saksamaa kaitseminister Thomas de Maizière tutvustas täna Berliinis riigi relvajõudude laiaulatuslikku reformi, millega lähiaastatel vähendatakse isikkoosseisu 45 000 ehk peaaegu viiendiku võrra.

Praeguse 220 000 sõduri asemel jääb kuue kuni kaheksa aasta pärast Bundeswehri umbes 170 000 elukutselist sõjaväelast ja 5000 kuni 15 000 lühikest aega teenivat vabatahtlikku. Senise 7000 asemel oleks 10 000 sõdurit pidevalt võimelised osalema välismissioonidel, vahendasid The Local jt.

“Tõsiasi, et peatne konventsionaalne rünnak Saksamaa vastu on praegu ebatõenäoline, tähendab et varasemad vägede numbrid… on praegu tarbetud,” ütles Thomas de Maizière pärast valitsuskabineti koosolekut, millel plaani arutati.

Relvajõudude heaks töötavate tsiviilisikute arvu vähendatakse 76 000-lt 55 000-le.

Plaane sulgeda mõned riigi 400 sõjaväebaasist, mis on poliitiliselt alati olnud kuum kartul, arutatakse Maizière’i sõnul hiljem sel aastal.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Kevadtormi parameedikud harjutavad matkehaavadel

3381_pic1Kevadtormil osalevad ajateenijatest parameedikud harjutavad kolm päeva kestval õppusel abi andmist elutruudel kuuli- või killuhaavu kujutavatel matkehaavadel.

Kevadtormi meditsiinõppuse käigus saavad tulevased reservväelastest parameedikud võimalikult reaalset kogemust arstabi andmises. Allüksused harjutavad evakuatsiooniketti ehk haavatu liigutamist lahinguväljalt pataljoni meditsiinirühma ja sealt edasi brigaadi tagalapataljoni meditsiinikompaniisse ning vajaduse korral ka tsiviilhaiglasse.

Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse meditsiini väljaõppekeskuse veebel Jaago Pilleri sõnul annab kunsthaavade kasutamine õppusel juurde elulähedust.

„Teeme seda nii, nagu reaalselt peaks olema. Et oleks ka pilt olemas, sest kõike ei saa ainult oma mõtetes läbi mängida, kujutada ja matkida virtuaalselt. Kui vaadatakse haava, on ka pilt ees, et ahah, mis siin on ja mida teha on vaja,“ ütles veebel Piller.

Kaitsevägi kasutab kunsthaavade loomiseks vaha sarnast ainet, millest voolitakse haava põhi. Seejärel grimeeritakse kunsthaav musta ja punase tooniga ning lisatakse kunstveri.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste arst-õppejõu major Karin Sarapuu sõnul on vigastuste kujutamise eesmärk tuua õppusesse reaalsuse mõõdet nii ajaliselt kui pildiliselt.

„Kuigi ajateenijatest parameedikud on õppinud palju teooriat, siis iga päev nad sellist haava ei näe,“ ütles major Sarapuu. „Meie tänase tegevuse eesmärk on ka läbi kogu meditsiiniketi tekitada reaalset pilti haavale abi andmisest.“

Väljaõppel harjutavad ajateenijad palju teoreetiliselt paberil haavatu stsenaariume ja üksikutel kordadel on nad saanud kasutada ka keha peale pandavaid mulaaže.
Veebel Jaago Pilleri sõnul käisid kaitseväe meditsiini väljaõppekeskuses eelmisel aastal Taani koolitajad, kes tegid kolm-neli päeva treeningut ja neilt saadi ka vajalikud materjalid.

Õppusel Kevadtorm 2011 on käimas lahingfaas, mille põhiline tegevus leiab aset Kõlleste ja Vastse-Kuuste valdades. Kevadtorm lõpeb 20. mail.

Allikas: Kaitsevägi



Eesti peab vajalikuks ÜRO Julgeolekunõukogu muutumist

Välisminister Urmas Paet ütles Roomas ÜRO Julgeolekunõukogu reformimise alasel konverentsil, et ÜRO-l on väga oluline roll maailma julgeoleku tagamisel ning seetõttu peavad maailmas aset leidnud muudatused peegelduma ka ÜRO Julgeolekunõukogu koosseisus ja arengus. Eesti toetab ÜRO tugevamaks ja efektiivsemaks muutmist.

paet-200pxVälisminister Urmas Paet ütles Roomas ÜRO Julgeolekunõukogu reformimise alasel konverentsil, et ÜRO-l on väga oluline roll maailma julgeoleku tagamisel ning seetõttu peavad maailmas aset leidnud muudatused peegelduma ka ÜRO Julgeolekunõukogu koosseisus ja arengus. Eesti toetab ÜRO tugevamaks ja efektiivsemaks muutmist.

Paeti sõnul peab ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liikmeskond kajastama maailmas toimunud muutusi ning tänaseid jõuvahekordi.

„ÜRO Julgeolekunõukogu reformimise peamine eesmärk on liikmesuse laiendamine ning geograafilises jaotuses piirkondlikult võrdse esindatuse tagamine nii alaliste kui mittealaliste liikmete hulgas,“ lausus välisminister Paet. Ta avaldas lootust, et ÜRO Julgeolekunõukogu reformiga on võimalik edasi liikuda sisuliste tulemusteni.

Eesti soovib panustada maailma rahusse ja julgeolekusse, pürgides ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale ajavahemikuks 2020-2021. Samuti kandideerib Eesti ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks aastateks 2012-2015.

Rahu ja arenguriikide elatustaseme ning majandusliku edukuse tagamiseks on Paeti sõnul Eesti jaoks oluline keskenduda näiteks naiste ja laste turvalisuse parandamisele arengumaades, aga ka kliimamuutustega seonduvale ning nälja ja vaesusega võitlusele.

„Nii loodi möödunud aastal Eesti ja Tuneesia eestvedamisel ÜRO naiste õigusi edendav agentuur, mis on oluline samm nende eesmärkide suunas,“ lausus Paet. UN Women tegeleb naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse küsimusega kogu maailmas ning viib ellu programme naiste olukorra parandamiseks arenguriikides.

Allikas: Välisministeerium



Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase loeng 16. mail kell 12

Eesti NATO Ühingul on hea meel teatada, esmaspäeval, 16. mail kell 12.00 toimub TTÜ (Ehitajate tee 5) aula taguses auditooriumis (I-202) Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase loeng “Euroopa Liit ja Transport”.

eatalogo2Eesti NATO Ühingul on hea meel teatada, esmaspäeval, 16. mail kell 12.00 toimub TTÜ (Ehitajate tee 5) aula taguses auditooriumis (I-202) Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase loeng “Euroopa Liit ja Transport”.

Juttu tuleb Euroopa transpordiväljakutsest ja -arengust ning transpordi rollist majanduses ja ühiskonnas üldse.

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo: Victoria Punga, Eesti NATO Ühingu juhataja, 53425127, victoria@eata.ee

Taustaks: Märtsi lõpus võttis Euroopa Komisjon vastu ulatusliku strateegia “Transport 2050” turvalise ja konkurentsivõimelise transpordisüsteemi loomiseks, mis aitab suurendada liikuvust, kõrvaldada peamised takistused võtmetähtsusega valdkondades ning hoogustada majanduskasvu ja suurendada tööhõivet.

Euroopa Komisjoni “Transport 2050” peamised eesmärgid aastaks 2050:

– lõpetada tavakütusega autode kasutamine linnades;
– kasutada lennunduses 40% ulatuses vähese CO2-heitega keskkonnasäästlikke kütuseid;
– vähendada meretranspordi heidet vähemalt 40%;
– minna linnadevahelisel reisijate- ja kaubaveol keskmise pikkusega vahemaa puhul 50% ulatuses maanteetranspordilt üle raudtee- ja veetranspordile.



Mati Raidma: kaitsekulutuste tõstmine on investeering meie oma riiki

Riigikogu riigikaitsekomisjon pidas täna väljasõiduistungi Lõuna-Eestis teist päeva vältaval õppusel Kevadtorm 2011.
“On selgelt näha, et Kevadtormile kuluvad vahendid on igati õigustatud”, ütles Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

3340_pic1Riigikogu riigikaitsekomisjon pidas täna väljasõiduistungi Lõuna-Eestis teist päeva vältaval õppusel Kevadtorm 2011.

“On selgelt näha, et Kevadtormile kuluvad vahendid on igati õigustatud”, ütles Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma. „Õppuste jätkuv positiivne kuvand ühiskonnas näitab, et Eesti kaitsepoliitika on õigetel alustel ja eesmärk viia kaitsekulutused riigieelarves 2%-ni SKP-st on investeering meie enda riiki.”

Riigikaitsekomisjoni esimehe hinnangul näitab õppusel osalejate arv ja riigikaitse nelja komponendi: kaadrikaitseväelaste, ajateenijate, kaitseliitlaste ja reservväelaste koostegevus selgelt professionaalsuse järjekindlat kasvu.

Mati Raidma, Aivar Riisalu, Lauri Laasi ja Ülo Tulik jälgisid hinnatava jalaväepataljoni rännakut ja kolonnis liikuvate kaitseväelaste tegutsemist varitsusele sattumisel. Kevadtorm 2011 üldjuht, maaväe ülem kolonel Indrek Sirel andis ülevaate õppuse käigust ja vastas Riigikogu uue koosseisu riigikaitsekomisjon liikmete küsimustele maaväe arengu kohta.

Õppuse Kevadtorm 2011 põhiraskus on kokkuharjutaval jalaväepataljonil, mille sõdurid lähevad pärast Kevadtormi reservi. Pataljon koosneb sõduritest, kelle väljaõpe algas eelmisel suvel ja sügisel erinevates kaitseväe väeosades nagu Vahipataljon, Viru jalaväepataljon, Kuperjanovi jalaväepataljon.

Kevadtorm 2011 on jagatud kolme põhilisse etappi: ümberpaiknemine, koostegevusõpe ja lahinguülesannete täitmine.

Koostegevusõpe algab 6. mail ja selle kestel saavutab pataljon koostöövõime. Vastutegevust teevad sel etapil brigaadi luure- ja tankitõrjekompaniid. Üksused harjutavad erinevaid lahinguliike nagu viivitus, kaitse ja rünnak.

Kevadtorm 2011 lahinguteruum hõlmab kolme maakonda: Tartu, Põlva ja Võru. Põhiline tegevus on Haaslava ja Ahja (6. -12). mai ning Kõlleste ja Vastse-Kuuste (14-19. mai) valdades. Põgusamalt jäävad õppuse alasse ka Võnnu, Mooste, Kanepi, Kambja, Laheda, Mäksa ja Põlva vallad.

Kevadtorm 2011 lõpeb 20. mail lõpurivistusega.

Allikas: Kaitsevägi



Laar: NATO alus on heidutusvõime

Kaitseminister Mart Laar ütles täna Tallinnas rahvusvahelist NATO kaitsepoliitika heidutusseminari avades, et NATO aluseks on täna ja tulevikus võime heidutada ükskõik, millist vastast.
Laar leidis, et kuigi tuumarelvade roll üldises julgeolekus on viimase 20 aasta jooksul vähenenud, on nad täna tähtsad just alliansi ühtsuse ja üksmeele säilitamises ning alalhoidmises.

Laar_vaikeKaitseminister Mart Laar ütles täna Tallinnas rahvusvahelist NATO kaitsepoliitika heidutusseminari avades, et NATO aluseks on täna ja tulevikus võime heidutada ükskõik, millist vastast.

Laar leidis, et kuigi tuumarelvade roll üldises julgeolekus on viimase 20 aasta jooksul vähenenud, on nad täna tähtsad just alliansi ühtsuse ja üksmeele säilitamises ning alalhoidmises. Laar rõhutas, et lisaks tuumarelvadele ei saa tänases maailmas unustada ka tavarelvadega heidutust. „Konventsionaalne heidutus on tänapäeva maailmas mõnikord vajalik. See on ka põhjus, miks Ameerika Ühendriikide sõjaväe kohalolek Euroopas on oluline,“ sõnas kaitseminister.

Laar kutsus seminaril osalejaid üles ka konstruktiivselt ning avameelselt arutlema NATO heidutuspoliitika üle kiiresti muutuvas rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. „Järgnevatel päevadel arutame me olulist temaatikat, mis arvatavasti saab olema üks arutluspunktidest 2012. aasta NATO tippkohtumisel,“ ütles kaitseminister.

Käesolev seminar on järjekorras kuues 2007. aastal alguse saanud sarjast, mis keskendub Ameerika Ühendriikide ja tema NATO liitlaste ees seisvatele väljakutsetele, mis põhiliselt tõstatuvad seoses tuumajõudude ja sellega seonduva heidutusega.

Lisaks tulevad Tallinna seminaril käsitlemisele muud seonduvad teemad nagu näiteks Venemaa tuumapoliitika ja selle hetkeseis, raketikaitse, kübervõimekus ja tavajõud heidutuse seisukohalt ning samuti NATO poliitika seoses relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisega.

Seminari korraldavad NATO ja Ameerika Ühendriikide ametkonnad koostöös Kaitseministeeriumiga.

Allikas: Kaitseministeerium



Euroopa Liit sai ÜRO-s suuremad õigused

Euroopa Ülemkogu president Herman van Rompuy võib nüüd maailmaorganisatsioonis sõna võtta või ettepanekuid teha samadel alustel USA riigipea Barack Obamaga või ükskõik missuguse teise maailma liidriga, vahendasid ERRi raadiouudised.

228259_02Euroopa Ülemkogu president Herman van Rompuy võib nüüd maailmaorganisatsioonis sõna võtta või ettepanekuid teha samadel alustel USA riigipea Barack Obamaga või ükskõik missuguse teise maailma liidriga, vahendasid ERRi raadiouudised.

Euroopa Liit (EL) sai eile õhtul ÜRO-s peaaegu samasugused õigused, kui on maailmaorganisatsiooni liikmesriikidel.

Ka EL-i välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni ja tema kaaskonna tarbeks paigutatakse kohad maailmaorganisatsiooni laua ümber.

EL ei ole siiski ainus rahvusvaheline kogukond, kellel on võimalik saada ÜRO-s laiemad õigused. Samasugused õigused võivad endale taotleda ka Aafrika Liit, Araabia Liiga, Kariibi mere riike ühendav Caricom või teised regionaalsed koostööd.

Maailmaorganisatsioonis toimunud hääletusele eelnes Catherine Ashtoni ja tema kaaskondlaste lobitöö USA-s, sest mitmed väikeriigid olid EL-i uuenenud staatusele vastu. Juba eelmisel aastal taotles EL endale ÜRO-s suuremaid õigusi, ent tookord kukkus hääletus just väikeriikide vastasseisu tõttu läbi.

Näiteks 14 Kariibi mere riigi esindajad kartsid, et kui regionaalsed organisatsioonid saavad ÜRO-s laiemad volitused jääb väikeriikide hääl maailmaorganisatsioonis senisest veel nõrgemaks.

Nauru esindaja sõnul annab supervaatleja staatus EL-i 27 liikmesriigile ÜRO-s ebaproportsionaalselt suure mõju.

Catherine Ashton teatas, et tal on ÜRO otsuse üle hea meel, sest see võtab arvesse EL-is Lissaboni leppega toimund muutusi. Ta lisas, et ÜRO otsus aitab EL-il selgitada maailmaorgansatsioonis 27 liikmesriigi ühisseisukohti.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Algab õppus Kevadtorm 2011

Täna, 4. mail algab Tartu-, Põlva- ja Võrumaal kaitseväe suurim maaväeõppus Kevadtorm 2011, millest võtab osa üle nelja tuhande kaadrikaitseväelase, ajateenija, kaitseliitlase, reservväelase ja ametnikku.
„Õppus Kevadtorm on oluline element Eesti kaitsekorralduses, esmase iseseisva kaitsevõime väljaarendamisel nii kaadrikaitseväelastele, ajateenijatele, kaitseliitlastele ja reservväelastele,“ ütles õppuse üldjuht, maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

3337_pic1Täna, 4. mail algab Tartu-, Põlva- ja Võrumaal kaitseväe suurim maaväeõppus Kevadtorm 2011, millest võtab osa üle nelja tuhande kaadrikaitseväelase, ajateenija, kaitseliitlase, reservväelase ja ametnikku.

„Õppus Kevadtorm on oluline element Eesti kaitsekorralduses, esmase iseseisva kaitsevõime väljaarendamisel nii kaadrikaitseväelastele, ajateenijatele, kaitseliitlastele ja reservväelastele,“ ütles õppuse üldjuht, maaväe ülem kolonel Indrek Sirel. „Kevadtorm võimaldab harjutada üksuste koostööd jalaväebrigaadi ja kaitseringkonna koosseisus ning annab ülematele ja staapidele praktilised kogemused üksuste juhtimisel“.

Õppuse Kevadtorm 2011 põhiraskus on kokkuharjutaval jalaväepataljonil, mille sõdurid lähevad pärast Kevadtormi reservi. Pataljon koosneb sõduritest, kelle väljaõpe algas eelmisel suvel ja sügisel erinevates kaitseväe väeosades, nagu Vahipataljon, Viru jalaväepataljon, Kuperjanovi jalaväepataljon. Pataljoni staabi paneb välja Lääne Kaitseringkond.

Kevadtorm 2011 on jagatud kolme põhilisse etappi: ümberpaiknemine, koostegevusõpe ja lahinguülesannete täitmine.

Ümberpaiknemine algab täna varahommikul, kui õppusele sõidavad kolonnid Paldiskist, Tallinnast, Tapalt, Jõhvist ja Võrust mööda Paldiski-Tallinn –Türi-Viljandi Sangla, Tapa-Jõgeva-Tartu-Luunja-Vana-Kastre, Luunja-Hammaste, Võru-Põlva-Himmaste, Jõhvi-Mustvee, Luunja-Ahja, Kanepi-Otepää-Rõngu, Aravete-Paide-Põltsamaa-Sangla, Mustvee-Jõgeva, Tartu-Hammaste ja Tartu-Vooreküla teid. Kaitseväe sõidukite kolonni liikumiskiirus maanteel on kuni 70 km/h ja sõidukite pikivahed on 100 meetrit.

Kaitsevägi palub nendel marsruutidel sõitvatel autojuhtidel varuda aega ja loodab liiklejate mõistvale suhtumisele. Samuti võib esineda lühiajalisi liikluspiiranguid õppuse alasse jäävatel teedel.

Koostegevusõpe algab 6. mail ja selle kestel saavutab pataljon koostöövõime. Vastutegevust teevad sellel etapil brigaadi luure- ja tankitõrjekompaniid. Üksused harjutavad erinevaid lahinguliike nagu viivitus, kaitse ja rünnak.

Lahinguülesannete täitmine algab 13. mail ja selle käigus hinnatakse jalaväepataljoni ja teiste brigaadi allüksuste koostööd ning võimet tegutseda erinevates lahinguolukordades.

Koos kokkuharjutava jalaväepataljoniga osalevad 1. Jalaväebrigaadi koosseisus õppusel veel kaadrikaitseväelased ja ajateenijad Staabi- ja Sidepataljonist, Suurtükiväepataljonist, Õhutõrjepataljonist, Pioneeripataljonist. Lisaks jalaväepataljoni mehitamisele tulevad Viru jalaväepataljonist brigaadi jaoks tankitõrjujad, Kuperjanovi jalaväepataljonist luurajad ja Vahipataljonist sõjaväepolitsei ajateenijad. 1. Jalaväebrigaadi ajateenijad mehitavad brigaadi staabikompanii ja tagalapataljoni.

Kevadtorm 2011 lahinguteruum hõlmab kolme maakonda: Tartu, Põlva ja Võru. Põhiline tegevus on Haaslava ja Ahja (6. -12. mai) ning Kõlleste ja Vastse-Kuuste (14-19. mai) valdades. Põgusamalt jäävad õppuse alasse ka Võnnu, Mooste, Kanepi, Kambja, Laheda, Mäksa ja Põlva vallad.

Kevadtorm 2011 lõpeb 20. mail lõpurivistusega.

Allikas: Kaitsevägi



Kelam: küberrünnakud võivad ohustada paljusid riike tervikuna

Euroopa Liidu eesistuja Ungari algatusel toimus täna Budapestis rahvusvaheline küberjulgeolekualane konverents, kus Euroopa Parlamenti esindas Tunne Kelam, kelle sõnul võivad küberrünnakud ohustada paljusid riike tervikuna.

181120t20had19Euroopa Liidu eesistuja Ungari algatusel toimus täna Budapestis rahvusvaheline küberjulgeolekualane konverents, kus Euroopa Parlamenti esindas Tunne Kelam, kelle sõnul võivad küberrünnakud ohustada paljusid riike tervikuna.

Tunne Kelami sõnul on Euroopa Liidul küberkaitse tugevdamisel oluline roll, kuivõrd NATO sõltub eranditult oma liikmesriikide panustest, vahendas Kelami pressiesindaja.

«Euroopa Liidul  aga on ühine eelarve ning institutsionaalsed võimalused. Nii saaksid NATO ja Euroopa Liit teineteist positiivselt täiendada,» ütles Kelam, kes pidas konverentsil kokkuvõtva põhiettekande.

Kelami arvates peaks Euroopa Liit võtma endale juhtrolli küberjulgeolekualaste standardite väljatöötamises ning naaberriikide kaasahaaramises analoogiliste standardite täitmisse, seda nii naabruspoliitika kui partnerluslepingute raames.

«Küberrünnakud võivad reaalselt ohustada paljusid riike tervikuna. Ainus reaalne vastus neile ohtudele on NATO ja Euroopa Liidu küberkaitse süsteemide tõhus koordineerimine.»

Kelami sõnul oli konverents heaks ettevalmistuseks juunis toimuvale NATO nõukogu istungile, mille ülesandeks on koostada tegevusplaan NATO süvendatud küberkaitsepoliitikaks.

Konverentsi avas Ungari kaitseminister Csaba Hende, esinejate hulgas olid NATO kõrged eksperdid, teiste seas küberkaitse kompetentsikeskuse ülem Ilmar Tamm. Konverentsi korraldas Ungari kaitseministeerium.

Allikas: Postimees



NATO pärast Lissaboni

eatalogo2Eesti NATO Ühingul on hea meel kutsuda Teid osalema arutelul „NATO pärast Lissaboni “. Arutelul osaleb Eesti suursaadik NATO juures hr. Jüri Luik ning hr. Sven Mikser, Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees. Vestlust modereerib hr. Eerik Marmei, Välisministeeriumi julgeolekupoliitika büroo direktor.

Arutelu toimub 9.mail kell 14:00-15:30, hotellis Park Inn Central Tallinn (Narva mnt 7c), sisenemine konverentsiruumi lounge Novell juurest.

Palun andke osalemise soovist teada hiljemalt reedeks, 6.mail e-posti teel info@eata.ee

Töökeel on eesti keel.



3. – 7. mai vabatahtlike mess

3.-7. mail 2011 toimub Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta suursündmusena vabatahtlike mess, mille raames saab viie päeva jooksul jälgida arvamusliidrite debatte, kuulata ettekandeid ja uuringututvustusi, osaleda töötubades ja aruteludes ning suhelda organisatsioonidega, kes kaasavad ja otsivad vabatahtlikke.

7773.-7. mail 2011 toimub Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta suursündmusena vabatahtlike mess, mille raames saab viie päeva jooksul jälgida arvamusliidrite debatte,  kuulata ettekandeid ja uuringututvustusi, osaleda töötubades ja aruteludes ning suhelda organisatsioonidega, kes kaasavad ja otsivad vabatahtlikke.

Üritus on suunatud elanikkonna üldise teadlikkuse tõstmisele vabatahtlikust tegevusest ja osalemise võimalusest.


www.siseministeerium.ee/evta2011
www.europa.eu/volunteering/et

Allikas: Siseministeerium



Eesti toetab Elevandiluuranniku vägivallas ja kokkupõrgetes kannatanud lapsi ning naisi

Välisministeerium eraldab ÜRO lastefondi (UNICEF) kaudu 55 000 eurot Elevandiluuranniku vägivallas ja kokkupõrgetes kannatanud laste ja naiste abistamiseks.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on vägivald ja kokkupõrked Elevandiluurannikul kestnud alates 2010. aasta novembris toimunud presidendivalimistest.

paet-200pxVälisministeerium eraldab ÜRO lastefondi (UNICEF) kaudu 55 000 eurot Elevandiluuranniku vägivallas ja kokkupõrgetes kannatanud laste ja naiste abistamiseks.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on vägivald ja kokkupõrked Elevandiluurannikul kestnud alates 2010. aasta novembris toimunud presidendivalimistest. „Vägivaldsetes kokkupõrgetes on surma saanud üle 500 inimese,” ütles Paet.

Välisminister lisas, et humanitaarolukord on Elevandiluurannikul katastroofiline. “Ligi 90 000 inimest, kelle hulgas on peamiselt naised ja lapsed, on põgenenud naaberriiki Libeeriasse. Üle 300 000 on asunud ümber riigi sees ja ka sisepõgenikest üle poole on naised ja lapsed,” sõnas Paet. Lisaks seisab välisminister Paeti sõnul riik silmitsi ka ulatusliku näljahäda ja joogivee puudusega. Seetõttu on UNICEF esitanud taotluse 51 miljoni USA dollari suuruse täiendava humanitaarabi saamiseks. Välisministeerium otsustas UNICEFi humanitaarabipalvele vastata ning anda omapoolne panus Elevandiluuranniku laste ja naiste toetuseks.

Lisainfo välisministeeriumi arengukoostööst ja humanitaarabist: http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/90

Allikas: Välisministeerium



Ameeriklaste eriüksus tappis Osama bin Ladeni

Ühendriikide president teatas, et terrorivõrgustiku Al-Qaeda juht ning rajaja Osama Bin Laden tapeti ameeriklaste poolt Pakistanis.
Bin Laden tapeti maismaaoperatsiooni käigus Islamabadi lähistel, vahendas BBC.

179509Ühendriikide president teatas, et terrorivõrgustiku Al-Qaeda juht ning rajaja Osama Bin Laden tapeti ameeriklaste poolt Pakistanis.

Bin Laden tapeti maismaaoperatsiooni käigus Islamabadi lähistel, vahendas BBC.

Ühendriikide luure sai vihje mehe asupaiga kohta mullu augustis.

Obama sõnul hukkus Bin Laden tulevahetuse käigus ning mehe surnukeha toimetasid ameeriklased sündmuspaigalt minema.

Bin Ladenit seostati mitmete terroritegudega, kaasa arvatud 11. septembri rünnakutega USA vastu. See tähendas ühtlasi mehe paiknemist Ühendriikide enim tagaotsitavate kurjategijate nimekirja tipus.

“Tegemist on meie rahva seni kõige suurema võiduga al-Qaeda vastu,” rõhutas Obama.

Ühendriikide saatkondadele kogu maailmas on edastatud valitsuse poolt hoiatus, et al-Qaeda võib Bin Ladeni tapmise eest korraldada kättemaksurünnakuid.

Pärast uudise avalikuks tulekut kogunes Ühendriikide pealinnas Washingtonis spontaanne rahvahulk, kes skandeeris “USA, USA.”

Allikas: Eesti Päevaleht