Edward Lucas: Venemaa ja Eesti erinevus on ajakirjanduses

Viibisin äsja Eesti valitsuse korraldatud põneval konverentsil, kus käsitleti psühholoogilist sõda. Osalejate seas oli Eesti luurajaid, poliitikuid, sõjaväelasi ning ajakirjanikke ja asjatundjaid Ameerikast, Soomest, Lätist, Leedust, Poolast ja Ungarist. Chatham House’i reeglite kohaselt ei saa ma nimesid nimetada. Kuid selgelt joonistus välja kolm suurt teemat.

477703t41h8339Viibisin äsja Eesti valitsuse korraldatud põneval konverentsil, kus käsitleti psühholoogilist sõda. Osalejate seas oli Eesti luurajaid, poliitikuid, sõjaväelasi ning ajakirjanikke ja asjatundjaid Ameerikast, Soomest, Lätist, Leedust, Poolast ja Ungarist. Chatham House’i reeglite kohaselt ei saa ma nimesid nimetada. Kuid selgelt joonistus välja kolm suurt teemat.

Esiteks tunnevad eestlased, et nad on koos oma naabritega sattunud keset väljakuulutamata sõda. Nad on kindlad, et Venemaa püüab koordineeritud ja hästi rahastatud kampaaniaga õõnestada nende riikluse aluseid, kinnistada neile natside käsilaste maine ning õhutada nende venekeelse elanikkonna seas rahulolematust ja tekitada sõna otseses mõttes viies kolonn.

Ühe kõrgema valitsusametniku esitlus tõi välja konkreetseid näiteid ning heitis valgust sellega seotud teemadele ja kanalitele.

Seda on võimalik tõlgendada mitmeti. Ma kahtlustan, et sugugi mitte kõik Venemaa ajakirjanduses ilmuvad negatiivsed kommentaarid või kallutatud uudised ei ole lähtunud otsesest kõrgemalt tulnud korraldusest. Eelarvamused võivad paljudel juhtudel välja lüüa alateadlikult.

Ometi on hämmastav, kuidas negatiivsed uudised ilmuvad või kaovad vastavalt sellele, millise Balti riigiga üritab Venemaa parajasti sõbrustada või jõuvõtteid kasutada. Ma võin mõista, miks eestlased on nii mures (muide, kui ma oleksin soomlane, oleksin samuti mures). Eriti palju mõtteid tekitas venelaste välismaistes infosõjaoperatsioonides kasutatava sõnavara analüüs. Peatuge järgmine kord, kui näete selles kontekstis sõna «humanitaarne», ja uurige hoolikalt, kes või mis võib selle taga seista.

Teiseks võib ravim mõnikord olla hullem kui haigus ise. Konverentsil esitatud sõjaline analüüs oli rõõmutu, vapustav ja kohe tegutsemist nõudev. Ma saan päris hästi aru, miks valitsustel on vajalik ette võtta infosõja pealetungioperatsioone (Ameerikas kannab see mittemidagiütlevat nimetust «avalik diplomaatia»). Ja ma saan aru, miks on vajalikud ka kaitsemeetmed. Siiski oleks ekslik pidada kohalikku ajakirjandust selles osas vaenlaseks või partneriks.

Mõned Eesti ametiisikud paistavad päris tõsimeeli uskuvat, et nende enda kodumaa ajakirjanikud on laisad, korrumpeerunud, mitte millekski kõlbavad propagandistid, kelle ühiskonda lagundavad negatiivsed ja sensatsiooni taotlevad lood kahjustavad riiklikke huve.

Eriti osutavad nad sellele, et rahvuslikesse müütidesse tuleks suhtuda aupaklikult: nii nagu ei kogu keegi lapsi enda ümber ega hakka perekonnaalbumit lehitsedes rääkima õnnesäraste piltide taga peituvatest abielurikkumistest, julmusest, silmakirjalikkusest ja muust varjul hoitavast mustast pesust, nii peab ka ajakirjanike ülesanne olema mitte mõnitada, vaid ülistada kõike seda, millest moodustub rahvuslik identiteet.

Ma ei ole sellega üldse nõus ja ütlesin oma arvamuse ka välja. Venemaa ja Eesti suureks erinevuseks on asjaolu, et Eesti ajakirjandus on nii vaba, et võib olla jäme, sarkastiline, labane ja lugupidamatu. Mõnikord on see kurnav, aga igal juhul on parem käratsemine mänguväljakul kui vaikus vangikongis.

Oleks hirmuäratav, kui Eesti ajakirjanikud suhtuksid oma maa juhtidesse samasuguse aupaklikkuse ja lömitamisega nagu nende piiritagused kolleegid. Vaba ajakirjandus on riigikaitse esindajatele suurepärane platvorm vaenuliku propaganda tõrjumiseks ja oma ideede esitamiseks. Aga selleks peab ajakirjandus kõigepealt olema vaba.

Kolmas suur probleem on raha. Kuidas peaks väikeriik suutma ülal pidada kõrge kvaliteediga ajakirjandust, mida demokraatia vajab? Mida väiksem on turg, seda suurem on surve mängida sensatsioonilisuse peale ning anda järele kommertslikele (või poliitilistele) «sponsoritele».

Ma olen õhukest riiki pooldav pistrik ja väldin seniajani oma kodus televisiooni, sest mulle ei meeldi BBC kohustuslik litsentsitasu. Aga sellistes maades nagu Eesti on maksumaksjate toetus hea ajakirjanduse – näiteks avalik-õiguslik televisioon ja raadio – ülal pidamiseks riiklikule julgeolekule otse eluliselt vajalik. Ka venekeelsed programmid peaksid olema paremad.

Allikas: Postimees



Lee Edwards: Reagani huvi ja kaasaelamine Baltikumile oli ehtne

Kommunismiohvrite Mälestusfondi presidendi ja mõttekoja Heritage Foundation kolleegiumi liikme Lee Edwardsi hinnangul oli USA 40. presidendi Ronald Reagani huvi ja kaasaelamine Baltikumile ehtne.

516227t41hbb07Kommunismiohvrite Mälestusfondi presidendi ja mõttekoja Heritage Foundation kolleegiumi liikme Lee Edwardsi hinnangul oli USA 40. presidendi Ronald Reagani huvi ja kaasaelamine Baltikumile ehtne.

«Ta teadis Balti riikide tähtsust, juba 1960. aastail mitmed kubernerid töötasid välja resolutsiooni orjastatud rahvaste toetuseks ja Reagan California kubernerina (1967-1975) oli nende seas,» rääkis Edwards intervjuus ETV saatele «Välisilm».

«Tal oli igapäevane raadio kommentaarisaade, kus ta mitmel korral rõhutas, et oluline olla seista vastu kommunistlikule Nõukogude Liidule, ta mainis oma saates korduvalt ka Balti riike,» meenutas Edwards, kes tundis Reaganit isiklikult juba 1960. aastatest.

«Reagan ütles avalikult välja, mis seisus Nõukogude Liit tegelikult on,» rõhutas Edwards. «Samal ajal kui liberaalid ennustasid, et Nõukogude Liit jääb kestma aastakümneteks, ütles Reagan juunis 1982 Briti parlamendi ees kõnet pidades, et marksism ja leninism on varsti ajaloo prügikastis.»

Ilmselt lagunenuks Nõukogude Liit ka Reaganita USA presidendi ametikohal, aga see lagunemine olnuks aeglasem ja valulikum.

«Reagan viis läbi mitmeid iseloomult liberaalseid reforme. Ta praktiseeris õigluse voorust. See tähendab seda, et ta püüdis kõiki kohelda võrdselt. Muuseas oli ta esimene president, kes nimetas naisterahva USA ülemkohtusse,» rõhutas Edwards.

«Ta oli sirgjooneliselt eelarvamustevaba,» sõnas Lee Edwards.

Ilves rõhutas kommunismi kuritegude uurimise vajadust

Esmaspäeval Tallinnas president Ronald Reagani 100. sünniaastapäeva tähistamiseks peetud seminarile esinema sõitnud Edwards kohtus ka president Toomas Hendrik Ilvesega.

Edwardsi juhitava Kommunismiohvrite Mälestusfondi eestvõttel loodi 2007. aastal Kommunismiohvrite mälestusmärk ning avati 2009. aastal kommunismiohvrite üleilmne virtuaalmuuseum.

Eesti riigipea rõhutas kohtumisel Edwardsiga kommunismi ja samuti kõigi teiste totalitaarsete ideoloogiate ja režiimide poolt toime pandud kuritegude uurimise ja mäletamise vajadust kui olulist elementi meie oleviku ja tuleviku kujundamisel.

«Vabadus ja demokraatia ei ole midagi iseenesestmõistetavat – nende tugevuse eest tuleb meil kõigil iga päev hoolt kanda,» lisas president Ilves.

Filosoofiadoktor Lee Edwards on ka enam kui 20 raamatu, sealhulgas Ronald Reagani, Barry Goldwateri ja Edwin Meese III elulood ning ajaloolise ülevaate Heritage Fondi ja liikumise ajaloost tervikuna, autor või toimetaja.

Allikas: Postimees



Kodanikuühiskonna arengukava sai valitsuse heakskiidu

Valitsus kiitis heaks „Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014″ ja selle rakendusplaani, mis annavad riigile ühtsed alused kodanikuühiskonna arengule kaasa aitamisel ning kodanikualgatust soodustava keskkonna kujundamisele Eestis.

Valitsus kiitis heaks „Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014″ ja selle rakendusplaani, mis annavad riigile ühtsed alused kodanikuühiskonna arengule kaasa aitamisel ning kodanikualgatust soodustava keskkonna kujundamisele Eestis.
Arengukava eesmärgiks on tugevdada riigi ja kodanikuühenduste koostööd ning see sisaldab tegevusi mis aitavad kaasa kodanikuhariduse, kaasamise, annetamise ja vabatahtliku tegevuse valdkonna arendamisele.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on hea koostöö tagamiseks on vaja tegevus- ja  jätkusuutlikke kodanikuühendusi, kes oleksid sotsiaalsete muutuste algatajad ja elluviijad. “Arengukava loetleb need sammud, mida riik järgmise nelja aasta jooksul astub, et tuua kodanikke ühiskondlikus elus rohkem osalema ja tõsta kodanikeühenduste tegutsemisvõimekust. Ühiskondlikus elus osalemine ei peaks piirduma ainult valimas käimisega. On ka mitmeid muid võimalusi, kuidas kaasa mõelda ja kogukonna huvides tegutseda. Näiteks hetkel käimas oleva Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta üheks eesmärgiks on, et kodanikuühendused oskaksid senisest enam kaasata ja juhtida vabatahtlikke. Samu põhimõtteid toetab ka Kodanikuühiskonna arengukava,“ selgitas regionaalminister Siim Kiisler.
Kodanikuühiskonna arengukava rakendamise kogumaksumuseks 4 aasta jooksul on kavandatud 16, 256 miljonit eurot, mis jaguneb aastate lõikes võrdselt ning sisaldab nii riigieelarvelisi, kui ka Euroopa Sotsiaalfondi ja Šveitsi Vabaühenduste Fondi vahendeid.
Kodanikuühiskonna arengukavaga saab tutvuda siin: http://www.siseministeerium.ee/kodar/Valitsus kiitis heaks „Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014″ ja selle rakendusplaani, mis annavad riigile ühtsed alused kodanikuühiskonna arengule kaasa aitamisel ning kodanikualgatust soodustava keskkonna kujundamisele Eestis.Valitsus kiitis heaks „Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014″ ja selle rakendusplaani, mis annavad riigile ühtsed alused kodanikuühiskonna arengule kaasa aitamisel ning kodanikualgatust soodustava keskkonna kujundamisele Eestis.

EMSLValitsus kiitis heaks „Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014″ ja selle rakendusplaani, mis annavad riigile ühtsed alused kodanikuühiskonna arengule kaasa aitamisel ning kodanikualgatust soodustava keskkonna kujundamisele Eestis.

Arengukava eesmärgiks on tugevdada riigi ja kodanikuühenduste koostööd ning see sisaldab tegevusi mis aitavad kaasa kodanikuhariduse, kaasamise, annetamise ja vabatahtliku tegevuse valdkonna arendamisele.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on hea koostöö tagamiseks on vaja tegevus- ja  jätkusuutlikke kodanikuühendusi, kes oleksid sotsiaalsete muutuste algatajad ja elluviijad. “Arengukava loetleb need sammud, mida riik järgmise nelja aasta jooksul astub, et tuua kodanikke ühiskondlikus elus rohkem osalema ja tõsta kodanikeühenduste tegutsemisvõimekust. Ühiskondlikus elus osalemine ei peaks piirduma ainult valimas käimisega. On ka mitmeid muid võimalusi, kuidas kaasa mõelda ja kogukonna huvides tegutseda. Näiteks hetkel käimas oleva Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta üheks eesmärgiks on, et kodanikuühendused oskaksid senisest enam kaasata ja juhtida vabatahtlikke. Samu põhimõtteid toetab ka Kodanikuühiskonna arengukava,“ selgitas regionaalminister Siim Kiisler.

Kodanikuühiskonna arengukava rakendamise kogumaksumuseks 4 aasta jooksul on kavandatud 16, 256 miljonit eurot, mis jaguneb aastate lõikes võrdselt ning sisaldab nii riigieelarvelisi, kui ka Euroopa Sotsiaalfondi ja Šveitsi Vabaühenduste Fondi vahendeid.

Kodanikuühiskonna arengukavaga saab tutvuda siin: http://www.siseministeerium.ee/kodar/



NATO asejuht: küberoht on reaalne

Kui näiteks energiajulgeoleku kuuluvus NATO teemaderingi nõuab veel selgitamist, siis küberkaitse kuulub alliansi prioriteetide hulka, ütles NATO uute ohtude asepeasekretär Gábor Iklódy intervjuus Postimehele.

512238t41ha73dKui näiteks energiajulgeoleku kuuluvus NATO teemaderingi nõuab veel selgitamist, siis küberkaitse kuulub alliansi prioriteetide hulka, ütles NATO uute ohtude asepeasekretär Gábor Iklódy intervjuus Postimehele.

2008. aasta NATO kaitseministrite kohtumisel Vilniuses rõhutas toonane peasekretär Jaap de Hoop Scheffer, et küberkaitse on ennekõike iga riigi oma asi. Mis on sellest ajast muutunud? Millisest hetkest muutub küberkaitse NATO asjaks?

Sellest ajast on maailm väga palju muutunud. Mitte ainult numbrite mõttes, vaid ka keerukuselt muutuvad küberohud aina akuutsemaks probleemiks.

Kui minna läbi suured viimast perioodi iseloomustavad teetähised, siis Eesti juhtum näitas, et riiki võib küberründega tõsiselt halvata, Gruusia demonstreeris selgelt, et küberründed on osa kaasaegsest sõjapidamisest. Kui mainida veel üht viimast tähtsat teetähist, siis see oli rünnak Visadele ja Mastercardidele.

Mullu novembris Lissaboni tippkohtumisel öeldi lihtsalt, et rünnak on rünnak sõltumata sellest, kas see tuleb maa pealt, õhust või küberruumist. NATO põhifunktsioon pole muutunud, see on jätkuvalt oma riikide, rahvaste ja territooriumide kaitse. Kui me tunnistame, et küberoht võib riigile põhjustada kaugeleulatuvat kahju, siis NATO kui julgeolekuliit peab aitama riiki vajalike võimekuste ehitamisel ja kaitses.

Kas võiksite kirjeldada olukorda, kus küberohu puhul võiks olla võimalik NATO alusleppe artiklite 4 ja 5 kasutamine? Millise mastaabiga rünnakud need peaksid olema?

Seda on raske ette ära määrata. Ning pole mõistlik leiutada konkreetseid stsenaariume või panna paika lävendit.

Kui on massiivne rünnak riigi vastu, siis tõenäoliselt pöördub see maa Põhja-Atlandi Nõukogu poole ja tõstatab küsimuse. Mis on artikkel 4 sündmus. Seejärel tulevad konsultatsioonid ja järeldused selle kohta, millised on tõenäolised järgmised sammud, kuidas seda riiki kaitsta, kuidas rünnakut peatada, kuidas teha vajadusel taastustööd, milliseid vastuseid võiks alliansi poolt vaja minna.

See on lahtise otsaga teema. Heidutus töötab nii kaua, kuni rünnaku toimepanija hoitakse selgusetuses. Me anname sõnumi, et ära üritagi suurt rünnakut meie vastu, sest me võtame seda tõsiselt. Põhimõtteliselt see, mida Lissabonis öeldi – küberoht on reaalne, kui meid rünnatakse, siis me võtame seda tõsiselt, kui see riigi halvab, üritame me anda ühise vastulöögi. Ja mis see vastus olema saab, me ei tea ning me ei taha öelda, võib-olla majanduslik, võib-olla poliitiline, võib-olla midagi muud. Me ei tea, me ei pea täpsustama.

See ei puuduta ainult küberkaitset. Isegi terrorismis, kus me jõustasime artikkel 5 (ainus kord, kui Washingtoni leppe artikkel 5 on kasutatud, juhtus pärast 11. septembri terrorirünnakuid USA-le – E. K.), pole mingit automaatsust, pole käsikirja, et kui liikmesmaa vastu on suur terrorirünnak, peab see käivitama artikkel 5. Stsenaarium on sama: artikkel 4 konsultatsioonid, kus liitlased arutavad, kuidas seda riiki kõige paremini kaitsta.

Mõnikord võivad sidemed küberjõudude ja füüsilise ründaja vahel olla päris selged. Näiteks Afganistanis on selge, kellega me võitleme, siis kas NATO tegeleb ka nende jõudude küberründamisega? Kas näiteks Talibaniga seotud veebileht võiks olla legitiimne sihtmärk?

Kui küsimus on selles, kas NATO arendab ründevõimelisi küberjõude, siis minu vastus on kindel ei.

Miks?

See nõuaks väga palju pingutusi, väga palju raha. Pole mitte mingit kava sellist asja ehitada. Konkreetsetel riikidel võivad sellised võimed olla. NATO-l on selline võimalus tõenäoliselt välistatud.

Küberrünnakule võib vastata erinevatel viisidel. Võib ennetada, võib kasutada erineval moel heidutust. Heidutus omakorda võib olla poliitiline. Saab arendada rahvusvahelisi norme, näiteks öelda riikidele, kust küberrünnak korraldatakse, et nad on selle eest vastutavad, nad ei saa lihtsalt öelda: «Vabandust, see pole minu vastutusel, mina ei algatanud seda rünnakut.» Samamoodi nagu siis, kui terroristlik rühmitus korraldab rünnaku mõne riigi territooriumilt, siis see riik – isegi kui ta pole vastutav – peab teatud määral vastuseid andma. Sama peaks tõenäoliselt kehtima kübervaldkonnas.

See on ka näiteks seaduste elluviimise küsimus. Ka omistamise küsimuses ei pea spetsiifiliselt identifitseerima, kust rünnak tuleb, ja seda dokumenteerima. Piisab, kui sa seda tead. Siis saad sa kasutada poliitilisi instrumente. Sa saad selle riigiga maha istuda ja öelda, et sa tead, et see tuleb temalt. Spioone saab ühest riigist välja anda, olemata ilmtingimata juhtumi dokumenteerinud.

Selle küsimusega tegelemiseks on erinevaid viise. Ma olen absoluutselt kindel, et traditsioonilisi heidutusinstrumente enamasti kasutada ei saa. Me ei räägi sõjalise jõu kasutamisest küberohu heidutamiseks või selle eest kaitsmiseks.

Nii, et ISAFi alla küberrünnakute väekoondist ei tule?

Ei. Ma ei näe seda.

Kuigi küberjulgeolekust räägitakse viimasel ajal ehk rohkem, on siin piirkonnas väga tähtis ka energiajulgeolek. Kui intensiivselt seda teemat NATOs praegu arutatakse?

See on tõenäoliselt kõige vastuolulisem küsimus, kas NATO-l on oma roll energiajulgeolekus või mitte. Keegi ei eita, et tal teatud roll on, kuid milline täpsemalt, nõuab veel rohket arutamist, selgitamist, millistes konkreetsetes valdkondades NATO võib otsida teatud rolli ja millistes valdkondades edasi minema ei peaks.

Üks neist on kriitilise energiainfrastruktuuri kaitse. Üldiselt nõustuvad kõik, et NATO-l peaks selles olema oma roll. Kuid siis tuleb leida vastus küsimustele: millist infrastruktuuri ning kus ja kuidas me seda kaitsma peaksime. Me ei räägi NATO sõduritest, kes seisaksid täies ulatuses nende energiatorude kõrval, mis lähevad näiteks üle Kaukasuse. See pole plaan.

Kuid kui te võtate varustusteed, näiteks mereteed, siis NATO piraatlusvastane missioon Somaalia ranniku lähedal on üks variant. Kui mõnel põhjusel suur varustustee blokeeritakse, siis NATO-l võib olla oma roll tagamaks, et liitlased saavad kätte eluliselt tähtsad energiavarud.

Me peame spetsiifilisemalt selgeks tegema, milline on NATO roll kõigis neis valdkondades, sealhulgas küberkaitses. Peame tegema rohkelt partnerlusi – teiste riikidega. Isegi küberkaitses, kus rünnaku omistamise küsimust saaks lahendada palju efektiivsemalt, kui samasse võrgustikku kuulub rohkem riike.

Kuid kui me räägime energiajulgeolekust, siis peame tegema palju rohkem koostööd ning NATO ei istu juhiistmel, selleks on pigem EL. Selles valdkonnas on palju rohkem rahvusvahelisi osalisi, mistap NATO peaks nendega rääkima. Võib-olla saame me täita vaid väikse allhankija rolli, andes siiski kasuliku panuse.

Läheb vaja palju diskussioone ja dialooge nende partneritega. Isegi küsimustes nagu terrorism. See ei seisne üksikute terroristide järel jooksmises, üritades neid neutraliseerida, vaid ennetuses. Kuid mida tähendab ennetus? Luureinfo jagamist, võimekuste arendamist, nende riikide aitamist, kus see probleem on. Aidata neil lüüa terroriste kohalikul tasemel, mitte oodata, kuni terroristid tulevad meie juurde.

Paari aasta eest ringlesid jutud, et Leedu tahab asutada energiajulgeoleku oivakeskust. On see teema ka praegu üleval?

Absoluutselt. Nad avasid paari nädala eest rahvusliku keskuse ja nende kava teha sellest NATO oivakeskus pole muutunud. See on asi, mille üle tuleb ilmselgelt veel arutleda, milline selle keskuse roll võiks olla nii, et see aitaks NATO huve edendada. See on kahtlemata tähelepanuväärne pürgimus, mida tuleks toetada. Et kõiki kaasa tulema saada, tuleb mõisteid veel selgitada, kuid kava on väga hea.

Kas võib öelda, et energiajulgeoleku teema on praegu umbes samas seisus kui küberjulgeolek aastal 2008?

NATO hakkas küberjulgeolekuga tegelema juba enne rünnakut Eestile. Aga see rünnak Eestile oli mängu muutev sündmus. Ma loodan, et me ei saa samasugust asja teistes küsimustes lihtsalt selleks, et hakkaksime neile rohkem tähelepanu pöörama.

Normaalsel juhul pole NATO riigi jaoks oht mitte suur konventsionaalne rünnak ja see, et tuhanded tankid veerevad üle selle piiri. Küber on palju reaalsem probleem. Või terrorismioht. Või energiajulgeolek.

Teie vastutusalas olevate ülesannete nimekiri on pikk. Millistele neist pühendate te rohkem tähelepanu ja personali, millised saavad vähem?

Raske öelda. Loomulikult on need küsimused ka ajatundlikud. Meil on laulude nimekiri – Lissaboni otsused – mida üritame järgida. Näiteks küberkaitse on väga kõrge prioriteet ja meie tähtajad on karmid. Juba enne Lissaboni võis kuulda ka mitmelt suurelt riigilt, et kaks prioriteeti tippkohtumisele järgnevas keskkonnas on raketi- ja küberkaitse.

Tuumarelvade leviku tõkestamine on reaalses maailmas samuti praegu väga tähtis. Ka see nõuab erilist tähelepanu.

Energiajulgeolek on küsimus, kus me peaksime kõigepealt tegema pisut avastustööd. Seal on ajaraamistik teine. Kõigepealt on see intellektuaalne harjutus, kus peame leidma, mis meie roll võiks olla.

Küberkaitse ei saa oodata. Mitte ainult Lissaboni otsuste tõttu, vaid ka seepärast, et see on väga reaalne ja lähedane. Ma ei ütleks otseselt oht, vaid pigem haavatavus. Ja selle haavatavusega tuleb korralikult tegeleda.

Gábor Iklódy

  • NATO esimese ja ainsa n-ö uuest liikmesriigist pärineva asepeasekretäri töövaldkonnaks on uued julgeolekuväljakutsed. Nende sekka kuuluvad terrorism, massihävitusrelvade vähendamine, küberkaitse ja energiajulgeolek.
  • Oma diplomaadikarjääri alustas Iklódy 1983. aastal Ungari välisministeeriumis. On olnud Ungari suursaadik Norras ja Rootsis ning koordineerinud liitumisläbirääkimisi NATOga ja valmistanud ette eesistumist ELis.

Allikas: Postimees



NATO Euroopale: kaitsega ei tohi koonerdada

352832t55h172dNATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen edastas Euroopa riikidele terava hoiatuse: kaitsevõimet ei tohi riigieelarvelistele eesmärkidele ohvriks tuua.

USA ja NATO juhid on üha enam mures Euroopa kaitsekulutuste taseme languse pärast.

Rasmussen hoiatas, et liiga paljud eurooplased tulevad lagedale «naiivsete» ja «ohtlike» ettepanekutega, et kontinent peaks tegelema humanitaarsete projektidega ning jätma konfliktid ja lahingud USA hooleks.

Ta ütles, et Euroopa rahvad peaksid endast NATO peres palju rohkem märku andma, ühendades oma ressursid ning ajades «tarka kaitsepoliitikat».

Rasmussen tõi eile Brüsselis peetud pressikonverentsil esile ehmatamapanevad arvud Euroopa kaitsekulutuste kohta, juhtides tähelepanu sellele, et NATO Euroopa liikmete kaitsekulutused on viimase kahe aastaga vähenenud ligikaudu 45 miljardi dollari võrra – mis võrdub Saksamaa aastase kaitse-eelarvega.

Rasmussen ütles, et 10 aastat tagasi oli USA osa veidi alla poole NATO liikmeskonna kaitsekulutustest.

«Täna on Ameerika osakaal ligi 75 protsenti,» ütles ta. «Ja see kasvab veelgi – kuigi ka Pentagon kärbib, nagu Bob Gates jaanuaris teada andis.»

Euroopa kaitsekulutuste kärbumine on teinud USA sõjaeksperdid väga murelikuks, kuna ülejäänud maailm liigub vastupidises suunas.

Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi andmetel on Hiina oma kaitsekulutusi viimase aastakümnega kolmekordistanud, India kulutused on aga sama perioodiga kasvanud ligi 60 protsendi võrra.

Rasmussen soovib teha Euroopa sõjaliste eelarvete nõrkusest tänavu NATO põhiküsimuse.

«Lubage mul öelda ilma keerutamata: Euroopa lihtsalt ei saa kaitsetegevuse lõpetamist endale lubada,» ütles ta. «Euroopa peab taas võtma oma koha kui USA peamine julgeolekupartner ning kohanema maailmas valitseva uue olukorraga.»

Mõned Euroopa riigid on Rasmusseni sõnumit juba kuulda võtnud ning üritavad oma kaitsepoliitikaid kasinuseajastut arvestades paremini koordineerida. Mullu sõlmisid Prantsusmaa ja Suurbritannia kaks olulist sõjaliste ressursside ühiskasutuse lepingut. Koostöö esirinnas on olnud ka Põhjamaad.

Rasmussen kurtis aga, et Euroopa on antud küsimuses ikka veel liiga rahulolev ja unine.

«Mõned siin Euroopas väidavad, et eurooplased on kindlustamas endale kohta maailma juhtivate humanitaar- ja arenguabi pakkujate ridades. Nad annavad mõista, et NATO sees peaks valitsema teatud tööjaotus: Ühendriikide poolt kõva jõud ja Euroopa poolt üha enam vaid pehme jõud… näiteks koolitused, väljaõpe, institutsioonide rajamine.»

«Pühendunud eurooplasena tahan ma teile öelda, et selline lähenemine on parimal juhul naiivne, hullemal juhul aga ohtlik,» ütles Rasmussen.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Allikas: E24



Paet: meie kaitseväelased kaitsevad Afganistanis ka Eesti inimeste elusid

Välisminister Urmas Paet rõhutas täna riigikogus peetud välispoliitika aastaettekandes, et rahvusvahelise missiooni tegevuse tulemusel Afganistanis on terrorirünnakute arv maailmas vähenenud.

file39163749_6f53bc99Välisminister Urmas Paet rõhutas täna riigikogus peetud välispoliitika aastaettekandes, et rahvusvahelise missiooni tegevuse tulemusel Afganistanis on terrorirünnakute arv maailmas vähenenud.

„Meie kaitseväelased on Afganistanis selleks, et kogu maailm oleks turvalisem ja terrorirünnakuid, mis potentsiaalselt ohustavad ka Eesti inimesi, oleks vähem,” ütles ta.

Paeti sõnul peab kogu ühiskond olema toeks missioonil vigastatud kaitseväelastele. „Eesti on kandnud Afganistanis väga valusaid inimkaotusi. Nende kaotuste hinnaga on suurenenud Eesti inimeste julgeolek,“ sõnas ta.

Välisministri sõnul on meie julgeolek 21. sajandi hakul kindlamini tagatud kui kunagi varem, kuid pidevalt muutuv julgeolekukeskkond esitab meile endiselt uusi ja globaalseid väljakutseid, millega toime tulekuks peame valmis olema. „Üks meie peamine siht julgeolekuvaldkonnas on lähiaastatel julgeolekuvastutuse üleandmise kindlustamine Afganistanis,“ ütles ta.

Paeti sõnul jätkab Eesti Afganistani-missiooni panustamist põhimõttel, et koos liitlastega otsustasime missiooni alustada ja koos tuleb otsustada ka selle lõpetamine. „Afganistanis tegutsedes panustame võitlusesse terrorismi vastu ja tõstame ka oma tsiviil- ja arengukoostöö alast võimet,“ rõhutas ta.

Paet lisas, et Afganistani on Eesti suunanud ka enim oma tsiviil- ja arengukoostööalast võimekust. „Mullu kahekordistasime oma politseinike arvu Euroopa Liidu politseimissioonis EUPOL ja lähetasime neli tsiviilpolitseinikku NATO väljaõppemissiooni koosseisu,“ ütles ta. „Lisaks praegu Afganistanis töötavatele sõjaväearstidele on kavas alates aprillist lähetada Helmandi provintsi ka viieliikmeline kirurgide meeskond,“ sõnas Paet.

Välisministri sõnul jätkab Eesti Helmandis ka esmaabikoolituse andmist, mille käigus oleme kahe aasta jooksul välja õpetanud enam kui 1000 Helmandi provintsi naist ja varustanud peresid esmaabipakkidega. „Samuti jätkub ka tervishoiutöötajate täiendkoolituste projekt ning Eesti tervishoiueksperdi tegevus,“ ütles ta.

Paet märkis, et jaanuaris Afganistanis visiidil olles külastas ta ka Tallinna Pae gümnaasiumi sõpruskooli Kabulis. „Veendusin, kui suur on afgaani noorte õpitahe ja lootus tuleviku suhtes. Ka meie saame nende unistuste täitumisele kaasa aidata,“ sõnas ta. Välisminister lisas, et Kabulis keskendubki meie arengukoostöö peamiselt haridusvaldkonnale. „Tänavu oleme võtnud sihiks Kabuli Ülikooli Afganistani keskuse infosüsteemiga varustamise, toetame ka keskuse ehitust ning Rahvusarhiivi infomaterjalide säilitamisel ja uute raamatute väljaandmisel.“ ütles ta.

Julgeoleku teemadest rääkides tõi välisminister välja ka Eesti ja Ameerika Ühendriikide julgeolekualase koostöö. „Eesti hindab kõrgelt kahepoolset julgeolekukoostööd USAga, sealhulgas ühiseid sõjaväeõppusi ning koostegutsemist NATO-liitlastena Afganistanis ja küberjulgeoleku suurendamisel. Samas on rõõmustav uute koostöövaldkondade lisandumine, nagu Euroopa Liidu idapartnerite toetamine, energiajulgeolek ja arengukoostöö,“ ütles Paet.

Välisminister Paet lisas, et USA ja Eesti lähedane liitlassuhe sai veel kord kinnitust jaanuaris toimunud Washingtoni-visiidil, mille käigus riigisekretär Hillary Clinton väljendas heameelt, et Ameerika Ühendriikidel on Eesti näol usaldusväärne, loominguline ja lähedane liitlane. „Eestist on vaid 20 aasta jooksul saanud üks maailma suurimaid edumudeleid – e-valimiste, küberuuenduste, heade valitsemistavade, õigusriigi põhimõtete austamise ja vastutustundliku rahanduspoliitikaga,“ vahendas välisminister oma ettekandes USA riigisekretäri sõnu.

Välisministri kõne täistekst:

Lugupeetud juhataja,
head Riigikogu liikmed,
austatud külalised!

Möödunud aasta oli Eesti välispoliitikale väga eriline ja saavutusterohke aasta. Tänu sellele saame selle valitsuse neljandas ja ühtlasi viimases välispoliitika ettekandes rääkida mitte ainult Eesti tegevusest Euroopa Liidus ja NATOs, vaid esmakordselt ka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) ning eurotsoonis. XXI sajandi teise kümnendi hakul on Eestist saanud üks paremini integreerunud riike Euroopas.

Kuid see ei tähenda, et nüüd on justkui kõik saavutatud. Meil on lihtsalt rohkem vahendeid ja võimalusi, mida Eesti heaolu ja julgeoleku pideva suurendamise nimel rakendada. Tänapäeva maailm on kiires muutumises ja meil on head instrumendid, mille abil reageerida ja suurendada oma valmisolekut toime tulla näiteks julgeolekukeskkonna muutustega, sealhulgas terrorismiohuga. Kõikide võimaluste tõhus rakendamine on meie välispoliitika edasine peaülesanne.

Mitte igal aastal ei lange Eestile osaks nii suurt tunnustust, nagu olla valitud maailma juhtiva majandusajakirja The Economist poolt aasta riigiks. Maailm on hinnanud ja tähele pannud meie pingutusi: eurotsooniga ühinedes olime üks kahest riigist, kes täitis Maastrichti eelarve defitsiidi ja riigivõla kriteeriume. Euro annab Eestile juurde stabiilsust ja usaldust, olles ka oluline julgeolekutagatis. Sellele sekundeerib meie eesmärk jõuda NATO kaitsekulutuste eesmärgi täitmiseni, mis on kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Möödunud aastal saime esmakordselt kaasa rääkida NATO tuleviku kujundamisel, s.o strateegilise kontseptsiooni uuendamise protsessis. Ka edukalt läbi viidud NATO välisministrite kohtumine – esimene sellelaadne suurüritus Tallinnas — tõi kaasa alliansi tulevikusuundi määravaid otsuseid.

Austatud Riigikogu!

Eesti Euroopa Liidu poliitika on olnud sihikindel ja tulemuslik. 2012. aastal Tallinnas tööd alustav Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorter on hea näide nii sellest kui ka kompromisside leidmisest. Samas on meil täna võimalus senisest enam kaasa aidata teiste demokraatliku arengutee valinud riikide käekäigule, andes edasi oma reformikogemust. Seda mõtet kannab endas jaanuari lõpus Tallinnas avatud Eesti idapartnerluse koolituskeskus.

Meie eesmärk on vältida eraldusjoonte tekkimist Euroopas, aidates kaasa Euroopa Liidu idapartnerite, s.o Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene poliitilisele ja majanduslikule lõimumisele Euroopa Liiduga. See hõlmab nii toetust Euroopa Liidu ja idapartnerite assotsiatsioonilepingute sõlmimisele kui ka kõikehõlmava vabakaubandusala loomisele ja viisavabaduse sisseseadmisele. Eesti uues arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas käsitletakse kõiki Euroopa Liidu idapartnereid prioriteetsete sihtriikidena. Hoolimata sellest, et need riigid on praegu Euroopa Liidule lähemal kui eales varem, vajame reaalset ja käegakatsutavat edasiminekut samuti rohkem kui kunagi varem.

Üks idapartner on aga suur murelaps. Kuniks Valgevene areng ei liigu lähemale Euroopa Liidu väärtustele, keskendub Eesti arengukoostöö selle riigiga kodanikuühiskonna ja haridusvõimaluste toetamisele, seejuures ka idapartnerluse keskuse kaasabil. Inimestevaheliste kontaktide hoogustamisele aitab kindlasti kaasa Eesti otsus vabastada Valgevene kodanikud Eesti viisade tasust nagu ka õppimisvõimaluste loomine Valgevene tudengitele Eestis.

Euroopa Liit kehtestas jaanuari lõpus sanktsioonid neile Valgevene ametiisikutele, kes olid seotud presidendivalimiste järgselt aset leidnud vägivallaaktide ja vahistamistega. Sanktsioonid peavad olema võimalikult täpselt suunatud repressioonide eest vastutavate isikute vastu. Valgevene tsiviilühiskonna arengu toetamist tuleb jätkata ning edasi liikuda Euroopa Liidu ja Valgevene viisalihtsustuslepingu ettevalmistamisega.

Eesti julgeolek, majanduse ja keskkonna olukord ei sõltu aga mitte üksnes Euroopas, vaid kogu maailmas toimuvast. Äärmuslik vaesus, haiguste levik, üleilmsed majandusraskused, konfliktid, terrorismi levik ja kliima soojenemine on globaalsed probleemid, mis vahetult mõjutavad meie käekäiku ja tulevikku.

See on üks põhjuseid, miks Eesti on asunud järjest aktiivsemalt ise globaalsete, ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse panustama. Sedagi peab silmas uus arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava, milles pööratakse senisest enam tähelepanu tervishoiu ja hariduse edendamisele ning Eesti kogemuste jagamisele e-lahenduste vallas.

Eesti kogemus e-riigi ülesehitamisel on ühene: efektiivse rahanduspoliitika kõrval on see meie majandusliku edu võti. Maailma silmis on tegemist unikaalse ja järgimist vääriva saavutusega, millest on kujunenud Eesti visiitkaart maailma eri nurkades. Koostöö e-riigi ülesehitamise vallas haarab kõiki kontinente, sealhulgas Aafrikat, kus teeme koostööd näiteks Botswana ja Cabo Verdega, ning huviliste ring aina laieneb. Sel eesmärgil oleme lähetanud Sahara-tagusesse Aafrikasse esmakordselt Eesti diplomaadi, kes töötab Soome saatkonnas Lusakas.

Innovatsioonile oli üles ehitatud ka Eesti väljapanek Shanghai EXPO-l. Eesti interaktiivset paviljoni külastas kokku enam kui 2 miljonit inimest ja hiiglaslike hoiupõrsastekujulisse ideedepanka laekus kokku enam kui 100 000 ettepanekut linnakeskkonna paremaks muutmiseks.

Lugupeetud Riigikogu!

Käsikäes maailmamajanduse muutumisega on laienenud meie välismajanduse geograafia ja ühes sellega ka Eesti välisesinduste võrk. Mullu avasime Eesti saatkonna Kairos ja peakonsulaadi Shanghais, tegevust alustas aukonsul Hongkongis ja suurenes Tokyo saatkonna mehitatus. Lähiaja kavades on saatkonna asutamine Kasahstanis, et hõlbustada Eesti ettevõtjate sisenemist Kesk-Aasia turule, ja aukonsulaadi avamine Osakas. Samuti oleme otsustanud nimetada mitteresideerivad suursaadikud kõikidesse Pärsia lahe koostöönõukogu riikidesse, aga ka Jordaaniasse, Liibanoni, Süüriasse ja Singapuri.

Oleme järjepidevalt tõhustanud ettevõtjate teavitamist riigi võimalustest neid uutele turgudele sisenemisel nõustada. Sihiteadlik koostöö peegeldub ka ekspordinumbrites, mille kohaselt kasvas kaupade väljavedu Eestist möödunud aasta oktoobris-novembris 48% võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga.

Ent meie äridiplomaatia-alane tegevus poleks edukas ilma Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja ettevõtlusliitudega tehtava koostööta. Koos Kaubandus-Tööstuskojaga korraldame ettevõtjatele ärimissioone sihtturgudele, samuti sihtturuseminare ja kohtumisi suursaadikutega. Ettevõtjate abistamine on Eesti välisesindustele oluline ülesanne. Ettevõtjate huvide kaitsmiseks ja edendamiseks välisturgudel oleme riikidega nagu Kasahstan, Ukraina ja Hiina loonud valitsustevahelised majanduskomisjonid. Möödunud aastal allkirjastasime kahepoolsed investeeringute kaitse lepingud Aserbaidžaani, Jordaania ja Moldovaga.

Eesti kohalolek Aasia kasvavatel turgudel on olulise tähtsusega, kuid meie suurimad väliskaubanduspartnerid on endiselt meie lähinaabrid Euroopa Liidus, kellega koostöö aasta-aastalt tiheneb. Koostöö Põhjamaade ja Läänemere regiooni riikidega laiemalt on Eesti jaoks väärtuslik ja me soovime seda veelgi tihendada. Elluviimist väärivaid koostööinitsiatiive tulevikuks pakuvad möödunud aastal valminud Balti- ja Põhjamaade koostöö audit ning Eesti-Läti koostöö tulevikuraport. Tänavu on Eesti Balti koostöö juhtriik, kusjuures meie prioriteedid on energia, transport ja teadmistepõhine majandus. Viimase raames on eesmärgiks digituru arengu kiirendamine.

Nii Eesti, Läti kui ka Leedu jaoks on jätkuvalt üks sõlmküsimusi energiajulgeolek. Tänu Läänemere energiaturgude ühenduse kavale õnnestus mullu edasi liikuda uute energiaühenduste rajamisega Läänemere regioonis. Investeerimisotsused tehti Estlink 2 elektrikaabli rajamiseks Eesti ja Soome vahel ning NordBalt elektrikaabli rajamiseks Leedu ja Rootsi vahel. Eestis alustas kauplemist Põhjamaade elektribörs Nord Pool Spot. Küsimused, millele lahenduse leidmine seisab ees alanud aastal, on Nord Pool Spoti laienemine Lätti ja Leetu ning Leedu tuumaprojekti elluviimine koos Poolaga, samuti toimiva Balti gaasituru loomine ja regionaalse veeldatud maagaasi (LNG) terminali asukohas kokkuleppimine.

Eesti jagab Põhjamaadega sarnast seisukohta, et majanduskasvu ja uute töökohtade loomist on võimalik saavutada ka rohelisel teel. Oleme keskkonnahoiu ja jätkusuutliku arengu tagamiseks seadnud mitmed ambitsioonikad sihid: ÜRO Kyoto protokolli raames oleme juba vähendanud kasvuhoonegaaside väljalaset 50% võrra ning eesmärk on 60%ni jõudmine 2020. aastaks. Samal ajal oleme suurendanud taastuvenergiaallikate kasutamist, kusjuures Eesti on võtnud Euroopa Liidu keskmisest (21%) kõrgema sihi: 25% taastuvenergia osakaalu saavutamise aastaks 2020.

Head Riigikogu liikmed!

9. detsember 2010 jääb Eesti välispoliitika ajalukku kõrvuti selliste sümboolsete kuupäevadega nagu 29. märts ja 1. mai 2004, sest just sel päeval sai Eestist Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni 34. liige. See on kvaliteedimärk mitte ainult meie majandusele, vaid ühiskonnale tervikuna, pakkudes Eestile uusi võimalusi edasiseks arenguks.

Eestile teeb muret, et paljud riigid on majanduskriisi ettekäändel võtnud kasutusele vaba kaubandust takistavaid meetmeid oma turgude kaitseks. Seetõttu on Eesti peamine siht Euroopa Liidu väliskaubanduse strateegia uuendamisel kaubanduse edasine liberaliseerimine ja Euroopa Liidu ettevõtete huvide kindlustamine. Euroopa Liit jätkab läbirääkimisi nii mitmepoolse kaubandusrežiimi parandamiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames kui ka kahepoolseid läbirääkimisi kaubanduslepingute sõlmimiseks oluliste partneritega. 2010. aastal sõlmis Euroopa Liit vabakaubanduslepingu Lõuna-Koreaga, aktiivsed kõnelused on käimas Kanada, India, Singapuri, Malaisia ja veel mõne riigiga. Euroopa Liidu idapartnerite hulgas on läbirääkimised avatud Ukrainaga.

Kaubanduslepingust Euroopa Liidu ja Venemaa vahel saaks rääkida alles pärast Venemaa liitumist WTOga. Eeldusel, et mitmepoolsed läbirääkimised suudetakse lõpetada enne suve, võib Venemaa ühinemine teoks saada juba käesoleva aasta lõpus. Eesti jaoks on Venemaa kui meie ühe suurema kaubanduspartneri liitumine WTOga väga oluline, sest see suurendaks ka kahepoolsete majandussuhete läbipaistvust ja etteaimatavust.

Digitaalsel ajastul vajab kogu Euroopa lennukat, ent ühtlasi realistlikku tulevikuvisiooni. Seda kätkeb ”Euroopa 2020” strateegia, mis keskendub innovatsioonil põhinevale kasvule, täistööhõivele, konkurentsivõime tõstmisele ja kestvale arengule. Tegutseme ka siseturu tõhustamise nimel. Seejuures on oluline kujundada uuenduslik ja hästi töötav digitaalne siseturg, kus oleks võimalikult vähe erisusi.

Mul on heameel, et Eesti välisministrina esindan üht Euroopa Liidu laienemismeelsemat liikmesriiki. Eestis mõistetakse sellise perspektiivi vajalikkust ja asendamatust, mis kokkuvõttes on innustuseks eelkõige Euroliitu pürgivatele riikidele endile.

Eesti on valmis oma liitumiskogemusi jagama kõikidele kandidaatriikidele, ent eriline heameel on toetada riiki, kes augustis 20 aastat tagasi tunnustas esimesena Eesti taastatud iseseisvust, s.o Islandit. Ootame sisuliste ühinemisläbirääkimiste sujuvat käivitumist Islandiga pärast sõelumisprotsessi lõpetamist sel aastal.

Loodetavasti määratakse peatselt kindlaks Horvaatia liitumiskuupäev ja kaovad takistused läbirääkimiste alustamisel Makedooniaga. Usume, et edasiminek Lääne-Balkani riikide lõimumisel, sealhulgas Montenegrole kandidaatriigi staatuse andmine ja Serbia liitumistaotluse menetlemine, innustab ka teisi Lääne-Balkani riike reformikursil püsima ja lõimumist kiirendama. Edendada tuleb ühinemisläbirääkimisi ka Türgi kui Euroopa Liidu olulise partneriga.

Austatud parlament!

Eesti julgeolek on 21. sajandi hakul kindlamini tagatud kui kunagi varem. Alust selliseks väiteks ei anna mitte ainult NATO liikmeks olemine, vaid eelkõige sarnaseid väärtusi ja põhimõtteid jagavate riikide koostöö, kus Eesti hääl pole mitte üks paljudest, vaid liitlaste häälte summa.

Meie peamine siht lähiaastatel on NATO uue strateegilise kontseptsiooni elluviimine, NATO kaitsepoliitika tugevdamine õppuste ja nähtava heidutuse kaudu ning julgeolekuvastutuse üleandmise kindlustamine Afganistanis. Viimane teema oli arutlusel ka ISAF-panustajariikide välisministrite kohtumisel Tallinnas.

Eesti osales möödunud aastal esmakordselt NATO tulevikku kujundava strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisel, milles sätestatakse alliansi strateegilised eesmärgid kümne aasta perspektiivis. Kõik Eesti jaoks olulised seisukohad on Lissaboni tippkohtumisel vastu võetud dokumendis selgelt esil: eelkõige, mis puudutab uute ja konventsionaalsete ohtude tasakaalu, tugevat atlandiülest sidet ja kollektiivkaitset.

Pidevalt muutuv julgeolekukeskkond esitab meile aga uusi ja globaalseid väljakutseid, millega toime tulemiseks peame valmis olema. Afganistanis tegutsedes panustame võitlusesse terrorismi vastu ja tõstame ka oma tsiviil- ja arengukoostööalast võimet, energiajulgeoleku kindlustamist edendame Euroopa Liidu ja NATO raames ning regionaalses koostöös. Rahvusvaheliselt oleme tõestanud oma pädevust küberjulgeoleku vallas ning teadvustanud seda ohtu maailmas eri organisatsioonides ja tasanditel.

NATO uuest strateegilisest kontseptsioonist lähtuvalt on langetatud otsus eelolevaks suveks välja töötada alliansi küberkaitsepoliitika, mille juures Eesti aktiivselt osaleb. Tallinnas töötab juba enam kui kaks aastat NATO küberkaitse oivakeskus, mis igal tegevusaastal saab juurde uusi osalisi. Mullu sai keskuse täisliikmeks Türgi, ning Ungari Poola ja USA on teatanud oma peatsest liitumisest.

Küberjulgeoleku suurendamisel on tähtis roll NATO ja Euroopa Liidu koostöö tõhustamisel, ja nii on see paljudes teisteski välispoliitilistes küsimustes. Eesti peab eriti oluliseks kahe organisatsiooni teineteist täiendavat – mitte dubleerivat – rolli kriisiohje osas.

Eesti on kindel NATO laienemise toetaja. Abistame alliansi liikmeks pürgivaid riike vajalike standardite ja nõuete ülevõtmisel. Tundsime heameelt Bosniale ja Hertsegoviinale Tallinnas antud liikmesuse tegevuskava üle ja loodame, et riik on peatselt võimeline tegevuskava käivitamise tingimusi reaalselt täitma. Toetame Makedoonia liitumist, eeldusel et laheneb vaidlus riigi nime küsimuses, ja Gruusiale MAPi andmist. Allianss võidaks kindlasti ka laienemisest Põhja-Euroopas.
Euroopa julgeolekuruumis on endiselt kõige suurem oht juba paar aastakümmet lahendamata püsinud konfliktid. Mägi-Karabahhias toetame OSCE vahendustegevust ja Transnistria konflikti lahtisõlmimiseks 5+2 läbirääkimisi, mille õnnestumise juures on suur roll Venemaal, kelle jaoks see on üks võimalus oma retoorilist suhtumise muutust Euroopasse ka tegudes kinnitada.
Gruusia konflikti lahendamise alus on ühene — see on lähtumine rahvusvahelise õiguse normidest, mis käsitlevad riikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Rahumeelse lahenduse eelduseks on relvarahu lepingute täitmine ja Genfi kõneluste jätkamine. Humanitaarolukorra parandamiseks on vajalik ÜRO ja OSCE missioonide tegevuse taastamine okupeeritud aladel ning juurdepääsu laiendamine, sealhulgas Euroopa Liidu missiooni (EUMM) humanitaartöötajatele.

Aasta algul mitmetes Araabia (Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida) riikides puhkenud rahutuste ja protestide laine on märk sügavast sotsiaalsest käärimisest, mida ei saa väega maha suruda. Rahumeelne lahendus on võimalik vaid avatud dialoogi ja inimeste põhiõiguste, sealhulgas sõnavabaduse austamise ja kaitsmise teel. Euroopa Liidu liikmena innustab Eesti Egiptust demokraatlikele reformidele, mis toimuksid õigusriigi põhimõtteid järgides ning sillutaksid teed vabadele ja õiglastele presidendivalimistele.

Auväärt Riigikogu!

Eesti jätkab Afganistani-missiooni panustamist põhimõttel, et koos liitlastega otsustasime missiooni alustada ja koos tuleb otsustada ka lõpetamine. Seetõttu hoiame oma osalust ilma piiranguteta neis raamides, mida Riigikogu mandaat ette näeb, s.o kuni 170 kaitseväelast – kuniks see on afgaanide jaoks vajalik ja oodatud. Eesti kontingent teenib Lõuna-Afganistanis asuvas Helmandi provintsis, kus on pikka aega toiminud hea koostöö Briti sõjaväelastega. Julgeolekuolukord Helmandis on keeruline ja vastutust julgeoleku tagamise eest pole seal lähiajal afgaanidele üle anda võimalik.

Eesti on kandnud Afganistanis väga valusaid inimkaotusi. Kurbusega ja austusega mälestame Afganistanis hukkunud Eesti kaitseväelasi. Kogu ühiskond peab olema toeks vigastatud kaitseväelastele. Aga peame ka meeles pidama, et nende kaotuste hinnaga on suurenenud meie inimeste julgeolek, sest säästetud on inimelusid mujal. Alates rahvusvahelise missiooni tegevuse algusest Afganistanis on terrorirünnakute arv vähenenud.

Meie kaitseväelased on Afganistanis selleks, et kogu maailm oleks turvalisem ja terrorirünnakuid, mis potentsiaalselt ohustavad ka Eesti inimesi, oleks vähem. Afganistan on ka riik, kuhu Eesti on suunanud enim tsiviil- ja arengukoostöö alast võimekust ning meie senine kogemus on julgustanud panust suurendama. Mullu kahekordistasime oma politseinike arvu Euroopa Liidu politseimissioonis EUPOL ja lähetasime neli tsiviilpolitseinikku NATO väljaõppemissiooni koosseisu, kelle ülesanne on algpolitseiõppe läbiviimine. Lisaks praegu Afganistanis töötavatele sõjaväearstidele on kavas viieliikmelise kirurgide meeskonna lähetamine Helmandi provintsi alates aprillist.

Just Afganistanis tegutsedes oleme kõige enam kokku puutunud sõjalise ja tsiviilpanuse sidustamise praktilise poolega. Tänu sellele väärtuslikule kogemusele on Eestist saanud ka rahvusvahelises arengukoostöös hinnatud partner. Meie rohked arengukoostöö projektid Afganistanis on peamiselt suunatud tervishoiu, hariduse, hea valitsemistava ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Jätkame esmaabikoolituse andmist, mille käigus oleme kahe aasta jooksul välja õpetanud enam kui 1000 Helmandi provintsi naist ja varustanud peresid esmaabipakkidega. Sealsamas jätkub ka tervishoiutöötajate täiendkoolituste projekt ning Eesti tervishoiueksperdi tegevus.

Jaanuaris Afganistanis visiidil olles külastasin Tallinna Pae gümnaasiumi sõpruskooli Kabulis ja veendusin, kui suur on afgaani noorte õpitahe ja lootus tuleviku suhtes. Meie saame nende unistuste täitumisele kaasa aidata. Kabulis keskendubki meie arengukoostöö peamiselt haridusvaldkonnale: tänavu oleme võtnud sihiks Kabuli Ülikooli Afganistani keskuse infosüsteemiga varustamise, toetame ka keskuse ehitust ning Rahvusarhiivi infomaterjalide säilitamisel ja uute raamatute väljaandmisel.

Ronald Reagan, kelle sünnist 6. veebruaril möödus 100 aastat, on öelnud: „Sõjaline tugevus on küll rahu eeldus, kuid peab olema selge, et see jõud säilitatakse lootuses, et seda pole kunagi vaja kasutada. Sest otsustavaks ja määravaks on mitte pommid ega raketid, vaid tahte ja ideede proovilepanek, vaimne otsusekindlus ning ühised väärtused, tõekspidamised ja ideaalid, millele oleme pühendunud.“

See on side, mis liidab maid ja rahvaid. Ka Eestit ja Ameerika Ühendriike. Eesti hindab kõrgelt kahepoolset julgeolekukoostööd USAga, sealhulgas ühiseid sõjaväeõppusi ning koostegutsemist NATO-liitlastena Afganistanis ja küberjulgeoleku suurendamisel. Samas on rõõmustav uute koostöövaldkondade lisandumine, nagu Euroopa Liidu idapartnerite toetamine, energiajulgeolek ja arengukoostöö.

USA ja Eesti lähedane liitlassuhe sai veel kord kinnitust minu jaanuaris toimunud Washingtoni-visiidil, mille käigus riigisekretär Hillary Clinton väljendas heameelt, et Ameerika Ühendriikidel on Eesti näol usaldusväärne, loominguline ja lähedane liitlane. Clintoni sõnul on Eestist vaid 20 aasta jooksul saanud üks maailma suurimaid edumudeleid – e-valimiste, küberuuenduste, heade valitsemistavade, õigusriigi põhimõtete austamise ja vastutustundliku rahanduspoliitikaga.

Head kuulajad!

Eesti on arengukoostööga tegelenud juba 12 aastat ja tänaseks on meist kujunenud arvestatav ja usaldusväärne doonorriik. 2015. aastaks kavatseme suurendada arenguabi vähemalt 0,17%-ni RKPst.

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava aastateks 2011-2015 seab senisest ambitsioonikamad eesmärgid nii sihtriikide kui ka tegevusvaldkondade suhtes. Kuid ka sel perioodil jääb Eesti arengukoostöö peamiseks sisuks Afganistani jaluleaitamine ja meie reformikogemuse edasiandmine, mille vastu on suurim huvi ja vajadus just idapartnerlusriikides.

Ka humanitaarabi vallas on Eesti järk-järgult suurendanud oma abi suurust ja laiendanud geograafiat ning hädaolukordadele reageerimise ja abistamise võimet. Eesti päästemeeskonna liikmed viibisid mullu esmakordselt kogu aasta vältel missioonidel – jaanuarist septembrini Haitil ning oktoobrist detsembrini Pakistanis. Eesti päästjate missioon üleujutuste tagajärgede käes vaevlevas Pakistanis kestab veel praegugi.

Alates 2004. aastast oleme toetanud humanitaarolukorra parandamist Sudaanis. Seoses Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumiga, mida Euroopa Liidu vaatlusmissiooni raames jälgisid ka Eesti vaatlejad, peame olema valmis nii uue riigi tunnustamiseks kui ka abi suurendamiseks. Oluline on vältida nurjunud riigi teket, mistõttu on vajalik Euroopa Liidu toetus ja koostöö teiste rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonidega, eelkõige ÜRO ja Aafrika Liiduga.

Peame enesestmõistetavaks abistada meie lähiriike. 2010. aastal abistasime Poolat ja Moldovat üleujutuste tagajärgede likvideerimisel ning Venemaad metsatulekahjude kustutamisel.

Oleme tegutsenud operatiivselt ja nähtavalt nii Eesti eksperte lähetades kui ka rahvusvahelisi humanitaarorganisatsioone toetades. Seetõttu on meie eksperte üha enam kutsutud ÜRO ja Euroopa Liidu hindamismissioonidesse. Kuulume ka rahvusvahelisse humanitaarpartnerluse võrgustikku, mille eesmärk on eelkõige ÜRO võimekuse toetamine katastroofidele reageerimisel.

Arengu- ja humanitaarabi kõrval hõlmavad Eesti pikaajalised prioriteedid ÜROs ka naiste õiguste ja olukorra edendamist. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon tänas paar nädalat tagasi toimunud kohtumisel Eestit aktiivse tegevuse eest ÜROs, sealhulgas määrava tähtsusega panuse eest organisatsiooni ühe viimaste aastate olulisema reformi – arenguabisüsteemi tõhustamise – läbiviimisel. Olles läbirääkimiste kaashõlbustajaks aitasime teostada aastaid vaid paberil olnud idee ning koondada naiste ja tüdrukute olukorra parandamisele keskendunud ÜRO allüksused üheks tugevaks agentuuriks – UN Women. Eesti jaoks on oluline jätkata tööd, et agentuur suudaks täita talle pandud lootused.

Seoses liikmeksolekuga ÜRO ühes põhiorganis, Majandus- ja Sotsiaalnõukogus, kuulub Eesti sel aastal ka ÜRO naiste staatuse komisjoni. Tänavu oleme ka UNICEFi ja ÜRO arenguprogrammi nõukogu liikmed ja jätkame kampaaniat, et saavutada ÜRO inimõiguste nõukogu liikme koht 2012. aastal. Liikmesus selles ÜRO keskseimas inimõiguste organis annab võimaluse veelgi vahetumalt toetada eesmärke, mille nimel oleme seni töötanud, eeskätt võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste, väljendusvabaduse ja demokraatia edendamine. Kuid meie inimõigusalane tegevus on märksa laiem – see hõlmab ÜRO kõrval Euroopa Nõukogu, OSCEd ja Euroopa Liidu inimõiguspoliitikat.

Meie panus rahu ja julgeoleku tagamisse maailmas on samm-sammult kasvanud. Mullu valmis Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni „1325: Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamiseks. Tegevuskava aluseks on mõistmine, et naisi kaasamata saab konfliktide puhul kõne alla tulla vaid poolik lahendus.

See lähtepunkt sai kinnitust mullu Tallinnas aset leidnud kõrgetasemelisel rahvusvahelisel konverentsil, kus olid arutluse all resolutsiooni 1325 rakendamise väljakutsed ja võimalused Afganistani näitel. Eesti ja Norra initsiatiivil kiideti möödunud aastal heaks resolutsiooni senisest süsteemsem rakendamine NATO tegevuses.

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Eesti kodanike kaitse välismaal ja konsulaarabi andmine on jätkuvalt üks välisministeeriumi tähtsamaid töövaldkondi.

Vajadus Euroopa Liidu riikide sidusa konsulaarkoostöö järele ilmnes väga selgelt seoses mullukevadise Islandi vulkaanipurskest tingitud lennukaosega, aga ka jaanuari lõpus Egiptuses puhkenud rahutustega, kus tegime Eesti kodanike kojutoimetamiseks koostööd Soome konsulaarteenistusega. Tuhakriisi ajal pakkusid meie välisesindused kodanikele erinevaid transpordivõimalusi ning välisministeerium koordineeris Facebooki ja Twitteri kaasabil kodanike ja liiklusvahendite liikumist. Ligi 1700 tuhalõksu jäänud inimese tagasipöördumise korraldamiseks ja rahaliste probleemide lahendamiseks saatsime Türgi ja Egiptuse kuurortidesse appi konsulid. Eesti turistide turvalise kojujõudmise huvides saatsime Sharm el-Sheiki ja Hurghadasse konsulaarabidiplomaadid ka möödunud nädalal.

Konsulaarjuhtumite lahendamisel neis paigus, kus Eestil välisesindused puuduvad, on Eesti huvide edendamisel laiemalt oluliseks toeks meie aukonsulid. Aasta alguse seisuga oli Eestil 139 aukonsulit 62 riigis. Möödunud aastal sai esmakordse patendi 17 aukonsulit.

Kasvavatele Eesti kogukondadele lähemale mineku huvides on kavas kevadel avada Eesti konsulaat Sydneys, mis teenindaks nii Austraalias kui ka Uus-Meremaal asuvaid Eesti kodanikke.

Selleks, et hõlbustada Eesti külastamist, oleme appi võtnud viisaesinduslepingud. See tähendab, et Schengeni viisat Eestisse sõitmiseks on võimalik hankida teiste Schengeni tsooni riikide esinduste kaudu, kellega Eesti on sõlminud asjakohase lepingu. Tänaseks oleme sõlminud lepingud 14 Schengeni riigiga, kes esindavad meid 85 riigis maailma eri paigus. Eesti ise esindab erinevates linnades Hollandit, Lätit, Poolat, Sloveeniat, Soomet ja Taanit. Samal ajal töötame selle nimel, et avardada Eesti kodanike viisavaba reisimise võimalusi.

2010. aastal väljastasid kõige enam Eesti viisasid meie kolm Venemaal asuvat esindust, kokku üle 70 000. See kinnitab tõsiasja, et Eestimaa on Vene turistide hulgas aasta-aastalt üha populaarsem sihtkoht. 2010. aastal kasvas Vene turistide arv võrreldes tunamullusega koguni enam kui 50%.

Aeg-ajalt tuleb teateid, et ühe või teise riigi valitsuse liige on avaldanud toetust Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise viisavabaduse kehtestamisele. Pikas perspektiivis on viisavabaduse sõlmimine õigusriigi põhimõtteid austava Venemaaga loomulik areng, kuid nii nagu kõikide teiste riikide, nii ka Venemaa puhul on eeltingimusteks demokraatlike põhimõtete ja mõistagi ka konkreetsete tehniliste tingimuste täitmine. See on nii Eesti kui ka Euroopa Komisjoni seisukoht, mida on väljendanud ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso. Esmalt on vajalik piiriületusprobleemide lahendamine Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Välisministrina olen seda teemat Euroopa Liidu kohtumistel pidevalt üleval hoidnud.

Hea Riigikogu!

Elame sündmusterohkel aastal. Augustis tähistame omariikluse taastamise aastapäeva muuhulgas Islandi päevaga ja vähem kui kahe nädala pärast leiab Peterburis aset Eesti kultuuriloos väljapaistvat rolli täitnud Jaani kiriku pidulik taasavamine.

Mullu tähistati ülemaailmselt helilooja Arvo Pärdi 75. sünnipäeva. Tema muusikaline suurteos „Aadama itk“, mis läinud suvel Euroopa kultuuripealinnaks olnud Istanbulis esiettekandele tuli, lõi selles iidses linnas võimsa atmosfääri. Tänavu kannab meie pealinn kogu Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Meie mitmetahulise rahvusvahelise edu taustal tuleb tunnustada neid, kes 20 aastat tagasi võitlesid Eesti Vabariigi taastamise eest meie riigi õigusliku järjepidevuse alusel. Restitutsiooniline tee oli võimalik seetõttu, et enamik maailma riikidest ei tunnustanud Eesti okupeerimist ega ebaseaduslikku anneksiooni. Tänu sellele tähistame alanud aastal 20 aasta möödumist mitte diplomaatiliste suhete sisseseadmisest, vaid taastamisest, paljude maailma riikidega. See avas meile ka tee saamaks vaid 20 aastaga kõige integreerunumaks riigiks Põhja-Euroopas.

Eesti Vabariigil oli säilinud üks väga suur väärtus — töötav diplomaatiline esindus New Yorgi peakonsulaadi näol, mida juhtis meie diplomaatia suurmees Ernst Jaakson, Eesti Vabariigi seadusliku järjepidevuse sümbol. President Ilves on öelnud: „Kui Ernst Jaakson valinuks kergema tee, oleks Eesti taastamine olnud märksa raskem. Kui igaüks meist oleks natukene rohkem nagu Ernst Jaakson, on Eesti iseseisvus igavene.“

Selle ajatu üleskutsega panen tänasele ettekandele punkti ja tänan tegevust lõpetavat Riigikogu koosseisu hea koostöö eest!

Allikas: DELFI



„Välismääraja“ 6. veebruaril: Müncheni rahvusvahelisel julgeoleku konverentsil tõdeti, et küberjulgeolekust on liiga palju räägitud, nüüd tuleb konkreetselt edasi liikuda

Eilses „Välismäärajas“ arutleti 4.-6. veebruaril toimunud Müncheni julgeolekukonverentsil käsitletud teemade üle.

kadriliik5Eilses „Välismäärajas“ arutleti 4.-6. veebruaril toimunud Müncheni julgeolekukonverentsil käsitletud teemade üle.

Saates andis rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil arutletud teemadest ülevaate Eesti diplomaat Eerik Marmei, kes ka ise konverentsil osales. „Kolme päeva jooksul oli palju teemasid, millest räägiti, nende seas trans-atlantiline tulevik, regionaalsed väljakutsed, küberjulgeolek ja ülemaailmane finantskriis. Esile võiks tõsta kolm põhilist, mille ümber olid kõik paneelid keskendunud: finantskriisi mõjud julgeolekule, küberjulgeolek ja Põhja-Aafrikas toimuv,“ andis ülevaate Marmei.

Küberjulgeoleku tuleviku üle arutledes rõhutati konverentsil, et kollektiivne kaitse on vajalik, samuti ka rahvusvaheline lepingute süsteem, mis oleks siduv. Kõik leidsid, et liiga palju on räägitud sellel teemal, nüüd tuleb konkreetselt edasi liikuda. President Toomas Hendrik Ilves nentis, et „küberrünnakute lepinguline baas on päris korralik, küsimus on selles, kes sellega liitunud on. Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud konventsioon, mille kõige olulisem osa on see, et riigid on kohustatud kurjategijaid välja andma, on ratifitseeritud enamuse Euroopa Nõukogusse kuuluvate riikide poolt, ühtlasi ka USA poolt. Probleem on pigem selles, et Venemaa ei ole sellega liitunud. A priori on küberkuritegevus piiriülene, sest oma riigi sees ei ole väga tark tegutseda juba kehtiva seadusandluse tõttu. Konventsiooni olulisus on selles, et see võimaldab küberrünnakutes osalenud inimesi toimetada sinna riiki, kus nad on oma kahju tekitanud.“

President Ilvese juhitud paneelis keskenduti rohkem tavarelvastusleppele. Eesti jaoks on oluline, et adapteeritud tavarelvastuslepe saab ratifitseeritud ning Eesti saab alustada liitumisläbirääkimisi.

Konverentsi läbivaks teemaks oli ka Põhja-Aafrika sündmused. Tõdeti, et status quo regioonis ja konkreetselt Egiptuses ei saa jätkuda. Keegi ei oska öelda, kas praegustele sündmustele võivad järgneda ka mingid kaootilisemad lahendused. Tõdetakse, et valimised iseenesest ei ole ainuke lahendus, olulised on ka riigivalitsemise tavad ja inimõigused (inimõigused on nagu punane joon, millest peab lähtuma). Selge on ka see, et lääs ei saa minna lihtsalt õpetama ja hoolikalt peab valima, mida praeguses olukorras teha.

„Finantskriisi taustal on alanud NATO liikmesriikide vahel diskussioon, kuidas jagada vastutust. Inimesed on aru saanud, et meeletu dubleerimine ei vii kuhugi. Prantslased ja britid peavad juba kõnelusi sel teemal. Ka Eesti, Läti ja Leedu alustasid ühiste hangetega juba mitu aastat tagasi, hetkel aga ei ole lihtsalt raha midagi osta. Majanduskriis on sundinud meid kaitsevaldkonades tegema suuremat koostööd,“ rääkis president Ilves.

Müncheni julgeolekukonverents on 47. korda toimuv rahvusvahelise julgeoleku konverents, mille ülesandeks on arutada julgeolekualaseid väljakutseid. Osalejaid on 70 riigist ja organisatsioonist.

Saadet juhtis Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Stuudios olid külalistena Euroopa Komisjoni ametnik/ajakirjanik Erkki Bahovski ning telefoniliinil Eesti diplomaat Eerik Marmei ja vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00. Välimääraja kordust saab kuulata ka Kuku raadio kodulehelt.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Ilves: Venemaa pole küberkaitse lepingutega ühinenud

IlvesMüncheni julgeolekukonverentsil osalenud president Toomas Hendrik Ilves rõhutas, et küberjulgeolekualane lepinguline baas on päris korralik, küsimus on selles, kes on sellega liitunud – Venemaa näiteks pole.

«Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud konventsiooni, mille järgi riigid kohustavad kurjategijaid välja andma, on ratifitseerinud suur osa Euroopa Nõukogu liikmeid, aga ka USA,» rääkis Ilves Kuku raadio saatele «Välismääraja» antud telefoniintervjuus.

«Sellega soovivad liituda näiteks Filipiinid ja mitu Ladina-Ameerika riiki, aga Euroopa Nõukogu liige Venemaa pole liitunud sellega,» rõhutas president.

«Küberkuritegevus on piiriülene, suur osa küberkuritegevust või küberrünnakuid toimub väljaspool su enda riigi piiri kus vastav seadusandlus kehtib. Konventsioon võimaldaks neis osalenud isikuid toimetada riikidesse, kus nad oma kahju on tekitanud,» selgitas Ilves.

«Üks sõber Ühendkuningriigist rääkis, et ainus valdkond, kus kavatsetakse veelgi enam kulutada, on küberkaitse. Kui muudes valdkondades kaitsekulusid vähendatakse, siis küberjulgeoleku vallas kaitsekulud suurenevad oluliselt,» rääkis president Ilves.

Allikas: Postimees



Kaitsevägi korraldab Tallinnas NATO väljaõppekonverentsi

Kaitsevägi ja NATO arendusväejuhatus korraldavad 7.-11. veebruarini Tallinnas NATO väljaõppe sünkroniseerimiskonverentsi, millest võtab osa ligi 200 kaitseväelast liitlas- ja partnerriikide sõjaväeakadeemiatest, väljaõppekeskustest ja rahvusvahelistest staapidest.

Kaitsevägi ja NATO arendusväejuhatus korraldavad 7.-11. veebruarini Tallinnas NATO väljaõppe sünkroniseerimiskonverentsi, millest võtab osa ligi 200 kaitseväelast liitlas- ja partnerriikide sõjaväeakadeemiatest, väljaõppekeskustest ja rahvusvahelistest staapidest.

iie päeva jooksul arutavad liitlaste koolitusasjatundjad NATO ja partnerriikide väljaõppe ühtlustamise ja arendamise võimalusi nii üksuste kui üksikvõitlejate tasandil, vahendas kaitseväe pastaabi pressiesindaja.

Eraldi alakonverents on pühendatud Afganistani operatsioonil osalevate üksuste ettevalmistusele, samuti käsitletakse järgmise viie aasta suuremaid NATO õppuseid ning riikide õppeasutuste ja väljaõppekeskuste vahelise võrgustiku arendamist.

Tallinnas korraldatav sünkroniseerimiskonverents hõlmab esmakordselt varasemate aastate nelja konverentsi, mis käsitlesid eraldi individuaalse, üksuste, õppuste ja operatsioonide väljaõppeteemasid.

Eestist osalevad konverentsil Balti Kaitsekolledži, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, kaitseväe peastaabi ja maaväe esindajad ning NATO arendusväejuhatuses väljaõppe alal teeniv Eesti ohvitser.

Allikas: PostimeesKaitsevägi



Ilves osaleb Müncheni julgeoleku- ja välispoliitika konverentsil

President Toomas Hendrik Ilves lendab homme hommikul Saksamaale, kus Münchenis toimub iga-aastane Euroopa üks mõjukamaid julgeoleku- ja välispoliitika konverents Wehrkunde.

PresidentPresident Toomas Hendrik Ilves lendab homme hommikul Saksamaale, kus Münchenis toimub iga-aastane Euroopa üks mõjukamaid julgeoleku- ja välispoliitika konverents Wehrkunde.

Eesti riigipea kõneleb homme mitmekümnele noorema põlve arvamusliidrile – kõrgetele riigiametnikele, tunnustatud ekspertidele ja analüütikutele – Ameerika Ühendriikidest Kasahstanini 21. sajandi uutest ohtudest, keskenduses paljuski küberkaitse temaatikale ja sellealase rahvusvahelise koostöö hädavajalikkusele, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja.

Laupäeval juhib president Ilves relvastuskontrollile pühendatud diskussiooni, milles osalevad Türgi välisminister Ahmet Davutoglu, Ameerika Ühendriikide presidendi rahvusliku julgeoleku nõunik Thomas Donilon, Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov ja Saksamaa endine välisminister Frank-Walter Steinmeier.

47. korda Münchenis toimuval julgeoleku- ja välispoliitika konverentsil Wehrkunde osalevad ka näiteks Saksamaa kantsler Angela Merkel, ÜRO peasekretär Ban Ki-moon,
Euroopa Nõukogu president Herman van Rompuy ja ühenduse välispoliitika juht Catherine Ashton, NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, Briti peaminister David
Cameron, Afganistani president Hamid Karzai, Gruusia riigijuht Mihheil Saakašvili ja Leedu riigipea Dalia Grybauskaite, Ameerika Ühendriikide riigisekretär Hillary
Clinton, Prantsusmaa välisminister Michéle Alliot-Marie, Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Konverentsil arutletakse ka finantskriisi mõjust üldisele julgeolekule ja turvalisusele, küberjulgeolekust, arengutest Araabia maailmas ja Afganistani tulevikust.

Tagasi Eestisse jõuab riigipea pühapäeval, 6. veebruaril.

Allikas: Postimees



Tippkirurg: Eesti arstid tegutsevad Afganistanis teistega võrdselt

Afganistanis teeninud ja Eesti Punase Risti III klassi ordeni saav tippkirurg Tiit Meren rääkis ETV saates «Kahekõne», et Eesti arstide tee Afganistani sõjakoldesse on olnud küll raske, kuid tänasel päeval suhtutakse neisse kui võrdsetesse.

TiitAfganistanis teeninud ja Eesti Punase Risti III klassi ordeni saav tippkirurg Tiit Meren rääkis ETV saates «Kahekõne», et Eesti arstide tee Afganistani sõjakoldesse on olnud küll raske, kuid tänasel päeval suhtutakse neisse kui võrdsetesse.

Meren rääkis, et Eesti arstid ei saagi osata kõiki sõjaolukorras kasutatavaid nippe ja trikke, sest ettevalmistusena ei olnud sellised väljaõppeolukordi, nagu sõjakoldes tegelikult näha saab. «Britid on aga head džentelmenid olnud ja lasid mind ka kirurgilise piruka juurde.»

«Me oleme seda kogemust koguaeg koju toonud, aga ega me ka täna ei saa rinna peale koputada ja öelda, et me oleme Eestis kõvad kirurgid,» sõnas Meren. «Aga me oleme tohutult paremas seisus kui 2008. aastal.»

«Me käitusime viisil «laske sant sauna» ja kui sant sai sauna tahtsime kohe ka lavale saada,» rääkis Meren. «Brittidega oli kokkuleppe, et võin olla vaatleja staatuses, aga kuna kirurgid on üks läbematumaid seltskondi maailmas, siis ütlesid britid, et kuule meil su abi vaja,» meenutas Meren.

«Seal tekkis küsimus, et kas Eesti kirurg ikka on nii pädev ja ohutu juhtumitega tegelema, aga koostegevuses sain tööd nendega täismahus ja lõpuks ka ise teha,» sõnas Meren.

«Kui ära tulin, siis viimasel õhtul tekkis küsimus, et kas oli ikka seaduslik litsentseerimata kirurg haigete kallale lasta,» ütles Meren ning lisas, et niimoodi pääsesidki eestlased leililavale.

«Sel kevadel läheb Eesti kirurgiameeskond tervikuna Afganistani, kes on brittide poolt ka litsentseeritud. Meil oli kaks võimalust – kas vaadata näpp suus kõrvalt või trügida sündmuses keskele. Nüüd me oleme Afganistanis võrdsena tegutsemas,» oli Meren rõõmus.

«See on treening ja kus muidu kui sellistes olukordades kõige paremini karastutakse ja õpitakse. See, mida britid ja ameeriklased sõjaväljalt filmi ja pildi kujul õppematerjalina kaasa toovad, on justnimelt need ägedad kogemused ja nii neid järgmiseid minejaid ette valmistatakse,» selgitas Meren.

Mereni sõnul peab sõja- või katastroofiolukorras tegutseval arstil olema hea ettevalmistus, et ta ei põeks enne seda. «Ma olen mõelnud koguaeg, et kui ükspuha mis tsiviil- või sõjameditsiini olukorras, kui sinu juurde tuuakse vigastatud, et andku taevas, et ma oleks ennast nii palju ette valmistanud, et ma läheks hooga asja kallale.»

«Loomulikult on 1000 momenti, mida sa ei oska teha, aga vähemalt põhilistes momentides pead sa orienteeruma,» rõhutas Meren.

Allikas: Postimees



Wolfgang Ischinger: Post-tuuma ja laiapõhjalise Euro-Atlandi julgeoleku ühiskonna suunas

imagesTavapärase või tuumasõja oht Euroopas on kahanenud nullilähedaseks. Sellest hoolimata oleme mööda lasknud mitmeid võimalusi viimastel aastatel. Kahe fundamentaalse projektiga ei ole kaasa mindud sellises ulatuses nagu oleks Euroopa julgeolekuks vajalik. Esimene on terve Euroopa ühendamine nii, – nagu Richard von Weizsäcker 1990. aastal sõnastas- et Venemaa lääne piir ei ole enam Euroopa idapiir. Teine on tuuma taristu vähendamine ja täielik elimineerimine Euroopas – Külma sõja jäänuk, milleks täna ei ole põhjendust enam. Euroopa taktikalised tuumarelvad, millel puudub tööülesanne ning on tihti puudulik järelevalve, kipuvad olema terroristidele atraktiivsed sihtmärgid. Seetõttu peaks Euro-Atlandi kogukond, kuhu kuuluvad USA, Venemaa ja Euroopa, olema post-tuuma ühiskond.
Post-tuuma ühiskond ei tähenda ilmtingimata, et tuumarelvad kaovad täielikult, sest sinna on veel pikk tee minna. Pigem tähendab post-tuuma seda, et Euro-Atlandi piirkonnas on rahvastevahelised suhted demilitariseeritud ja denukleariseeritud sellisel viisil, et tõuseb pinnale ühiskond, milles hirm on asendatud usalduse ja ühise arusaamisega. Ainult sellisel viisil saame ühiselt edendada Euroopa julgeoleku kogukonda.
Viimasel kümnendil, mis just lõppes, kaitsesime me režiimi, mis on muutunud disfunktsionaalseks, kuna see püüdis hakkama saada ilma Venemaad kaasamata. Kuid progress, mis on viimastel kuudel saavutatud, eriti NATO Lissaboni tippkohtumisel, pakub uusi võimalusi eelseisval teel. Lähitulevikus peab Venemaast ilmtingimata saama „strateegiline partner,“ millele on viidatud NATO strateegilises kontseptsioonis.
Iga progress, mis on saavutatud ühist raketitõrjesüsteemi puudutatult, ei paranda ainult meie ühist julgeoleku positsiooni ja sisuliselt suhteid Venemaa ja NATO vahel, vaid loob ka võimalusi ühisteks abinõudeks teistes desarmeermise küsimustes.
Tuuma status quo riskid on hästi teada: on olemas kurb, kuid realistlik võimalus, et võib järgneda tuumakatastroof, kas läbi õnnetuse – tõenäosus suureneb pidevalt tuuma leviku suurenemise tõttu – või läbi tahtliku kasutuse rahvuste ja terrorirühmituste poolt. Me vajame post-tuuma ja laiapõhjalist Euro-Atlandi kogukonda, et efektiivselt riske ennetada. Euroopa täielik ühinemine ja tee „globaalse nullini“ on sama mündi kaks poolt.
Loe pikemalt: Montly Mind


Saksa parlament otsustas 2014. aastaks tõmmata Afganistanist väed tagasi

t1larg.german.troops.gettySaksa parlament otsustas 2014. aastaks tõmmata Afganistanist väed tagasi.
„Esmakordselt hõlmab volitus, mis lubab Saksa vägede kasutust Afganistanis, ajaraami vägede tagasitõmbumiseks,“ ütles Guido Westerwelle, välisminister.
„Volitus sisaldab 12-kuulist praeguse sõjalise missiooni pikendust Afganistanis,“ väitis Saksa Bundestag või parlamendi uudistebüroo.
„See on valitsuse töö kinnitus, et me mitte lihtsalt ei pikenda volitust, vaid ütleme, et see ei tohiks olla lõputu,“ ütles Westerwelle.
„Ajaraamistik väljatoomiseks on rahvusvaheliselt koordineeritud ja arendatud,“ väitis välisminister.

Allikas: CNN World



Uus riik astub Aafrika kaardile juba 9. juulil

177036Lõuna-Sudaani valijaist toetas riigi iseseisvumist lausa 99,57 protsenti.

Midagi enneolematut selles ei olnud, varem on Aafrikas referendumi jõul iseseisvuse kätte nõudnud Komoorid ja Eritrea. Ja toetusprotsendid on olnud muserdavad – Komooridel toetas iseseisvumist 1974. aastal 94,57 ja Eritreas 1993. aastal 99,83 protsenti elanikest. Sellesse ritta mahub ka Lõuna-Sudaanis 9.–15. jaanuarini iseseisvumise poolt antud 99,57 protsenti häältest. Valijate aktiivsus oli Lõuna-Sudaaniski suur: ligi neljast miljonist nimekirja kantud inimesest käis hääletamas 3,8 miljonit.

ÜRO egiidi all korraldatud hääletuse tulemustes ei ole põhjust kahelda, kuigi valijanimekirjad ilmselt polnud korras ja mõnes piirkonnas kuulutati iseseisvuse poolt hääletanuks isegi enam kui sada protsenti valijaist. Nõutav, enam kui 60-protsendiline toetus on igatahes saavutatud. Kuid Lõuna-Sudaaniga samal ajal hääletas Kesk-Sudaanis olev naftarikas Abyei piirkond, mille otsus Lõuna-Sudaaniga ühineda tekitas seal 33 inimelu nõudnud kokkupõrke.

Valutu lahutus

9. juulil näeme seega Lõuna-Sudaani astumist 54. riigina Aafrika ja 195. riigina maailma kaardile. Islamistlik Sudaani kesk-võim, kes on nähtavasti tüdinenud aastakümneid kestnud sõdimisest kristlike vähemuste vastu riigi lõunaosas, on juba ette teatanud, et tunnustab referendumi otsust. Pealegi, eks ole tal muidki muresid: eile jõudis nn Tuneesia laine juba Khartoumi tänavaile.

Lõuna-Sudaan – üks vaesemaid riike

•• Lõuna-Sudaani territoorium on 619 745 km2, elanikke seitse kuni üheksa miljonit. Suurim rahvusrühm (poolteist miljonit) on dinkad, keda esindab ka president Salva Kiir Mayardit. Uue riigi pealinn on veerand miljoni elanikuga Juba

•• Lõuna-Sudaan on 1983. aastast kestnud ja kaks miljonit elu nõudnud sõja tagajärjel üks enim maha jäänud kohti maailmas: inimestel napib toitu ja joogivett, haridus- ja tervishoiusüsteem on puudulik ja tulevaste majandussidemete osas jääb riik lootma ennekõike kristlike lõuna- ja idanaabri, Uganda ja Etioopia peale.

•• 2005. aasta Naivasha kokkulepped keskvalitsusega, mis tegid sõjale lõpu ja avasid tee Lõu-na-Sudaani iseseisvumisele, on tänini vastu pidanud. Iseseisvusvõitluses hukkus selle liider John Garang.

Allikas: Eesti Päevaleht



NATO tervitas Venemaa rahvasaadikute otsust

459845t41h2a7bNATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tervitas Vene parlamendi otsust kiita heaks tuumarelvastust kärpiv START-lepe.

«Ma tervitan soojalt Venemaa parlamendi otsust ratifitseerida Ühendriikide ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud START-lepe,» lausus alliansi peasekretär uudisteagentuuri AFP vahendusel.

Rasmusseni sõnul tugevdab lepingu ratifitseerimine rahvusvahelist julgeolekut ja stabiilsust ning loob võimalused edasiseks koostööks, mis on läbipaistev.

Ka leidis peasekretär, et see on samm lähemale koostööle alliansi kavandatava raketikilbi osas. Venemaa suhtub aga ettevaatlikult USA koostööpakkumistesse raketikaitse alal, öeldes, et tahab suuremat sõnaõigust raketiohu hindamisel ja vastumeetmete määramisel.

Allikas: Postimees



Välisminister Paet Washingtonis: Euroopa julgeolekut kindlustab Euroopa ja USA koostöö

Paet USAs5372361582_649e7c6d8e_zVälisminister Urmas Paet ütles Washingtonis kohtumisel Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoja väliskomisjoni esinaise Ileana Ros-Lehtineniga, et Euroopa julgeoleku kindlustamisel on vajalik Euroopa ja USA igakülgne ning loomulik koostöö. „Euroopa ja USA koostöö on määrav ka julgeoleku kindlustamisel Afganistanis,“ ütles Paet. „USA nähtavus Euroopas läbiviidavate õppuste ning laevakülastuste näol mängib olulist rolli,“ lisas ta.

Välisminister Paeti sõnul on samuti väga oluline, et Euroopa riigid ei vähendaks kaitsekulutusi. „Eesti püüdleb selle poole, et 2012. aastaks eraldada 2% SKPst kaitsekuludeks,“ ütles Paet.

Väliskomisjoni esinaine Ros-Lehtinen tunnustas Eesti tegevust liitlasena NATOs ning tänas Eestit panuse eest Afganistanis. Samuti on Ros-Lehtineni sõnul muljetavaldav, millise arengu on Eesti pärast taasiseseisvumist läbi teinud. Välisminister Paet kutsus Ros-Lehtineni ja kongressi esindajaid 20. augustil Eestisse tähistama taasiseseisvumise 20. aastapäeva.

Rääkides uute demokraatiate toetamisest Euroopas ja idapartnerlusest kui ühest Eesti välispoliitilisest prioriteedist Euroopa Liidus rõhutas välisminister Paet, et idapartnerluse partnerriikidele tuleb esitada piisavalt nõudmisi, kuid samas neid ka aidata vajalike reformide läbiviimisel. „Meie idapartneritele on kahtlemata oluline Ameerika Ühendriikide toetus ning teiselt poolt on ju idapartnerluse eesmärgid stabiilsuse, demokraatlike väärtuste kinnitumise, majandusarengu ja energiajulgeoleku näol olulised ka USAle,“ sõnas Paet.

Kohtumisel tänas Paet Ameerika Ühendriike toetuse eest Balti riikide energiajulgeolekule ja osalemise eest õhuruumi kaitsel.

Täna jätkub välisminister Urmas Paeti visiit Ameerika Ühendriikides. Toimub kohtumine USA riigisekretär Hillary Clintoniga ning samuti leiab aset paneeldiskussioon Eesti ühinemisest eurotsooniga.

Fotod kohtumisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
533 66159
pressitalitus@mfa.ee

Allikas: Välisministeerium



Ilves: Põhjala lahingugrupp on hea näide Eesti ja Rootsi koostööst

presidentRiigivisiidil Rootsis viibiv president Toomas Hendrik Ilves, Rootsi prints Carl Philip ja kaitseminister Sten Tolgfors külastasid täna Euroopa Liidu Põhjala lahingugruppi, mis on Ilvese hinnangul hea näide Eesti ja Rootsi koostööst kaitsevaldkonnas.

Presidendi kantselei pressiesindaja edastas, et Ilves tunnustas Eesti ja Rootsi head koostööd kaitsevaldkonnas: «Meile on Põhjala lahingugrupi näol tegemist olulise kogemusega, mitte ainult Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tähenduses, vaid ka Põhjala koostöö mõttes.»

Rootsi juhtimise all osalevad lahingugrupis Eesti, Soome, Norra ja Iirimaa.

Euroopa Liidu lahingugruppide kontseptsiooni järgi peavad lahingugrupid – umbes 1500-mehelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused – olema valmis reageerima 15 päeva jooksul, millest viis päeva on poliitilise otsuse tegemiseks ning kümme päeva üksuste operatsioonipiirkonda lähetamiseks.

Konfliktipiirkond võib asuda Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusel ja lahingugrupp peab olema võimeline seal tegutsema kuni neli kuud. Lahingugrupid on mõeldud täitma eelkõige ÜRO palvel humanitaar-, pääste- ja rahuvalveülesandeid ning osalema kriiside ennetamisel ja tõkestamisel.

Eesti panuseks Põhjala lahingugruppi on ka staabikaitserühm, luuremeeskond, staabiohvitserid, sõjaväepolitsei uurija – kokku kuni 55 kaitseväelast.

Kohtuti ka Eesti suursaadiku ja Rootsi peaministriga

Täna hommikul külastasid president Ilves ja Evelin Ilves koos kuningas Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silviaga Stockholmi Eesti kooli. Eile õhtul osalesid Eesti riigipea abikaasaga ja kuningapaar Eesti suursaadiku Alar Streimanni vastuvõtul, kus presidendi kantselei peakokk Inga Paenurm pakkus Eesti toorainest valmistatud toite ja kontserdi andis ansambel UMA.

Reisilaeval Victoria teisipäeval riigivisiidile Rootsi saabunud president Ilves kohtus ka Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldti ja parlamendi esimehe Per Westerbergiga, kõneles Rootsi välisminister Carl Bildti algatusel toimunud küberjulgeoleku seminaril, külastas Stockholmi Eesti Maja ja raekoda ning avas Eesti-Rootsi äriseminari. Eesti riigipead saadab riigivisiidil 37-liikmeline kaubandus- ja tööstuskoja äridelegatsioon.

Täna pärastlõunal külastab president Ilves Uppsala Ülikooli laboratooriume ja seejärel esineb ülikoolis loenguga.

Evelin Ilves külastas riigivisiidi käigus kuninganna Silvia algatatud projekti, mis tegeleb lastega, kelle vanemad on narkomaanid või vaimupuudega, samuti Rootsi spordiriiete ettevõtet Rönisch, kohtus Eesti päritolu disaineri Linda Nurgaga, külastas mahetoidufarmi Salta Kvarn, kohtus dr. Claude Marcusega, kes tegeleb ülekaaluliste laste probleemidega ja külastas Rootsi Põllumajandusülikooli, kus tutvus tervisliku toidu ja toitumise valdkonnaga. Täna pärastlõunal külastab Evelin Ilves Uppsala Ülikooli haiglat, sealhulgas ka käitumishäiretega laste ja noorte teraapiaosakonda.

Allikas: Postimees



Valitsus asutas Kaitseliidu küberkaitseüksuse

http://www.kmin.ee/et/valitsus-asutas-kaitseliidu-
kuberkaitseuksuse

küberValitsus kinnitas 20.01 toimunud istungil määrusemuudatuse, millega luuakse Kaitseliidu koosseisus eraldi küberkaitseüksus, mis koondab vabatahtlikke IT-turbe spetsialiste.

Määrusemuudatusega moodustati lisaks Kaitseliidu senistele struktuuriüksustele – peastaabile ja territoriaalsetele malevatele – Kaitseliidu koosseisus ka küberkaitse üksus.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Küberkaitseliidu initsiatiiv äratanud suurt märkimisväärset rahvusvahelist tähelepanu. „Meie Küberkaitseliidu allüksused on esimene omataoline horisontaalne küberkoostöö võrgustik, mis kätkeb endas läbi riigikaitse aspekti riigi-, erasektori ja kolmanda sektori koostööd,“ ütles Aaviksoo.

„Üks sõjandusteaduse olulisi tõdesid on, et kõige tähtsam ei ole mitte see, mitu meest on rivis, vaid see, milline on nende väljaõpe ja koostegutsemise võime. Sellest tulenevalt on Kaitseliidu küberkaitseüksuse võrgustike üle-eestilist käivitumist raske alahinnata,“ sõnas kaitseminister.

„Küberruumi rünnakute ennetamise, tõrjumise ja likvideerimise võime tagamine ja arendamine on üks meie jätkuvaid prioriteete,“ lisas Aaviksoo.

Mitteformaalset küberkaitsega seotud koostöövõrgustikku hakati Kaitseliidu koosseisus looma juba pärast 2007. aasta küberrünnakuid. Kaitseliidu küberkaitseüksus (Küberkaitseliit) kujuneb vabatahtlike küberkaitsespetsialistide tegevuse koordineerijaks ja juhendajaks.

Üksuse koondab vabatahtlikke infotehnoloogia turbe spetsialiste, et rakendada nende initsiatiivi ja oskusteavet riigi põhiseadusliku korra kaitsel. Ühtlasi hakkab üksus korraldama koolitusi ja seminare valdkonna spetsialistidele, et võimaldada küberkaitse alaste praktiliste oskuste omandamist ja jagamist ning harjutuste organiseerimist.

Võimalike Eesti vastu suunatud küberrünnakute korral ei hakka Kaitseliidu küberkaitseüksus ise vastutegevust teostama, vaid omab sellisel juhul nõuandvat rolli.

Lisainfo:
Neeme Brus
Major
Kaitseliidu Peastaabi Avalike suhete osakonna ülem
Tel. 717 9100 / 50 12 301
neeme.brus@kaitseliit.ee

Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee

Allikas: Kaitseministeerium