ERR: NATO eksjuht on alliansi tõhusas kaitses kindel

file33205639_f04bee7cNATO-l on olemas tõhus programm ka väiksemate liikmesriikide kaitsmiseks, samuti on NATO valmis sekkuma kohe, kui ilmneb oht nende julgeolekule, kinnitas täna Tallinnas kaitseorganisatsiooni endine peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.

Iga-aastasel Balti kaitsekonverentsil osalenud De Hoop Schefferi sõnul ta aga ühtegi sellist ohtu ei näe, vahendavad ERR Uudised“Aktuaalset kaamerat”.

De Hoop Scheffer kinnitas ka, et liikmesriikide kaitse-eelarvete kärpimine pole vähendanud NATO kaitsevõimet ning kiitis Eestit õiges suurusjärgus kaitsekulutuste eest, manitsedes samas teisi riike oma kaitsevõimele rohkem tähelepanu pöörama.

“Poliitikutel peab olema julgust veenda oma valijaid, et teiste oluliste valdkondade, nagu tervishoid ja haridus, kõrval on ka julgeolek väga tähtis asi,” rääkis ta.

Allikas: DELFI



Ilves: NATO ja ELi napp koostöö nõrgendab ELi riikide mõjujõudu

429439t41h84daPresident Toomas Hendrik Ilves ütles tänasel kohtumisel endise NATO peasekretäri Jaap de Hoop Schefferiga, et äärmiselt piiratud koostöö NATO ja ELi vahel nõrgendab Euroopa riikide rahvusvahelist mõjujõudu.

Muu hulgas räägiti ka peagi vastuvõetavast alliansi uuest strateegilisest kontseptsioonist ja samuti operatsioonist Afganistanis, teatas presidendi kantselei.

Rääkides NATO strateegilisest kontseptsioonist, tõdes Eesti riigipea, et oluline on, et peagi liitlastele arutamiseks esitatav strateegilise kontseptsiooni eelnõu jälgiks üldjoontes Madeleine Albrighti juhitud ekspertide rühma soovitusi.

«Tähtsaim neist säilitab alliansi tasakaalu oma põhiülesande, ehk liikmesriikide territooriumi kaitse ning NATO kaugemate missioonide vahel. Sel juhul on uue kontseptsiooni osas kergem leida konsensust, mis omakorda tagab, et tänavu novembris toimuva Lissaboni tippkohtumise eel ei jääda ajahätta,» sõnas Ilves.

President Ilves ja Jaap de Hoop Scheffer rääkisid ka NATO ja Euroopa Liidu vahelistest suhetest.

«Kahetsusväärne, et NATO ja Euroopa Liidu kui organisatsioonide koostöö on äärmiselt piiratud ning kaks ühendust, mille liikmeskond valdavas enamuses kattub, ei suuda ka elulistes küsimustes ametlikult ühiselt tegutseda. See nõrgendab oluliselt Euroopa riikide mõjujõudu rahvusvahelises kogukonnas,» ütles president Ilves.

Nii Eesti riigipea kui ka NATO eelmine peasekretär kinnitasid, et probleemi lahendamiseks on vaja julgeid otsuseid liitlaste kõrgeimal poliitilisel tasandil.

Jaap de Hoop Scheffer oli NATO peasekretär aastatel 2004 kuni 2009, ajal, mil Eesti sai alliansi liikmeks. Mullu annetas president Ilves talle Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.

Jaap de Hoop Scheffer osales täna Tallinnas Eesti kaitseministeeriumi ja Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse korraldatud iga-aastasel julgeolekupoliitikakonverentsil ABCD (The Annual Baltic Conference on Defence).

Allikas: Postimees



Aaviksoo: mis tingimustel on NATO sõjaline sekkumine õigustatud?

file33194113_83771d08Kaitseminister Jaak Aaviksoo avas täna Tallinnas toimuva traditsioonilise kaitsepoliitikat ja julgeolekut käsitleva konverentsi The Annual Baltic Conference on Defence (ABCD).

Aaviksoo tõdes oma avasõnavõtus, et kaasajal on julgeolekuvallas üleval rohkem küsimusi kui vastuseid. Minister püstitas foorumi kuulajatele moodsa maailma intrigeerivaima julgeolekuküsimuse, millele palus osavõtjatel ka vastust otsida: mis tingimustel on üldse õigustatud NATO või üldse võimast sõjalist jõudu omavate riikide relvastatud sekkumine kuskil maailmas puhkenud vägivalla ohjeldamiseks?

„Sellele küsimusele ei ole lihtne vastata, nagu näeme Afganistani näitel – ÜRO on otsustanud sekkuda, ent sõjaliselt sekkunud riikides kasvab vastasseis sellele sekkumisele,” rääkis kaitseminister. “Kui meie otsuste ja tegevuse tagajärjel hukkuvad inimesed – lisaks relvastatud vastastele ka meie endi sõdurid ja kahjuks ja osalt paratamatult ka tsiviilelanikud – siis kuidas saame olla kindlad, et meie põhjustatud surmad on õigustatud? Kuidas saame olla veendunud, et see tegevus tekitab suurema turvalisuse kogu maailmas ja hoiab tõepoolest ära vägivalla paisumise üle piiride meie endi keskele?“ küsis Aaviksoo.

„Kui me nendele küsimustele ei suuda vastata ja veenda oma vastustes ka kõiki rahvaid, jäämegi poolikute lahenduste juurde.“

Konverentsil osalevad ametnikud, kaitseväelased ja analüütikud arutlevad usutava sõjalise heidutuse rolli ja võimaluste üle tänapäeva kiiresti muutuvas keskkonnas.

Kaitseministeeriumi ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse poolt korraldatava konverentsi peakõnelejaks on NATO eelmine peasekretär Jaap de Hoop Scheffer, samuti osalevad konverentsil NATO endine asepeasekretär Marshall S. Billingslea jpt.

Esimene ABCD konverents toimus kaitseministeeriumi eestvõttel 2006. aastal eesmärgiga luua võimalus mõttevahetuseks NATO ja Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemadel ning tutvustada rahvusvahelisele auditooriumile Balti riikide seisukohti ja huve.

Allikas: DELFI



President: Ämari lennubaas näitab NATO liitlaste solidaarsust

432960t41h6ec0President Toomas Hendrik Ilves nimetas tänast päeva, kui Harjumaal Ämaris avati NATO õhuväebaasi lennurada, nii sõjalise kui ka poliitilise tähtsusega sündmuseks.

Esmajoones loob see riigipea sõnul kriisiolukorra tekkides senisest märksa parema võimaluse liitlasvägede ja nende varustuse Eestisse toomiseks. Ilvese sõnul on Eesti-suguse väikeriigi puhul selge, et tõsise sõjalise kriisi olukorras vajame liitlaste abi.

«Ja selge on ka see, et parimagi tahtmise korral pole võimalik seda abi osutada, kui puudub vajalik infrastruktuur,» selgitas ta. «Olgem ausad, tänaseni on olnud meie võime õhutranspordiga saabuvat liitlaste abi vastu võtta väga piiratud.»

President rõhutas ka, et 2012. aastast, kui Ämari lennubaas lõplikult valmib, on NATO käsutuses üks meie piirkonna moodsamaid õhuväebaase, mis kindlasti aitab kaasa alliansi õhuturbemissiooni efektiivsusele.

Ilves tõstis ka esile, et NATO tasus projekti maksumusest ligikaudu 35 protsenti, mis on väga tõsiseltvõetav summa, arvestades, et projekti kogumaksumus on üle miljardi krooni.

«See näitab, et NATO liitlased saavad aru, et uute liikmesriikide julgeoleku kindlustamine on kogu allianssi seisukohast oluline,» sõnas ta.

Ämari lennubaasi rekonstrueeritakse alates 2008. aastast, et baas oleks vajaduse korral võimeline võtma vastu liitlasvägede transpordilennukeid ning toimima õhuturbehävitajate baasina.

Ämari lennubaasi uuendamine on kaitseministeeriumi seni kalleim ehitusprojekt, mis läheb kokku maksma 1,17 miljardit krooni, millest kolmandik tuleb NATO julgeolekuinvesteeringute programmist.

Tänaseks on NATO kaasrahastamisel Ämaris valminud lennuliiklusala, samuti hoolduskompleks ning kütuserajatis.

Täieliku tegutsemisvalmiduse saavutab lennubaas 2012. aastal pärast navigatsioonisüsteemi ja administratiivala rajamist.

Allikas: Postimees



President Ilves esines Riia välis- ja julgeolekupoliitika konverentsil

President Toomas Hendrik Ilves, kes esines välis- ja julgeolekupoliitika üle arutaval Riia konverentsil, kõneles viimase majanduskriisi mõjust ja kriisi ületamisest Eestis.
“Piirkondliku lõimumise süvendamine on üks õppetund, mille me kriisist kaasa võtsime,” ütles Eesti riigipea.

00140595.4.3877President Toomas Hendrik Ilves, kes esines välis- ja julgeolekupoliitika üle arutaval Riia konverentsil, kõneles viimase majanduskriisi mõjust ja kriisi ületamisest Eestis.

“Piirkondliku lõimumise süvendamine on üks õppetund, mille me kriisist kaasa võtsime,” ütles Eesti riigipea.

President Ilvese sõnul tuleb Balti riikidel kiirelt edasi liikuda energiaprojektidega, mille seas on piirkondliku elektrituru avamine, Leedu-Poola elektriühenduse loomine ja tuumajaama küsimus. Tema kinnitusel on sama oluline ka kaasaegsete transpordikoridoride rajamine, mis ühendaksid Baltimaad läbi Poola ülejäänud Euroopaga.

“Kui räägime piirkondlikust koostööst, siis kahtlemata peame silmas ka Poolat ning Põhja- ja Läänemeremaid,” rõhutas Eesti riigipea.

Tema sõnul tõestas vaibumismärke ilmutav majanduskriis veelkord, et Euroopa Liidu majanduslik tugevus sõltub sellestki, kuivõrd hoiavad liikmesmaad kinni majandus- ja rahanduspoliitika ühistest reeglitest.
President Ilves pidas tähtsaks, et hoolimata majanduskriisist jääksid kõik truuks oma rahvusvahelistele kohustustele Euroopa Liidus ja NATO-s.
“See on riigi vastutustunde küsimus ja mul on hea meel, et Eesti on seda suutnud,” sõnas president Ilves.
“Riia konverents 2010” avamisel kõnelesid Balti riikide presidendid Toomas Hendrik Ilves, Valdis Zatlers ja Dalia Grybauskaite ning Poola riigipea Bronislaw Komorowski.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei



Ekspert: küberkaitse mõistes on Eesti suurriik

Eesti on küberkaitse temaatikaga maailmas väga nähtav ja Euroopa-mastaabis üks tipptegijatest, kinnitas Tallinnas asuva NATO küberkaitse kompetentsikeskuse teadur Rain Ottis BNS-ile antud intervjuus.

“Küberkaitse mõistes on Eesti suurriik,” ütles Ottis. “Eesti sõna sel teemal kuuleb rahvusvahelises suhtlemises sama palju kui Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa sõna”.

file32127743_48800493Eesti on küberkaitse temaatikaga maailmas väga nähtav ja Euroopa-mastaabis üks tipptegijatest, kinnitas Tallinnas asuva NATO küberkaitse kompetentsikeskuse teadur Rain Ottis BNS-ile antud intervjuus.

“Küberkaitse mõistes on Eesti suurriik,” ütles Ottis. “Eesti sõna sel teemal kuuleb rahvusvahelises suhtlemises sama palju kui Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa sõna”.

Küberkaitse on Ottise sõnul üks koht, kus Eesti on väga edukalt endale sellise asümmeetrilise võime tekitanud, kus vähese ressursi ja inimestega saab anda olulist panust globaalsel tasandil. “Kindlasti võib öelda, et Euroopa-mastaabis on Eesti üks tipptegijatest,” nentis Ottis.

Kui võtta ükskõik milline küberkaitse teemaline konverents, võib Ottise sõnul olla üpris kindel, et seal on keegi ka Eestist esinemas.

“Päris palju on selliseid valdkondi, kus eestlased käivad kuulamas. Istuvad vaikselt saali nurgas, teevad märkmeid ja üritavad siis tagasi tulles siin kohapeal midagi ära teha. Küberkaitse puhul on olukord vastupidine – tullakse meie juurde nõu küsima,” rääkis Ottis. “Ja Eesti tihtipeale suudab ka nõu anda”.

Tänavu juunis toimus Tallinnas küberkaitse kompetentsikeskuse korraldatud esinduslik rahvusvaheline küberkonflikti konverents, mis Ottise kinnitusel on kavas muuta iga-aastaseks traditsiooniks. “See on küll vaid jäämäe tipp, kuid ilmselt kõige nähtavam asi, mida me üldse teeme. Konverents on hea võimalus kord aastas sõbrad, tuttavad, kolleegid kokku kutsuda ja rääkida, mis on uut,” selgitas Ottis.

Tänavune konverents oli pühendatud küberkonfliktide teemale, sest see on hetkel aktuaalne. “Konfliktid toimuvad iga aasta ja on vaja seni tehtust palju rohkem kvaliteetset uurimistööd selles valdkonnas”.

Küberkaitse kompetentsikeskus on 2008. aastal asutatud ja NATO akrediteeritud rahvusvaheline sõjaline organisatsioon. Keskus tegeleb küberjulgeoleku alaste konsultatsioonide, uurimistöö ja arendustegevusega.

Kompetentsikeskuse missiooniks on suurendada NATO, tema liikmesriikide ja partnerite vahelist infovahetust, koostööd ja võimekust küberkaitse alal.

Allikas: DELFI



Jala kaotanud sõdur soovib Afganistani naasta

267478t9hba90Aasta pärast novembris loodab nooremseersant Andrei Vesterinen minna uuesti Afganistani missioonile, kuigi kaks aastat tagasi jäi ta seal jalast ilma.

Eile hommikul pani Andrei Vesterinen vormi selga, kuigi tegelikult on ta puhkusel. Ta läks Aare Viirmaa matustele, kes oli Afganistanis mõlemad jalad kaotanud ja end seetõttu pühapäeval maha lasi. «Ta püüdis olla positiivne,» meenutas Vesterinen Viirmaad, kellega ta oli Inglismaal koos ravil käinud.

«Tal oli raskem kui mul, ta kaotas mõlemad jalad,» lausus Vesterinen, kes ise jäi kaks aastat tagasi Afganistanis pommiplahvatuses ilma paremast jalast. «Ta oli tugev mees, käis kogu aeg jõusaalis, ent ta meeleolu kõikus,» ütles Vesterinen.

Kuna Viirmaa elas Pärnus, siis Tallinnas elav Vesterinen teda viimasel ajal enam ei näinud. «Mulle oli see väga suur šokk, kui ta surmateade tuli,» lausus Vesterinen.

Üks eesmärkidest
Täna on tal järgmised matused – maetakse esmaspäeval Afganistanis plahvatuses hukkunud nooremseersant Herdis Sikkat. Viimast Vesterinen ei tundnud, aga kuna ta tunneb mõlema lahkunu perele väga kaasa, siis peab vajalikuks matusele minna.

Mõlemast surmast sai ta teada samal päeval. Kas see ei tekitanud kõhklusi, et kas ikka tasub Afganistani tagasi minna? «Kui ma valisin selle tee, siis ma jätkan,» teatas Vesterinen. Aga miks küll? «Ma olen sõdur. Afganistan pole küll mu elueesmärk, ent see on üks mu eesmärkidest,» lausus ta.

Kui Vesterinen pärast jala kaotamist uuris võimalust jätkata kaitseväes ja minna ka uuesti missioonile, siis lubati kõrgemalt poolt, et põhimõtteliselt on võimalik Afganistani tagasi minna küll, ent mitte jalaväelasena külatänavatele, vaid tagalatoetusüksusesse. Nii alustaski ta eelmisel aastal ettevalmistusi Afganistani naasmiseks.

USA armee on saatnud amputeeritud jalaga sõdureid ka mägedesse lahingüksustesse võitlema, ent Eesti kaitseväe jaoks on jäseme kaotanud kaitseväelased nii uus probleem, et nad pole selliseks asjaks veel valmis. Kui Vesterinen lastakse välismissioonile tagalas teenima, on see kaitseväes juba seninägemata tase.

Eelmisel aastal käis ta kolmekuulistel kursustel, mille lõpetamise järel sai temast nooremseersant. Üheks tipphetkeks tema jaoks kujunes 18 kilomeetri pikkune rännak keerulisel maastikul 15 kilo varustusega.

«Mult küsiti, kas ma tahan rännakule minna. Ma siis mõtlesin, et äkki õnnestub,» ütles Vesterinen. Esimesed viis kilomeetrit käis ta suuremate raskusteta ära, siis pakuti talle võimalust istuda auto peale.

Ajateenijaid välja õpetama
Ta otsustas jätkamise kasuks hoolimata sellest, et sellest kohast alates läks maastik keerulisemaks, seal oli sood, metsa ja lumi oli maas. Ühe korra pidi ta ka pausi tegema ja korraks proteesi ära võtma, sest valu läks liiga suureks. «Viimased paar kilomeetrit olid kõige raskemad, ent siis ei saanud ju enam pooleli jätta,» kirjeldas Vesterinen.

Ent kursuste ajal tegi ta kaasa kõik, mida teisedki, näiteks viibis nädal aega välilaagri ilma telkideta, ööbides kaevikus.

Pärast puhkust läheb ta lühikesele kursusele ja seejärel asub instruktorina sügisel logistikapataljoni tulevaid ajateenijaid välja õpetama. Temast saab üks neist ajateenijate silmis kurjadest inimestest, kes kontrollivad, kas voodid on korralikult tehtud, saapad läikima löödud ja muud olulist, millega värsked sõdurid harjuma peavad.

Uuel aastal lõpetab ta praeguste plaanide kohaselt ajateenijatega tegelemise ja hakkab õppima soome keelt, et minna Soome koolitusele relvade hooldust ja parandamist õppima.

Ja kui kõik läheb hästi, siis võib ta järgmise aasta novembris minna Afganistani missioonile kas siis relvatehnikuna või logistikuna, kes toetab tagalas lahingutes osalevat kompaniid. Temaga samal ajal kavatseb missioonile minna veel üks varem Afganistanis pöördumatuid vigastusi saanud mees.

Kaitseväelaste garantiid

•    Ka töövõime jääva kaotuse korral üritatakse leida inimesele kaitseväes  töökoht. Välja on käidud põhimõtteline lubadus, et kes vastab tingimustele, võib saada välismissioonile teenima.
•    Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud kaitseväelasele maksab riik töövõimetuspensioni.
•    Kaitseväelastele tagatakse teenistusülesandeid täites saadud vigastuste korral ka tasuta arstiabi ja taastusravi. Põhimõtteline lubadus on tagada nii ravi kui taastusravi sõduritele elu lõpuni, ent tegelikult taastusravisüsteemi alles luuakse. Allikas: kaitsevägi

Allikas: Postimees



Langenud kaitseväelane: eks saja aasta pärast näe

«Ma nüüd lähen. Eks saja aasta pärast näe,» hõikas Herdis Sikka sõbrale, kui mõne nädala eest puhkuselt kodusest Võnnu alevikust Afganistani sõdima naasis. Ometi uskus see noor mees, et tuleb koju tagasi omil jalul.

425141t9h42b7«Ma nüüd lähen. Eks saja aasta pärast näe,» hõikas Herdis Sikka sõbrale, kui mõne nädala eest puhkuselt kodusest Võnnu alevikust Afganistani sõdima naasis. Ometi uskus see noor mees, et tuleb koju tagasi omil jalul.

Nii arvab Sikka hea sõber Raido Olevi. «Nädalavahetustel sai alati koos oldud, kui ta just scoutspataljonis polnud,» rääkis ta eile Postimehele. «Herdist naljalt kurvastamas ei näinud – ta oli alati seltskondlik, alati oli tal millestki rääkida, alati tegi ta nalja,» lausus Olevi. «Kui teistel oli halb tuju, tegi Herdis selle heaks. Ta oli hea sõber.»

Kooli ajal olid Olevi ja Sikka oma klassi peamised krutskivennad. «Alati kui mingi jama oli, kutsuti meid direktori kabinetti isegi siis, kui meie süüdi polnud,» rääkis sõber. «Ükskord tulime kooli ja ei tahtnud minna esimesse eesti keele tundi. Tegime siis terve tahvli küünlavahaga kokku ja õpetaja ei saanud kriidiga kirjutada.»

Pärast kooli lõpetamist 2006. aastal läksid mõlemad Tartu Kutsehariduskeskusse õppima mööblitisleriks. «Herdis ei viitsinud seal vist käia, siis ta läks vahepeal tööle ja seejärel sõjaväkke.» Sõjaväelase amet Sikkale sõbra jutu järgi istus: «Ta tahtis Scoutspataljonis enda jutu järgi natuke raha teenida, saada jalad alla ja hakata siis millegi muuga tegelema.»

Afganistani läks Sikka vabatahtlikult. «Tema just rääkis, et pole seal Afganistanis hullu midagi, et tema sõidab soomukiga ja otsest kontakti ja tulevahetust pole veel olnud,» ütles Olevi, kelle sõnul pole talle sõbra surm veel õieti pärale jõudnud. «Ikka arvan, et ta on Afganistanis ja teeb seal oma tööd.»

Herdis Sikka klassijuhataja Võnnu Keskkooli päevilt Roman Noormets ütleb, et klassis oli üheksa poissi ja vähe tüdrukuid. «Mind pandi siis seda poisteklassi ohjeldama, aga juhtus nii hästi, et need poisid olid kõik väga sportlikud,» rääkis ta. «Olen ise kehalise kasvatuse õpetaja, Herdis ja teised poisid käisid mul korvpallitrennis.»

Sikka avanes Noormetsa sõnul hiljem ka kergejõustikus: «Tal oli maru hea kerge jooksu- ja hüppejalg. Suitsu ei teinud, võistles ikka kooli esinduses.»

Kui oli vaja peale tunde midagi teha või korraldada, ei öelnud Sikka õpetaja jutu järgi kunagi ära. «Õppimises oli ta selline keskeltläbi poiss – põhikooli lõpus sai ta õppimisega täitsa normaalselt hakkama, ehkki vahepeal oli neil poistel kõigil väiksemaid probleeme,» lisas Noormets.

See aasta on Võnnu vallale Noormetsa sõnul üldse erakordselt kurb, sest Sikka on juba kolmas noor mees, kes seal sel aastal surnud. Kevadel suri samuti Võnnus elanud ja seal põhikooli lõpetanud Eesti noortekoondise jalgpallur Hans Kristjan Rodima, mais suri sama ootamatult südamerikke tõttu teinegi Võnnu noormees Veljo Metusal.

«See aasta on olnud meile kõigile siin Võnnus väga traagiline,» rääkis Noormets. «Sikka surm oli järjekordne šokk – nii palju asju juhtub noorte meestega. Just selliste poistega, kes saavad edasi ja omadega järje peale…»

Tänasel Võnnu Keskkooli esimese septembri avaaktusel mälestatakse Sikkat. Avatud on ka mälestusraamat, kuhu saab kirjutada oma hüvastijätu 20-aastasele mehele.

Sikka elu nõudnud esmaspäevane patrull oli Estcoy-10-le esimene pärast mitmepäevast pausi. Vahepeal piiras nende teenistuspaiga Wahidi baasi ümbruses nähtavust ja üksuste liikumist liivatorm.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa sõnul oli patrulli eesmärk kontrollida luureandmeid teele pandud mässuliste pommide kohta. Et tee oligi mineeritud, liikusid sõdurid mööda maisipõldu.

«Ühes kohas läks nooremseersant Herdis Sikka marsruudilt kõrvale ja sattus lõhkekeha otsa,» kirjeldas Laaneots eile pressikonverentsil. «Sai raskelt vigastada ja kohe selle järel avati patrulli pihta tuli käsirelvadest.»

«Tulekontakt kestis peaaegu tund aega, mille tõttu ka päästekopter, mis lendas küll õigel ajal välja, ei suutnud maanduda enne 12.45,» jätkas Laaneots. «Haavatu evakueeriti Camp Bastioni hospitali, kuid tunni aja pärast suri ta seal suure verekaotuse ja raskete haavade tõttu.»

Mais välja läinud Estcoy-10 jaoks oli Sikka esimene kaotus. Siiani polnud keegi nende kompaniist ka tõsiselt vigastada saanud. Samas pole Wahid, kus teenis ka eelmine Eesti kompanii Estcoy-9, sugugi kergem koht, kui mullu suvel kolme Estcoy-8 võitleja elu nõudnud patrullbaas Pimon sealsamas Nad-e-Ali piirkonnas.

Sikka oli teine Wahidi alal elu jätnud Eesti sõdur. Esimene oli mullu detsembris langenud 19-aastane nooremseersant Kristjan Jalakas Estcoy-9st. Koos eestlastega teenib ka Afganistani armee kompanii, nende ridadest on Estcoy-10 teenistusajal langenud juba üle kümne mehe.

«Sisuliselt on praegu miinisõda,» rääkis Laaneots. Tema sõnul satuvad mässuliste pommide ohvriks tihti ka tsiviilisikud ja vaid mõne päeva eest aitasid Eesti kompanii meedikud samas kohas teel jala kaotanud afgaani.

«Selles mõttes on oluliselt keerulisemaks läinud nii pioneeride kui jalaväelaste töö,» tunnistas kaitseväe juhataja. «Sisuliselt praegu kõik ühel või teisel viisil tegelevad miinide avastamise ja kahjutukstegemisega, sisuliselt on praegu miinisõda.»

Lisaks pommidele on tavapärane ka Talibani otsetuli. «Praegune olukord on selline, et praktiliselt kõigi patrullidega kaasneb tulevahetus,» nentis Laaneots.

Herdis Sikka kaasvõitlejate järelehüüdeid

Herdis Sikka. Minu rühma 2. jao soomukijuht. Hukkus 30.08.10 IED plahvatuses Helmandis Estcoy vastutusalal. Nagu raamatu pealkiri ütleb, on aeg antud elada ja aeg antud surra. Täna oli noore mehe Herdise kord. Ma ei ütle, et ta oli maailma parim mees, see ajab mind alati närvi igal ärasaatmisel. Keegi ei ole parim selle pärast, et ta surnud on. Ma mäletan teda tugeva isiksusena ja neetult hea soomukijuhina. Sellisena ta minu mälestustesse jääb. Kogu minu kaastunne vanematele ja lähedastele, kes selle kaotusega edasi peavad elama. Herdis Sikka, ma usun, sinuga on kõik nüüd hästi.
leitnant Marko Pungar, rühmaülem

Iga jaoülem peab kasvatama noorest poisist, kes on sattunud tema alluvusse, hea sõduri. Herdise puhul mina ei pidanud seda tegema – ta oli hea sõdur. Tal olid kõik sõduri head omadused: tugev vaim, meeskonnatöö, sihikindlus, abivalmidus, tahe tegutseda. Ma mäletan kuidas ta ütles meie esimesel kohtumisel pataljonis, et tuli kaitseväkke elukogemuste pärast.
Herdis tegi oma tööd väga professionaalselt. Rühm kaotas hea sõduri, hea soomukijuhi, hea jalaväelase. Meie kaotasime hea SÕBRA. Ta oli energiat täis ja jagas seda teistega. Ta jääb alati minu südamesse. Tõeline inimene, tõeline sõdur.
veebel Dimitri Petrov, jaoülem

Herdis oli hea inimene ja tubli sõdur. Talle meeldis suhelda ja sai juba esimestest päevadest alates inimestega hästi läbi. See tegi temast ka hea jaokaaslase. Herdis suhtus oma töösse tõsiselt ja professionaalselt, kuid alati leidis ruumi huumori jaoks, mida iga sõdur teab, on ülimalt vajalik siinses piirkonnas. Paljud kindlasti arvavad, et ta oli liiga noor selle töö jaoks, kuid see ei vasta tõele. Saatusel olid lihtsalt teised plaanid. Nagu ta ise mõned päevad enne meie seast lahkumist ütles: «Saatuse vastu ei saa, kui on minek, siis on minek.»
Jääme igatsema seda positiivsust ja aktiivsust täis sõdurit. Vanus vanuseks, ta sai oma tööga suurepäraselt hakkama. See on suur kaotus Estcoy-10-le, kuid veel suurem ja valusam kaotus tema lähedastele. Minu sügavaim kaastunne.
reamees Hardi Hansalu, jaokaaslane

Mäletan sind veel ajateenistusest. Olin värskelt saanud oma seersanditriibud. Astusid tuppa ja saatsin sind tagasi välja, kuna sa ei osanud õigesti tuppa siseneda. Teist korda tegid sa kõik aga nii, kuidas peab. Ühesõnaga, olid kõige esimene, kes pöördus minu kui seersandi poole. See jääb mulle igaveseks meelde. Puhka rahus.
nooremseersant Sander Jaama, jaokaaslane

Allikas: Postimees