NATO kindral: Afganistanis kiiret võitu oodata ei ole

NATO ja USA vägede komandör rõhutas pühapäeval, et tõeline stabiilsus saavutatakse Afganistanis pikkamööda, rahvusvaheliste vägede kurnava võitlusega toetuse eest elanikkonnas, kuhu kuuluvad ka tema vaenlased ja need, kes valitsust eriti ei usalda.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO ja USA vägede komandör rõhutas pühapäeval, et tõeline stabiilsus saavutatakse Afganistanis pikkamööda, rahvusvaheliste vägede kurnava võitlusega toetuse eest elanikkonnas, kuhu kuuluvad ka tema vaenlased ja need, kes valitsust eriti ei usalda.

NATO tegevus Afganistanis kulgeb juba mõnda aega kahes mõõtkavas: üks on ametnike oma, kes manitsevad kannatlikkusele rahu saavutamisel ja hoiatavad, et selleks kulub aastaid, teine aga lähtub USA presidendi Barack Obama lubadusest hakata 2011. aasta juulis vägesid välja viima.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Testi oma NATO-teadmisi!

Eesti NATO Ühingu ja Välisministeeriumi koostöös valminud NATO teadmiste kontrolli abil on hea võimalus testida, kui põhjalikud on sinu teadmised NATO kohta.

EATAEesti NATO Ühingu ja Välisministeeriumi koostöös valminud NATO teadmiste kontrolli abil on hea võimalus testida, kui põhjalikud on sinu teadmised NATO kohta.

Sulle esitatakse juhuvalimiga kümme valikvastustega küsimust. Kõigile kümnele küsimusele õigesti vastanute vahel loositakse kord kuus välja NATO meeneid. Võitjate nimed avaldatakse Eesti NATO Ühingu uudiskirjas.

Head nuputamist!



Eesti NATO Ühing otsib noortega head kodanikku

Eesti NATO Ühing korraldab 30. ja 31. mail Narva-Jõesuus noortele suunatud integratsiooniteemalise koostööfoorumi „Hea kodanik saab olla igaüks“. Seminaril osaleb ligi 60 eesti ja vene noort vanuses 18-35 eluaastat.

Eesti NATO Ühing korraldab 30. ja 31. mail Narva-Jõesuus noortele suunatud integratsiooniteemalise koostööfoorumi „Hea kodanik saab olla igaüks“. Seminaril osaleb ligi 60 eesti ja vene noort vanuses 18-35 eluaastat.

Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga sõnul on foorumi eesmärk arutleda tulevaste kodanikuühiskonna liidritega Eesti ajaloo ja erineva kui ka ühtse identiteedi üle ning kasvatada noorte huvi ühiskonnas tehtavate otsuste vastu. Ühtlasi loodetakse foorumi tulemusena luua kontaktide võrgustik erineva emakeele, kultuuritausta ja kodakondusega inimeste vahel.

Noortega väitlevad endast ja teistest lugu pidavaks kodanikuks olemise üle näiteks Imbi Paju, Juhan Kivirähk ja Andrei Titov. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu eestvedamisel viiakse läbi hea kodaniku katselabor.

Foorum toimub Meresuu SPA hotellis. Sündmust rahastavad Euroopa Liidu Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Euroopa Liit,  Kultuuriministeerium, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Rohkem infot:

Victoria Punga

Eesti NATO Ühingu juhataja

53425127

victoria@eata.ee

Seminari kava:

Pühapäev, 30. Mai

14:00-15:00 Ajalooline mälu (sh Eesti tee iseseivumise taastamisel. Imbi Paju, ajaloo- ja mälukirjanik, režisöör. Moderaator: Andrei Titov

15:00 – 15:45 „Minu Eesti – kellele ja milleks“. Aleksander Valdmann, MTÜ Minu Eesti. Moderaator: Andrei Titov

16:15-17:30 Kuhu liigud Eesti – kodanikuühiskonna areng ja integratsioon. Juhan Kivirähk, sotsioloog. Anna Tiido, diplomaat. Moderaator: Andrei Titov

17:45-19:00 Kooseksisteerimine meil ja mujal. Eva-Maria Asari, Koostöö Kogu

Esmaspäev, 31 Mai

9:00-10:00 Hea Kodaniku Põhimõtted, Urmo Kübar

10:00-11:00 Sissejuhatus Hea Kodaniku Katselaborisse Urmo Kübar, EMSL

11:15-13:00 Hea Kodaniku Katselabor

14:00-15:00 Katselabori kokkuvõte

15:00-16:00 Seminari kokkuvõte



Ukraina loobus ametlikult NATOsse pürgimisest

Ukraina mattis ametlikult maha plaani NATO liikmeks pürgida ning välisministri kinnitusel on teema poliitikas päevakorrast maha võetud.

Ukraina mattis ametlikult maha plaani NATO liikmeks pürgida ning välisministri kinnitusel on teema poliitikas päevakorrast maha võetud.

“Ukraina jätkab suhete arendamist alliansiga, kuid liikmelisuse küsimus on nüüd päevakorrast eemaldatud,” vahendas Reuters välisminister Konstantin Grišenko sõnu.

President Viktor Janukovitš on öelnud, et Ukraina jaoks ei ole NATOga liitumine realistlik.

Loe edasi ERR-st!

Allikas:

ERR Uudised



Jurist: NATO lepingu artikkel 5 kehtib ka küberohu korral

Washingtoni lepingu artikkel 5, mille kohaselt rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu võetakse kui kallaletungi kogu alliansi vastu, kehtib ka küberohu korral, kinnitas NATO Küberkaitsekeskuse õigusnõunik Eneken Tikk.

Foto: ERR
Foto: ERR

Washingtoni lepingu artikkel 5, mille kohaselt rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu võetakse kui kallaletungi kogu alliansi vastu, kehtib ka küberohu korral, kinnitas NATO Küberkaitsekeskuse õigusnõunik Eneken Tikk.

“Seda ei ole täna tegelikult ametlikult tõlgendatud, aga päris palju on olnud sellest juttu erinevatel konverentsidel, kokkusaamistel ja töökohtumistel. Ja selge on see, et küberoht on oht, mille vastu võib rakendada artiklit 5, mille puhul riigid tulevad selle tõrjumisel üksteisele appi, rääkis Eneken Tikk ETV saates “Terevisioon”.

Juristi arvates ei ole selle seadustamiseks vaja NATO lepingut täiendada, vaid see sätestatakse kindlasti mingis poliitilises dokumendis või kokkuleppes.

Loe edasi ERR-st!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-05-27_TR_kyber.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Aaviksoo: kübertargad kiidavad siinset küberkaitsekeskust

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna NATO küberkaitseseminari avades, et võti efektiivse küberkaitse tagamiseks peitub era- ja avaliku sektori koostöös.

Jaak AaviksooKaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna NATO küberkaitseseminari avades, et võti efektiivse küberkaitse tagamiseks peitub era- ja avaliku sektori koostöös.

Aaviksoo sõnul kuulub suurem osa andmeside kriitilisest infrastruktuurist erasektorile ning suurem osa internetikasutajatest on eraettevõtted ja üksikisikud, teatas kaitseministeerium. «Nii riiklikud struktuurid kui ka erasektor on ühiselt huvitatud stabiilsest ja turvalisest küberkeskkonnast, mis saavutatakse läbi kriitilise infrastruktuuri kaitse,» ütles Aaviksoo.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO peasekretär hoiatas kaitsekulutuste kärpimise eest

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen hoiatas eelarvepuudujäägiga võitlevaid alliansi liikmesriike kaitsekulutuste kärpimise eest, sest see ohustab rahvusvahelist stabiilsust.

Anders Fogh RasmussenNATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen hoiatas eelarvepuudujäägiga võitlevaid alliansi liikmesriike kaitsekulutuste kärpimise eest, sest see ohustab rahvusvahelist stabiilsust.

«Kõik valitsused peaksid olema teadlikud sügavate kaitsekulutuste kärbete pikaajalisest mõjust, sest me teame kogemustest, et majanduskasv sõltub väga turvalisest rahvusvahelisest keskkonnast,» ütles Rasmussen Briti päevalehele Times.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Jaak Aaviksoo: Eesti sõduri kaitseks

Äsja, teisipäeva varajastel hommikutundidel saabus Afganistanist 153 Eesti kaitseväelast, keda oli lennuväljal ootamas vähemasti paar korda rohkem nende lähedasi ja sõpru.

Äsja, teisipäeva varajastel hommikutundidel saabus Afganistanist 153 Eesti kaitseväelast, keda oli lennuväljal ootamas vähemasti paar korda rohkem nende lähedasi ja sõpru.

Oodata tuli öö läbi, sest tuhapilvede tõttu hilines kojulend ligi pool päeva. Samal varahommikusel ajal algas uus päev enam kui 3500 kaitseväelasele Pärnu- ja Viljandimaa metsades õppusel Kevadtorm 2010.

Meie turvatunne sõltub palju rohkem kui me vahest igapäevaselt tajume neist ligi 40 000 kaitseväelasest tegevteenistuses ja reservis, kes seisavad koos meie liitlastega meie vabaduse kaitsel. Eesti sõdur kaitseb Eestit. Hommikune ootamine andis järjekordse võimaluse mõelda sellelegi küsimusele „Kes kaitseb Eesti sõdurit?“

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Laaneots võtab sõja korral püssi alla 30 000 meest

Kaitseväe juhataja Ants Laaneots teeb ettevalmistusi, et sõja ajal suudaks kaitsevägi võtta püssi alla 30 000 meest, anda neile relvad, riided ja varustuse.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kaitseväe juhataja Ants Laaneots teeb ettevalmistusi, et sõja ajal suudaks kaitsevägi võtta püssi alla 30 000 meest, anda neile relvad, riided ja varustuse.

Mullu jõulude ja aastavahetuse ajal kaitseväe kõrgemad juhid ei puhanud, vaid käisid kordamööda kindralleitnant Laaneotsa juures ette kandmas, kuidas edenesid möödunud aastal nende vastutusalas ettevalmistused mobilisatsiooniks, kui selleks vajadus tekib.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Kaitseminister Aaviksoo avas NATO küberkaitse seminari

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna 13. NATO küberkaitseseminari avades, et võti efektiivse küberkaitse tagamiseks peitub era- ja avaliku sektori koostöös.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna 13. NATO küberkaitseseminari avades, et võti efektiivse küberkaitse tagamiseks peitub era- ja avaliku sektori koostöös.

Aaviksoo sõnul kuulub suurem osa andmeside kriitilisest infrastruktuurist erasektorile ning suurem osa internetikasutajatest on eraettevõtted ja üksikisikud. „Nii riiklikud struktuurid kui ka erasektor on ühiselt huvitatud stabiilsest ja turvalisest küberkeskkonnast, mis saavutatakse läbi kriitilise infrastruktuuri kaitse,“ ütles Aaviksoo.

Samuti märkis Aaviksoo, et NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisel arvestatakse tõsiselt ka küberruumist lähtuvate ohtudega. „Kontseptsiooni väljatöötamist nõustanud tarkade kogu raportis tuuakse positiivse näitena esile ka Tallinnas paiknev NATO küberkaitsekeskus, millel on oluline roll liitlaste küberkaitsealasel väljaõppel ja teadmiste jagamisel,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo.

Küberkaitsekeskuse ja NATO infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna poolt korraldatav NATO 13. küberkaitse seminar toimub 26. kuni 28. maini Tallinnas. Seminaril osaleb kokku umbes 150 küberturbeeksperti allianssi liikmesriikidest, NATO peakorterist ja erasektorist.

Lisainfo küberkaitseseminari kohta:

Liisa Tallinn

Küberkaitsekeskuse pressiesindaja

Tel. 52 58 654

liisa.tallinn@ccdcoe.org

Allikas:

Kaitseministeerium



Sõjakool kutsub õppima kõrgharidusega noori!

Käesoleva aasta sügisest alustab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool üheaastase ohvitserikursusega juba kõrghariduse omandanud inimestele.

Käesoleva aasta sügisest alustab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool üheaastase ohvitserikursusega juba kõrghariduse omandanud inimestele.

„Läbi täiendusõppekursuste kaitseväkke sisenevad erineva taustaga inimesed tugevdavad meie organisatsiooni. Kursuse lõpetanutel on võrdsed karjäärivõimalused Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetanutega, otsustavaks saab nende endi oskus õpitut praktikas rakendada”, ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus.

Kui senini oli Eestis võimalik ohvitseriks saada ainult Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetamisel, siis alates eesolevast sügisest on võimalik kõrgharidusega inimestel saada maaväe ohvitseritunnistus ühe ning mereväe ohvitseri tunnistus pooleteise aastaga. Mereväe ja maaväe nooremohvitsere ettevalmistavatele täiendusõppekursustele kandideerimise eelduseks on kõrgharidus ning läbitud ajateenistus. Kursuse lõpetanutele omistab president nooremleitnandi auastme.

Kursuse lõpetanute edasine karjäär kaitseväes on võrdne Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse läbinutega. Pärast mõneaastast teenistust on neil võimalik õpinguid jätkata Kõrgema Sõjakooli magistrantuuris.

Kursuste sisseastumiskatseteks on akadeemiliste võimete test, kutsesobivusvestlus ning füüsiliste võimete test, maaväe kursusel lisaks veel inglise keele test.

Loe edasi!

Õppekavad ja sisseastumistingimused: http://www.ksk.edu.ee/est/Sisseastujale

Lisainfo: ekv@ksk.edu.ee, 717 6131



Paruness Ashtoni raske algus

Paruness Catherine Ashton üritab luua hiiglaslikku EL-i diplomaatide korpust, kuhu palgataks ligi 8000 inimest, samal ajal peab tõrjuma aga visalt levivaid kuulujutte, nagu sunnitaks ta juba enne aasta lõppu ametist lahkuma.

Foto: www.europarl.eu
Foto: www.europarl.eu

Euroopa Liidu uus välispoliitikajuht on oma mõju kehtestamisega mõningates raskustes.

Paruness Catherine Ashton üritab luua hiiglaslikku EL-i diplomaatide korpust, kuhu palgataks ligi 8000 inimest, samal ajal peab tõrjuma aga visalt levivaid kuulujutte, nagu sunnitaks ta juba enne aasta lõppu ametist lahkuma. Kindel on see, et EL-i ühtne välisteenistus (EEAS) sünnib, sest nii on ette nähtud Lissaboni lepingus.

Tegemist saab olema kahtlemata üsna kuluka ettevõtmisega, sest EL kavatseb avada diplomaatilised esindused vähemalt 136 riigis ja sinna tööle võetavate diplomaatide palgad pole just väikesed. Ashton, kelle palk Euroopa Liidus ületab niigi näiteks kõikide Briti poliitikute omi, peab tõrjuma ka kahtlusi, nagu hakkaks ta diplomaadikohti jagama ainuisikuliselt kulissidetaguse lehmakauplemise korras

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Vabatahtlikud läkitavad Afganistani meeleoluka kingituse

Homme annab käsitööfoorum Isetegija Kaitseväe Logistikakeskusele üle omatehtud kingitused, mis saadetakse Afganistanis teenivatele Eesti sõduritele.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Homme annab käsitööfoorum Isetegija Kaitseväe Logistikakeskusele üle omatehtud kingitused, mis saadetakse Afganistanis teenivatele Eesti sõduritele.

Internetikeskkonnas tegutseva käsitööfoorumi Isetegija (www.isetegija.net) esindajad kingivad Afganistanis teenivale Eesti kontingendile neli omatehtud meelelahutusliku sisuga raamatut, mis sisaldavad pilte, mõistatusi, koomikseid, anekdoote ja ristsõnu.

„See on järjekordne näide sellest, et Eesti inimesed hoolivad meie sõduritest, et nad mõtlevad neile ning on valmis neile pühendama oma aega ja oskusi,“ ütles leitnant Ivi Prits Kaitseväe Logistikakeskusest. „Sellised isikupärased ja südamest tulnud kingitused on sõjapiirkonnas väga teretulnud.“

Kingitused võtab vastu Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa, kes tänutäheks annab vabatahtlikele kaitseväepoolse meene.

Kingitavate raamatute koostamisel osales 25 Isetegija käsitööfoorumi liiget, kellest kahel teenib ka endale lähedane inimene Afganistanis.

Isetegija käsitööfoorum ühendab enam kui 14 000 kasutajat ning haldab ligi 800 käsitööblogi.

Pilte jaanipäevaks Afganistani jõudvatest raamatutest saab vaadata siit.

Viimati tegid sarnase annetuse MTÜ Loodusajakiri, Ühinenud Ajakirjad ja Lehepunkt, läkitades märtsikuus Afganistani Eesti kontingendile erinevaid eestikeelseid ajakirju.

Kaitseväe Logistikakeskus korraldab lisaks Eesti kontingendi logistilisele toetamisele ka lähedaste poolt sõjalisse operatsioonipiirkonda sõduritele tervituspakkide saatmist.

Kaitseväe Logistikakeskuse missiooniks on tagada pühendunult ja professionaalselt Eesti Kaitseväe võitlusvalmidus ning jätkusuutlikkus vajalike materjalide, teenuste ja väljaõppega.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Balti riigid harjutavad liitlasvägede vastuvõtmist

Järgmisel nädalal toimub Balti riikide ühine vastuvõtva riigi toetuse kaardiõppus „Baltic Host 2010“, mille käigus harjutatakse liitlasvägede vastuvõtmist Eestisse, Lätisse ja Leedusse.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Järgmisel nädalal toimub Balti riikide ühine vastuvõtva riigi toetuse kaardiõppus „Baltic Host 2010“, mille käigus harjutatakse liitlasvägede vastuvõtmist Eestisse, Lätisse ja Leedusse.

Tegemist on jätkuga eelmise aasta märtsis Tartus toimunud HNS-õppusele (Host Nation Support, vastuvõtva riigi toetus) „Baltic Host 2009“.

Järgmise nädala esmaspäevast reedeni kestva õppuse eesmärgiks on harjutada nii Balti riikide omavahelist kui ka siseriiklikku koostöös liitlasüksuste vastuvõtmisel. Stsenaariumi kohaselt toimub liitlasvägede vastuvõtmine rahvusvaheliste õppuste raames. NATO õppustele kohaselt põhineb „Baltic Host 2010“ stsenaarium väljamõeldud olukordadel.

Lisaks Eesti, Läti ja Leedu kaitseministeeriumitele ja kaitsevägedele osalevad Eestist õppusel ka sise-, majandus-, sotsiaal- ja välisministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Terviseameti, kiirabi, Tallinna Sadama, Eesti Raudtee, Maanteeameti, Lennuameti, Tallinna Lennujaama ja Kaitseressursside Ameti esindajad. Õppuse juhtstaap asub Riias, Tallinnas ja Vilniuses paiknevad vastuvõtvate riikide juhtstaabid.

Liitlasvägede rolli mängivad õppuse käigus Napolis paikneva Strike Force NATO kaitseväelased, samuti Saksa, Taani, Poola ja Norra ohvitserid ning USA Euroopa väejuhatuse (EUCOM) kaitseväelased.

Vastuvõtva riigi toetus on tsiviil- ja sõjaväeline toetus, mida osutab Eesti

riik rahu-, häda-, kriisi- ja konflikti olukorras liitlasvägedele, kes paiknevad või tegutsevad Eesti territooriumil või läbivad seda.

Allikas:

Kaitseministeerium



Serdjukov: kopterikandja ostetakse Prantsusmaalt, Hollandist või Hispaaniast

Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov loodab, et küsimus Mistral-tüüpi kopterikandja ostmisest Venemaale saab positiivse lahenduse.

Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov loodab, et küsimus Mistral-tüüpi kopterikandja ostmisest Venemaale saab positiivse lahenduse.

«On olemas presidendi otsus, et me töötaksime selle küsimuse (kopterikandja ostmise) läbi. Me tegeleme sellega väga tõsiselt. Arvan, et see küsimus saab positiivse lõpplahenduse juhul, kui ei toimu mingid muudatusi, sealhulgas finantseerimise küsimustes,» rääkis minister RIA Novosti vahendusel.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Maaväe ülem tunnustas Kevadtormil osalenuid

Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel tunnustas täna Tihemetsas korraldatud Kevadtorm 2010 lõpurivistusel õppusel osalenud kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja reservväelasi.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel tunnustas täna Tihemetsas korraldatud Kevadtorm 2010 lõpurivistusel õppusel osalenud kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja reservväelasi.

„Minu ees rivis ei seisa enam üksikud sõdurid, kes te olite 8-11 kuud tagasi, minu ees seisavad kokkuharjutatud üksused, mis on valmis tegutsema brigaadi koosseisus, see on kõige tähtsam Kevadtormi tulemus. Minu ees rivis seisab jõud, ühine jõud,“ ütles õppuse üldjuht maaväe ülem kolonel Indrek Sirel lõpurivistusel. „Kevadtorm näitab väga hästi, et Eesti Kaitseväe mudel, mis toetub reservile on tõhus ja töötav.“

Kolonel Sireli sõnul on Kevadtorm 2010 eesmärgid täidetud ning 1. Jalaväebrigaadi üksused sealhulgas Kalevi jalaväepataljon on valmis täitma oma ülesandeid. „Esmane hinnang näitab, et Kalevi jalaväepataljon on saavutanud vajaliku väljaõppetaseme,“ märkis kolonel Sirel.

Tihemetsa õppesõiduväljakul oli üles rivistatud 1. Jalaväebrigaad oma allüksustega ja Kaitseliidu üksus.

Maaväe ülem andis kaitseväe juhataja nimel eeskujulikele ajateenijatele üle allohvitseride auastmetunnused. Seersandi auastmesse ülendati 47 ajateenijat ja nooremseersandi auastmesse viis ajateenijat. Lisaks tunnustati õppusel osalejaid hinnaliste kingitustega ja tänukirjadega.

Rivistusejärgselt alustasid allüksuste kolonnid liikumist koduväeosadesse Tallinnas, Paldiskis, Tapal, Jõhvis ja Võrus.

3.-22. maini Pärnu- ja Viljandimaal korraldatud õppusel osales kokku 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast. Õppuse kordaminekus mängisid olulist rolli koostöövalmid Saarde-, Abja-, Halliste- ja Karksi valdade omavalitsused ning kohalike elanike vastutulelikkus.

Kevadtorm 2010 eesmärk oli saavutada reservi arvatava pataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtormi esimese kahe nädala jooksul treenis 1. Jalaväebrigaad erinevates väeüksustes 2009. aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgnes kuuepäevane hindamisõppus, mille käigus maavägi hindas jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutas kõiki tähtsamaid lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Sissid ründasid Afganistanis olulist sõjaväebaasi

Islamiliikumise Taliban sissid ründasid Afganistanis NATO peamist tugipunkti riigi lõunaosa

Islamiliikumise Taliban sissid ründasid Afganistanis NATO peamist tugipunkti riigi lõunaosas.

Raketi- ja suurtükirünnakus Kandahari sõjaväebaasile sai viga mitmeid sõdureid, kuid keegi siiski surma ei saanud, vahendas uudisteagentuur AFP.

Ametnike sõnul püüdsid ründajad tungida sõjaväebaasi territooriumile, kuid julgeolekujõud lõid nad tagasi.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 23. mail: Uue strateegia eesmärgid on saavutatavad, kui liikmesriigid tunnevad end turvaliselt

Tänases “Välismäärajas” võeti lähema vaatluse alla hiljuti avalikkuse ette tulnud NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupi raport.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” võeti lähema vaatluse alla hiljuti avalikkuse ette tulnud NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupi raport.

Juureldi raportit saatnud arvustuste üle ja võrreldi dokumenti eelmise strateegilise kontseptsiooniga. Nenditi, et kõrvutamist vajavad uue ja vana strateegilise kontseptsiooni ohuhinnangud ja pühendumus liikmesriikide ja mitteliikmeriikide kaitsele.

Tõdeti, et NATO liikmesriigid on valmis mitteliikmeid kaitsma vaid siis, kui tunnevad end kodus piisavalt turvaliselt.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liige Sven Mikser ja diplomaat Harri Tiido.

23. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Analüüs: On Talibanist suuremgi vaenlane – PowerPoint

PowerPointi-naljad tekitavad elevust kontoris, kuid Afganistanis kasvab probleemikuhi liitlastel üle pea ja võiduretsepti varnast võtta ei ole.

PowerPointi-naljad tekitavad elevust kontoris, kuid Afganistanis kasvab probleemikuhi liitlastel üle pea ja võiduretsepti varnast võtta ei ole.

„Kui me sellest slaidist aru saame, on meil sõda võidetud,” naljatas Afganistanis asuvate välisvägede ülemjuhataja Stanley McChrystal mullu, kui ühel seminaril ilmus seinale arvutiprogrammiga PowerPoint koostatud slaidiesitlus probleemidest, mis vaja Afganistani sõjas lahendada. See spagetilik illustratsioon on tekitanud küll üksjagu naeru, aga paraku on seis kurb. „Me oleme vaenlase tuvastanud, selleks on PowerPoint,” märkis New York Times ilmse irooniaga.

Lihtsustatud slaidiseeriad sõjaväebriifingutel loovad küll illusiooni, et kõik on kontrolli all, kuid pigem petavad ka sõjaväelasi endid. Iraagis asuvad USA väed keelasid PowerPointiga koostatud skeemide näitamise sõduritele juba viis aastat tagasi. See „spagetihunnik” kajastab ometi ilmekalt seisu Afganistanis, kus probleemid on kasvanud üle pea isegi maailma kõige võimsamatel armeedel.

Jätkuv „muruniitmine” (USA või tema liitlaste väed on mõne piirkonna mässulistest, terroristidest või röövlijõukudest puhtaks teinud, kuid oht taastub kohe, kui operatsioon on võidetuks kuulutatud) käib mööda kitsaskohti sellel skeemil. Paraku kordab skeem peaaegu detailides sama ummikut, millesse jõudis Nõukogude armee veerand sajandit tagasi.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Järva malev kutsub osalema admiral Pitka auks korraldataval rattaretkel

Kaitseliidu Järva malev korraldab 5. juunil teist aastat admiral Johan Pitka mälestuseks rattaretke ning istutab tammepuu tema arvatavasse hukkumispaika Alansi külla Harjumaal.

Kaitseliidu Järva malev korraldab 5. juunil teist aastat admiral Johan Pitka mälestuseks rattaretke ning istutab tammepuu tema arvatavasse hukkumispaika Alansi külla Harjumaal.

Järva maleva staabiülema kapten Vello Popsi sõnul soovib malev rattaretkega nii nagu ka juba traditsiooniks saanud veebruarikuise Pitka rahvamatkaga pöörata tähelepanu Eesti ajaloo ühele kesksemale sõjamehele ning tema mälestusele.

Rattaretke start toimub 5. juuni varahommikul kell 7.00 üheaegselt nii Paide vana rahvamaja kui Järva maleva staabi juurest Türilt. Edasi liigutakse Väätsale, kus retkeseltskonnad ühinevad ning jätkavad kokku ligemale 50 kilomeetri pikkust rattaretke mööda kruusa- ning rattasõiduks suurepäraselt sobivaid metsateid Harjumaale Alansi külla.

“Teekonnale, mis kulgeb piki looduskauneid paiku, kuhu tihti just ei satuta, oleme arvestanud ka puhkepausid ning piknikupaiga, kus retkelised saavad keha kosutada ning vaimu turgutada,” sõnas kapten Pops. Sihtpunkti plaanitakse jõuda kella ühe paiku päeval ning ratturite järel sõidab ka toetusteenistus, kes korjab vajadusel väsinud üles ning aitab võimaluse korral ka järele andnud tehnikat parandada. Tagasi on võimalus sõita nii jalgrattaga kui soovi korral ka Järva maleva transpordiga.

Nii nagu mulluselgi rattaretkel on ka seekord kavas Pitka mälestusmärgi juures istutada kõigi järvamaalaste nimel tammepuu. „Tahaks loota, et kunagi saame öelda. et järvamaalased on kümnete rattaretkede käigus lausa pargi admiral Pitka auks kohale viinud,“ sõnas kapten Pops.

Rattaretkel osalemiseks tuleks end 1. juunini registreerida registreeruda Järva maleva staabi korrapidaja juures telefonil 38 49 170

19. veebruaril Järvamaal Jalgsema külas sündinud admiral Johan Pitka oli Eesti Vabadussõja hing kelle eestvedamisel loodi Kaitseliit, soomusrongid ja oma sõjalaevastik . Teadaolevalt hukkus Pitka 1944. aasta septembris Harjumaal Alansi külas.

Admirali mälestuseks korraldab Kaitseliidu Järva Malev igal aastal ka 20 kilomeetrist rahvamatka Jalgsemalt Peetrisse, millest sel aastal võttis osa üle 350 osaleja. Eelmisel aastal toimunud esimesest rattaretkest võttis vaatamata tõeliselt keerulistele ilmastikuoludele osa paarkümmend ratturit.

Täpsem info:

Kapten Vello Pops

KL Järva maleva staabiülem

5342 7256

Allikas:

Kaitseliit



Riigikogu arutas Admiral Cowani saatmist NATO jõududesse

Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga Admiral Cowan.

Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga Admiral Cowan.

Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab riigikogu kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, vahendas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Täna esimese lugemise läbinud eelnõu vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi lihthäälteenamust.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO kaitseväelaste pered toetavad Eesti nägemispuuetega lapsi

NATO Ühendväejuhatuse staabis Hollandis Brunssumis teenivate Eesti kaitseväelaste abikaasad said eile Brunssumis kätte üle 50 000 krooni suuruse rahalise annetuse Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumile spetsiaalse punktkirja printeri muretsemiseks.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

NATO Ühendväejuhatuse staabis Hollandis Brunssumis teenivate Eesti kaitseväelaste abikaasad said eile Brunssumis kätte üle 50 000 krooni suuruse rahalise annetuse Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumile spetsiaalse punktkirja printeri muretsemiseks.

Abivajajate aitamiseks osalesid Brunssumi teenistujate perekonnad aasta lõikes kokku 25 heategevuslikul rahakogumisaktsioonil. Toetatavaid heategevusprojekte oli 13, nende hulgas ka Eesti Miikaeli ühenduse projekt Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumile Braille-punktkirja printeri hankimiseks.

Selliseid rahalisi annetusi teeb NATO naisteühendus abivajajatele eri riikides juba 17 aastat. Eesti abavajajaid on toetatud alates Eesti liitumisest NATOga kuue aasta vältel. Nii on varasemalt kogutud rahaga toetatud Urvaste Põhikooli, Tallinna Lastehaiglat, Tartu Vaegkuuljate Kooli, Tartu Puuetega Inimeste Koda ja sotsiaalhoolekannet pakkuvat Taheva Sanatooriumit. Tänaseks on NATO naisteühendus annetanud Eesti abivajajatele ligikaudu 780 000 krooni.

Eesti kaitseväelaste abikaasad on erinevateks heategevusüritusteks pea aastaringselt ettevalmistusi teinud – küpsetanud kooke, meisterdanud jõululaadaks, võtnud osa igakuistest kampaaniaüritustest. Nii näiteks leidis veebruaris aset põhjamaade kohvihommik (Eesti, Norra, Taani), kus pakuti erinevaid eesti rahvustoite ja märtsi suursündmuseks oli heategevusüritus Charity Night. Kogu üritustest saadud tulu läks heategevuseks.

Teiste seas olid viimase aasta jooksul Brunssumis teenivate Eesti kaitseväelaste abikaasade rahakogumisaktsioonide toetajateks Addinol Eesti, Estonian Air, Infragate Eesti, Orto, Craftmaster Estonia, Estcraft, Nevotex Eesti, pr. Lii Hoppe, Saku Mõis, Kaitseväe Peastaap, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 1. Jalaväebrigaad, Lennubaas, Õhuväe Staap, Õhuseiredivisjon.

Annetuse andis üle Brunssumis tegutseva rahvusvahelise heategevuskomitee (International Charity Committee) president Birgitta Ramms.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Teadur: Eesti ei ole Vene häkkerite peasihtmärk

Kuigi Venemaalt, Hiinast ja Ida-Euroopast juhitakse maailma kõige suuremaid ja efektiivsemaid küberkuritegelikke organisatsioone, ei ole Eesti nende jaoks primaarne sihtmärk, kinnitas NATO küberkaitsekeskuse teadur-nõunik Rain Ottis.

Foto: ERR
Foto: ERR

Kuigi Venemaalt, Hiinast ja Ida-Euroopast juhitakse maailma kõige suuremaid ja efektiivsemaid küberkuritegelikke organisatsioone, ei ole Eesti nende jaoks primaarne sihtmärk, kinnitas NATO küberkaitsekeskuse teadur-nõunik Rain Ottis.

Ottis nentis ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et nimetatud riikidest tulev küberkuritegevuse oht on täiesti reaalne ja see mõjutab ka Eestit, kuid primaarsed sihtmärgid on mujal.

“Primaarne sihtmärk on Vene ja Hiina poolt vaadates USA tööstus, relvatehnoloogia, majandustehnoloogia ja majandus üldiselt,” tõdes Ottis.

Ottise hinnangul on selge, et kui lahvataks järgmine maailmasõda, mängiks selles rolli ka küberrünnak. Samas ei kao kuhugi tankid, ehk küberrünnakud oleks vaid osa kogu tegevusest. Tema sõnul oleks küberrünnakud ilmselt efektiivsed just sõjaaktsiooni alguses, et nõrgestada riigi infrastruktuuri.

Loe edasi ERR Uudistes!

Allikas:

ERR Uudised



Ansip: kaitsekulutused võiksid jõuda kahe protsendini SKT-st 2012. aastal

Peaminister Andrus Ansipi hinnangul elavad eestlased julgeoleku seisukohalt oma ajaloo ilmselt kõige turvalisemat etappi, kuna Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liige ning riigi majandus on üha enam integreerumas ülejäänud maailmaga.

Peaminister Andrus Ansipi hinnangul elavad eestlased julgeoleku seisukohalt oma ajaloo ilmselt kõige turvalisemat etappi, kuna Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liige ning riigi majandus on üha enam integreerumas ülejäänud maailmaga.

„Me ei pea oma julgeoleku pärast igapäevaselt muretsema. Meil ei ole põhjust kahelda NATO ja artikkel viie toimimises,“ ütles peaminister, kelle sõnul suurendavad meie julgeolekut ka Eesti liitumine eurotsooniga ning OECD-ga.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas: Eesti Päevaleht



Eesti toetab NATO uue strateegilise kontseptsiooni aluspõhimõtteid

NATO uue strateegilise kontseptsiooni uuendamise aluste kallal töötanud tarkade rühm andis täna endise Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Madeleine Albrighti juhtimisel NATOle üle oma töö tulemusel valminud raporti.

Foto: NATONATO uue strateegilise kontseptsiooni uuendamise aluste kallal töötanud tarkade rühm andis täna endise Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Madeleine Albrighti juhtimisel NATOle üle oma töö tulemusel valminud raporti.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti Põhja-Atlandi Nõukogule esitatud ja täna keskpäeval ka avalikkusele tutvustatud raporti ja selle sisuga rahul. „Raportis sisalduvad põhimõtted väljendavad Eesti seisukohalt olulisi prioriteete NATO liikmesriikide ja julgeoleku kindlustamisel,“ toonitas Paet. „Eesti jaoks on oluline, et uus strateegiline kontseptsioon kinnistab NATO põhilisi väärtusi ja kollektiivkaitset kui NATO peamist ülesannet ning tegeleb samal ajal nüüdisaegsete julgeolekuohtude ja liikmesriikide julgeoleku tagamisega väljaspool NATO riikide piire,“ sõnas Paet.

Välisminister Paet märkis, et Eesti kavatseb lähtuda raportis nimetatud põhimõtetest NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamiseks toimuvatel läbirääkimistel.

NATO uue strateegilise kontseptsiooni teemalised arutelud NATO ja raporti väljatöötanud ekspertide grupi vahel jätkuvad juuni algul. NATO uus strateegiline kontseptsioon on kavas vastu võtta järgmisel NATO tippkohtumisel Lissabonis käesoleva aasta novembris.

Madeleine Albrighti juhitud tarkade rühm alustas tööd 2009. aasta septembris. Eesti, Läti ja Leedu olid raportit väljatöötanud ekspertide rühmas esindatud ühiselt. Balti riikide esindaja tarkade töörühmas oli praegune Läti välisminister Aivis Ronis.

Senine NATO strateegiline kontseptsioon kiideti heaks NATO Washingtoni tippkohtumisel 1999. aasta aprillis.

Täpsemalt täna avaldatud raportist: http://www.nato.int/strategic-concept/expertsreport.pdf



Aaviksoo: tehnoloogia areneb kiiremini kui teadlikkus tehnoloogia ohtudes

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna rahvusvahelist küberkaitsekonverentsi „Rahvuslik julgeolek piirideta maailmas” avades, et küberohtudega võitlemisel on võtmefaktoriks avaliku ja erasektori toimiv koostöö.

Jaak AaviksooKaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna rahvusvahelist küberkaitsekonverentsi „Rahvuslik julgeolek piirideta maailmas” avades, et küberohtudega võitlemisel on võtmefaktoriks avaliku ja erasektori toimiv koostöö.

Kaitseminister Aaviksoo sõnul oleme tänaseks tehnoloogilise arenguga kaasas käies jõudnud olukorda, kus tehnoloogia areneb kiiremini kui inimeste teadlikkus selle tehnoloogia võimalustest ja ohtudest. Samuti ei suuda riikide seadusandlused ja poliitikad alati ajaga kaasa käia ega anna võimalust küberruumis varitsevatele ohtudele kiirelt ja paindlikult vastu seista.

„Praeguste arengute jätkudes on internet kiiresti kujunemas tööpõlluks küberkurjategijatele ja -sõdalastele ning me peame olema suutelised seda trendi pöörama. Üheks võtmesuunaks küberjulgeoleku tagamisel saab olema võimekus tegeleda nende ohtudega terve ühiskonna tasandil,“ ütles kaitseminister.

Aaviksoo sõnul on võtmefaktoriks riikide suutlikkus ehitada üles toimuv avaliku ja erasektori koostöö küberohtudega võitlemisel. „Eestis on see koostöö toiminud pea kümme aastat ja tänavu kevadest formaliseerunud rahvusvaheliselt silmapaistva initsiatiivina Küberkaitseliidu näol. Vabatahtliku organisatsioonina koondab Küberkaitseliit neid Eesti tippspetsialiste, kelle jaoks on kübervaldkond igapäevane töö ja praktiline infovahetus. Kaitseliidu kübermalevana ei kanna nad küll relvi, kuid on võimelised arvutite taga kaitsma meie maad ja e-eluviisi,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.

Kaitseminister rõhutas oma kõnes ka küberruumi globaalseid võimalusi koostöös erasektoriga. „Küberjulgeoleku tagamine ja küberkuritegevuse vastase võitlemisega seotud tegevused on selgelt kasvav tööstusharu, kus üle maailma sünnib sadu uusi ettevõtteid ja töökohti. Arvestades Eesti kogemust ja rahvusvahelist tuntust, on küberjulgeoleku valdkonnas selleks suurepärased võimalused ka Eesti olemasolevatele ja tulevastele ettevõtjatele. Traditsiooniliselt heaks näiteks sellest on Skype’ist sündinud arendused. Esile toomist väärib hiljuti krüptograafia alal ilma teinud kodumaiste teadmiste alusel loodud ettevõte GuardTime, kes ilmekalt demonstreeris rahvusvaheliste riskikapitalistide huvi investeerida ligi 100 miljonit krooni Eesti kõrgtehnoloogilisse lahendusse,“ rääkis Aaviksoo.

„Just sellised lahendused, mis lisaks rahvusliku rikkuse tõstmisele ja seeläbi loodavatele töökohtadele arendavad edasi ka globaalset küberkultuuri ja rahvusvahelist koostööd parimate küberturvalisuse praktikate jagamisel, on kokkuvõttes suureks abiks ka teadlikkuse tõstmisele küberohtudest ja riskide maandamise võimalustest infosüsteemides,“ lisas kaitseminister.

Täna ja homme Swissôtelis toimuvat küberkaitsekonverentsi „Rahvuslik julgeolek piirideta maailmas” eesmärgiks on viia kokku erasektori initsiatiiv ja riikide küberjulgeolekuhuvid ning pakkuda lahendusi erinevatele probleemidele küberruumi turvalisuse kaitsel, samuti teadvustada küberohtusid rahvusvahelisele auditooriumile.

Konverentsi korraldab rahvusvaheline konverentsifirma SMI. Konverentsil esinevad teiste ka Kaitseministeeriumi küberkaitsenõunik Heli Tiirma-Klaar, Küberkaitsekeskuse teadur Rain Ottis, samuti mitmete küberjulgeolekuga tegelevate ettevõtete ning liitlasriikide riiklike struktuuride esindajad.

Allikas:

Kaitseministeerium



Mikser: Venemaa on NATOle möödapääsmatu partner

Eesti ei ole kindlasti Venemaaga koostöö vastu ning mitmetes valdkondades on suurriik NATOle vajalik partner, kuna tal on kõige suurem tuumaarsenal maailmas, ütles Sven Mikser.

Foto: ERR
Foto: ERR

Eesti ei ole kindlasti Venemaaga koostöö vastu ning mitmetes valdkondades on suurriik NATOle vajalik partner, kuna tal on kõige suurem tuumaarsenal maailmas, ütles Sven Mikser.

Täna avaldatud nn tarkade klubi raportis, millest peaks kasvama välja NATO uus strateegiline kontseptsioon, jõutakse mitmel puhul selleni, et liitlasriikide arusaam Venemaa kohast ja kavatsustest rahvusvahelises julgeolekus on võrdlemisi erinev. Samal ajal möönavad kõik liitlased, et Venemaa on paratamatult vajalik partner mitmetes valdkondades, ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser “Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus.

Loe edasi ERR Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-05-17_AK_nato_kaitsekontseptsioon_mikser.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Haigus vähendab Afganistani oopiumisaaki 70 protsendi võrra

Salapärane oopiumimooni tabanud haigus võib vähendada selleaastast illegaalset taimesaaki kuni 70 protsenti, teatasid ametnikud uudisteagentuuri AFP vahendusel.

Salapärane oopiumimooni tabanud haigus võib vähendada selleaastast illegaalset taimesaaki kuni 70 protsenti, teatasid ametnikud uudisteagentuuri AFP vahendusel.

See haigus on kaasa toonud oopiumimoonide hulga märkimisväärse vähenemise, teatas ÜRO narkokuritegude ametkond. Kokku võib oopiumitoodang väheneda neljandiku võrra.

Daud Daud, Afganistani narkovastase võitluse aseminister, teatas, et mõnes paigas on hävinud kuni 70 protsenti taimesaagist. Daud ei täpsustanud, millise haigusega on täpselt tegu.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Peaminister Andrus Ansip tõstis esile kaitseväelaste pühendumust

Pühapäeval, 16. mail kaitseväe õppust Kevadtorm 2010 külastanud peaminister Andrus Ansip andis kõrge hinnangu Eesti kaitseväelaste pühendumusele ja professionaalsusele.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Pühapäeval, 16. mail kaitseväe õppust Kevadtorm 2010 külastanud peaminister Andrus Ansip andis kõrge hinnangu Eesti kaitseväelaste pühendumusele ja professionaalsusele.

„Eesti kaitseväelased on kõrge professionaalsusega, väga hea ettevalmistusega ning pühendunud. Kõige olulisem on patriotism,“ sõnas peaminister. Kuuendat aastat peaministrina kaitseväe õppust Kevadtorm külastanud Andrus Ansip rõhutas kaitseväe jätkuvat arengut üksustevahelise koostöö, side ja tagalatoetuse valdkondades.

„See on hea, et Kevadtorm on igal aastal eri piirkonnas,“ ütles peamister Ansip. „Kohalikele on õppused paras katsumus. Tahan kõiki Eesti inimesi, kes mõistavad, miks sellised suured õppused on vajalikud. Meie inimesed saavad aru, et kui kaitsevägi ei harjuta rahutingimustes, võib see kriisisituatsioonis väga kalliks maksma minna.“

Kevadtormi üldjuht, maaväe ülem kolonel Indrek Sirel andis Pärnumaal Tihemetsas paiknevas õppuse juhtstaabis peaministrile ülevaate õppust ja õppuse senisest käigust.

Peaminister külastas 1. Jalaväebrigaadi staapi, kus brigaadi ülem kolonelleitnant Raivo Tamm tutvustas kasutatavaid side- ja juhtimissüsteeme.

Peaminister vestles õppusel osalevate jalaväebrigaadi reservväelastega. „Suur aitäh teile selle eest et te reservväelastena olete pidanud vajalikuks Kevadtormist osa võtta!“ ütles peaminister reservväelastele.

Peaminister vastas ka reservväelaste küsimustele, mis puudutasid Eesti liitumisprotsessi eurotsooniga ning riigi majandusseisu. „Majandus hakkab kasvama,“ ütles peaminister reservväelastele.

Kevadtorm 2010 raames viib 1. Jalaväebrigaad läbi reservõppekogunemise. Õppekogunemise eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu, lisada uusi teadmisi ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma allüksuse koosseisus.

3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast harjutavad 3.- 23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppusel Kevadtorm 2010. Õppuse eesmärgiks on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava Kalevi jalaväepataljoni koostegutsemise võime.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Strateegilise kontseptsiooni töögrupp esitab NATO peasekretärile raporti

Täna esitab NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupp NATO peasekretärile dokumendi koostamisel tehtud tööst raporti.

Täna esitab NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupp NATO peasekretärile dokumendi koostamisel tehtud tööst raporti.

Kell 12:00 algab NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni ja strateegilise kontseptsiooni töögrupi juhi Madeleine Albrighti ühine pressikonverents strateegilise kontseptsiooni teemal.

Vaata pressikonverentsi otseülekannet siit!

Loe strateegilise kontseptsiooni raportit!



Aaviksoo: Balti riikide julgeolekuväljakutsed on väga sarnased

Kaitseminister Jaak Aaviksoo esines möödunud reedel ettekandega Riias Balti Kaitsepoliitika Assambleel, mis käsitleb nii transatlantilisi, Euroopa kui ka Balti riikide tuleviku julgeolekustrateegiaid.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo esines möödunud reedel ettekandega Riias Balti Kaitsepoliitika Assambleel, mis käsitleb nii transatlantilisi, Euroopa kui ka Balti riikide tuleviku julgeolekustrateegiaid.

Aaviksoo esines assambleel ettekandega Euroopa julgeoleku tulevikunägemust käsitlevas paneelis. Kaitseministri sõnul jääb NATO põhiliseks Euroopa kollektiivse julgeoleku tagajaks, kuid samas on Lissaboni lepingu vastuvõtmise tulemusena tekkimas uued võimalused tugevdada ka Euroopa Liidu julgeolekualast koostööd.

„Eesti ja teiste Balti riikide, aga ka kogu Põhja-Euroopa julgeolek on kindlam kui kunagi varem ajaloos, mida kindlustab eelkõige meie integreeritus erinevatesse rahvusvahelistesse julgeolekustruktuuridesse alates ÜROst, OSCE-st NATO ja Euroopa Liiduni. On lootus, et käivitunud NATO ja Venemaa ühine julgeolekuriskide analüüs näitab kindlasti ka uusi võimalusi julgeolekukoostööks ja vastastikuse usalduse kasvuks, vähendades seeläbi NATO ja selle hulgas Kesk- ja Ida-Euroopa riikide käsitlemist vaenuliku jõuna,“ ütles kaitseminister.

„Eesti, aga samamoodi ka Läti ja Leedu koos teiste Euroopa riikidega on eluliselt huvitatud, et tuleksime edukalt toime kasvavate demograafiliste pingete, terrorismi ja massihävitusrelvade kontrollimatu leviku ohuga mõnedes lähiriikides,” lisas ta oma ettekandes.

„Balti regiooni julgeolekuväljakutsed on üldiselt väga sarnased ning seetõttu on oluline ühiselt arutleda meie julgeolekuolukorra üle ja leida ühine poliitika ohtudega toimetulemiseks,“ kinnitas Aaviksoo.

Balti Kaitsepoliitika Assamblee eesmärk on koos Balti riikide juhtivpoliitikutega välja tuua meie regiooni julgeolekut puudutavad olulisemad ohud ja nende võimalikud lahendused, samuti koguda värskeid ideid tänapäeva maailma uute ohtudega võitlemiseks.

Allikas:

Kaitseministeerium



“Välismääraja” 16. mail: Eesti välispoliitikat iseloomustab projektipõhisus

Tänases “Välismäärajas” arutleti Eesti välispoliitiliste suundade üle ja kõneldi eesmärkide seadmisest.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” arutleti Eesti välispoliitiliste suundade üle ja kõneldi eesmärkide seadmisest.

Saatekülalised nentisid, et Eestit motiveerib välispoliitikas tihti see, kui tahetakse saada mõne “klubi” liikmeks, kuhu on suhteliselt raske pääseda. Sellised klubid olid nii EL, NATO kui eurotsoon.

Kõneldi Eesti välispoliitika suurtest projektidest ja üksikuid eesmärke koondavatest ideoloogiatest.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios ajaloolane Marek Tamm ja Välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna juhataja Margus Kolga.

16. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Eesti kontingent Afganistanis vahetus

Selle nädala lõpul andis Afganistanis, Camp Bastioni sõjaväebaasis teenistuse lõpetanud Eesti kontingent Estcon-8 vastutuse üle uuele kontingendile.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Selle nädala lõpul andis Afganistanis, Camp Bastioni sõjaväebaasis teenistuse lõpetanud Eesti kontingent Estcon-8 vastutuse üle uuele kontingendile.

„Siia tulemise eesmärgid said täidetud ja te andsite endast parima. Olite hingega asja juures, selle tulemiks on väljasurutud vastane ja kontrollitav ala, mis peab muutuma turvaliseks ja elamisväärseks“ ütles rivistusel Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg.

„Estcon-8 on lati kõrgele tõstnud ja nüüd seisab meie ees tõsine väljakutse hoida seda vähemalt sama kõrgel. Lahkuval kontingendile soovin aga head koju jõudmist“ ütles uue kontingendi ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi.

Helmandi Väekoondise ülem brigaadikindral Richard Felton tänas rivistusel Eesti kaitseväelasi tehtud töö eest ja andis neile üle NATO medalid teenistuse eest Rahvusvaheliste Julgeolekujõudude ISAF koosseisus.

Eesti kontingendi jalaväekompanii Estcoy-9 alustas teenistust Helmandi provintsi Nad-e Ali piirkonnas patrullbaasis Wahid 17. novembril 2009, võttes üle vastutuse kahe lähestikku asuva baasi ja ligi 30 ruutkilomeetri suuruse vastutussala eest.

Estcoy-9 viis oma vastutusalal läbi neli operatsiooni, mille käigus leidis isevalmistatud lõhkekehade (IED) komponente, samuti märkimisväärse koguse oopiumit, tegi kahjutuks juba paigaldatud lõhkekehasid ning arreteeris kaks lõhkekehade paigaldamises kahtlustatavat isikut, kelle süü on praeguseks ka tõestatud. Kokku tegi Estcoy-9 oma teenistuse jooksul kahjutuks üle 40 isevalmistatud lõhkekeha.

Kogu missiooniperioodi olulisim operatsioon oli Eesti kompanii jaoks suuroperatsioon Moshtarak. Operatsiooni tulemusena loodi Eesti üksuse vastutusalas kaitstud rahvastikukeskused ning tagati liikumisvabadus kohalikele elanikele ja koalitsioonijõududele teede puhastamise ja hoidmise läbi, samuti ning loodi neli lisakontrollpunkti kohalikes külades ning oluliste teede ääres. Operatsiooni Moshtarak raames alustas Estcoy-9 koostööd Afganistani Rahvuslike Julgeolekujõududega (ANSF) üksusega, kes teenivad meie kompaniiga koos ka antud hetkel.

„Estcoy-9 kõige suuremaks saavutuseks tuleb pidada eelkõige paranenud julgeolekusituatsiooni meie vastutusalas asuvates külades, tänu millele on juba alustatud infrastruktuuri ülesehitustööd läbi erinevate Sõjaväe Toetus -ja stabiliseerimisprojektide,“ ütles kolonelleitnant Klettenberg.

Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Eesti jalaväekompanii Estcoy-9 ja logistiline toetuselement saabuvad Eestisse tagasi eeldatavalt homme õhtupoolikul.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Väike sõda, mis vapustas maailma?

Kui lääs kõnelnuks diplomaatilise kombineerimise asemel Venemaaga ühehäälselt, jäänuks Gruusia sõda pidamata, väidab Ronald Asmus. Äsja ilmunud raamatut luges ajaloolane Ingmar Haav.

Kui lääs kõnelnuks diplomaatilise kombineerimise asemel Venemaaga ühehäälselt, jäänuks Gruusia sõda pidamata, väidab Ronald Asmus. Äsja ilmunud raamatut luges ajaloolane Ingmar Haav.

Nagu raamatu pealkirjast võib välja lugeda, olid 2008. aasta augustis Gruusias toimunud sõjal märksa kaalukamad tagajärjed, kui tavavaatleja seda hoomata võib.

Vähemasti nii arvab Ron Asmus, kelle silmis oli see konflikt midagi märksa enamat kui Venemaa sekkumine tsiviilelanike ja rahuvalvajate kaitseks Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Ühtlasi leiab Asmus, et tegemist ei olnud vaid Moskva varjatud sooviga luua piirkonda kaks uut vasallriiki.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Briti valimised: kes siis võitsid ja kes kaotasid?

Nüüd, kus Suurbritannias on moodustunud esmakordselt koalitsioonivalitsus, konservatiivide (tooride) ja liberaaldemokraatide (libdemmide) vahel, ja samuti on esmakordselt peale 1974. aastat lõppenud valimised patiseisuga, on õige aeg analüüsida, kuidas asjaolud nõnda kujunesid.

Foto: SDE
Foto: SDE

Jörgen Siil, SDE välissekretär

Nüüd, kus Suurbritannias on moodustunud esmakordselt koalitsioonivalitsus, konservatiivide (tooride) ja liberaaldemokraatide (libdemmide) vahel, ja samuti on esmakordselt peale 1974. aastat lõppenud valimised patiseisuga, on õige aeg analüüsida, kuidas asjaolud nõnda kujunesid.

Valimistulemused

Kuigi David Cameroni konservatiivid võitsid valimised, ei saanud nad enamust. Tööpartei (leiboristid) küll kaotas neile, kuid vähem, kui arvati. Pikalt arvamusküsitlustes juhtinud konservatiivide jaoks oli nende tulemus pettumus, arvestades, et leiboristid olid võimul olnud 13 aastat järjest ja vahepeal ülimalt ebapopulaarsed. Vahetult enne valimis tehtud küsitlustes olid nad pidevalt 3. kohal.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Helmandi vägede juht: afgaanid tõid NATO sõduritele silmad

Helmandi väekoondise juht brigaadikindral Richard Felton, kellele alluvad ka seal teenivad Eesti sõdurid, usub, et Afganistani enda sõdurite sinnasaabumine andis NATO vägedele silmad, mis kaitsevad neid pommide eest.

Richard FeltonHelmandi väekoondise juht brigaadikindral Richard Felton, kellele alluvad ka seal teenivad Eesti sõdurid, usub, et Afganistani enda sõdurite sinnasaabumine andis NATO vägedele silmad, mis kaitsevad neid pommide eest.

Kuidas näib teile kohalike suhtumine? Mil moel nad käituvad, kui näevad lähenemas ISAFi masinaid?

Me üritame näidata Lashkar Gah linnas väga vähest kohalolekut. Lashkar Gah julgeolekut tagab politsei. See on protokoll, sest keegi ei taha näha sõdureid südalinnas. Mina kohe kindlasti ei taha saata oma sõdureid südalinna – nende soomukeid ja kuuliveste ja muud.

Minu arvates saadab väga hea sõnumi see, kui vägede juht läheb linna ja peab koosolekut kuulivesti ja kiivrita ja suhtleb kohalikega. Ma arvan, et see avaldab neile muljet, nad uurivad meilt, mida me teeme, mina küsin neilt, nende poes oleva kauba kohta, kuidas nad seda saavad.

Üks mees, kellega ma rääkisin, peab vürtsipoodi ja tal on vürtse kaheksast-üheksast riigist. Ta püüdis mulle selgitada, kuidas ta need sai – tal peab nende saamiseks olema väga palju kontakte. Need vürtsid pärinevad Pakistanist, Indiast, Hiinast…

Ning kohalik turg on väga-väga rahvarohke.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO kindral kiitis Eesti küberkaitsearendust

Täna Kaitseväe suurimat maaväeõppust Kevadtorm külastanud NATO kindral kiitis Eesti side- ja küberkaitsesüsteeme

Foto: ERR
Foto: ERR

Eile Kaitseväe suurimat maaväeõppust Kevadtorm külastanud NATO kindral kiitis Eesti side- ja küberkaitsesüsteeme.

“Seninähtu põhjal hindan kõrgelt Eesti sidevõimekust ja küberkaitse arendust. Usun, et Eesti süsteemid ühilduvad teiste NATO liikmesriikide vastavate arendustega”, ütles NATO kommunikatsiooni ja informatsiooni teenuste agentuuri direktor kindralleitnant Kurt Herrmann pärast tutvumist staabi- ja sidepataljoni üles seatud sidekeskusega

Loe edasi ERR Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-05-11_AK_kuberkaitse.wmv[/videofile]
Allikas:

ERR Uudised



Head uudised Afganistanist

Grupp Afganistani kodanikuühenduste aktiviste on loonud veebilehe, kust leiab ainult positiivseid uudiseid Afganistanist.

Afgaani tüdrukud kooli avamiselGrupp Afganistani kodanikuühenduste aktiviste on loonud veebilehe, kust leiab ainult positiivseid uudiseid Afganistanist.

Lehe autorite eesmärgiks on pidevalt meediasse jõudvate halbade uudiste kõrval tuua esile head, mis Afganistanis on viimasel ajal toimumas.

Leht ei allu Afganistani valitsusele, vaid on täiesti iseseisev infokanal.

Vaata häid uudiseid siit!



Kohtla-Järvel on üleval näitus “NATO 60. Eesti-NATO 5”

Sellest nädalast saab Kohtla järvel vaadata NATO 60. juubelile pühendatud venekeelset näitus „NATO 60 – Eesti NATO 5“.

Sellest nädalast saab Kohtla järvel vaadata NATO 60. juubelile pühendatud venekeelset näitus „NATO 60 – Eesti NATO 5“.

NATO ajalugu ja tänapäeva kujutavast foto- ja tekstimaterjalist koosneva näituse eesmärk on tutvustada Eesti rolli NATO-s ning tekitada venekeelse elanikkonna hulgas diskussiooni kaitse- ja julgeolekupoliitika teemadel.

Fotomaterjali ja venekeelse taustinfo abil annab väljapanek ülevaate NATO ajaloost, Eesti teest NATO-sse ja panusest alliansi operatsioonidesse. Näitus koostati möödunud aastal tähistamaks NATO asutamise 60 aastapäeva ja viie aasta möödumist Eesti liitumisest NATO-ga.

Kohtla-Järve keskraamatukogu lugemissaalis aadressiga Tuuslari 22 on näitust võimalik vaadata mai lõpuni, seejärel pannakse näitus üles Jõhvis.

Näituse „NATO 60, Eesti-NATO 5“ on korraldanud Eesti NATO Ühing koostöös Välisministeeriumi ja kindral Laidoneri muuseumiga, materjali on kokku pannud muuseumi direktor Kristjan Luts. Näituse venekeelse versiooni valmimist toetas Kaitseministeerium.

Rohkem infot:

Victoria Punga

Eesti NATO Ühingu juhataja

53425127

victoria@eata.ee

www.eata.ee



Riigikogu kiitis heaks Eesti julgeolekupoliitika alused

Riigikogu kiitis täna 82 poolthäälega heaks Eesti julgeolekupoliitika alused, millega määratakse kindlaks Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad.

Riigikogu kiitis täna 82 poolthäälega heaks Eesti julgeolekupoliitika alused, millega määratakse kindlaks Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhiseadusest tulenevalt, kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.

Raidma kinnitusel on riigi julgeolek üks tervik ja seda ei saa jagada eraldi riigi kaitsmiseks välise agressori eest ja sisejulgeoleku tagamiseks, kuivõrd välised ja sisesed julgeolekuohud toimivad koosmõjus. Seetõttu on riigi kui terviku julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalik kaasata kogu ühiskond.

„Julgeoleku saavutamisel etendavad üha suuremat rolli kodanikuühiskonna toimemehhanismid ja inimeste endi aktiivne osalus. Nii näiteks saab igaüks arendada oma teadlikkust küberohtudest ja nende eest kaitsmise võimalustest, samuti saab igaüks ühiskonnaellu aktiivselt kaasudes panustada ühiskonna sidususse,“ ütles Raidma.

Positiivset signaali pakub Raidma sõnul ka julgeolekupoliitika alustes kinnitatud Eesti eesmärk saavutada ja hoida kaitsekulutuste tase 2% SKPst, mis viitab erakondadeülesele üksmeelele põhimõttelistes riigikaitse küsimustes.

„Ma loodan väga, et meil õnnestub selles valdkonnas välja kujunenud pikaaegset head poliitilist kultuuri viljeleda sama edukalt ka enne ja pärast parlamendivalimisi. Julgeolekuriskid on üha ebamäärasemad ja ohte on üha raskem ette näha ja tõrjuda, mistõttu on äärmiselt oluline kindlustada riigikaitse jätkusuutlikkus,“ kinnitas Raidma.

Eesti julgeolekupoliitika alused on dokument, mis sõnastab terviklikult Eesti julgeolekukäsitluse ja on aluseks valdkondlike ja üksikasjalikemate arengu- või tegevuskavade koostamiseks. Algselt 2001. aastal heaks kiidetud ja 2004. aastal muudetud julgeolekupoliitika aluste uuendamine käesoleval aastal lähtus vajadustest koostada need NATO ning EL liikmena omandatud kogemuste põhjal, samuti julgeolekukeskkonna arengu tõttu. Julgeolekupoliitika aluste kehtivus ei ole ajaliselt piiritletud, kuid hiljemalt kolme aasta pärast on kavas dokument algataja kinnitusel üle vaadata.

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Peatselt koju jõudev Estcoy-9 pärandab järgmisele kompaniile eestlastele tuttava vastutusala

Kõige raskem oli siis, kui ajakirjanikud kuulutasid nii Eestis kui mujal maailmas igal pool, et tulemas on suuroperatsioon «Moshtarak» ja kodused hakkasid liiga palju muretsema, meenutab oma teenistusaega nüüd juba Camp Bastionis kodulendu ootav Estcoy-9 esimese jalaväerühma jaoülem veebel Margo Metsar.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Kõige raskem oli siis, kui ajakirjanikud kuulutasid nii Eestis kui mujal maailmas igal pool, et tulemas on suuroperatsioon «Moshtarak» ja kodused hakkasid liiga palju muretsema, meenutab oma teenistusaega nüüd juba Camp Bastionis kodulendu ootav Estcoy-9 esimese jalaväerühma jaoülem veebel Margo Metsar.

«Muidu on lihtne: nad teavad küll, et me käime igal pool patrullides, me ei räägi sellest, me ei tohi sellest rääkida,» kõneleb Metsar. «See oli ka meestele kõige raskem, sest kõik vanemad juba ootasid, küsimused, millal te lähete, tulid juba enne seda, kui meiegi seda täpselt teadsime.» Tema hinnangul tuleb suuroperatsioonidest küll rääkida, aga seda võiks teha pigem takkajärgi.

Tagantjärele hindavad sõjaväelased selles rohkelt reklaamitud pealetungis osalemise aga edukaks. «Me suutsime ära turvata päris suure ala, mida me praegu hoiame edukalt ning see ala on põhimõtteliselt valmis selleks, et sinna saaks sisse minna ülesehitustöö,» räägib Estcoy-9 kompaniiülema abi leitnant Meelis Loik.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Kevadtormi külastas NATO kindral

Kaitseväe tänavu suurimat maaväeõppust Kevadtorm külastas täna, 11. mail NATO Kommunikatsiooni ja Informatsiooni Teenuste Agentuuri direktor kindralleitnant Kurt Herrmann.

Foto: Kaiseväe peastaap
Foto: Kaiseväe peastaap

Kaitseväe tänavu suurimat maaväeõppust Kevadtorm külastas täna, 11. mail NATO Kommunikatsiooni ja Informatsiooni Teenuste Agentuuri direktor kindralleitnant Kurt Herrmann.

Kindral tutvus Staabi- ja Sidepataljoni poolt õppuseks üles seatud sidekeskustega. NATO agentuuri juht sai ka üldisema ülevaate õppusel Kevadtorm toimuvast.

“Seninähtu põhjal hindan kõrgelt Eesti sidevõimekust ja küberkaitse arendust. Usun, et Eesti süsteemid ühilduvad teiste NATO liikmesriikide vastavate arendustega”, ütles kindralleitnant Herrmann.

NATO Kommunikatsiooni ja Informatsiooni Teenuste Agentuur vastutab organisatsiooni kommunikatsiooni- ja sidevõrkude teenuste tagamise eest nii peakorterites kui NATO operatsioonide piirkonnas.

Kindral Herrmann viibis koos oma kolleegidega Eestis seoses 10. mail Tallinnas Küberkaitse Kompetentsikeskuses alanud rahvusvahelise küberkaitseõppusega „Balti küberkilp“. Kahepäevase harjutuse eesmärgiks on anda osavõtjatele praktilist kogemust arvutivõrkude kaitsmisel ja tõhustada rahvusvahelist koostööd tehniliste intsidentide kontrollimisel.

3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast harjutavad 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppusel Kevadtorm 2010. Õppuse eesmärgiks on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava Kalevi jalaväepataljoni koostegutsemise võime.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Euroopa Liidu välisministrid kinnitasid põhiseisukohad ELi–Venemaa tippkohtumiseks

Esmaspäeval, 10. mail osales välisminister Urmas Paet Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus räägiti eelseisvast Euroopa Liidu–Venemaa tippkohtumisest ning kõne all olid piraatlusega seotud probleemid Somaalias ja olukord Iraanis.

Esmaspäeval, 10. mail osales välisminister Urmas Paet Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus räägiti eelseisvast Euroopa Liidu–Venemaa tippkohtumisest ning kõne all olid piraatlusega seotud probleemid Somaalias ja olukord Iraanis. Välisministrid arutavad samuti Euroopa Liidu suhete arengut strateegiliste partnerite Hiina ja Jaapaniga. Üldasjade istungil on arutlusel juunis toimuv Euroopa ülemkogu.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid arutasid 31. mail ja 1. juunil Rostovis toimuva Euroopa Liidu–Venemaa tippkohtumisega seonduvat, kus peamisteks teemadeks on majanduskriis, kliimamuutused ning energeetika, räägitakse ka viisadialoogist. Välisminister Urmas Paeti sõnul plaanib Euroopa Liit tippkohtumisel tõstatada ühe olulise küsimusena protektsionismi ja Venemaa liitumise Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTOga). „Majandus- ja kaubandussuhted Venemaaga on see valdkond, milles on vaja kiiret probleemide lahendamist ning edasiliikumist,“ ütles välisminister Paet. „Majandus- ja kaubandussuhted peavad olema reguleeritud uues kõikehõlmavas Euroopa Liidu ja Venemaa lepingus,“ lisas Paet. Välisminister Urmas Paeti hinnangul on oluline Venemaa kiire liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. „Nii kaubandussuhteid kui ka inimeste liikumist pidurdab Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise piiri piiratud läbilaskevõime, mistõttu vajab piirijärjekordade küsimus kiiret lahendamist,“ märkis Paet. ELi–Venemaa tippkohtumisel on kavas arutada Euroopa Liidu ja Venemaa vahel arendatavat moderniseerimispartnerlust, mis välisminister Urmas Paeti arvates hea koostööraamistikuna pakub võimaluse jagada reformikogemust ennekõike kohalike omavalitsuste tasemel. Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises viisadialoogis tuleb välisminister Urmas Paeti kinnitusel lähtuda eelõige tehnilisest valmisolekust ning liikuda edasi idapartnerluse riikide viisalihtsustamise kontekstis.

Seoses aprillis Washingtonis toimunud tuumajulgeoleku tippkohtumisega ning hetkel New Yorgis kestva tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ülevaatekonverentsiga olid Euroopa Liidu välisministritel kõne all tuumaküsimused. Välisministrite Iraani arutelu keskendus tuumajulgeolekuga seonduvale. Välisminister Urmas Paeti sõnul ei ole Iraan asunud tuumaprogrammi raames koostööle, mistõttu on päevakorral arutelu sanktsioonide karmistamise üle. „Loodame, et kõnelused uue ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni üle, millega plaanitakse tugevdada sanktsioone Iraani suhtes, kulgevad tõrgeteta ning kokkulepe meetmete osas saavutatakse võimalikult kiiresti,“ nentis Paet. „Oluline on võimalikult suur rahvusvaheline toetus uuele julgeolekunõukogu resolutsioonile, sealhulgas just Pärsia Lahe Koostöönõukogu riikide toetus,“ täpsustas Paet.

Rääkides olukorrast Somaalias olid Euroopa Liidu välisministritel arutlusel piraatide üleandmise ja kohtumõistmisega seonduvad probleemid. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 27. aprillil vastu resolutsiooni piraatlusevastase võitluse õiguslikest aspektidest Somaalias, mille kohaselt ÜRO peasekretär esitab kolme kuu jooksul raporti võimalustest parandada piraatide üle õigusemõistmise süsteemi.

Üldasjade istungil on välisministritel kõne all juunis toimuva Euroopa ülemkogu päevakord, mis keskendub uuele tööhõive ja majanduskasvu strateegiale Euroopa 2020. Välisminister Urmas Paeti sõnul on ülemkogul kavas lisaks veel kliimaküsimused ning Euroopa Liidu seisukohad nii G20 Toronto tippkohtumiseks kui ka ÜRO aastatuhande arengueesmärkide konverentsiks New Yorgis.

Allikas:

Välisministeerium



Briti kaos

Teretulnud ebakindlus, häbiväärne kaos. Sellises meeleolus ärkas Briti ühiskond üles pärast oma elava mälu kõige kummalisemat valimisööd.

Edward LucasTeretulnud ebakindlus, häbiväärne kaos. Sellises meeleolus ärkas Briti ühiskond üles pärast oma elava mälu kõige kummalisemat valimisööd.

Seda kaost kirjeldada on samavõrd lihtne kuivõrd keeruline on teda õigustada. Tuhanded inimesed seisid mõttetult järjekordades, et anda oma hääl, kuid nad ei saanud seda teha, sest valimispunktid polnud piisavalt mehitatud, et valimissedeleid jagada.

See rikuks mainet riigil, kes alles õpib demokraatiat pärast totalitaarse võimu all oldud aastakümneid. Kui midagi sellist oleks juhtunud Afganistanis või Ukrainas, tuututaksid Briti valimisvaatlejad hukkamõistvalt. See on häbistav riigile, kellele meeldib mõelda endast kui parlamentaarse demokraatia musternäitest. Miski muu ei saaks paremini kokku võtta leiboristide loodud ülemakstud, alakoormatud ning kodanikele kättesaamatut avalikku sektorit kui kasutu valimisametnik Sheffieldis, kes ütles: „Ma ei süüdista kedagi.” Ta ei suutnud mõista: meie süüdistasime teda.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



“Välismääraja” 9. mail: “Enam ei ole nii, et kui Ameerika aevastab, haigestuvad kõik.”

Möödunud pühapäeval eetris olnud “Välismääraja” läbivateks teemadeks olid valimised Suurbritannias ja Kreekast alguse saanud eurotsooni kriis.

Möödunud pühapäeval eetris olnud “Välismääraja” läbivateks teemadeks olid valimised Suurbritannias ja Kreekast alguse saanud eurotsooni kriis.

Majanduskriisi teemadel nenditi, et Kreekast alguse saanud kriis näitab, et Euroopa turud ei olegi USA-st niivõrd sõltuvuses, vaid ülemaailmselt majandusjulgeolekut mõjutab ka kriis Euroopas.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liige Marko Mihkelson ja Riigikantselei ametnik Keit Kasemets.

9. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Tallinnas algab täna küberkaitseõppus

Täna algab Tallinnas Küberkaitse Kompetentsikeskuses rahvusvaheline küberkaitse õppus «Balti Küberkilp», mille eesmärgiks on anda osavõtjatele praktilist kogemust arvutivõrkude kaitsmisel ja tõhustada rahvusvahelist koostööd tehniliste intsidentide kontrollimisel.

Foto: www.ccdcoe.org
Foto: www.ccdcoe.org

Täna algab Tallinnas Küberkaitse Kompetentsikeskuses rahvusvaheline küberkaitse õppus «Balti Küberkilp», mille eesmärgiks on anda osavõtjatele praktilist kogemust arvutivõrkude kaitsmisel ja tõhustada rahvusvahelist koostööd tehniliste intsidentide kontrollimisel.

«Balti Küberkilbi» korraldajateks on Küberkaitse Kompetentsikeskus ja Rootsi Riiklik Kaitsekolledž (SNDC).

Harjutuse vältel proovivad Lätis, Leedus, Rootsis ja NATO peakorteris (NCIRC-s) asuvad meeskonnad kaitsta virtuaalseid arvutivõrke rünnakute eest. Harjutuse kulgu juhitakse Tallinnast ja Stockholmist.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO Ühingu vabatahtlikud tutvusid Brüsselis EL-i ja NATO struktuuridega

Aprilli lõpus Tallinnas toimunud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel abistas peakorraldajaid 38 vabatahtlikku tudengit, kelle Eesti NATO Ühing oli spetsiaalselt selle sündmuse jaoks välja valinud ja koolitanud.

Ühingu vabatahtlikud Euroopa ParlamendisAprilli lõpus Tallinnas toimunud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel abistas peakorraldajaid 38 vabatahtlikku tudengit, kelle Eesti NATO Ühing oli spetsiaalselt selle sündmuse jaoks välja valinud ja koolitanud.

6. ja 7. mail korraldas Ühing vabatahtlikele preemiareisi Brüsselisse, mille käigus külastati Euroopa Liidu ja NATO tähtsamaid institutsioone.

Kümme vabatahtlikku kohtusid Euroopa Eesti Esinduses poliitikaeksperdi Sander Soonega. Euroopa Parlamendis vestlesid vabatahtlikud Siiri Oviiriga, kes andis potentsiaalsetele parlamendisaadikutele ntulevikuks nõu: “Ärge olge arvamuse järgijad, olge arvamuse kujundajad!”. Veel kohtusid vabatahtlikud Euroopa Komisjonis vabatahtlikud transpordivoliniku Siim Kallase nõuniku Margus Rahuojaga.

Reedel, 7. mail võeti grupp vastu NATO peakorteris, kus noortele tehti põhjalik ülevaade hetkel NATO jaoks tähtsamatest arengutest. Eesti esinduses NATO juures vesteldi kaitsenõuniku Christian-Marc Lifländeriga esinduse tegevusest ja sellest, kuidas Brüsselis tehtavad otsused mõjutavad igapäevast elu Eestis ja kuidas väikese riigi kaitsepoliitikakujundamine NATO-s käib.

Eesti NATO Ühing



Vseviov: 9. mai seostamine Vene lipuga on arusaamatu

Ajaloolane David Vseviov arvab, et eilse võidupäeva pronkssõduri juures tähistamise mastaapsuse võti on aastas 2007, kuid peab arusaamatuks, miks toodi selle võidupäeva tähistamisel välja Venemaa lipuvärvid.

Foto: www.concert.ee
Foto: www.concert.ee

Ajaloolane David Vseviov arvab, et eilse võidupäeva pronkssõduri juures tähistamise mastaapsuse võti on aastas 2007, kuid peab arusaamatuks, miks toodi selle võidupäeva tähistamisel välja Venemaa lipuvärvid.

«Siin on muidugi mitu asja koos, sest nii mastaapsetel nähtustel pole ühest vastust. Tuletades meelde ka meie käitumist omal ajal, kui paljus oli see kantud protestivaimust nii mõnigi kord, siis ka antud juhul langevad mitmed asjad kokku: protestivaim, siis – midagi pole parata, kui need teleprogrammid, mida inimesed vaatavad, räägivad selle sündmuse tähtsusest ja suurusest pidevalt. Pluss väga paljudel on isiklik seos sõjaga – nii paljude inimeste vanavanemad on sõdinud ja venekeelsetel inimestel valdavalt just sellel poolel,» arutles Vseviov.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Ilves: Eesti ja Venemaa suhetes on kliima soojenemas

Eesti ja Venemaa suhetes on kliima soojenemas ning Eesti riigipea osavõtt Moskvas toimunud võiduparaadist oli kahe riigi lähenemises üks samm edasi, ütles president Toomas Hendrik Ilves.

Foto: ERR
Foto: ERR

Eesti ja Venemaa suhetes on kliima soojenemas ning Eesti riigipea osavõtt Moskvas toimunud võiduparaadist oli kahe riigi lähenemises üks samm edasi, ütles president Toomas Hendrik Ilves.

President Ilves ütles intervjuus “Aktuaalsele kaamerale”, et vastuvõtt oli Venemaal sõbralik. “Ma usun, et see on üks samm edasi,” märkis Eesti riigipea.

Rääkides Eesti presidendi võimalikest tulevastest visiitidest idanaabri juurde, ütles riigipea, et kui ta saab kutse ja on põhjust minna, siis ta läheb Venemaale. “Sõltub täiesti sellest, milline on kliima. Praegu tundub mulle, et kliima on soojenemas.”

Loe edasi ERR Uudistest!

http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-05-09_ilves.wmv

Allikas:

ERR Uudised



Peaminister ja peastaabi ülem kohtusid Afganistanis teenivate kaitseväelastega

Peaminister Andrus Ansip ja Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli külastasid Camp Bastioni sõjaväebaasi Afganistanis, et lähemalt tutvuda Eesti kontingendi teenistusega ning tänada Eesti sõdureid teenistuse eest NATO operatsiooni sõjaliselt kõige aktiivsemas provintsis.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Peaminister Andrus Ansip ja Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli külastasid Camp Bastioni sõjaväebaasi Afganistanis, et lähemalt tutvuda Eesti kontingendi teenistusega ning tänada Eesti sõdureid teenistuse eest NATO operatsiooni sõjaliselt kõige aktiivsemas provintsis.

“Abistades teisi aitate te kaitsta Eesti Vabariiki. Kuigi teenistus Afganistanis on raske, on lihtsam lahendada probleeme seal, kus nad tekivad ja mitte lasta neil levida regioonist väljapoole,” sõnas peaminister kohtudes Estcon-8 ja Estcon-9 kaitseväelastega. “Kas te tunnistate seda või mitte, kuid igaühes teis on Eesti patrioot. Võttes enda kanda Eesti liitlaskohustuste täitmise on teie panust Eesti riigi julgeolekusse raske alahinnata. Tänan, et te olete enda kanda võtnud Eesti julgeolekukohustuste täitmise.”

Estcon-8 ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg tutvustas peaministrile lähemalt kontingendi missioonipiirkonda, üksuste tegevust, koosseisu ja varustust. Camp Bastionis toimub praegu Eesti kontingentide vahetus ning kohapeal viibib ligi 300 sõdurit. Klettenbergi sõnul on operatsioonialal jätkuvalt kõige suuremaks ohuks isetehtud lõhkeseadeldised.

“Improviseeritud lõhkeseadeldised on koalitsioonivägede põhiprobleem, sest piiratud liikumisvabadus pärsib sõjaliste üksuste manööverdamise võimet,” ütles kolonelleitnant Klettenberg.

Pärast kontingendiga tutvumist liikusid peaminister Ansip ja brigaadikindral Väli treeningväljale, et jälgida uue kompanii treeningut isetehtud lõhkekehade avastamisel ja kahjutukstegemisel ning Eesti jalaväekompanii miinipildujate treeninglaskmist.

Estcon-8 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus Nad-e-Ali piirkonnas. Lisaks jalaväelastele teenivad rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Kaitseväe peastaap



Eesti toetab tugevat tuumaarengute seiret

Välisminister Urmas Paet ütles 6. mail New Yorgis, kohtudes Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) täitevsekretäri Tibor Tothiga, et Eesti toetab Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni tööd tuumakatsetuste kontrollsüsteemi ülesehitusel.

Välisminister Urmas Paet ütles 6. mail New Yorgis, kohtudes Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) täitevsekretäri Tibor Tothiga, et Eesti toetab Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni tööd tuumakatsetuste kontrollsüsteemi ülesehitusel.

Paeti sõnul aitab efektiivne seiresüsteem saavutada kindlust tuumaenergia kasutusotstarbe ja tuumakatsetuste osas. „Tuumarelvastuse piiramine ja tuumakatsetuste keelustamisega ühinemine on vajalik maailma tuumaohutuse suurendamiseks, kuid see peab toimuma paralleelselt maailma julgeolekut kindlustavate meetmete ja seiresüsteemi tõhustamisega,“ ütles Paet. „Süsteemi ülesehitamine annab loodetavasti täiendavat kindlust ka riikidele, kes veel ei ole tuumakatsetuste keelustamise lepinguga ühinenud. On oluline, et rahvusvahelisele üldsusele oleks tagatud informatsioon ka rahuotstarbelise tuumakasutuse kohta,“ märkis Eesti välisminister.

Paet kinnitas kohtumisel Tothiga, et Euroopa Liidu liikmena toetab Eesti aktiivselt Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni rolli tuumakatsetuste piiramisel ja monitoorimisel ning ja toetab tööd veenmaks riike Tuumakatsetuste piiramise lepinguga (CTBT) liituma.

Tuumakatsetuste piiramise leping (CTBT- Comprehensive Nuclear-Test-Ban Treaty) avati allkirjastamiseks 1996. aastal. Eesti on lepingu allkirjastanud ja Riigikogu ratifitseeris selle 1999. aastal. Leping jõustub kuus kuud pärast seda, kui selle on ratifitseerinud kõik 44 lepingu loomise ajal tuumavõimsusi omanud riiki.

Allikas:

Välisministeerium



President Ilves: mõelgem täna kõigile Teise maailmasõja ohvritele

President Toomas Hendrik Ilves pani täna, Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeval, Maarjamäel pärjad kõigi Teises maailmasõjas langenute mälestuseks ning esines vabadusvõitlejate liidu korraldatud sõja lõppemise mälestusüritusel.

President Toomas Hendrik Ilves pani täna, Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeval, Maarjamäel pärjad kõigi Teises maailmasõjas langenute mälestuseks ning esines vabadusvõitlejate liidu korraldatud sõja lõppemise mälestusüritusel:

”Täna tähistame Euroopas Teise maailmasõja lõppu. Me mälestame kõiki Teise maailmasõja ohvreid. Kõiki meie kaasmaalasi, kes ei tulnud tagasi sellest kohutavast sõjast.

Totalitaarsete režiimide ambitsioonidest ning Hitleri-Stalini sobingust puhkenud Teine maailmasõda sai võimalikuks just tänu totalitaarsete režiimide jultumusele ning demokraatlike riikide suutmatusele peatada neid ideoloogiaid ja riike.

Seetõttu on oluline meeles pidada, et moraal ja eetika on jagamatud väärtused ka rahvusvahelises suhtlemises ning nende eiramise puhul ei tohi pilku kõrvale pöörata.

Kui me seda teeksime, siis võidaksime küll ehk ühe muretu õhtupooliku, kuid mitte rahulikku homset päeva.

Ülemöödunud sajandist pärit geopoliitiline mõtlemine, kus julgeoleku pidi tagama mitte võrdne partnerlus, vaid regionaalne domineerimine, ei taga turvalist maailma.

Natsi-Saksamaa kui ühe totalitaarse režiimi purustamine tõi kaasa uue Euroopa sünni. Sellise Euroopa, kus eilsed vastased leppisid ja andestasid üksteisele ning koondusid hiljem liitu, mida me täna tunneme maailma ühe mõjukama ühenduse, Euroopa Liidu nime all.

Sellist Euroopat sai rajada vaid moraalsetele põhimõtetele ja vabadusele, sest just nimelt põhimõtete eiramine ja vabaduse puudumine olid kaasa toonud Teise maailmasõja puhkemise.

Eesti jaoks ei tähendanud maikuu algus 1945. aastal vabaduse ja rahu saabumist.

Meie ning paljud Ida- ja Kesk-Euroopa riigid suruti pikkadeks aastakümneteks raudse eesriide taha, tagasi okupatsiooni haardesse.

Meie riigi lipp kerkis sõja järel üleilmse julgeoleku hoidmiseks loodud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteri ees alles poole sajandi pärast. Võõrväed lahkusid Eestist veelgi hiljem, 31. augustil 1994. aastal. Siis, kui piltlikult öelda, oli ka Teine maailmasõda Eesti jaoks lõplikult lõppenud.

Eesti kaotused selles sõjas olid määratult suured. Olles ise mitte sõdiv pool, vaid sõja käigus okupeeritud riik, kaotasime me Teises maailmasõjas oma iseseisvuse ja viiendiku oma rahvastikust.

Selle valusa mineviku ületamiseks on vajalik leppimine. Et me suudame austada kõigi selle sõja ohvrite mälestust. Sest Teise maailmasõja hind oli paljudele rahvastele väga ränk.

Aga, rõhutan ma, me ei tohi unustada Eestile osaks saanud ülekohut ja leppida nendega, kes panid sõja ajal toime kuritegusid oma ja teiste rahvaste vastu. Samuti ei saa keegi meilt oodata leppimist inimvaenulike ideoloogiatega ja režiimidega, mis Teise maailmasõja valla päästsid.

Paljud eestlased ei saanud Teises maailmasõjas valida poolt. Eesti enda alla painutanud võõrad võimud sundisid meie mehi sõdima võõras mundris. Mul on väga kahju, et Eesti toonane valitsus ja poliitikud ei andnud võimalust meie sõjameestele võidelda oma rahva vabaduse eest oma mundris. See oli ränk viga, mida ei tohi enam korrata.

Täna langetan ma pea mälestamaks neid kaasmaalasi, kes Teise maailmasõja ajal ühinesid võitlusesse ja uskusid võimalusse taastada Eesti Vabariik. Nüüd teame, et see võitlus jäi tollases maailmas piisava mõistmise ja poolehoiuta. Kuid meie meestele andis – selles lootusetus olukorras – vapruse ja kindluse usk oma riiki.

Ma tänan teid teie vapruse ja usu eest.

Nüüd teame sedagi, et toonane lootusetus oli lõpeks vaid näiv, sest me oleme riigina säilinud ja ükski võõrvõim ei ole Eesti pinnal suutnud tegelikult võita.

Mõelgem täna, Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpupäeval, kõigile Eestist pärit sõja ja okupatsioonide ohvritele, kes puhkavad Saksamaa ja Venemaa sõjakalmudes, Tartumaal, Siberi tundras, Kuramaal, Narva ja Tallinna vahel, Läänemere põhjas ning veel paljudes kodustes või võõrastes paikades.

Eesti Vabariik on neile ülim mälestusmärk, mida me eales püstitada saaksime. Eesti Vabariik kui vaba riik, meie tegude ja tahte looming. Oma kibedast minevikust peame kaasa tooma järelduse, et meil on kohustus tulevase Eesti vastu.

Langetan pea kõigi Teise maailmasõja ohvrite ees.”

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



Ukraina sõlmis NATOga õhuvaatluste memorandumi

Ukraina kaitseministeerium sõlmis 6. mail NATO ja Türgi staabiga terroriohu vastase õhuvaatluse memorandumi.

Foto: www.mil.gov.ua
Foto: www.mil.gov.ua

Ukraina kaitseministeerium sõlmis 6. mail NATO ja Türgi staabiga terroriohu vastase õhuvaatluse memorandumi.

Kokkulepe annab Ukrainale võimaluse vahetada NATOga terrorismivastast õhuvaatluse teavet nii Ukraina kui ka temaga piirnevate NATO riikide õhuruumi kohta, teatas Rosbalt.

Memorandumi allkirjastasid Ukraina relvajõudude ülem armeekindral Ivan Svida, Türgi peastaabi ülem kindral Ilker Basbug ja Euroopas asuvate NATO vägede juhataja admiral James G. Stavridis.
Teavet hakkavad omavahel vahetama Ukraina õhujõudude Lõuna juhtimispunkt ja Türgis Erzurumi linnas asuv lennuväe juhtimispunkt.

Uudis on tekitanud ebameeldivustunnet Venemaal, kus loodeti Ukraina ja NATO suhete lagunemisele pärast Sevastoopoli mereväebaasi lepingu pikendamist

Allikas:

Eesti Päevaleht



Peaminister Ansip tänas Lashkar Gahs tsiviilmissioonidel töötavaid Eesti inimesi

Peaminister Andrus Ansip kohtus 7. mail Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gahs Eesti meditsiinieksperdi ja Euroopa Liidu politseimissiooni töötajaga, kellega vesteldi olukorrast Eesti põhilises missioonipiirkonnas Afganistanis. Kohtumiste juures olid ka Lashkar Gahs Helmandi väekoondise ning provintsi ülesehitusmeeskonna Eesti juhid.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Peaminister Andrus Ansip kohtus 7. mail Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gahs Eesti meditsiinieksperdi ja Euroopa Liidu politseimissiooni töötajaga, kellega vesteldi olukorrast Eesti põhilises missioonipiirkonnas Afganistanis. Kohtumiste juures olid ka Lashkar Gahs Helmandi väekoondise ning provintsi ülesehitusmeeskonna Eesti juhid.

Meditsiiniekspert Anu Raisma andis peaministrile ülevaate Afganistani meditsiinivaldkonna põhilistest probleemidest. Nii puudub tema sõnul kohapeal elementaarne arusaamine hügieenist, mille tulemuseks on kõrge laste suremus (25% lapsi sureb enne viie aastaseks saamist) ja inimeste lühike eluiga (keskmiselt 45 aastat). Eesti päästemeeskonna meedik Anu Raisma koordineerib provintsi tervishoiusektori arendamist ja nõustab selles valdkonnas Helmandi provintsivalitsust.

Euroopa Liidu politseimissiooni EUPOL raames Lashkar Gahs töötava politseiniku Tanel Tiksiga kõneldi kohaliku politseisüsteemi ülesehituse raskustest. Tiksi arvates on üheks olulisemaks probleemiks sõjaolukorraga provintsis paramilitaarse politsei organisatsiooni arendamine tsiviilülesandeid täitvaks korrakaitse organiks. Tiks tegeleb Helmandi provintsi pealinnas territoriaalsete politseiüksuste juhtide nõustamisega ja treenib kohalikke politseiametnikke.

Kohtumiste käigus nentis Ansip, et kuigi põhipanustajaks Afganistanis on jätkuvalt militaarüksused, on lõppeesmärk saada Afganistanis toimima tsiviilühiskond. „Tänan teid selle töö eest, mis viib nii Eestit kui rahvusvahelist kogukonda lähemale selle eesmärgi täitmisele,“ ütles ta.

Allikas:

Vabariigi Valitsus



Eesti riigipea Soome presidendile: me oleme hõimuvelled, head naabrid

“Eesti ja Soome on hõimuvelled, head naabrid, kes näevad paljusid probleeme – alates näiteks Kreeka finantskriisist kuni Euroopa Liidu laienemiseni – sarnaselt,” ütles president Ilves Soome presidendile.

Foto: www.president.ee
Foto: www.president.ee

“Eesti ja Soome on hõimuvelled, head naabrid, kes näevad paljusid probleeme – alates näiteks Kreeka finantskriisist kuni Euroopa Liidu laienemiseni – sarnaselt. Nii võime täna alanud president Haloneni riigivisiiti Eestisse võrrelda oma tihedate ja justkui iseenesestmõistetavate suhete pidupäevana, mil tõuseme argipäevast kõrgemale ning olevat eriliselt väärtustame,” ütles president Ilves, kes koos Evelin Ilvesega võõrustas kahepäevasele riigivisiidile saabunud Soome riigipead Tarja Haloneni ja tema abikaasat Pentti Arajärvit.

Soome on kujunenud Eestile kõige olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks ning on Rootsi järel teine välisinvestor Eestis, meenutas president Ilves, lisades: “Meie tiheda majandusliku seotuse tõttu tunneme samamoodi ka praeguse majanduskriisi mõjusid ja mõlemad riigid on pidanud tegema hädavajalikke otsuseid oma eelarve osas.”

Soome riigipea avaldas lootust, et Eesti täidab kõik Euroopa Liidu ühisraha euroga liitumiseks vajalikud kriteeriumid ja ühineb järgmise aasta 1. jaanuaril euroalaga.

President Ilves huvitus Soome kui finantsiliselt vastutustundliku riigi arvamusest viimaste arengute kohta eurotsoonis ja Kreekaga seotud sündmustest. Riigipead nentisid, et kuigi Kreeka aitamine on keeruline ja raske paljudele riikidele, on see ometi möödapääsmatu, et vältida probleemide levimist eurotsoonis laiemalt.

“Kreeka finantskriis näitab, et tugev euroala ja stabiilne euro vajavad liikmesmaade vastutustundlikku rahanduspoliitikat, läbipaistvust ja korruptsiooni mõjusat ohjeldamist,” ütles Eesti riigipea.

Soome esindab Eestit Schengeni viisade väljastamisel 11 riigis, neljandat aastat toimub kahe maa diplomaatide vahetusprogramm, ning kogemustevahetusele ja ühisprojektidele tuginev Eesti-Soome humanitaar- ja arengukoostöö hõlmab Euroopa Liidu mitmeid idanaabreid. Samuti on meie kaitsealane partnerlus tihe ja mitmekülgne – alates eestlaste õpingutest Soome sõjakoolides kuni kahe riigi ühishanke lepinguni 3D keskmaa õhuseireradarite ostmiseks. Sellele lisandub koostöö sise- ja justiitsasjades, Soome lahe kasvava laevaliiklusega seonduvate riskide ärahoidmisel ning hariduse-, teaduse-, innovatsiooni-, infotehnoloogia- ja kultuuri-alane tihe läbikäimine.

Eesti ja Soome riigipead rääkisid Läänemere strateegiast kui Euroopa Liidu ametlikust makro-regionaalsest strateegiast.

President Ilves rõhutas, et praeguses Läänemere strateegia rakendusfaasis on ülimalt tähtis Euroopa Liidu Läänemere-äärsete riikide juhtiv osa erinevate valdkondade nö vedamisel, kuid säilima peab ka Euroopa Komisjoni juhtroll.

“Eestile on tähtis siseturu valdkonna tulevik, sealhulgas digitaalne siseturg,” ütles president Ilves. “Meile on oluline, et lisaks neljale põhivabadusele toimiks ka “e-vabadus”, pean silmas e-teenuste vabadust, mis annaks meile võimaluse kasutada näiteks digiallkirja ja e-autentimist lõpptulemusena kogu Euroopa Liidus.”

Soome riigipea kordas oma maa toetust Eestisse Euroopa Liidu IT-agentuuri asutamiseks.

Presidendid Ilves ja Halonen avaldasid lootust, et Euroopa Liidu välisteenistus luuakse võimalikult kiiresti. “Otsuse venimine on kahjulik kõigile, kes soovivad tugevamat ühist välis- ja julgeolekupoliitikat,” lausus president Ilves.

Euroopa Liidu laienemisest kõneldes pidasid presidendid Ilves ja Halonen oluliseks, et ühenduse mitmes riigis märgatav laienemisväsimus pöörata tagasi laienemisusuks.

“Euroopa Liidu praegused naabrid, kes teevad tõsist kodutööd ühendusega liitumiseks ning süvendavad oma riikides demokraatiat, majandusreforme, läbipaistvust ja kodanikuühiskonda, peavad olema kindlad, et me näeme ja hindame nende pingutusi,” ütles president Ilves. “See on Euroopa Liidu vastutus nii iseenda, oma naabrite kui ka Euroopa ees. Mitmel puhul tuleb üle olla minevikulisest vastuoludest ja pidada tähtsamaks ettepoole vaatamist, tuleviku mõistmist.”

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



Aaviksoo: Utsali lasketiirude küsimus tuleb lahendada

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvus reedel Jõgevamaal Puurmani vallas Kaitseliidu Jõgeva Malevale kuuluva Utsali lasketiirude arendamisega.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvus reedel Jõgevamaal Puurmani vallas Kaitseliidu Jõgeva Malevale kuuluva Utsali lasketiirude arendamisega.

Ühtlasi kohtus minister Keskonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Puurmani vallavalitsuse esindajatega, kes on seotud laskeharjutustele lubade andmisega.

Kohtumise käigus külastati Utsali 400- ja 200-meetri lasketiirusid, arutati üleskerkinud omandi, kasutuse ja keskkonnamõju küsimusi ning omavahelise koostöö probleeme. Ühiselt tõdeti, et lasketiirude õiguslik staatus on tänaseni seaduslikul alusel lõpuni reguleerimata, mis on peamiseks lahkhelide ajendiks. Samas tunnustati vastastikku pikaajalist teineteisemõistmisel põhinenud koostööd ja avaldati lootust, et lahenduseta õiguslikud küsimused saavad kiireimas korras lahenduse.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul veendus ta lasketiirusid külastades, et vastavuses senise kokkuleppega pole Kaitseliit viimase aasta jooksul vaidlusalust 400 meetri ala laskeharjutusteks kasutanud ning meedias avaldatud piltidel olevad kaevikud on tegelikkuses pärit 2002. aastast.

„Lasketiirud tuleb seadustada. Kui me suutsime koos keskkonnaministriga lahendada aastakümneid vindunud kaitseväe harjutusväljade probleemi, ei tohi ka Kaitseliidu puhul asi enam venima jääda. Olen rahul, et alates sellest hetkest, kui koos Keskonnaametiga teadvustati küsimus lasketiirudele seadusliku aluse tekitamise vajalikkusest läbi keskkonnamõjude hindamise, pole vaidlusaluses 400-meetrises lasketiirus laskmisi toimunud ning tänaseks on leitud alus ühiseks edasiliikumiseks,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.

Katseliidu Jõgeva maleva pealiku abi Meelis Paaveli sõnul on lasketiirude seadustamine veninud kahetsusväärselt pikale ajale. “Minu maavanemaks oleku ajal alates 1994. aastast oli mitmeid kohtumisi Kaitseministeeriumi ja keskonnaametnikega, eesmärgiga leida kokkulepped endise Utsali polügooni alade kasutamisel nii Kaitseliidu kui looduskaitse huvisid arvestades. Enne lahkumist maavanema ametist 1999.aastal tundus kokkulepe olevat saavutatud – vajalikud dokumendid saadeti ministritele otsustamiseks. Kahjuks jäi siis otsus langetamata ja lasketiirude kasutamine on siiani toimunud ühekordsete lubade ja kokkulepete alusel. Reedene kohtumine Kirnal annab lootust, et arusaamatult pikaks veninud protsess jõuab lõpuks ometi lahenduseni,” ütles Paavel.

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma kinnitas, et Keskkonnaamet on huvitatud, et läbi keskkonnamõjude igakülgse hindamise leitakse tihedas koostöös Kaitseliiduga lõpuks parim võimalik lahendus Utsali 400 meetrilise lasketiiru asukoha, kasutuskorra ja negatiivsete mõjude leevendusmeetmete osas.

Kohtumisel jõuti üksmeelele selles, et Utsali 200 meetrilises lasketiirus võivad Kaitseliidu harjutused vastastikuste kokkulepete alusel jätkuda nagu siiani.

Kaitseliidu laskeharjutusala kasutamisele seadusliku aluse loomine tõusis nädalapäevad tagasi päevakorda, kui 21. aprillil kirjutas Postimees, et Kaitseliit on rajanud vahetult Alam-Pedja kaitseala piirile ebaseadusliku laskeharjutusala.

Utsali laskeharjusala on senimaani kasutatud ajutiste kokkulepete alusel kohaliku omavalitsuse ja Riigimetsa Majandamise Keskusega.

„Kui Meelis Paavel meenutas samasisulisi arutelusid siinsamas enam kui kümme aastat tagasi ja tõdes kahetsusega, et tänaseni on probleem lahenduseta, siis mina ei taha kümne aasta pärast siia sattudes riigi tegematajätmisi häbeneda,“ lisas kaitseminister Aaviksoo.

Kaitseliidu Jõgeva Malevale kuuluvad Utsali õppekeskuse kaks lasketiiru (200 m ja 400 m) on ainsad lasketiirud Kaitseväes ja Kaitseliidus, kus kõigile nõuetele vastava väljaõppe korraldamiseks ei ole vaja teha lisainvesteeringuid. Alalist väljaõpet tohib mõlemal laskeharjutusalal hakata korraldama pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on selleks loa andnud.

Allikas:

Kaitseministeerium



Iraagi-teemaline fotonäitus jõudis Kilingi-Nõmmele

Eile, 4. mail avati Kilingi-Nõmme klubis Iraagi-teemaline fotonäitus Sierra-Tango-Oscar-November-Echo: kutsung Iraagist.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Eile, 4. mail avati Kilingi-Nõmme klubis Iraagi-teemaline fotonäitus Sierra-Tango-Oscar-November-Echo: kutsung Iraagist.

Näitusel saab näha 35 parimat fotot aastatel 2003 kuni 2008 Iraagis teeninud sõduritelt. Näitus on pühendatud Iraagis langenud nooremseersant Andres Nuiamäele ja vanemveebel Arre Illenzeerile ning kõigile Iraagis võidelnud kaitseväelastele.

“Näitus on olnud üleval vaid pool päeva ja vara on rääkida külastajate arvust. Kindlasti on kahe nädala jooksul kohalikel inimestel hea võimalus rändnäitust külastada,” ütles klubi administraator Galina Rannama. „Hommikul vaatasid näitust Saarde valla ametnikud ja lähiajal on kavas mitme lasteringi üritus, mille osalejad kindlasti näituse ekspositsiooni vaatavad.“

Näitus on Kilingi-Nõmmel avatud 14. maini tööpäeviti kell 12.00-18.00.


Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Välisminister Paet ja Läti välisminister Ronis peavad oluliseks Eesti-Läti tulevikuraporti valmimist

Välisminister Urmas Paet arutas täna Tallinnas oma esimesel välisvisiidil viibiva Läti uue välisministri Aivis Ronisega Eesti ja Läti suhteid ning rahvusvahelist koostööd

Foto: ERR
Foto: ERR

Välisminister Urmas Paet arutas täna Tallinnas oma esimesel välisvisiidil viibiva Läti uue välisministri Aivis Ronisega Eesti ja Läti suhteid ning rahvusvahelist koostööd.

Välisminister Urmas Paet ja tema Läti kolleeg Aivis Ronis arutasid kahepoolsete suhete tihendamist Eesti-Läti tulevikuraporti valmimise eel. „Soovime Eesti-Läti koostööd senisest veelgi edukamaks ja tulemuslikumaks arendada. Lähiajal valmimist ootav tulevikuraport hindab võimalusi meie koostöö parandamiseks ja annab selleks praktilise sisendi,“ sõnas Paet.

Välisminister Urmas Paet tõstis esile ka Eesti ja Läti head koostööd viisaesindusküsimustes. „Eesti kavatseb sõlmida Lätiga viisaesindusleppe, mille alusel hakkab Eesti saatkond Bulgaarias Sofias väljastama viisasid Lätti reisimiseks,“ märkis Paet. „Eesti ja Läti saatkond teevad koostööd kodanike aitamisel konsulaarküsimustes ka Egiptuses Kairos, kus Eesti avas 1. märtsil saatkonna,“ ütles Paet.

Paet ja Ronis kõnelesid veel Eesti-Läti koostöövõimalustest Idapartnerluse raames. Välisminister Paeti sõnul soovib Eesti pikemas perspektiivis luua Tallinna idapartnerluse koolituskeskuse, millesse panustaksid nii Euroopa Liidu liikmesriigid kui ka Euroopa Komisjon. „Euroopa Liit peab võtma idapartnerite suhtes aktiivsema hoiaku. Eesti plaanib Tallinnasse Idapartnerite koolituskeskuse rajamist. Kaasame hea meelega ka Läti spetsialiste idaparterite koolitamisse,“ ütles välisminister Paet. „Keskendumine nähtavate tulemustega programmidele, nagu näiteks piirihaldus, korruptsioonivastane võitlus või väikeettevõtete toetamine, mis aitaksid sihikindlamalt partnerriikide reformiprotsessile kaasa,“ lisas ta.

Aivis Ronise kui Balti riikide esindajaga NATO uut strateegilist kontseptsiooni ettevalmistavas töörühmas arutati ka Eesti ja Läti eesmärke NATOs. Nii Eesti kui Läti näevad olulisena NATO peamisi väärtusi nagu artikkel 5 ja usutav kollektiivne heidutus, tõdesid Paet ja Ronis. Välisminister Paeti sõnul jätkab Eesti panustamist ka Afganistani ülesehitusse ja julgeoleku tagamisse ning Afganistan on Eestile arengukoostöös oluline sihtriik. „Eesti lähtub Afganistani-suunalises arengukoostöös Afganistani valitsuse eelistustest ning keskendub eelkõige tervishoiule, naiste ja laste olukorra parandamisele ning heade valitsemistavade edendamisele,“ lausus Paet. „Suurendame oma tsiviilpanust lähetades NATO väljaõppemissiooni raames Afganistani viis politseiametnikku ning ühe nõuniku,“ kinnitas välisminister. Käesoleval aastal kahekordistas Eesti ka oma panust Euroopa Liidu politseimissioonis Afganistanis.

Euroopa Liidu ja välisteenistusega seonduvast kõneldes avaldas välisminister Paet lootust, et ühtne välisteenistus saab reaalselt tegevust alustada juba selle aasta sügisel. „Euroopa välisteenistus peab tegema tihedat koostööd liikmesriikide välisteenistustega,“ ütles välisminister Paet. „Oluline on tagada nii värbamisprotseduuride läbipaistvus kui ka geograafiline tasakaal personalikorralduses,“ lisas Paet. Välisminister Urmas Paeti sõnul on samuti oluline lisada Euroopa Liidu välisesindustele konsulaarfunktsioon hädaolukordade puhuks.

Kõneldes Eesti ja Läti koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides, leidsid ministrid, et seda saab süvendada näiteks teineteise kandidatuuride toetamisel. Eesti soovib kandideerida ÜRO Inimõiguste Nõukogusse 2012. ning Läti 2014. aastal.

Paet ja Ronis kõnelesid ka Läänemere strateegia elluviimisest.

Allikas:

Välisministeerium



Simon Sebag Montefiore avatud loeng “Stalin: red tsar red monster, young tsar young monster?”

Esmaspäeval, 10. mail kell 10.00 toimub Tallinna Ülikoolis (ruum M-213) Briti ajaloolase Simon Sebag Montefiore avatud loeng “Stalin: red tsar red monster, young tsar young monster?”.

Foto: www.simonsebagmontefiore.com
Foto: www.simonsebagmontefiore.com

Esmaspäeval, 10. mail kell 10.00 toimub Tallinna Ülikoolis (ruum M-213) Briti ajaloolase Simon Sebag Montefiore avatud loeng “Stalin: red tsar red monster, young tsar young monster?”. Loengus käsitleb Montefiore oma aastatepikkust uurimistööd Stalinist ja tema ajastust, tehes katse seletada Stalini fenomeni tänapäeval.

Loengu töökeeleks on inglise keel.

Montefiore (sünd. 1965) on üks tänapäeva kõige loetumaid ja tõlgitumaid Briti ajaloolasi, rahvusvahelise mainega Venemaa ajaloo spetsialist. Kõik tema seni kirjutatud kuus raamatut on ilmunud või kohe ilmumas ka eesti keeles. Montefiore on Tallinna kirjandusfestivali üks peaesinejaid. Simon Monterfiore reis Eestisse toimub Briti Nõukogu toetusel.

Simon Sebag Montefiore kohta saab lisainfot siit ja siit.

Lisainfo: marek.tamm@tlu.ee

Allikas:

Tallinna Ülikool



Eesti naised teevad uskumatuid tegusid

Naiskodukaitse korraldab sel kevadel fotokonkursi “Eesti naise uskumatud tegemised”, millest võivad osa võtta kõik fotohuvilised.

Naiskodukaitse korraldab sel kevadel fotokonkursi “Eesti naise uskumatud tegemised”, millest võivad osa võtta kõik fotohuvilised.

Fotokonkursi eesmärk on märgata ja hinnata Eesti naist, sest Eesti naine, olgu ta teadlane või taluperenaine, teeb uskumatuid tegusid.

Fotokonkursi projektijuhi Elisa Sammelselja sõnul väärib Eesti naine jäädvustamist, kuna ta on huvitav, tore, ettevõtlik ja teeb asju, mis on olulised. “Tahame inimestelt teada, millisena näevad nemad Eesti naisi meie ümber ja milliseid rolle on Eesti naised enda kanda võtnud”.

Piltide kogumine fotokonkursi tarvis toimub mais-juunis 2010. aastal, millele järgneb internetihääletus publiku lemmiku leidmiseks. Fotokonkursi reegleid saab vaadata aadressil http://konkurss.naiskodukaitse.ee.

Naiskodukaitse on Kaitseliidu eriorganisatsioon, mis koondab enam kui 1400 naist üle kogu maa, olles seega suurim naisorganisatsioon Eestis. Organisatsioon pakub naistele enesearendust ning eneseteostust ning võimalust anda oma panus riigikaitsesse.

Lisainfo:

Elisa Sammelselg

Naiskodukaitse Tallinna ringkonna aseesinaine,

fotokonkursi projektijuht

telefon 53 830 773

e-mail: esammelselg@gmail.com



Президент Литвы посещает штаб-квартиру, чтобы обсудить будущее НАТО

28 апреля 2010 г. президент Литвы г-жа Даля Грибаускайте посетила штаб-квартиру НАТО с рабочим визитом, чтобы обсудить деятельность, операции и будущее НАТО.

28 апреля 2010 г. президент Литвы г-жа Даля Грибаускайте посетила штаб-квартиру НАТО с рабочим визитом, чтобы обсудить деятельность, операции и будущее НАТО.

После двухсторонней встречи с Генеральным секретарем Андерсом Фогом Расмуссеном президент Литвы выступила перед Североатлантическим советом. Основными темами были: Афганистан, ход разработки новой Стратегической концепции, отношения между НАТО и Россией, энергетическая безопасность и конкретные пути демонстрации приверженности союзников коллективной обороне.

Генеральный секретарь поблагодарил президента Грибаускайте за визит, второй в течение срока ее полномочий, отметив, что визит является «еще одним свидетельством сильной приверженности Литвы» НАТО и оценил «значительный вклад Литвы в нашу миссию в Афганистане».

Президент назвала 2010 г. «самым важным годом» для НАТО, учитывая предстоящую встречу на высшем уровне и ожидаемое принятие новой Стратегической концепции. Она также отметила поддержку, которую оказывает ее страна развитию отношений на основе сотрудничества между НАТО и Российской Федерацией, «основанных на реализме, конструктивном диалоге и взаимности».

Cсылкa:

НАТО



Aaviksoo: piraatide vastases võitluses jagub tööd kõigile

Kaitseminister Jaak Aaviksoo põhjendas Eesti osalemist piraatlusevastasel operatsioonil vajadusega teha julgeolekualast koostööd lisaks NATO-le ka Euroopa Liidu raames.

Foto: IRL
Foto: IRL

Kaitseminister Jaak Aaviksoo põhjendas Eesti osalemist piraatlusevastasel operatsioonil vajadusega teha julgeolekualast koostööd lisaks NATO-le ka Euroopa Liidu raames.

Aaviksoo tõdes BNSile antud usutluses, et võitlus piraatlusega Somaalia rannikul on mitmepoolne jõupingutus, millest võtavad osa NATO, Euroopa Liit, aga ka Venemaa ja India laevad. «Kui vaadata sealse mereala suurust, siis tööd jätkub kõigile,» tõdes kaitseminsiter.

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Kevadtorm 2010 tuleb Pärnu- ja Viljandimaal

Kaitsevägi korraldab 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppuse Kevadtorm 2010, mille käigus harjutavad üksused ja erinevate tasemete staabid koostegutsemist.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kaitsevägi korraldab 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppuse Kevadtorm 2010, mille käigus harjutavad üksused ja erinevate tasemete staabid koostegutsemist.

Kokku osaleb selle aasta Kevadtormil ligi 3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast, neist umbes poole moodustavad ajateenijad, kelle väljaõppetsükkel lõpeb sel kevadel. Õppusel harjutatakse maaväe peamisi lahinguliike: kaitset, viivituslahingut ja rünnakut.

Järjekorras kaheksanda Kevadtormi põhieesmärgiks on jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva jalaväepataljoni kokkuharjutamine ning jalaväepataljoni koostööharjutused lahingutoetusüksustega jalaväebrigaadi lahingutegevuse raames. Suurema osa jalaväepataljoni isikkoosseisust moodustavad õppusejärgselt teenistust lõpetavad ning juuni alguseks reservi arvatavad ajateenijad kaitseväe erinevatest väeosadest.

Lisaks kokkuharjutavale jalaväepataljonile osalevad kaitseväe selle aasta suurimal õppusel Kevadtorm Lääne Kaitseringkonna, Scoutspataljoni, Suurtükiväepataljoni, Pioneeripataljoni, Õhutõrjepataljoni, Kaitseliidu ja Läti Vabariigi maaväe allüksused.

Kevadtorm 2010 põhitegevus hõlmab Pärnumaalt Paikuse, Tahkuranna ja Saarde valla ning Viljandimaalt Halliste, Abja ja Karksi valdade territooriume.

Õppuse üldjuhiks on maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

Lisainfo õppuse kodulehelt internetis: http://www.mil.ee/kevadtorm/2010

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



“Välismääraja” 2. mail: “Miks Gordon Brown inimestele ei meeldi?”

Tänases “Välismäärajas” võeti vaatluse alla lähenevad valimised Suurbritannias ja võimalikud arengud. Saatekülalisd püüdsid ennustada valimistulemusi ja tõenäoliseid koalitsioone. Samuti juureldi Suurbritannias kasutusel oleva majoritaarse valimissüsteemi üle.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” võeti vaatluse alla lähenevad valimised Suurbritannias ja võimalikud arengud. Saatekülalisd püüdsid ennustada valimistulemusi ja tõenäoliseid koalitsioone. Samuti juureldi Suurbritannias kasutusel oleva majoritaarse valimissüsteemi üle.

Arutleti suuremate parteide, leiboristide, konservatiivide ja liberaademokraatide ja nende liidrite üle. Leiti, et leiboristide ja konservatiivide populaarsus rahva silmis on omavahel tihedalt seotud ja võib olla intriigide allikaks.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid Riigikogu liige Sven Mikser ja Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski.

2. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing