Jarmo Mäkelä: raketikilp Euroopa kohale

Elati aastat 1985. Paar aastat varem oli Ronald Reagan lubanud vabastada inimesed tuumasõja hirmust ja teha tuumarelvad tarbetuks. USA oleks pidanud ehitama endale sellise raketikaitsesüsteemi, et ükski Nõukogude Liidu rakett sellest läbi poleks pääsenud.

Vene Iskander-tüüpi raketidJarmo Mäkelä, YLE välistoimetaja

Elati aastat 1985. Paar aastat varem oli Ronald Reagan lubanud vabastada inimesed tuumasõja hirmust ja teha tuumarelvad tarbetuks. USA oleks pidanud ehitama endale sellise raketikaitsesüsteemi, et ükski Nõukogude Liidu rakett sellest läbi poleks pääsenud.

Pärast seda oleks võinud tarbetuks muutunud tuumarelvad lammutada. Rahvasuu nimetas Reagani visiooni tolle aja populaarseima filmi järgi «Starwars» (e.k «Tähesõjad»).

Euroopast koguti paarkümmend ajakirjanikku, kes saadeti kolmeks nädalaks USAsse tutvuma raketikilbi ettevalmistusega. Olin selle rühma ainus soomlane. Ma pole kunagi nii lühikese aja sees kohanud nii paljusid Ameerika tippmõjutajaid ja asjatundjaid. Kui suurvõim pani ratta pöörlema, siis vaeva ega rahaga ei koonerdatud.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Newsweeki galerii: Clintoniga Tallinnas

Ajakiri Newsweek avaldas fotogalerii USA riigisekretäri Hillary Clintoni visiidist Tallinnasse. Fotode autor on Charles Ommanney, kes jäädvustas Clintonit Tallinnas toimunud NATO välisministrite telgitagustes 22. ja 23. aprillil.

Ajakiri Newsweek avaldas fotogalerii USA riigisekretäri Hillary Clintoni visiidist Tallinnasse.

Fotode autor on Charles Ommanney, kes jäädvustas Clintonit Tallinnas toimunud NATO välisministrite telgitagustes 22. ja 23. aprillil.

Vaata galeriid!



Läti seim kinnitas Aivis Ronise välisministriks

Läti seim kinnitas pea ühehäälselt välisministriks endise suursaadiku USA-s ja NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupi eksperdi Aivis Ronise.

Läti seim kinnitas pea ühehäälselt välisministriks endise suursaadiku USA-s ja NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupi eksperdi Aivis Ronise.

Ronis on ka Läti-Ameerika ärifoorumi president, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Välisministeeriumis on Ronis töötanud viimased 19 aastat, alustades karjääri pressisekretärina Läti Stockholmi saatkonnas. Hiljem sai temast välisministeeriumi asekantsler ning seejärel Läti suursaadik Türgis ja USA-s.

Allikas:

ERR Uudised



Kutse seminarile: Afganistan – dialoog tulevikuga

Eesti NATO Ühing kutsub Teid avalikule foorumile kaasa mõtlema ja arutlema Afganistani tuleviku üle. Teiega koos süvenevad teemasse Põhja- ja Baltimaade julgeolekueksperdid ja kodanikuühenduste esindajad, et leida parim viis ühendamaks riigi ja kolmanda sektori jõud Afganistani tõhusamaks arenguks.

Eesti NATO Ühing kutsub Teid avalikule foorumile kaasa mõtlema ja arutlema Afganistani tuleviku üle. Teiega koos süvenevad teemasse Põhja- ja Baltimaade julgeolekueksperdid ja kodanikuühenduste esindajad, et leida parim viis ühendamaks riigi ja kolmanda sektori jõud Afganistani tõhusamaks arenguks.

Millal: Esmaspäeval, 3. mail kell 11:00-13:00

Kus: Eesti Välisministeeriumis, Islandi väljak 1

Seminari kava:

11:00 – 12:00 „Poliitiline tahe ja edasised väljakutsed“

Esinejad

Eestist:

Riigikogu liige Mati Raidma (tbc)

Välisministeeriumi esindaja (tbc)

Soomest:

Julgeoleku ja arengukoostöö nõunik Olli Ruohomäki, Soome välisministeerium.

12:00 – 13:00 „Julgeolek ja arengukoostöö sillutavad teed demokraatiale?“

Esinejad

Eestist:

Riigikogu liige Mati Raidma (tbc)

Soomest:

Julgeoleku ja arengukoostöö nõunik Olli Ruohomäki, Soome välisministeerium.

Peace Union of Finland juhataja Laura Lodenius

Osalemissoovist palume teada anda esimesel võimalusel aadressile seminar@eata.ee!

Seminar on 3. ja 4. mail Tallinnas toimuva Põhja- ja Baltimaade julgeoleku ja arengukoostöö ühisfoorumi avaüritus, kus osalevad riigiasutuste ja MTÜde esindajad Eestist, Soomest, Rootsist, Taanist, Lätist ja Leedust.

Sündmust korraldavad Eesti NATO Ühing ja KEHYS .



USA laev USS Laboon külastab Tallinna

Homme, 30. aprillil, saabub Tallinnasse USA sõjalaevastiku Arleigh-Burke klassi hävitajate hulka kuuluv USS LABOON (DDG58).

Homme, 30. aprillil, saabub Tallinnasse USA sõjalaevastiku Arleigh-Burke klassi hävitajate hulka kuuluv USS LABOON (DDG58).

Juhitavaid rakette kandvad hävitajad tegutsevad lennukikandjate lahingugruppide,pealvee-lahingugruppide, ühendatud maa- ja mereväe operatsioonideks valmisolevate üksuste ja täiendusüksuste kaitsmiseks ja toetamiseks. Hävitajad (destroyers – DD) täidavad peamiselt allveelaevatõrje ülesandeid, aga juhitavaid rakette kandvad hävitajad (guided missile destroyers – DDG) on mitmeotstarbelised (allveelaevatõrje, õhutõrje ja pealveetõrje) võitlejad.

Arleigh-Burke klass esindab tänapäevaste hävitajate võime parandanud tehnoloogiliste arenduste parimat osa. 4. juulil 1991 teenistusse võetud Arleigh-Burke (DDG 51) oli tollal võimsaim pealeveesüksus, mis sai oma nime mereväe kõige kuulsamalt hävitajaeskaadri komandörilt ja kolm ametiaega mereväe ülemaks olnud Arleigh Burke’lt.

Vastupidavaks ehitatud DDG 51 klass ühendab endas terasest konstruktsiooni ning palju kahjuennetamise detaile, mis teostati tuginedes Falklandi sõja ajal omandatud kogemustele ning USS STARK’i vastasest rünnakust õpitust. Nagu enamik tänapäevaseid Ameerika Ühendriikide veepealseid lahingüksusi, kasutab DDG51 gaasiturbiini veojõudu. Nagu suurematel TICONDEROGA klassi laevadel, on ka DDG 51 klassi lahingsüsteem ehitatud, toetudes “Aegis” lahingusüsteemile ning SPY-1D mitmeotstarbelisele radarile. Ühendades Aegis’e, vertikaalse raketisüsteemi, arenenud allveelaeva-tõrjesüsteemi, arenenud õhutõrjeraketid, Tomahawk raketid ning unikaalsed ellujäämisvahendid, jätkavad Arleigh Burke klassi juhitavaid rakette kandvad hävitajad revolutsiooni merel.

Tallinnas viibimise ajal löövad USS Labooni meeskonna liikmed kaasa ka 1. mail toimuval “Teeme Ära” talgutöödel Tallinnas.

Vaata ka http://www.laboon.navy.mil/default.aspx

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Kaitseväkke on eelmise aasta algusest lisandunud 134 kaadrikaitseväelast

Kaitseväe Peastaap ja Kaitseliit esitasid täna kaitseministrile aruande „Sõjalise kaitse arengukavas 2009–2018“ ettenähtud Kaitseväe ja Kaitseliidu komplekteerimist puudutava võimelünga täitmise kohta.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kaitseväe Peastaap ja Kaitseliit esitasid täna kaitseministrile aruande „Sõjalise kaitse arengukavas 2009–2018“ ettenähtud Kaitseväe ja Kaitseliidu komplekteerimist puudutava võimelünga täitmise kohta.

Aruandest ilmneb, et kümneaastases arengukavas sätestatud eesmärgi täitmine kaadrikaitseväelaste arvu suurendamiseks ligi tuhande inimese võrra 4000 kaitseväelaseni 2018. aastaks on olnud plaanipärane ning jätkub samas tempos ka eelseisvatel aastal.

Möödunud aastal suurenes kaadrikaitseväelaste arv 97 inimese võrra, selle aasta esimese kvartali jooksul on lisandunud Eesti Kaitseväkke 37 kaadrikaitseväelast. Alates möödunud aasta algusest kuni tänaseni on Kaitseministeeriumi koosseis seevastu vähenenud 32 ametikoha võrra.

„Sõjalise kaitse arengukava näeb ette riigikaitselise ülesandena tugevdada ja suurendada nii Kaitseväe kui Kaitseliidu isikkoosseisu. See on äärmiselt tähtis tegur turvalisuse loomisel ja esmase iseseisva kaitsevõime tõstmisel. Arvestades Eesti majanduse üldist seisu, on nende töökohtade loomine aga erilise tähendusega, pidades silmas nende paiknemist väljaspool Tallinna ning üle Eesti kõikides maakondades. Tänases kontekstis on uued töökohad vajalikud nii tööhõive kui riigikaitse seisukohalt,“ ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Kaitseliidus on põhirõhk vabatahtlike liikmete arvu kasvatamisel. Praegu kuulub organisatsiooni koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega juba enam kui 20 000 aktiivset vabatahtlikku. Nõutava ettevalmistusega instruktorid ja teiste Kaitseliidule vajalike erialade spetsialistid leiavad rakendust projektipõhiste töölepingute alusel.

Kaadrikaitseväelaste arvu tõus on vajalik nii uute sõjaliste võimete väljaarendamiseks, reservüksuste kvaliteetsemaks väljaõpetamiseks kui ka elukutseliste üksuste mehitamiseks, seetõttu peaks kaadrikaitseväelaste arv igal järgneval aastal suurenema keskmiselt umbes 125 inimese võrra. Arengukava kohaselt tuleb suurendada nii Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes koolitatavate ohvitseride kui ka Kaitseväe Võru Lahingukoolis koolitatavate allohvitseride arvu.

Aastas teenistusse kutsutavate ajateenijate arv, mis on 2500, lähitulevikus pigem kasvab mõõdukalt. Ajateenistuse läbinutest moodustatakse ka edaspidi reservüksused ning nende hulgast värvatakse uusi kaadrikaitseväelasi.

Eesti Kaitseväe sõja-aja koosseis suureneb planeerimisperioodi lõpuks tänaselt 16 000 inimeselt kuni 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused. Kaitseväe operatiivstruktuuri moodustavad 2018. aastal keskalluvusega üksused, maaväes mehhaniseeritud jalaväebrigaad, koos kõikide vajalike toetusüksustega, kaitseringkondades moodustatavad reservüksused ning Kaitseliidu üksused. Mereväe ja õhuväe sõja-aja struktuur jääb suures osas sarnaseks nende väeliikide rahuaegse struktuuriga.

Allikas:

Kaitseministeerium



Kas uus oranž revolutsioon?

Viktor Janukovitš võitis küll ausatel ja vabadel valimistel, kuid presidendina on ta euroopalikke väärtusi toetanud vaid läänes peetud kõnedes.

Foto: Reformierakond
Foto: Reformierakond

Silver Meikar, Riigikogu Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees

Viktor Janukovitš võitis küll ausatel ja vabadel valimistel, kuid presidendina on ta euroopalikke väärtusi toetanud vaid läänes peetud kõnedes.

Venemaa Musta mere laevastikuga lepingu pikendamise protsess on järjekordseks tõestuseks demokraatia tagasikäigust Ukrainas.

Võib vaielda selle üle, et kui palju Ukraina lepingust rahaliselt ja poliitiliselt võitis või kaotas, kuid kindlasti peame hukka mõistma selle, kuidas seda tehti. Nii oluline ja tundlik kokkulepe saavutati Vene ja Ukraina presidentide vahel ilma igasuguse avaliku debatita. Teerulliga sõideti üle mitte ainult opositsioonist ja ajakirjanikest, vaid kogu rahvast.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Kõuts: tõeline lahing piraatidega seisab alles ees

Kõuts toonitas ETV saatele “Terevisioon” antud intervjuus, et piraatluse põhjused on tegelikult sotsiaalmajanduslikud ja sotsiaalpoliitilised.

Foto: ERR
Foto: ERR

Riigikogu kaitsekomisjoni liikme Tarmo Kõutsi sõnul seisab tõeline lahing Somaalia piraatidega alles ees.

Kõuts toonitas ETV saatele “Terevisioon” antud intervjuus, et piraatluse põhjused on tegelikult sotsiaalmajanduslikud ja sotsiaalpoliitilised.

“Selles mõttes seisab tõeline lahing alles ees, kuna vastvalitud Somaalia president tegeleb praegu ka uue Somaalia konstitutsiooni ehk põhiseaduse moodustamisega, mille järel aastal 2011-2012 me loodame näha Somaalias juba legitiimselt, demokraatlikult valitud valitsust,” rääkis Kõuts.

Loe edasi ERR Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-04-28_TR_k6uts.wmv[/videofile]


Allikas

ERR Uudised



Vseviov: venelaste poolehoid NATO-le kujuneb pikka aega

Ajaloolane David Vseviov on veendunud, et siinsete venelaste vastuseis NATO-le väheneb aja jooksul, kuid selleks kulub rohkem kui põlvkonna jagu aastaid.

David VseviovAjaloolane David Vseviov on veendunud, et siinsete venelaste vastuseis NATO-le väheneb aja jooksul, kuid selleks kulub rohkem kui põlvkonna jagu aastaid.

Vseviovi sõnul tuleneb venelaste vastuseis NATO-le kultuurilisest ja hariduslikust taustast. “Kui ikkagi terved põlvkonnad on kasvatatud selle teadmisega, et see on üks inimsööjate blokk, siis on ju väga raske paarikümne aastaga või ühe põlvkonnaga muuta seda arvamust, ” rääkis ta Vikerraadio saates “Uudis+”.

Loe edasi ERR-st!

Allikas:

ERR Uudised



President Ilves: käesolev aasta on Afganistani operatsiooni õnnestumise seisukohalt otsustava tähtsusega

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Paldiskis peagi Afganistani, NATO operatsioonile suunduva jalaväekompaniiga ESTCOY-10 ja toetusüksusega NSE-9.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Paldiskis peagi Afganistani, NATO operatsioonile suunduva jalaväekompaniiga ESTCOY-10 ja toetusüksusega NSE-9.

“Käesolev aasta ja sealhulgas teie pooleaastane missiooniperiood on Afganistani operatsiooni õnnestumise seisukohalt üsnagi otsustava tähtsusega,” ütles president Ilves ESTCOY-10 ja NSE-9 liikmetele peetud kõnes. “Teatavasti suurendasid Ameerika Ühendriigid ja veel mõned liitlased märgatavalt oma sõdurite arvu

missioonipiirkonnas. See tekitab teatud lootust, et edu on saavutatav. Väikeseid märke edust juba ka on, kuid praeguses faasis on see kõik ikkagi väga habras. Seda tähtsam on ka teie missioon järgmise poole aasta jooksul,” sõnas Ilves.

President märkis ühtlasi, et koos sõjalise panuse suurendamisega peab kasvama ka NATO või Euroopa Liidu juhitud tsiviil- ja treeningprojektide hulk.

Eesti riigipea nentis, et möödunud nädalal, kui Tallinna kogunesid NATO liikmesriikide välisministrid, räägiti palju alliansi uuest strateegilisest kontseptsioonist ning selle tuginemisest kollektiivsele kaitsele ja kollektiivsele heidutusele.

“NATO kollektiivne kaitse 21. sajandil ei tähenda sama, mida külma sõja ajal näiteks 40 aastat tagasi, kui Euroopa oli raudse eesriidega jagatud kaheks,” ütles president Toomas Hendrik Ilves. “Kollektiivne kaitse, õigem oleks siin öelda NATO territoriaalkaitse, tähendab praegu oma kodanike ja riikide kaitsmist kaugemal kui

ainult NATO riikide territooriumil. Näiteks Afganistanis, kust on lähtunud terrorirünnakud tuhandete kilomeetrite taha ja kus on jätkuvalt pinnast ohtliku äärmusluse edasitungiks. Ka Pakistani, kes on teatavasti tuumariik,” lisas Ilves.

President soovis kõikidele jalaväekompanii ESTCOY-10 ja toetusüksuse NSE-9 liikmetele jõudu ja sõduriõnne ning nende lähedastele kannatlikkust.

“Teie missioon Afganistanis on ohtlik. Aga seda teate te isegi. Ent tahan, et sama hästi teaksite ka seda: teie missioon Afganistanis on möödapääsmatu mitte ainult Eestile ja NATO-le, vaid kõigile neile, kes on huvitatud maailma stabiilsusest ja heaolust,” rõhutas president Ilves.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Per Stig Mølleri avatud loeng “Tugevam Euroopa globaliseeruvas maailmas”

Tallinna Ülikooli külastab 27. aprillil endine Taani välisminister, praegune kultuuriminister Per Stig Møller, pidades avatud loengu teemal “Tugevam Euroopa globaliseeruvas maailmas”

Per Stig MøllerTaani endine välisminister Per Stig Møller peab Tallinna Ülikoolis avatud loengu Euroopast globaliseeruvas maailmas.

Tallinna Ülikooli külastab 27. aprillil endine Taani välisminister, praegune kultuuriminister Per Stig Møller, pidades avatud loengu teemal “Tugevam Euroopa globaliseeruvas maailmas”. Loengus keskendub minister tänastele poliitilistele, majanduslikele ja demograafilistele väljakutsetele, samuti vajadusele kujundada Euroopa Liidu liikmesriikide seas ühine nägemus Euroopast kui 21. sajandi globaalsest tegijast.

Avatud loeng toimub teisipäeval, 27. aprillil kell 14.00 Mare õppehoone Tallinna saalis (M-218).

Loengut kuulama ning diskussioonis osalema on oodatud kõik huvilised. Loeng toimub inglise keeles, ettekande lõppedes on võimalik ministrile küsimusi esitada.

Per Stig Møller on kaitsnud doktorikraadi võrdlevas kirjandusteaduses, tänaseks on ta paljude ajaloo- ja kirjandusalaste ning rahvusvahelisi päevasündmusi käsitlevate teoste autor. Ta on töötanud aastatel 1974-1976 Pariisi Sorbonne´i Ülikooli õppejõuna ning 1979-1984 Taani Raadio programmijuhina.

Ta on alates 1984. aastast Konservatiivide Partei esindaja Taani parlamendis, olles aastatel 1990-1993 keskkonnaminister ning 2001. aastast kuni 2010. aasta talveni Taani Kuningriigi välisminister. Hiljuti valiti Per Stig Møller Taani kultuuriministriks. Lisaks on Per Stig Møller olnud Euroopa Nõukogu liige aastatel 1987-1990, 1994-1997 ja 1998-2001.

Enne avaliku loengu toimumist kohtub Per Stig Møller ka president Toomas Hendrik Ilvesega, kes annab talle üle Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi. Teenetemärgiga tunnustatakse endise Taani välisministri panust eest Eesti Euroopa Liiduga ühinemise protsessis.

Allikas:

Tallinna Ülikool



Obama ja Medvedev: vajame Teise maailmasõja aegset usaldust

Presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedev teatasid, et USA ja Venemaa vajavad tõelise partnerluse rajamiseks samasugust vastastikust usaldust, nagu oli kahe riigi vahel Teise maailmasõja ajal.

Obama ja Medvedev möödunud aastal MoskvasPresidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedev teatasid, et USA ja Venemaa vajavad tõelise partnerluse rajamiseks samasugust vastastikust usaldust, nagu oli kahe riigi vahel Teise maailmasõja ajal.

Kaks riigipead tegid sellise ühisavalduse eile, 65 aasta möödumise puhul Nõukogude ja Ühendriikide vägede kohtumisest Elbe jõel Saksamaal Torgau linna lähistel, vahendas Reuters.

«Ajaloolist käepigistust Elbe jõel saatis vastastikune usaldus ja jagatud pühendumine võidule, mida läheb eriti vaja täna, mil Venemaa ja Ühendriigid ehitavad partnerlust stabiilse ja jõuka maailma nimel,» öeldi Kremli poolt avaldatud pöördumises

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 26. aprillil: “NATO ei ründa tuumarelvaga riike, kel pole tuumarelva”

Eilses “Välismäärajas” vaadati tagasi möödunud nädalal toimunud NATO välisministrite mitteametlikule kohtumisele. Räägiti nii korralduslikust poolest ja Islandi tuhapilve poolt tekitatud segadusest kui kohumisel arutatud teemadest.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Eilses “Välismäärajas” vaadati tagasi möödunud nädalal toimunud NATO välisministrite mitteametlikule kohtumisele. Räägiti nii korralduslikust poolest ja Islandi tuhapilve poolt tekitatud segadusest kui kohumisel arutatud teemadest.

Nenditi, et välisministrid rääkisid Tallinnas hetkel NATO jaoks äärmiselt olulistel teemadel nagu tuumarelvad, uus strateegiline kontseptsioon ja alliansi laienemine.

Tuumarelvade teema jagas välisministrid mitmeks leeriks, leidus nii nende pooldajaid, vastaseid kui neid, kes näevad tuumarelvade paiknemises Euroopas uut külma sõda.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios välisministeeriumi diplomaat Margus Kolga ja Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik.

25. aprilli „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Välisminister Paet arutab ELi välisministritega olukorda Kõrgõzstanis

Täna, 26. aprillil osaleb välisminister Urmas Paet Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel. Euroopa Liidu välisministrid arutavad pingelist olukorda Kõrgõzstanis.

telegraph.co.uk
telegraph.co.uk

Täna, 26. aprillil osaleb välisminister Urmas Paet Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.

Euroopa Liidu välisministrid arutavad pingelist olukorda Kõrgõzstanis. Välisminister Urmas Paeti sõnul on oluline lahendada keeruline situatsioon vägivallatult ja seaduslikult. “Kõrgõzstani olukorra stabiliseerimiseks on vajalik ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning Euroopa Liidu, aga ka Kõrgõzstani naabruses asuvate riikide koostöö. Kõrgõzstanil on ka regiooni julgeoleku seisukohalt oluline roll,” lisas ta.

Välisasjade nõukogu arutab ka olukorda presidendivalimistejärgses Sudaanis, Iraanis, Birmas/Myanmaris, Lääne-Balkanil, Madagaskaril ja Somaalias. Veel on välisministritel kõne all Euroopa Liidu suhted ja koostöö edendamise võimalused Brasiilia, Venemaa, Hiina ning Indiaga.

Euroopa Liidu välisministrid arutavad ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Astoni ettepanekut Euroopa välisteenistuse korralduse ning toimimise kohta.

Nõukogu raames toimuval välis- ja kaitseministrite ühisistungil käsitletakse olukorda Afganistanis ning Euroopa Liidu Afganistani ja Pakistani suunaliste tegevuskavade täitmist. Istungil osaleb NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Samuti arutatakse ja võetakse vastu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika järeldused.

Allikas:

Välisministeerium



Punase 1940. aasta valusad küsimused

Koguteose “Sõja ja rahu vahel” teine köide on jõudnud raamatupoodidesse ning seda kuus aastat hiljem, kui ilmavalgust nägi koguteose avaköide.

“Sõja ja rahu vahel” II köide “Esimene punane aasta. Okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni”

Kui Marko Reikop minult kui Seppo Zetterbergi “Eesti ajaloo” ühelt tõlkijalt ETV “Ringvaate” saates küsis, miks eesti ajaloolased midagi säärast ei kirjuta, siis nentisin, et neil läheb veidi rohkem aega, sest nad on hõivatud väga suurte projektidega. Ja ma ei eksi nudki. Koguteose “Sõja ja rahu vahel” teine köide on jõudnud raamatupoodidesse ning seda kuus aastat hiljem, kui ilmavalgust nägi koguteose avaköide.

Et Zetterbergi teos osutus edukaks, ja nagu kinnitavad kirjastajad, et masu ajal ostavad inimesed tõsiseid raamatuid, võib loota müügiedu ka “Sõjale ja rahule”. Pealegi, teine köide ei tegele mingi vähetuntud ajalooperioodi, vaid 1940. aastaga. Seega aastaga, mis siiani avalikkuses vaidlusi tekitab ja mis paraku ka Vene propagandamasinale ainest annab.

Loe edasi Eesti Ekspressist!

Allikas:

Eesti Ekspress



Afganistanist välisväed mõne aastaga välja?

“Tänase seisuga on meil olemas teedekaart (road map), mis on aluseks [julgeoleku tagamise] afgaanidele üleandmise alustamiseks juba sel aastal,” ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen Tallinnas.

Vähem kui aastaga on Afganistan teisenenud 30-aastasest missioonist peatse väljumiseni.

“Tänase seisuga on meil olemas teedekaart (road map), mis on aluseks [julgeoleku tagamise] afgaanidele üleandmise alustamiseks juba sel aastal,” ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen eile. Ta tõdes, et „kaardi” alusel näevad ka NATO liikmesriikide inimesed edasiminekut, mida on „igati õigustatult” oodatud.

Konkreetsemaid tähtaegu Rasmussen välja käia ei soovinud. „See pole kalendripõhine protsess, vastutus läheb üle siis, kui afgaanid on selleks valmis,” märkis ta. Seda niinimetatud peenikeses kirjas teksti – kiiret lahkumist Afganistanist ei toimu – rõhutasid nii meie välisminister Urmas Paet kui ka tema vägevamad kolleegid alliansist ühel häälel. Nii rahustati koduste valijate kõrval ka Afganistanis NATO toel võimul püsivat Hamid Karzai valitsust, keda Tallinnas esindas välisminister Zalmai Rassouli.


Loe edasi Eesti Päevalehest!

Loe Tallinnas vastu võetud Afganistani tegevuskava!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Naiskodukaitse mälestab Siberis hukkunud eelkäijaid

Igal aastal 24. aprillile kõige lähemal pühapäeval tähistab Naiskodukaitse mälestuspäeva. Sel päeval süüdatakse üle kogu Eesti küünlad Siberis hukkunud naiskodukaitsjate ja laiemalt kõigi terroriohvrite mälestuseks. Kõikjal helisevad kirikukellad ja peetakse mälestusteenistusi.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Igal aastal 24. aprillile kõige lähemal pühapäeval tähistab Naiskodukaitse mälestuspäeva. Sel päeval süüdatakse üle kogu Eesti küünlad Siberis hukkunud naiskodukaitsjate ja laiemalt kõigi terroriohvrite mälestuseks. Kõikjal helisevad kirikukellad ja peetakse mälestusteenistusi.

24. aprill ja sellele lähim pühapäev ei ole Naiskodukaitse mälestuspäevaks valitud juhuslikult. Just 24. aprillil 1942. aastal hukati Siberis Sosva surmalaagris kuus Naiskodukaitse juhtfiguuri: Elfriede Greenfeld, Alice Kuperjanov, Helmi Malla, Salme Noor, Alvine Rüütel ja Ebba Saral. See on üks kindel teadaolev daatum paljudest, mil mindi surma Eesti vabaduse, isamaaliste aadete ja Naiskodukaitse eest. 1927. aastal loodud Naiskodukaitse oli organisatsiooni laialisaatmise hetkel 1940. aasta suvel saanud tõeliseks massiorganisatsiooniks, mis koondas endas umbes 16 000 naist. Kahjuks ootas neist paljusid just Naiskodukaitsesse kuulumise ja eestimeelselt mõtlemise tõttu kannatuste rohke Siberi tee, kust tagasi tulid vaid vähesed.

1991. aastal taasloodud Kaitseliidu eriorganisatsioon Naiskodukaitse kannab edasi endisaegsete organisatsiooniõdede väärtusi ja vaimu. Naiskodukaitse hoiab elus endisaegseid traditsioone ja mäletab oma ajalugu.. Just seetõttu süttivad nädalavahetusel üle Eesti mälestusküünlad ja helisevad kirikukellad ning naiskodukaitsjad meenutavad oma paljukannatanud eelkäijaid ja tunnevad sisemist uhkust oma kuulumise üle organisatsiooni, mille liikmed ei hüljanud oma vaateid ja tõekspidamisi ka kõige raskematel hetkedel.

Allikas:

Kaitseliit



Bosniale anti NATO liikmelisuse tegevuskava

NATO välisministrid otsustasid eile Tallinnas anda Bosnia ja Hertsegoviinale liikmelisuse tegevuskava (MAP), mille esimene faas saab alata, kui riigi kaitseotstarbeline vara on riigi omandis.

NATO välisministrid otsustasid eile Tallinnas anda Bosnia ja Hertsegoviinale liikmelisuse tegevuskava (MAP), mille esimene faas saab alata, kui riigi kaitseotstarbeline vara on riigi omandis.

Välisminister Urmas Paeti sõnul loob MAP Bosnia ja Hertsegoviinale toetava raamistiku vajalike reformide läbiviimiseks.

“MAP on praktiline meetmete kogum, mis on mõeldud uute demokraatiate abistamiseks nende reformiteel, mitte automaatne tagatis NATO liikmeks saamisele,” rõhutas Paet. “NATO liikmeks saamisel on mitu teed ning liikmelisuse otsus ei sõltu ettevalmistusprotsessi nimetusest ega iseloomust – oluline on iga kandidaatriigi sisuline vastavus Washingtoni lepingu tingimustele,” toonitas ta.

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



KRA kutsub kaitseväekohuslasi oma andmeid registreerima

Kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikusse registrisse isikuandmete kogumise eesmärk on kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike üle arvestuse pidamine ja kaitseväeteenistuse korraldamine.

 

 

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Hea kutsealune, reservväelane

Kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikusse registrisse (edaspidi register) isikuandmete kogumise eesmärk on kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike üle arvestuse pidamine ja kaitseväeteenistuse korraldamine.

Registris on andmed kõikide kutsealuste, ajateenijate ja reservväelaste kohta.

Riigikaitseliste ülesannete täitmiseks kasutavad registri andmeid kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet.

Teil on võimalus riigiportaali www.eesti.ee kaudu tutvuda enda kohta registrisse kantud andmetega.

Registrisse on kogutud Teie isikuandmed, haridustase, aadressandmed, kaitseväeteenistusalased andmed ja andmed ajapikenduse kohta ajateenistusse kutsumisel.

TUTVU ENDA ANDMETEGA REGISTRIS

Ebatäpsete andmete korral palume sellest teavitada Kaitseressursside Ametit, esitades selleks vastava teate andmete muutmiseks SIIT.

Oma elukoha ja sidevahendite muutumisest teavitamine on kodanikukohustus, mis tagab võimaluse osaleda riigikaitses.

Allikas:

Kaitseressursside Amet



Eesti sõlmis NATO-ga küberkaitsealase leppe

23. aprillil 2010. aastal allkirjastatud memorandum annab raamistiku edasisele Eesti ja NATO vahelisele infovahetusele ja konsultatsioonidele küberkaitse valdkonnas.

Foto: NATO
Foto: NATO

Eesti ja NATO esindajad sõlmisid küberkaitsealase vastastikuse mõistmise memorandumi.

23. aprillil 2010. aastal allkirjastatud memorandum annab raamistiku edasisele Eesti ja NATO vahelisele infovahetusele ja konsultatsioonidele küberkaitse valdkonnas. Samuti käsitleb memorandum NATO küberkaitsealase toetuse osutamist Eestile võimalikus kriisiolukorras.

Memorandumi NATO-poolseks allkirjastajaks oli NATO asepeasekretär Claudio Bisogniero, Eesti poolt allkirjastasid leppe Teabeameti peadirektor Tarmo Türkson ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse direktor Epp Joab.

Kolm aastat tagasi Eesti vastu suunatud ulatuslikud ja ohtlikud rünnakud olid otsustavaks ajendiks, mis muutsid NATO arusaamist küberohtudest kui üleilmset julgeolekut mõjutavatest teguritest. Eesti edukas tegutsemine rünnakute tõrjumisel ning sellele järgnenud tegevused riikliku küberjulgeoleku strateegia raames on oluliselt mõjutanud ka NATO samme selles valdkonnas.

NATO on töötanud välja küberkaitse poliitika, mille alusel pakub allianss liikmesriikidele tuge küberohtude ennetamisel ja intsidentide ohjamisel. NATO ja liikmesriikide vahel sõlmitavad kahepoolsed lepped täpsustavad küberkaitse alast koostööd ning loovad sellele selgepiirilise aluse.

Allikas:

Kaitseministeerium



Rasmussen eestlastele: ühiskilp Venemaaga on kasulik

Koostöös Venemaaga saab NATO luua tõhusama raketikilbi ning kuna sel juhul ei võta meie idanaaber kilpi enam enda vastu suunatud ohuna, muutub nii olukord Euroopas turvalisemaks, ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen täna Tallinnas.

 

Foto: NATO
Foto: NATO

Koostöös Venemaaga saab NATO luua tõhusama raketikilbi ning kuna sel juhul ei võta meie idanaaber kilpi enam enda vastu suunatud ohuna, muutub nii olukord Euroopas turvalisemaks, ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen täna Tallinnas.

 Postimees.ee palus NATO välisministrite Tallinna kohtumise kokku võtnud pressikonverentsil, et Rasmussen, kes tahab kaasata Venemaad plaanitavasse Euroopa ühtsesse raketikaitsesüsteemi, põhjendaks tavalisele eestlasele selle idee positiivseid külgi. Ministrid otsustasid nimelt Tallinnas, et hakkavad Venemaaga selles küsimuses läbi rääkima.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Ilves Clintonile: NATO sekkus Afganistani, et sealt lahkuda

NATO uus strateegiline kontseptsioon, Afganistan, Ameerika Ühendriikide kohalolek Euroopas, suhted Venemaaga ja Iraani tuumaambitsioonid – need olid peamised teemad president Toomas Hendrik Ilvese tänasel kohtumisel Ühendriikide välisministri Hillary Rodham Clinton’iga.

Foto: Presidendi Kantselei
Foto: Presidendi Kantselei

NATO uus strateegiline kontseptsioon, Afganistan, Ameerika Ühendriikide kohalolek Euroopas, suhted Venemaaga ja Iraani tuumaambitsioonid – need olid peamised teemad president Toomas Hendrik Ilvese tänasel kohtumisel Ühendriikide välisministri Hillary Rodham Clinton’iga.

 

President Ilves rõhutas, et NATO uus strateegiline kontseptsioon, mis kahtlemata saab toetuma kollektiivsele heidutusele ja kollektiivsele kaitsele, kujuneb ainult siis alliansi tegevusjuhiseks, kuid selle on juba eelnevalt omaks võtnud NATO kõik liikmesriigid.

“See tähendab väga tihedat konsulteerimist omavahel ja pika aja jooksul ning välistatud on nn viimase hetke kokkulepped ja kompromissid, mis kedagi ei rahulda,” ütles president Ilves.

Samas tõdes Eesti riigipea, et territoriaalkaitse NATO kontekstis tähendab seda, et oma kodanike ja oma riikide kaitse võib alata kaugemalt, mille üheks näiteks on Afganistani operatsioon.

Ühendriikide välisminister Hillary Clinton tunnustas Eestit küberkaitse teema tõstatamise ja sellega pühendunult tegelemise eest, mille tulemuseks on Tallinnas avatud NATO küberkaitsekeskus.

“Aga see, et on uued ja kaugemalt lähtuvad ohud, ei tähenda nagu kõik vanad ohud oleksid kadunud,” lisas president Ilves.

Kõneldes Afganistanist, pidas Eesti riigipea oluliseks, et koos sõjalise panuse suurendamisega kasvaks ka NATO või Euroopa Liidu juhitud tsiviil- ja treeningprojektide hulk.

“Ainult nii – riiki sõna otseses mõttes ehitades – on võimalik saavutada olukord, kus Afganistani võimud suudavad ise olukorra üle valitsema hakata,” sõnas president Ilves. “NATO sekkumist iseloomustab üks kindel tunnus: alliansi kohalemineku eesmärk on lahkumine.”

Rääkides Ameerika Ühendriikide kohalolekust Euroopas, nentis Eesti riigipea, et kuigi probleemide lahendajana tuntud USA-le võivad Euroopa probleemid tunduda lahendatutena, tuleb meil leida uusi tõmbepunkte oluliste liitlaste Atlandi-üleseks ühtesidumiseks.

“Nii nagu NATO vajab nüüd kaasajale enam vastavat juhtimisskeemi, vajavad ka Euroopa ja Ameerika Ühendriigid uut alust oma suhetele, kus paljud külmast sõjast pärit probleemid on raudse eesriide langemise järel edukalt lahendatud,” ütles president Ilves.

Eesti riigipea nimetas positiivseks, et USA-l õnnestus Venemaa tuua tagasi konstruktiivsemasse dialoogi, mille kinnituseks on hiljuti Prahas allkirjastatud START-leping.

“Loodan, et pragmaatiline, praktiline koostöö jätkub nii NATO ja Venemaa kui ka alliansi liikmete ja Venemaa vahel,” ütles president Ilves.

Iraani tuumaprobleemi puhul pidas Eesti riigipea tähtsaks, et rahvusvaheline kogukond mõistaks ühtmoodi selgelt: tuumarelv Iraani-taolise riigi käes on ohuks meile kõigile.

“Väga oluline oleks ÜRO Julgeolekunõukogu Iraani hukkamõistev ja sanktsioone kehtestav resolutsioon, mille järel tuleb saavutada, et Iraan jääb oma ambitsioonidega üksinda kõigi vastu,” ütles president Ilves.

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



NATO välisministrid Tallinnas: endiselt on probleeme NATO kuvandiga Venemaal

Täna Tallinnas jätkunud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel tõdeti, et endiselt on probleeme NATO kuvandiga Venemaal ning seda on keeruline muuta, kui Venemaa juhid seda ise ei tee

Foto: NATO
Foto: NATO

Täna Tallinnas jätkunud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel tõdeti, et endiselt on probleeme NATO kuvandiga Venemaal ning seda on keeruline muuta, kui Venemaa juhid seda ise ei tee

.

NATO välisministrite sõnul on Venemaa NATO oluline partner, kellega püütakse teha vastastikusest huvist kantud praktilist koostööd, teatas välisministeeriumi pressitalitus.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Meeldetuletus: Võida reis NATO peakontorisse Brüsselis!

Lae Delfi fotokeskkonda pilte NATO päevalt 16. aprillil Tallinnas Vabaduse väljakul või Eesti kaitsejõududest.

Lae Delfi fotokeskkonda pilte NATO päevalt 16. aprillil Tallinnas Vabaduse väljakul või Eesti kaitsejõududest.

Konkursil osalemiseks tuleb registreeruda Delfi Pildi kasutajaks, fotod oma kontole laadida ning sealt konkursile esitada. Osalema ootame amatöörfotograafe, kellest igaüks võib esitada kuni 5 tööd. Fotode esitamise tähtaeg on 21. aprilll, võitja kuulutame välja 26. aprillil. Täpsem info http://pilt.delfi.ee/contests-info/75/.

Võidupilt pakub värske pilgu riigikaitsele ning kutsub edasi mõtlema. Saabunud fotodest teevad Delfi fotograafid eelvaliku. Lõpliku otsuse teeb žürii, kuhu kuuluvad välisminister Urmas Paet ning NATO ühingu ja Delfi esindajad. Eriauhind ka Delfi lugejate lemmikule!

Eesti NATO Ühing



Rasmussen tervitas Poola-Vene suhete paranemist

«Minu jaoks on selge, et Venemaa teeb kõik võimaliku, et olla sellel raskel ajal Poola rahva sõber,» ütles Rasmussen Brüsselis ajakirjanike ees kõneldes, vahendas uudisteagentuur RIA Novosti.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tervitas Poola ja Venemaa suhete paranemist.

«Minu jaoks on selge, et Venemaa teeb kõik võimaliku, et olla sellel raskel ajal Poola rahva sõber,» ütles Rasmussen Brüsselis ajakirjanike ees kõneldes, vahendas uudisteagentuur RIA Novosti.

«Ma tahan soojalt tervitada selle kohutava tragöödia tagajärjel tekkinud Poola ja Venemaa partnerlust,» lisas peasekretär, kelle sõnul on Varssavi ja Moskva koostöö signaal minevikuhaavade paranemisest. «Ma usun, et see on selge näide, et me suudame ehitada paremat ühist tulevikku.»

Loe edasi Postimehest!


Allikas:

Postimees



Foreign Ministers to discuss Afghanistan and NATO’s future in Tallinn

On 19 April, NATO Secretary General Anders Fogh Rasmussen presented the programme for the Informal Meeting of NATO Foreign Ministers, which will take place in Tallinn, Estonia, on 22 and 23 April.

Photo: NATO
Photo: NATO

On 19 April, NATO Secretary General Anders Fogh Rasmussen presented the programme for the Informal Meeting of NATO Foreign Ministers, which will take place in Tallinn, Estonia, on 22 and 23 April.

He highlighted as priorities the NATO-led operation in Afghanistan, discussions on the Alliance’s new Strategic Concept, nuclear issues, missile defence, as well as NATO’s reform and enlargement.

A clear framework for transition to Afghan lead

On Afghanistan, the Secretary General reminded that the aim of the 46 nations contributing to the NATO-led International Security Assistance Force (ISAF) is to move forward on transition to Afghan lead – a process that will take place when clear political and military conditions are in place, with the Afghans playing a key role.

“In Tallinn, we will take the next step, by agreeing on the principles and decision-making framework for transition,” he said.

The Secretary General also announced that the ISAF operation is still missing about 450 army and police trainers, and said he would encourage Foreign Ministers to see what they can do to free up these resources.

The discussion on Afghanistan will involve the Foreign Ministers of the 46 ISAF contributing nations, the Afghan Foreign Minister as well as representatives from the European Union and the United Nations Mission in Afghanistan (UNAMA).

Continue reading…

Source:

NATO



Missioonil kangelast ei mängita

Jaak Talving juhatab argipäeviti Lääne-Tallinna keskhaigla kirurgia- ja anestesioloogia kliinikut, aga ta on käinud ka mitu korda kriisikolletes abi andmas.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Jaak Talving juhatab argipäeviti Lääne-Tallinna keskhaigla kirurgia- ja anestesioloogia kliinikut, aga ta on käinud ka mitu korda kriisikolletes abi andmas.

Jaak Talving on käinud missioonil Indoneesia tsunami ja Haiti maavärina purustuste keskel. Ka on ta kaasa aidanud Afganistani meedikute koolitamisele.

– Millal esimest korda kriisikoldesse sattusite?

Esimest korda läksin kriisikoldesse Indoneesiasse 2005. aastal. Kui ma ülikoolis olin, siis oli küll Armeenias maavärin, aga sinna mul minna ei õnnestunud, sest minuni info tookord lihtsalt ei jõudnud. 2000. aastast olen Eesti päästemeeskonnas tegev olnud ja meid on rahvusvaheliste raamlepingute abiga ning Eesti riigi rahaga haritud nii palju, kui see võimalik on. Ühel hetkel oli arenguline situatsioon selline, et Eesti riigil tuli meeskond välja saata ja nii me läksimegi. Kogemust meil enne seda rahvusvahelisel areenil toimetamiseks peaaegu ei olnud, kui see Armeenia maavärin välja arvata.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Vaata pilte NATO päevast!

Vaata pilte reedel, 16. aprillil Tallinnas, Vabaduse väljakul toimunud NATO päevast, kus sai oma silmaga näha ja oma käega katsuda riigikaitsesse puutuvat, käis tuhandeid inimesi. Lisaks aktiivselt aruteludes osalemisele kasutati heal meelel võimalust ronida kaitseväe ning päästeameti masinatesse.

Vaata pilte reedel, 16. aprillil Tallinnas, Vabaduse väljakul toimunud NATO päevast, kus sai oma silmaga näha ja oma käega katsuda riigikaitsesse puutuvat, käis tuhandeid inimesi. Lisaks aktiivselt aruteludes osalemisele kasutati heal meelel võimalust ronida kaitseväe ning päästeameti masinatesse.

Ka olid paljud huvitatud Eesti ning USA kaitseväe relvade uurimisest. Menu oli ka tasuta sissepääsu pakkunud AHHAA keskusel, kus on väljas nii pommirobotid kui täisvarustuses päästemasinad.

Fotode autor on Arno Mikkor.

[nggallery id=4]



ETV näitab täna mängufilmi “Katõn”

Pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse septembris 1939, vangistasid Nõukogude väed umbkaudu 20 000 Poola ohvitseri. Katõni küla lähedastes metsades tapetud olid Poola vaimne ja sõjaväeline eliit. Kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni oli Katõn tabuteema.

Foto: ETV
Foto: ETV

Ajaloodraama režissöör on Andrzej Wajda, näiteljad Artur Znijewski, Andrzej Chyra, Jan Englert, Maja Ostaszewska jt.

Pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse septembris 1939, vangistasid Nõukogude väed umbkaudu 20 000 Poola ohvitseri. Katõni küla lähedastes metsades tapetud olid Poola vaimne ja sõjaväeline eliit. Kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni oli Katõn tabuteema. Samas sai just Katõn paljudele poolakatele kogu nõukogude valedele ehitatud ühiskonna sümboliks.

Poola vaatepunktist tehtud ekraanilugu räägib ühest rahvast ja inimestest, kes jäid kahe totalitaarse riigi vahele.

Filmile eelneb Ilmar Raagi kommentaar.

“Katõn” on ETV eetris Laupäeval, 17. aprillil kell 21:40.

Allikas: ETV



Ivo H. Daadler: NATO ei näita Eesti õppustega Venemaale lihaseid

USA suursaadik NATO juures Ivo H. Daalder lükkab tagasi väite, nagu oleks NATO õppused Balti riikides vastukäik Venemaa hiljutistele õppustele Balti riikide külje all ja Kaliningradi oblastis.

Foto: United States European Command
Foto: United States European Command

USA suursaadik NATO juures Ivo H. Daalder lükkab tagasi väite, nagu oleks NATO õppused Balti riikides vastukäik Venemaa hiljutistele õppustele Balti riikide külje all ja Kaliningradi oblastis.

Eesti ajakirjanikega reedel videosilla teel suhelnud Daadler rõhutas, et NATO korraldab õppusi kõikides liikmesriikides ning et neid on vaja NATO vägede võimekuse arendamiseks.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Delfi arvamus: Victoria Punga rääkis NATO ministrite kohtumisest

Vaata Delfi arvamustoimetaja Rain Kooli intervjuud Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Pungaga!

Vaata Delfi arvamustoimetaja Rain Kooli intervjuud Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Pungaga!

Punga rääkis peagi Tallinnas toimuvast NATO välisministrite kohtumisest ja kinnitas, et kohtumine toob kasu Eesti mainele meie partnerite silmis.



Välisminister Paet: Eesti võib ennast tunda kindlalt

Täna Tallinnas Vabaduse väljakul tähistatud NATO päeval rõhutas välisminister Urmas Paet, et kuus aastat NATO liikmena on Eestile toonud tõelise turvatunde. “Eesti võib ennast tunda oluliselt kindlamini, kui enne alliansiga liitumist. NATO-l on põhimõte üks kõigi, kõik ühe eest,” ütles minister.

 

Foto: NATO
Foto: Kaitseväe peastaap

Täna Tallinnas Vabaduse väljakul tähistatud NATO päeval rõhutas välisminister Urmas Paet, et kuus aastat NATO liikmena on Eestile toonud tõelise turvatunde. “Eesti võib ennast tunda oluliselt kindlamini, kui enne alliansiga liitumist. NATO-l on põhimõte üks kõigi, kõik ühe eest,” ütles minister.

Ta lisas, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni põhikirja neljandas ja viiendas artiklis sätestatud kollektiivkaitse on parim julgeolekutagatis kõigile liikmesriikidele.

NATO päeval, kus sai oma silmaga näha ja oma käega katsuda riigikaitsesse puutuvat, käis tuhandeid inimesi. Lisaks aktiivselt aruteludes osalemisele kasutati heal meelel võimalust ronida kaitseväe ning päästeameti masinatesse. Ka olid paljud huvitatud Eesti ning USA kaitseväe relvade uurimisest. Menu oli ka tasuta sissepääsu pakkunud AHHAA keskusel, kus on väljas nii pommirobotid kui täisvarustuses päästemasinad.

NATO päeva lõppu märgib täna õhtupoolikul toimuv ansambel Smilersi kontsert ning menukas dokumentaalfilm “Afganistan otsib superstaari”.

Eesti NATO ühingu ja välisministeeriumi koostöös korraldatud NATO päeval olid kohal paarkümmend organisatsiooni Eesti Lennuakadeemiast Sõjamuuseumini, nende hulgas ka Jaan Tõnissoni instituut Afganistani sõpruskoolide projektiga ning Afganistanis meedikuid koolitav MTÜ Mondo. Oma panuse väljapanekutesse andsid ka USA, Belgia, Poola ja Kanada saatkonnad. Meediapartnerid on Kuku raadio ning Delfi.

Lisainfo:

Victoria Punga

Eesti NATO Ühingu juhataja

53425127

victoria@eata.ee

www.eata.ee

Eestikeelne meediakontakt:

Liisa Sveningsson Past

liisa.past@metaadvisory.ee

Venekeelne meediakontakt:

Jelena Skulskaja

5691 6973

skulskaja@infonet.ee



NATO peasekretär: oma õhuturve oleks teile liiga kallis

Ise õhuturbe eest hoolitsemine poleks Balti riikide kõige mõistli kum ressursikasutus, ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmus sen Balti riikide ajakirjanikele.

Foto: NATO
Foto: NATO

Ise õhuturbe eest hoolitsemine poleks Balti riikide kõige mõistli kum ressursikasutus, ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmus sen Balti riikide ajakirjanikele.

Seni kuni Balti riikidel pole endil õhuturbe tegemise võimet, on NATO liitlased selleks Balti riikide õhuruumis valmis. Sellest perspektiivist võib see olla ka väga pikaajaline lahendus. Kui mina oleksin ajakirjanik, siis ma küsiks edasi, kas ma peasekretärina soovitaksin Balti riikidel endil luua õhuturbe võime. See on peaküsimus. Ja ma ei arva, et see oleks tingimata kõige tõhusam ressursikasutus. Vastupidi, solidaarsus alliansis tähendab seda, et on tööjaotus ja spetsialiseerumine.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Aaviksoo: küberkaitseliit ei ole häkkerite kokku korjamine

Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitusel ei ole vabatahtlikkuse alusel loodud küberkaitseliidu näol tegemist vabatahtlikke häkkerite kokku korjamisega.

Foto: ERR
Foto: ERR

Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitusel ei ole vabatahtlikkuse alusel loodud küberkaitseliidu näol tegemist vabatahtlikke häkkerite kokku korjamisega.

Küberkaitseliidu loomise idee käis välja 2007. aastal akadeemik Ülo Jaaksoo. Praeguseks vabatahtlikke küberturbe spetsialiste koondav Kaitseliidu allüksus juba tegutseb, ütles Aaviksoo ETV saates “Terevisioon”.

Tema sõnul on küberkaitses eelkõige oluline luua suhtusvõrgustik, mis kaitseb küberrünnakute eest igat firmade, organisatsioonide ja kodude arvutit. “Ei saa olla, et kuskil on kindral, kes käisib ja siis hakkavad väed liikuma, vaid pigem tõesti vabatahtlik laiapõhjaline rahva vastupanu,” selgitas minister oma nägemust.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-04-14_tr_aaviksoo.wmv[/videofile]

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Harri Tiido: Gruusia sõda ja Venemaa suurõppused muutsid NATO mõtlemist

Välisministeeriumi poliitika asekantsler Harri Tiido ütles Delfile, et sel ja järgmisel aastal korraldatavad NATO õppused Balti riikides ei ole otseselt ajendatud Venemaa äsjastest manöövritest. NATO julgeolekupoliitiline mõtlemine on pärast Gruusia sõda siiski muutunud.

Õppused Zapad möödunud aastalVälisministeeriumi poliitika asekantsler Harri Tiido ütles Delfile, et sel ja järgmisel aastal korraldatavad NATO õppused Balti riikides ei ole otseselt ajendatud Venemaa äsjastest manöövritest. NATO julgeolekupoliitiline mõtlemine on pärast Gruusia sõda siiski muutunud.

Balti riigid on samuti NATO riigid, seega on tegemist NATO õppustega liikmesmaade osalusel. Üldreeglina toimuvad taolised õppused pikemaajalise kava alusel ja seetõttu vahetu seos märgitud Venemaa õppustega puudub. Samas ei saa eitada, et sündmused nagu Venemaa-Gruusia sõda ja küsimuses mainitud manöövrid on mõjutanud ka NATO julgeolekupoliitilist mõtlemist.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Kaitseliidu peastaabis tutvustati Küberkaitseliitu

Täna tutvustasid avalikkusele vabatahtlikke küberturbe spetsialiste koondavat Kaitseliidu allüksust ehk Küberkaitseliitu (KKL) kaitseminister Jaak Aaviksoo, Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste ning KL Tartu maleva küberüksikrühma pealik n-ltn Kuido Külm ja KL Tallinna maleva küberüksikrühma pealik Jaan Priisalu

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Täna tutvustasid avalikkusele vabatahtlikke küberturbe spetsialiste koondavat Kaitseliidu allüksust ehk Küberkaitseliitu (KKL) kaitseminister Jaak Aaviksoo, Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste ning KL Tartu maleva küberüksikrühma pealik n-ltn Kuido Külm ja KL Tallinna maleva küberüksikrühma pealik Jaan Priisalu.

Kuigi idee Küberkaitseliidu loomiseks pärineb veel enne 2007. aasta aprillisündmusi ja esimesed KKL üksused asutati KL-s juba möödunud aasta alguses, otsustati KKL-i avalikkusele tutvustada alles nüüd. „Tahtsime enne avalikkuse ette tulemist laiapõhjalist toetust KKL-le, tänaseks on see olemas,” põhjendas kaitseminister Jaak Aaviksoo.

„Teatavasti on Kaitseliit vanem kui Eesti vabariik, sest turvalisus ja julgeolek on midagi, mis alati eelneb riiklusele. Sarnaselt on sündinud ka Küberkaitseliit,” rääkis Aaviksoo ning lisas: „Kodanikuvastupanu toimib mis iganes laadi konfliktis, sealhulgas ka küberkonfliktis suurima heidutusena.”

Tänaseks on Kaitseliidu Tallinna ja Tartu malevate juurde moodustatud tegutsevad küberkaitse üksused, kus iganädalaste kohtumiste raames vahetatakse liikmete vahel kogemusi ning tegeletakse harjutuste korraldamisega.

Küberkaitseliit pakub vabatahtlikele infoturbe asjatundjatele vajalikku koolitust, täiendõpet ja harjutuskeskkonda, mis annab lisaväärtust kanende tööandjatele, kelle spetsialistid omandavad uusi teadmisi ja kogemusi.

Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste sõnul keskendub KKL – nii nagu Kaitseliit tervikuna – tsiviilstruktuuride abistamisele rahu ajal ja toetavate võimekuste loomisele kriisiolukordades tegutsemiseks. „Mul on heameel, et Kaitseliit on muutunud veelgi tugevamaks, professionaalsemaks ja võimekamaks,” toonitas Lumiste.

Lähemat infot KKL-I kohta leiab KL-I koduleheküljelt: http://www.kaitseliit.ee/index.php?op=body&cat_id=395

Allikas:

Kaitseliit



NATO tuleb rahvale lähemale!

Sel reedel, 16. aprillil toimub Tallinnas Vabaduse väljakul NATO päev, kuhu on oodatud kõik julgeolekupoliitika huvilised. Tegevust täis üritusel on võimalus oma silmaga näha ja oma käega katsuda riigikaitsesse puutuvat.

Sel reedel, 16. aprillil toimub Tallinnas Vabaduse väljakul NATO päev, kuhu on oodatud kõik julgeolekupoliitika huvilised. Tegevust täis üritusel on võimalus oma silmaga näha ja oma käega katsuda riigikaitsesse puutuvat.

“Reedel saab Vabaduse väljakul kuulda ja kõnelda NATO-st igapäevaselt mõistetavas keeles,” selgitab üritust korraldava Eesti NATO ühingu juhataja Victoria Punga. “Seetõttu ei piirdugi me rääkimisega, vaid näitame ja laseme ise proovida nii palju kui vähegi võimalik. Ka sellist, mis on muidu hoolikalt valvatud territooriumidel vaid spetsialistide kasutuses. “

Vabaduse väljakul saab näiteks saab ronida kaitseväe sõidukitesse ja panna end proovile lennusimulaatoris, näha tööd päästemeeskonna välihaiglas ja proovida Sõjaväe Langevarjuklubi tehnikat. Kohal on ka kaitseväelased oma varustusega ning NATO päeval osalejatele on tasuta sissepääs AHHAA keskusesse. Viimases saab turvalises keskkonnas näha pommirobotit ja täisvarustuses päästemasinaid, rääkimata ajaloolisest tehnikast.

Ürituse aruteludes saavad sõna Eesti välispoliitika kujundajad ning kaitsepoliitika tegijad. Teemadeks tulevad nii küberkaitse kui välismissioonid ja Eesti roll NATO-s.

Õhtul annab kontserdi Smilers ning näidatakse menukat dokumentaalfilmi “Afganistan otsib superstaari”.

Eesti NATO ühingu ja välisministeeriumi koostöös teoks saaval NATO päeval on kohal paarkümmend organisatsiooni Eesti Lennuakadeemiast Sõjamuuseumini. Oma panuse Vabaduse väljakul toimuvasse annavad ka USA, Ühendkuningriigi, Belgia, Poola ja Kanada saatkond.

Üritus on kõigile tasuta. Päeva kava ja lisainfo: www.eata.ee/natopaev. Meediapartnerid on Kuku raadio ning Delfi.

Lisainfo:

Victoria Punga

Eesti NATO Ühingu juhataja

53425127

victoria@eata.ee

www.eata.ee

Eestikeelne meediakontakt:

Liisa Sveningsson Past

5518384

liisa.past@metaadvisory.ee

Venekeelne meediakontakt:

Jelena Skulskaja

5691 6973

skulskaja@infonet.ee



Tiido: katastroof võib Poola ja Venemaa suhteid parandada

Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido arvates võib Smolenski lähedal aset leidnud lennukatastroof Venemaa ja Poola suhteid koguni parandada.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido arvates võib Smolenski lähedal aset leidnud lennukatastroof Venemaa ja Poola suhteid koguni parandada.

Harri Tiido rõhutas Vikerraadio saates “Reporteritund”, et see on riigile (antud juhul Venemaale – toim.) äärmiselt kahjulik, kui selline kohutav õnnetus juhtub tema territooriumil. “Selline väike süümekas on sees ja see võib, kui seda poliitiliselt mõistlikult ära kasutada, kahe riigi suhetele kaasa aidata,” ütles Tiido.

Asekantsler märkis, et Venemaa on ametlikul tasandil juhtunuga seoses soliidselt käitunud. Ta tõi näiteks president Dmitri Medvedevi kodulehe, kust võis leida koguni poolakeelse pöördumise.

Loe edasi ERR-st!

Allikas:

ERR Uudised



Mikser annab Rasmussenile üle NATO Parlamentaarse Assamblee raporti

Teisipäeval, 13. aprillil kohtub Riigikogu väliskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee asepresident Sven Mikser Brüsselis NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga ja annab talle üle Parlamentaarse Assamblee ettepanekud NATO uue strateegilise kontseptsiooni osas.

Foto: NATO
Foto: NATO

Teisipäeval, 13. aprillil kohtub Riigikogu väliskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee asepresident Sven Mikser Brüsselis NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga ja annab talle üle Parlamentaarse Assamblee ettepanekud NATO uue strateegilise kontseptsiooni osas.

„Assamblee alustas arutelusid uue strateegilise kontseptsiooni üle juba enne seda, kui kontseptsiooni koostamise protsess mullukevadisel tippkohtumisel ametlikult algatati. Ühispositsiooni leidmine alliansile olulistel teemadel ei ole olnud kerge, sest vaatamata sellele, et erinevalt NATOst ei langeta Parlamentaarne Assamblee otsuseid konsensuse põhimõttel, üritasime kõigis sensitiivsetes küsimustes saavutada võimalikult laialdast üksmeelt,“ ütles Mikser.

Olulisemate teemadena, mida Parlamentaarne Assamblee oma raportis esile tõstab, tõi Mikser välja ühiskaitse põhimõtte rõhutamise NATO keskse funktsioonina, samuti uute julgeolekuohtude käsitlemise vajaduse Washingtoni leppe 4. artikli raames ja NATO heidutusfunktsiooni, sealhulgas usutava tuumaheidutuse säilimise.

„Eriti just liitlasriikide parlamendisaadikute ülesandeks on tagada, et kõigis liikmesriikides püsiks piisav avalikkuse toetus Alliansile ja tema tegevusele nii oma liikmesriikide territooriumil kui välisoperatsioonidel,“ rõhutas Mikser.

NATO Parlamentaarne Assamblee on NATO liikmesriikide seadusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 1955. aastal. Sven Mikser on NATO Parlamentaarse Assamblee asepresident ja Assamblee eriraportöör uue strateegilise kontseptsiooni osas.

Allikas:

Riigikogu



Fotokonkurss! Võida reis NATO peakontorisse!

Lae Delfisse üles pilte NATO päevalt 16. aprillil! Konkursil osalemiseks tuleb registreeruda Delfi Pildi kasutajaks, fotod oma kontole laadida ning sealt konkursile esitada.

Lae Delfisse üles pilte NATO päevalt 16. aprillil Tallinnas Vabaduse väljakul või Eesti kaitsejõududest.

Konkursil osalemiseks tuleb registreeruda Delfi Pildi kasutajaks, fotod oma kontole laadida ning sealt konkursile esitada.

Osalema ootame amatöörfotograafe, kellest igaüks võib esitada kuni 5 tööd. Fotode esitamise tähtaeg on 21. aprilll, võitja kuulutame välja 26. aprillil.

Võidupilt pakub värske pilgu riigikaitsele ning kutsub edasi mõtlema. Saabunud fotodest teevad Delfi fotograafid eelvaliku.

Lõpliku otsuse teeb žürii, kuhu kuuluvad välisminister Urmas Paet ning NATO ühingu ja Delfi esindajad. Eriauhind ka Delfi lugejate lemmikule!



Talle sai saatuslikuks kannatamatus

Poola on sümbolite maa. Cze¸stochowa Must Madonna (imettegev ikoon – toim) on riigi kõige paremini tuntud sümbol (Lech Walesa kannab seda oma revääril). Solidarnos´c´i edevad sümbolid kehastasid võitlust kommunistliku režiimiga. Ja Katõn oli neist kõi-gist kõige võimsam, kirjutab Edward Lucas.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Poola on sümbolite maa. Cze¸stochowa Must Madonna (imettegev ikoon – toim) on riigi kõige paremini tuntud sümbol (Lech Walesa kannab seda oma revääril).

Solidarnos´c´i edevad sümbolid kehastasid võitlust kommunistliku režiimiga. Ja Katõn oli neist kõi-gist kõige võimsam: Nõukogude süsteemile igiomane kombinatsioon suurest kuritööst, millele järgnes suur vale. Julmade karistuste abiga sunniti kommunistlikus Poolas inimestele peale väidet, et süüdi olid natsid, mitte Nõukogude Liit. Lääne argpükslik käitumine raputas soola haavale.

Häbiväärselt üritasid Briti võimud takistada Katõni memoriaali rajamist Londonisse: meie ametnikud kartsid Nõukogude Liidu viha. Ka pärast seda, kui Mihhail Gorbatšov lõpuks tunnistas tõde Katõni kohta, lükkus ohvrite õiguslik rehabiliteerimine edasi ja arhiivid jäid suletuks. Vladimir Putini ajal hakkas kell tagurpidi käima. Vene meedias hakkasid regulaarselt ilmuma artiklid, mis seadsid küsimärgi alla Nõukogude Liidu süü Katõni veresaunas. Ja seda mitte üksnes marginaalsetes natsionalistlikes väljaannetes, vaid ka peavoolu meedias, isegi selles, mis kuulub valitsusele.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Estcoy-10 osaleb Lätis viimasel missioonieelsel õppusel

Homme, 13. aprillil algab Lätis Adaži polügoonil Scoutspataljoni nädalapikkune õppus Gungnir 2010. Gungnir on iga-aastane taktikaline õppus, mille käigus antakse hinnang ühe jalaväekompanii väljaõppele enne välisoperatsioonile minekut.

Foto: Kaitsevägi
Foto: Kaitsevägi

Homme, 13. aprillil algab Lätis Adaži polügoonil Scoutspataljoni nädalapikkune õppus Gungnir 2010.

Gungnir on iga-aastane taktikaline õppus, mille käigus antakse hinnang ühe jalaväekompanii väljaõppele enne välisoperatsioonile minekut. Õppusel treenitakse pealetungi erinevaid etappe ning Estcoy-10 koostööd miinipildujaallüksuste, õhuväe tuletoetuselemendiga ja rahvusliku logistilise toetuselemendi NSE-9ga.

Adaži polügoonil näitab oma valmisolekut Estcoy-10, mis on järgmine kaitseväe üksus Afganistanis. Samuti selgitatakse välja teiste Scoutspataljoni allüksuste väljaõppevajadusi. Adaži polügoonil viiakse läbi ka lahinglaskmised.

Õppuse stsenaariumi aluseks on Afganistanis Helmandi provintsis enamlevinud taktikalised situatsioonid.

Gungniril osaleb üle 400 kaitseväelase. Lisaks Scoutspataljoni sõduritele võtavad harjutusest osa õhuväe, 1. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni, Kaitseväe Logistikakeskuse, Kaitseväe Peastaabi, Maaväe staabi ning Lõuna, Lääne ja Kirde Kaitseringkondade kaitseväelased.

Scoutspataljoni sõidukite kolonnid liiguvad õppusele kahes grupis. Esimene grupp (62 masinat) alustab liikumist 13. aprilli hommikul ja teine grupp (28 masinat) 14. aprilli hommikul marsruudil Paldiski – Kanama – Harutee – Pärnu – Ikla.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Uus määrus korrastab kaitseväe mobilisatsioonisüsteemi

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusele valitsuse määruse eelnõu, millega määratletakse ametikohtade loetelu, kus töötavaid inimesi ei kutsuta mobilisatsiooni korral tegevteenistusse või rahuajal õppekogunemistele.

Foto: Kaitseväe peastaap

Määrusega pannakse paika ametikohtade loetelu Politsei- ja Piirivalveametis, Päästeametis ja vanglates, Kaitsepolitseiametis, Teabeametis ja Kaitseressursside Ametis, samuti Kaitseministeeriumis ja Siseministeeriumis, kus töötavaid inimesi ei kutsuta edaspidi mobilisatsiooni korral tegevteenistusse või rahuajal õppekogunemistele.

Nendel ametikohtadel töötavad inimesed tegelevad eelkõige sisejulgeoleku tagamisega või mobilisatsiooni ettevalmistamisega, mistõttu on neil ka kriisi- või sõjaolukorras oluline roll riigi toimivuse tagamisel.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti riigikaitse üheks põhialuseks reservarmee süsteem, mistõttu tuleb aegsasti tagada selle süsteemi veatu toimimine potentsiaalse kriisi korral. „Seetõttu tagab uus määrus kaitseväele suurema selguse selles osas, milliste reservväelastega neil mobilisatsiooni korral arvestada ei tasu,“ selgitas Aaviksoo.

Loe edasi Kaitseministeeriumi kodulehelt!

Allikas:

Kaitseministeerium



NATO kohtumisel aitavad delegaate üliõpilased

Varsti Tallinnas peetaval NATO välisministrite kohtumisel löövad taustajõududena lisaks politseile, kaitseväele ja ametnike armeele kaasa ka noored üliõpilased.

Foto: ERR
Foto: ERR

Varsti Tallinnas peetaval NATO välisministrite kohtumisel löövad taustajõududena lisaks politseile, kaitseväele ja ametnike armeele kaasa ka noored üliõpilased.

Poolteise nädala pärast toimuva sündmuse ladusamaks korralduseks kutsus Eesti NATO Ühing appi 35 vabatahtlikku, kes tervitavad lennujaamas Tallinnasse saabuvaid delegatsioonide liikmeid ja abistavad neid probleemide korral, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Üks vabatahtlikest, Mikk Vainik ütles, et tema rolliks lennujaamas on tähtsate isikutega tegeleda. “Aidata neil asju tassida, näidata neile suund kätte, kus nad peavad minema. Anda nii öelda esimene nägu sellest, kes või mis on Eesti”.

Vabatahlikud on jagatud nelja meeskonda – kolm Tallinna suurhotellidesse ja üks lennujaama.

Eesti NATO ühingu juhataja Victoria Punga sõnul on vabatahtlike põhiülesandeks delegatsioonide assisteerimine ja toetamine. “Juhul kui mõni delegaat, minister soovib paljundust teha, sest parajast ta ei oska ise leida kopeerimismasinat, siis on see vabatahtliku kohustus,” ütles Punga.

Kõiki neid ülesandeid ja etiketti on noored õppinud kuuel ühepäevasel koolitusel. Kokku kasutab NATO ühing 35 vabatahtlikku, kuid tahtjaid oli 88. Otsima hakati sobivaid kandidaate juba eelmise aasta septembris, kui Eesti NATO ühing saatis kõigile rahvusvaheliste suhete, politoloogia- ja ajalooüliõpilastele e-kirja.

Noored ise näevad selles ürituses osalemises praktikat ja hüppelauda, et juba järgmistel sarnastel ettevõtmistel võib-olla natukene suuremas rollis kaasa lüüa.

“Täna ma olen siin õpipoisi rollis see, kes täidab ülesandeid. Loomulikult soovin ma ka edaspidi sellistel üritustel kaasa aidata ja selline on esimene linnuke,” ütles Vainik.

Välistamaks, et vabatahtlike sekka satuks halbade kavatsustega inimesi, uuris Punga sõnul soovijate tausta politsei. “Ja tõepoolest meil juhtus nii, et kõik inimesed olid väga korralikud ja me kedagi ei kahtlusta,” lisas ta.

Kohtumise päevadel läbivad vabatahlikud lisaks veel turvakontrolli ja pääsevad oma tööalasse ainult isikut tõendava dokumendiga.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-04-11_AK_nato_vabatahtlikud.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



“Välisilm” esitleb: “Lõvinaised”

Esmaspäeval, 12. aprillil näitab ETV käesoleva aasta alguses Norras valminud filmi “Lõvinaised”, mis aga räägib naiste õiguste eest võitlejatest Iraagis.

Foto: ETV
Foto: ETV

Esmaspäeval, 12. aprillil näitab ETV käesoleva aasta alguses Norras valminud filmi “Lõvinaised”, mis aga räägib naiste õiguste eest võitlejatest Iraagis.

Ka Iraanis on ärkamisaeg ja selle eesotsas on vaprad naised. Alates ajatolla Homeini võimuletulekust ja šariaadiseaduste kehtestamisest Iraanis on naisi ahistatud, taga kiusatud ning tapetud.

Pööre toimus 2003. aastal, kui Shirin Ebadi sai esimese mosleminaisena Nobeli rahupreemia laureaadiks, mis innustab rõhutud naisi võitlusse vabaduse ja võrdsuse eest, kuigi nad teavad, et riskivad eluga.

“Lõvinaised” on ETV eetris esmaspäeval 12. aprillil kell 22:10 ja kordusena teisipäeval, 13. aprillil kell 13:40.

Allikas:

ETV



“Välismääraja” 11. aprillil: Kaczyński: ” Euroopast ei tohi kunagi saada aristokraatlikku vabariiki”

Tänases “Välismäärajas” räägiti Poola presidendi Lech Kaczyński traagilisest hukkumisest. Kaczyńskit meenutati kui EL-i uute liikmesriikide ja Ida-Euroopa huvide eest seisjat, kes ütles, et Euroopast ei tohi kunagi saada aristokraatlikku vabariiki.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” räägiti Poola presidendi Lech Kaczyński traagilisest hukkumisest.

Kaczyńskit meenutati kui EL-i uute liikmesriikide ja Ida-Euroopa huvide eest seisjat, kes ütles, et Euroopast ei tohi kunagi saada aristokraatlikku vabariiki.

Kõneldi Katõni massimõrvast ja planeeritud mälestusüritusest ning presidendi tseremoonial osalemise motiivist.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Eesti suursaadik Poolas Ants Frosch, Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski ja diplomaat Silver Loit.

11. aprilli „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Strobe Talbott: USA tuumarelv ei lahku Euroopast enne, kui teised riigid on valmis võrreldavaid samme astuma

Äsja Eestit külastanud Strobe Talbott tunnistab usutluses Argo Ideonile, et praegune USA valitsus oleks võinud Obama presidendiaja algul rohkem Euroopa riikidega konsulteerida.

Äsja Eestit külastanud Strobe Talbott tunnistab usutluses Argo Ideonile, et praegune USA valitsus oleks võinud Obama presidendiaja algul rohkem Euroopa riikidega konsulteerida. Ta esitab oma arusaama, mis põhjustel näib eurooplastele teinekord, et Ameerika on siinse maailmanurga viimasel ajal ära unustanud. Venemaa NATO-vaenulikkuse vähenemist aga tasub Talbotti hinnangul lihtsalt oodata.

Strobe Talbott oli USA asevälisminister Bill Clintoni administrat­siooni ajal. Toona oli tal väga tugevalt käsi sees diplomaatilises taustatöös, mida Ameerika tegi Vene vägede väljaviimiseks Eestist.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Laaneots: Poola relvajõudude tippjuhtide hukkumine on meile väga valus

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rääkis, et Poola kindralid ja admiralid on Eestit, Lätit ja Leedut NATO nõupidamiste laua taga alati toetanud.

Foto: NATO
Foto: NATO

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rääkis, et Poola kindralid ja admiralid on Eestit, Lätit ja Leedut NATO nõupidamiste laua taga alati toetanud.

«Poola relvajõudude tippjuhtide hukkumine on meile väga valus. Me oleme üksteist hästi mõistnud ja läbi ajaloo üksteist toetanud,» ütles Laaneots Postimees.ee´le.

«Poola kaitseväe juhi kindral Franciszek Gagori ootamatut hukkumist on raske uskuda. Tunnen, et olen kaotanud sõbra ja relvavenna, kellele võisin alati loota ja kindel olla,» lisas ta.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eesti ohvitser saab Baltneti õhuoperatsioonikeskuse ülemaks

Eesti ohvitser teenib järgmised kolm aastat Balti riikide ühise õhuseiresüsteemi Baltnet õhuoperatsioonikeskuse ülema ametikohal.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Eesti ohvitser teenib järgmised kolm aastat Balti riikide ühise õhuseiresüsteemi Baltnet õhuoperatsioonikeskuse ülema ametikohal.

President Toomas Hendrik Ilves andis teenistuse ajaks välisriigis kapten Fredi Karule majori ajutise sõjaväelise auastme.

Kapten Karu alustab lähiajal teenistust Leedus Karmelavas Balti riikide ühise õhuseiresüsteemi Baltnet õhuoperatsioonikeskuse ülema ametikohal.

See ametikoht roteerub kolme Balti riigi vahel, praegu teenib sel ametikohal Läti kaitseväelane. Rotatsiooni kestab kolm aastat, varem oli see kaks aastat.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Kõrgõzstanis asendub üks klann teisega

Kõrgõzstanis pole revolutsiooni, vaid toimus riigipööre. Üks klann lihtsalt asendub teisega ja soojad kohad jagatakse uutele pereliikmetele. Kes vabatahtlikult võimust loobub, saab kodus naise käest peksa, nagu eelmine president Askar Akajev, kirjutab politoloog Rein Müllerson.

Foto: ÜRO
Foto: ÜRO

Kõrgõzstanis pole revolutsiooni, vaid toimus riigipööre. Üks klann lihtsalt asendub teisega ja soojad kohad jagatakse uutele pereliikmetele. Kes vabatahtlikult võimust loobub, saab kodus naise käest peksa, nagu eelmine president Askar Akajev.

Minu arvates on need värvilised revolutsioonid üldse ülepuhutud asjad ja eriti osas, mis puudutab Kõrgõzstani. Seal polnud tegelikult mingit revolutsiooni.

Ka 2005. aastal, mil võimult kõrvaldati nn „tulpide revolutsiooniga“ Askar Akajev – enne seda kasutas nüüd võimult tõugatud president Kurmanbek Bakijev demokraatlikku sõnavara. See on täiesti tavaline, et võimul olija on diktaator ja opositsioonis olija räägib demokraatlikest ideedest. see oli nii tookord ja on praegu ka.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Paet: NATO välisministrite kohtumine keskendub alliansi tulevikule

Välisminister Urmas Paeti sõnul on 22.-23. aprillil Tallinnas toimuva NATO välisministrite mitteametliku kohtumise päevakavas arutlused NATO tulevikku määravatel teemadel nagu alliansi uus strateegiline kontseptsioon, peakorteri reform, NATO laienemine ja partnerlused, tuumaküsimused, raketikaitse ning NATO-Vene suhted

Välisminister Urmas Paeti sõnul on 22.-23. aprillil Tallinnas toimuva NATO välisministrite mitteametliku kohtumise päevakavas arutlused NATO tulevikku määravatel teemadel nagu alliansi uus strateegiline kontseptsioon, peakorteri reform, NATO laienemine ja partnerlused, tuumaküsimused, raketikaitse ning NATO-Vene suhted. Ka kogunevad Tallinnas Afganistani panustavate (ISAFi) riikide välisministrid, kes arutavad arenguid Afganistanis.

Paeti sõnul on üks peateema Tallinnas toimuval välisministrite kohtumisel NATO strateegilise kontseptsiooni uuendamine. „Eesti jaoks on oluline, kuidas uus strateegiline kontseptsioon kajastab kollektiivkaitset kui NATO peamist ülesannet,“ ütles Eesti välisminister. „Eesti on strateegilise kontseptsiooni väljatöötamise protsessiga rahul, oleme selles aktiivsed osalised,“ lisas välisminister Paet.

Paet toonitas, et Eesti toetab jätkuvalt NATO Bukaresti ja Strasbourg-Kehli tippkohtumistel kokkulepitule vastava NATO raketikaitsesüsteemi rajamist. „NATO raketikaitsesüsteemi eesmärk on kaitsta kogu alliansi elanikkonda ja territooriumi kõigi ohuallikate eest,“ ütles Paet. Rääkides NATO tuumapoliitikast, märkis Paet, et tuumaheidutus on jätkuvalt üheks alliansi alustalaks. „Maailma julgeolekukeskkonna etteaimatavus on vähenenud ja vajadus usutava heidutuse järele on jätkuvalt suur,“ ütles Paet.

Tallinnas toimuva ISAFi riikide kohtumisel arutatakse olukorda Afganistanis. „Arutame võimalusi ja tingimusi alustamaks julgeolekuvastutuse järkjärgulist üleandmist Afganistani võimudele ning Afganistani julgeolekujõudude väljaõppega seonduvaid küsimusi,“ sõnas Paet. „Julgeolekuvastutuse üleandmiseks Afganistani võimudele arutame Tallinna kohtumisel selle üldiseid põhimõtteid. Samuti on kavas kaasajastada NATO laiapindne strateegiline poliitilis-sõjaline plaan,“ rääkis Eesti välisminister.

Välisminister Paeti sõnul on arutlusel ka NATO-Vene suhted. „Venemaa on alliansi jaoks oluline partner, kuid partnerlus peab olema kantud vastastikusest huvist,“ lisas ta.

NATO välisministrid arutavad ka NATO edasist laienemist. Seal hulgas liikmesuse tegevuskava (MAP-Membership Action Plan) andmist Bosnia ja Hertsegoviinale. Eesti toetab MAPi andmist Bosnia ja Hertsegoviinale.

NATO välisministrite mitteametliku kohtumise raames 22.-23. aprillil on Tallinna oodata 45 riigi ja mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid. Kohtumised toimuvad Tallinna kesklinna hotellide konverentsikeskustes ning rahvusooperis Estonia.

Allikas:

Välisministeerium



Eesti riigipea kohtumisel Ameerika Ühendriikide presidendiga: USA, NATO ja Euroopa Liit on edukad siis, kui me tegutseme üheskoos

Eesti riigipea sõnul on Ühendriigid, NATO ja Euroopa Liit edukad siis, kui nad tegutsevad koos ning toetuvad igaühe tugevamatele külgedele ja võimalustele.

Foto: Presidendi kantselei
Foto: Presidendi kantselei

“Euroopa julgeolek oli probleem kuni külma sõja lõpuni, nüüd on see probleem NATO ja Euroopa Liidu laienemisega lahendatud, meil kõigil tuleb mõelda uutmoodi ja nii on Atlandi-üleste suhete tulevik uute probleemide ühises lahendamises,” ütles president Toomas Hendrik Ilves eile õhtul Prahas toimunud Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama kohtumisel Euroopa 11 maa presidentide või valitsusjuhtidega.

Eesti riigipea sõnul on Ühendriigid, NATO ja Euroopa Liit edukad siis, kui nad tegutsevad koos ning toetuvad igaühe tugevamatele külgedele ja võimalustele.

Sama kinnitas ka president Obama, öeldes, et NATO-s ei ole uusi või vanu liikmeid, on ainult liikmed, kes on võrdsete kohustustega ja võrdselt turvalised.

Eesti riigipea nimetas üheks olulisemaks kõikide ühispingutusi vajavaks küsimuseks edu saavutamist NATO juhitud operatsioonil Afganistanis.

“See on alliansi usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse näitaja,” ütles president Ilves.

Eesti riigipea tunnustas Ühendriikide administratsiooni, kes suutis pärast Venemaa-poolset vastasseisu ja eriti pärast 2008. aasta Gruusia sõda tuua Venemaa tagasi Läänega dialoogi juurde, mille üheks verstapostiks on eile Prahas allakirjutatud strateegilise tuumarelvastuse vähendamise uus kokkulepe.

President Obama kinnitas, et see leping ei vähenda ei Ühendriikide ega NATO tuumaheidutust, mis pole kaotanud oma tähendust alliansi liikmete julgeolekule.

Kaks tundi kestnud kohtumisel käsitleti ka rahvusvahelise terrorismiga võitlemise, energiajulgeoleku tugevdamise, Iraani tuumaambitsioonide ohjeldamise ja Lääne-Balkani stabiilsuse probleeme.

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



Obama ja Medvedev allkirjastasid ajaloolise tuumalepingu

Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama allkirjastasid Prahas ajaloolise tuumarelvalepingu, mis kärbib kahe riigi tuumaarsenali ligi kolmandiku võrr

Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama allkirjastasid Prahas ajaloolise tuumarelvalepingu, mis kärbib kahe riigi tuumaarsenali ligi kolmandiku võrra.

Leping, mille peavad ratifitseerima ka USA senat ja Venemaa Föderatsiooni riigiduuma alandab 1550ni ehk umbes 30 protsendi võrra mõlema riigi lahinguvalmis tuumalõhkepeade maksimaalset arvu, kuid ei puuduta tuumahoidlates hoitavaid lõhkepäid, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Estcoy-9 pidas kinni isevalmistatud lõhkekehade paigaldajad

Täna, 8.aprillil pidasid jalaväekompanii Estcoy-9 kaitseväelased kinni kaks isikut, keda kahtlustatakse isevalmistatud lõhkekehade (IED) paigaldamises.

Foto: Niklas Meltio
Foto: Niklas Meltio

Täna, 8.aprillil pidasid jalaväekompanii Estcoy-9 kaitseväelased kinni kaks isikut, keda kahtlustatakse isevalmistatud lõhkekehade (IED) paigaldamises.

Eesti kaitseväelased pidasid kahtlusalused kinni Estcoy-9, Afganistani armee ja Ühendkuningriigi ühisoperatsiooni käigus, mille eesmärk oli Nad-e Ali piirkonnas tegutsevate isevalmistatud lõhkekehasid paigaldavate rühmituste vastane tegevus. Kahtlusalused anti üle rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (ISAF) uurimisorganitele. Sama operatsiooni käigus leidsid kaitseväelased hulgaliselt lõhekehade valmistamiseks vajalikke komponente ja tegid kahjutuks kolm isevalmistatud lõhkekeha.

Isevalmistatud lõhkekehad on Afganistanis suurim ohuallikas kohalikule elanikkonnale ja ISAF sõduritele. 2009 aastal oli kokku 7228 lõhkekehadega seotud intsidenti, milles sai kannatada 6037 inimest.

Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus Nad-e-Ali piirkonnas. Lisaks jalaväelastele teenivad rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



USA välisminister Hillary Clinton tuleb Tallinna

USA välisminister Hillary Clinton osaleb aprilli lõpus Tallinnas toimuval NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel, teatas USA suursaatkond.

USA välisminister Hillary Clinton osaleb aprilli lõpus Tallinnas toimuval NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel, teatas USA suursaatkond.

Clinton saabub Tallinna 22. aprillil, kohtub Eesti valitsuse esindajatega ning kavatseb saatkonna sõnul “kasutada võimalust vestluseks Eesti elanikega.”

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



NATO kohtumine toob Eestisse 45 riigi esindajad

NATO välisministrite mitteametlik kohtumine, mis toimub 22.-23. aprillini Tallinnas, on ilmselt kõigi aegade suurim rahvusvaheline välispoliitiline ettevõtmine, mis Eestis seni aset on leidnud.

NATO välisministrite mitteametlik kohtumine, mis toimub 22.-23. aprillini Tallinnas, on ilmselt kõigi aegade suurim rahvusvaheline välispoliitiline ettevõtmine, mis Eestis seni aset on leidnud.

Kohale on oodata 45 riigi esindajaid. “Tulemas on 28 NATO liikmesriigi esindajad ning lisaks partneritena Afganistanis panustavate riikide esindajad. Enamik neist riikidest on esindatud välisministrite tasemel,” rääkis välisminister Urmas Paet ERRi raadiouudiste vahendusel.

Kohtumise täpne päevakord selgub alles mõni päev enne kohtumist. “Suure tõenäosusega tulevad Tallinnas arutusele NATO strateegiline kontseptsioon, peakorteri reform, Afganistani missioon, suhted Venemaaga, NATO edasine lainemine, partnerlused ja ka tuumatemaatika ja raketikaitse küsimused,” rääkis minister.

Et Tallinna kohtumine on mitteametlik, siis väga põhjapanevaid otsuseid see formaat teha ei luba. Siiski on Paeti kinnitusel tegu väga olulise aruteluga. Kõne all on olnud ka NATO-Vene nõukogu toimumine Tallinnas.

“Kuigi NATO selle ettepaneku tegi, siis Vene pool teatas, et nad ei pea seda Tallinna kohtumist vajalikuks. Küll annab see võimaluse NATO riikidel endal arutada oma edasist koostööpoliitikat Venemaaga,” selgitas Paet.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-04-06_AK_nato_pikem.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Michito Tsuruoka: NATO peab otsustama, mida Aasiaga peale hakata

Paljud NATO uutest koostööpartneritest on riigid Aasiast või selle ümbrusest. Millisena pooled teineteist näevad ja kuidas kindlustada vastastikune kasu ühistest tegevusest?

Foto: NATO
Foto: NATO

Paljud NATO uutest koostööpartneritest on riigid Aasiast või selle ümbrusest. Millisena pooled teineteist näevad ja kuidas kindlustada vastastikune kasu ühistest tegevusest? Jaapani kaitsepoliitika asjatundja Michito Tsuruoka käsitleb asju Aasia vaatevinklist.

Viimastel aastatel on NATO suhted riikidega väljastpoolt Euro-Atlandi piirkonda kiirelt arenenud. Asjade käiku on veelgi õhutanud koostöö Afganistanis. ISAF-i (rahvusvahelised julgeolekujõud) missioonil osalevad sõduritega Austraalia, Uus-Meremaa ja Singapur ning Jaapan ja Lõuna-Korea panustavad alliansi tegevusse Afganistanis muude vahenditega.

Neid riike nimetatakse NATO „uuteks partnerriikideks üle maailma“. Kuid miks otsivad need riigid tihedamaid suhteid NATO-ga? Milline partner on NATO nende silmis ja mida NATO-lt Aasias oodatakse?

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Välisminister Paet ja USA asevälisminister Gordon rääkisid USA tuumapoliitikast

Välisminister Urmas Paet ja USA asevälisminister Phil Gordon rääkisid telefonitsi Ameerika Ühendriikide poolt avaldatud tuumapoliitika ülevaatest

Foto: IRL
Foto: IRL

Välisminister Urmas Paet ja USA asevälisminister Phil Gordon rääkisid telefonitsi Ameerika Ühendriikide poolt avaldatud tuumapoliitika ülevaatest (Nuclear Posture Review). Eile õhtul toimunud telefonivestluses tutvustas asevälisminister Gordon Eesti välisministrile ülevaate olulisemaid aspekte, eraldi peatuti NATO tuumaheidutuse, Euroopas asuva tuumarelvastuse ning üleatlandilise koostöö teemadel.

„Euroopa liitlaste julgeoleku seisukohalt vastab USA ülevaade meie ootustele,“ ütles välisminister Paet. „NATO ühine tuumapoliitika, mis tugineb USA Euroopas asuvatel tuumarelvadel, tagab tugeva sideme USA ja Euroopa liitlaste vahel kollektiivse julgeoleku küsimustes,“ märkis ta.

Nimetatud ülevaade on järjekorras kolmas ning toob endaga kaasa uusi rõhuasetusi USA tuumapoliitikas, lähtuvalt president Obama eesmärkidest selles küsimuses. Ülevaade ei sisalda muudatusi USA Euroopas paikneva taktikalise tuumarelva küsimuses, siinkohal juhindub USA NATO ühisest tuumapoliitikast.

Allikas:

Välisministeerium



Helsingin Sanomat tegi reportaaži Eesti sõduritest Afganistanis

Helsingin Sanomat avaldas tänases lehes reportaaži Afganistanis teeniva Eesti kompanii EstCoy-9 tegevusest Helmandi provintsis.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Helsingin Sanomat avaldas tänases lehes reportaaži Afganistanis teeniva Eesti kompanii EstCoy-9 tegevusest Helmandi provintsis.

Eestlaste patrullibaasist Wahidist saadetud loos «Tõeliselt kaugel Tallinast» kirjutab ajakirjanik Heikki Aittokoski, et eestlased võitlevad Talibani vastu Afganistani kõige karmimas piirkonnas ning kirjeldab, kuidas rühm Eesti sõdureid koos afgaanidega eile hommikul Wahidi lähistel patrullil käisid.

Mässuliste tule alla jäämine on Helmandis eestlaste sõnul üpris tavaline, kuid kuna taliibid tulistavad kaugelt ja mitte eriti täpselt, ei kujuta need nii suurt ohtu kui tee äärde paigutatud isevalmistatud pommid.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Taliban ründas Pakistanis USA konsulaati

Pakistani loodeosas Peshawari linnas kärgatas USA konsulaadi lähistel mitu plahvatust, mille järel puhkes islamivõitlejate ja korrakaitsjate vahel tulevahetus.

Foto: www.state.gov
Foto: www.state.gov

Pakistani loodeosas Peshawari linnas kärgatas USA konsulaadi lähistel mitu plahvatust, mille järel puhkes islamivõitlejate ja korrakaitsjate vahel tulevahetus.

Tulevahetuses ja plahvatustes hukkus vähemalt neli mässulist ja kolm julgeolekutöötajat, kuid ükski ameeriklane esialgsetel andmetel rünnakus viga ei saanud, vahendas BBC.

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Janukovitš likvideeris NATOga liitumise komisjoni

Ukraina president Viktor Janukovitš likvideeris oma korraldusega ametkondadevahelise komisjoni, mis tegeles riigi ettevalmistamisega NATO-sse astumiseks.

Ukraina president Viktor Janukovitš likvideeris oma korraldusega ametkondadevahelise komisjoni, mis tegeles riigi ettevalmistamisega NATO-sse astumiseks.

Teise korraldusega likvideeris Janukovitš Euro-Atlandi koostöö rahvusliku keskuse ja vabastas Volodõmõr Horbulini selle juhi kohalt, vahendab NEWSru.com.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Mihkel Mutt: maailm ei ole mustvalge

Moskva metroos toime pandud terroriaktide tõlgendamisel tekivad keerukad dilemmad, näitab kolumnist Mihkel Mutt.

Foto: Postimees
Foto: Postimees

Moskva metroos toime pandud terroriaktide tõlgendamisel tekivad keerukad dilemmad, näitab kolumnist Mihkel Mutt.

Sündmused meenutavad pidevalt, et maailm pole mustvalge. Meie suhtumist kujundavad täiesti vastandlikud motiivid. Võtame väikerahvad ja nende õiguse lahku lüüa. Ise nad nimetavad seda võitluseks sõltumatuse eest, enesemääramisõiguseks.

Need, kelle koosseisu nad seni kuulunud, peavad seda separatismiks. See on meile arusaadav ja mõistetav teema, sest Eesti, olles ise väike ja olnud aastasadu kellegi omanduses, on instinktiivselt väikerahvaste iseseisvumise poolt.

/…/

Asja muudab keeruliseks osapoolte üldine emotsionaalne värving meie teadvuses. Venemaa puhul on see ajaloost tingituna pigem negatiivne. Afgaanide (kes pole muidugi väikerahvas) võitluses Nõukogude Liiduga olime nende poolt (kui just mõni meie sõber või sugulane polnud parajasti Vene kroonu poolt kamandatud nende vastu sõdima). Olime seda põhimõttel, et meie vaenlase vaenlane on meie sõber. Nüüd, kus afgaanid võitlevad NATO vägedega (ja eesti poisid koos nendega), on asjad pigem vastupidi.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO Ühingu näitus üleval Ida-Virumaal ja Tallinnas

Esmaspäeval, 5. aprillil avati Narva Keskraamatukogus NATO 60. juubelile pühendatud venekeelne näitus „NATO 60 – Eesti NATO 5“.

Esmaspäeval, 5. aprillil avati Narva Keskraamatukogus NATO 60. juubelile pühendatud venekeelne näitus „NATO 60 – Eesti NATO 5“.

NATO ajalugu ja tänapäeva kujutavast foto- ja tekstimaterjalist koosneva näituse eesmärk on tutvustada Eesti rolli NATO-s ning tekitada venekeelse elanikkonna hulgas diskussiooni kaitse- ja julgeolekupoliitika teemadel.

Avamisele järgnes ümarlaud, kus linnarahvaga vestlesid Suurbritannia saatkonna diplomaat Eestis, Matthew Hyde, Välisministeeriumi diplomaat ja NATO ekspert Oleg Dmitrijev, ning Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga.

Punga sõnul oli arutelu elav ning ümarlaual kõneldi NATO olemusest, tegevustest ja mõjust Eesti julgeolekule.

Narva Keskraamatukogus on näitust võimalik vaadata mai alguseni, seejärel pannakse näitus üles Kohtla-Järvele.

Näituse „NATO 60, Eesti-NATO 5“ on korraldanud Eesti NATO Ühing koostöös Välisministeeriumi ja kindral Laidoneri muuseumiga, materjali on kokku pannud muuseumi direktor Kristjan Luts. Näituse venekeelse versiooni valmimist toetas Kaitseministeerium.

Sama näituse Eestikeelset versiooni saab aprillis näha Viimsis, Kindral Laidoneri Muuseumis.

Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 4. aprillil: “Kas Moskva pommirünnakud olid FSB-le kasulikud?”

Tänases “Välismäärajas” kõneldi eelkõige Moskva metroos toimunud pommirünnakutest ja Kaukaasia terrorismi probleemist Venemaal.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” kõneldi Moskva metroos toimunud pommirünnakutest ja Kaukaasia terrorismi probleemist Venemaal.

Nenditi, et terroristide eesmärk ei ole enam pelgalt Tšetšeenia iseseisvus, vaid suure islamivabariigi loomine Põhja-Kaukaasias. Terrorismi põhjusena nähti separatismile lisaks suurt tööpuudust, seadusetust ja Põhja-Kaukaasia rahvaste väga halba elujärge.

Saatekülalised leidsid, et terrorismiaktid võivad Venemaale anda võimaluse separatsitlike alade ründamiseks.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Andres Herkel ning RKK analüütik Kaarel Kaas. Saatesse helistas Pariisist Eesti Päevalehe korrespondent Jaanus Piirsalu.

4. aprilli „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Imbi Paju ühendab ajaloos eestlased, venelased, soomlased ja juudid

22. märtsil kõlas Tallinna Euroopa majas põhiliselt vene keel – Imbi Paju tutvustas oma värskelt vene keeles ilmunud raamatut „Tõrjutud mälestused”. Saal oli Eesti isamaalist vaimu triiki täis.

22. märtsil kõlas Tallinna Euroopa majas põhiliselt vene keel – Imbi Paju tutvustas oma värskelt vene keeles ilmunud raamatut „Tõrjutud mälestused”. Saal oli Eesti isamaalist vaimu triiki täis.

„See on raamat, milles räägitakse ajaloo traagilistest lehekülgedest inimlikult arusaadavas keeles. Nüüd on olemas „Anne Franki päevik”, mis räägib Eesti ajaloosündmustest,” ütles noor aktivist Jevgeni Krištafovitš raamatuesitlusel.

Imbi Paju isik tõmbab ligi ärksa vaimuga vene noori. Pajuga käib tihedalt läbi Sergei Metlev, kes on saanud kuulsaks sellega, et on pidanud kaitsekõnesid eesti keelele Eesti noorte venelaste seas.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Eesti ja Haiti sõlmisid diplomaatilised suhted

Eesti välisminister Urmas Paet ja Haiti peaminister Jean-Max Bellerive allkirjastasid New Yorgis kommünikee kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimiseks.

Haiti peaminister Jean-Max BelleriveEesti välisminister Urmas Paet ja Haiti peaminister Jean-Max Bellerive allkirjastasid New Yorgis kommünikee kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimiseks.

Kohtumisel Haiti peaministriga ütles Paet, et Eesti on valmis Haitiga jätkuvaks koostööks. “Lisaks senitehtule panustab Eesti maavärinajärgse Haiti ülesehitusse 1,16 miljonit krooni Maailmapanga hallatava Haiti ülesehitusfondi ja ÜRO Lastefondi UNICEFi kaudu,” ütles Paet. “Lisaks on Eesti alustanud infotehnoloogiaalase koostöö ettevalmistamist. Näiteks, et aidata kaasa Haiti avaliku halduse ülesehitusele,” ütles Paet.

Haiti peaministri Bellerive’i sõnul soovib Haiti Eestiga arendada igakülgset IT-alast ja muud koostööd ning on tänulik abi eest maavärina tagajärgede likvideerimisel.

Allikas:

Välisministeerium



“Välisilm” esitleb: “Tasumistund”

Esmaspäeval, 5. aprillil, kell 22:10 näitab ETV aastal 2009 USA-s valminud dokumentaalfilmi “Tasumistund” (The Reckoning).

Foto: ETV
Foto: ETV

Esmaspäeval, 5. aprillil, kell 22:10 näitab ETV aastal 2009 USA-s valminud dokumentaalfilmi “Tasumistund” (The Reckoning).

Vastusena ohjeldamatutele tapatalgutele jõudsid 20. sajandi lõpul rohkem kui 60 riiki üksmeelele asutada Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC), kus saab süüdi mõista ka võimukaid roimareid kuritegudes inimsuse vastu, genotsiidis ja sõjakuritegudes.

Film jälgib kolme aasta vältel karismaatilise prokuröri Luis Moreno-Ocampo võitlust õigluse eest neljal mandril, aga ka poliitikute ringkondades, sest tal on küll volitus, kuid pole jõudu. Kuni see tilluke Haagi kohus alles püüab maailma muuta, tuleb süütutel ohvritel kannatada ja oodata.

Allikas:

ETV



Ilves kohtub Prahas Obamaga

President Toomas Hendrik Ilves osaleb järgmisel nädalal Prahas toimuval USA riigipea Barack Obama ja Ida-Euroopa liidrite kohtumisel.

ilvesamari011009President Toomas Hendrik Ilves osaleb järgmisel nädalal Prahas toimuval USA riigipea Barack Obama ja Ida-Euroopa liidrite kohtumisel.

President Toomas Hendrik Ilves osaleb 8. aprillil Prahas toimuval kohtumisel, millest võtavad osa üheksa Ida-Euroopa riigi – Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Leedu, Läti, Eesti, Bulgaaria ja Rumeenia juhid ning Ühendriikide president, vahendas ERR Uudised rahvusringhäälingu venekeelset uudisteportaali.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Scoutsrännakul osales ligi tuhat võistlejat

Ligi tuhat inimest võttis täna Pakri poolsaarel osa traditsioonilisest 30 kilomeetrisest Scoutsrännakust. Scoutspataljoni üheksandale taasloomise aastapäevale pühendatud sõjalis-sportliku rännaku võitis seekord ajaga 2:55:47 kadett Andrei Verner Sisekaitseakadeemiast.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Ligi tuhat inimest võttis täna Pakri poolsaarel osa traditsioonilisest 30 kilomeetrisest Scoutsrännakust.

Scoutspataljoni üheksandale taasloomise aastapäevale pühendatud sõjalis-sportliku rännaku võitis seekord ajaga 2:55:47 kadett Andrei Verner Sisekaitseakadeemiast.

Kaitseväelaste ning relva ja vormiga võistlejate arvestuses võitis veebel Tarvo Tamme, kes oli 2006. aastal üldvõitja rajarekordiga.

Rajarekord jäi seitsmendat korda läbi viidud rännakul ületamata. Võistelda tuli kevadiselt märgades oludes ja pehmetel teedel, mis seadis osalejatele omakorda uusi väljakutseid.

Oma võimeid oli lisaks kaitseväelastele tulnud proovile panema veel võistlejad Kaitseliidust, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, teistest organisatsioonidest ja ka tsiviilisikud.

Scoutsrännak on Scoutspataljoni iga-aastane võistlus, millest on kutsutud osa võtma kõigi jõustruktuuride esindajad ja tsiviilisikud. Osalejate sugu, vanus ja auaste ei ole olulised.

Rännaku juhendi kohaselt pidid osalejad läbima 30 kilomeetrise marsruudi kandes 15 kg kaaluvat kohustuslikku varustust. Kaitseväelasel kuulus varustuse hulka teenistusrelv ja 10 kg raskune seljakott, samuti pidid kaitseväelased läbima rännaku teenistusvormis. Rännakurajal oli iga kolme kilomeetri järel veejaotuspunktid ning kahekümnendal kilomeetril suupisted ja mustikasupp.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Vene-ekspert: läänes segunevad naiivsus ja suutmatus

Kogu mantra niinimetatud ühistest huvidest käib juba 1991. aastast. On tõepoolest mõningaid ühiseid huvisid ametliku Moskva ning eurooplaste ja ameeriklaste vahel, nagu neid oli ka NSVLi ja lääne vahel.

Foto: ww.carnagie.ru
Foto: ww.carnagie.ru

Kogu mantra niinimetatud ühistest huvidest käib juba 1991. aastast. On tõepoolest mõningaid ühiseid huvisid ametliku Moskva ning eurooplaste ja ameeriklaste vahel, nagu neid oli ka NSVLi ja lääne vahel.

“Kogu mantra niinimetatud ühistest huvidest käib juba 1991. aastast. On tõepoolest mõningaid ühiseid huvisid ametliku Moskva ning eurooplaste ja ameeriklaste vahel, nagu neid oli ka NSVLi ja lääne vahel,” ütles Ševtsova.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees