Lucas: NATO kaitseplaan Balti riikidele võib tulla lahja

Briti ajakirja Economist analüütik Edward Lucas on mures, et NATO kaitseplaan Balti riikide jaoks tuleb üldsõnaline ega sisalda tegevuskava kõige tõenäolisemate ohtude vastu.


Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Briti ajakirja Economist analüütik Edward Lucas on mures, et NATO kaitseplaan Balti riikide jaoks tuleb üldsõnaline ega sisalda tegevuskava kõige tõenäolisemate ohtude vastu.

“Mingisugune plaan näidatakse ette, aga ma arvan, et see on väga ümmargune plaan. Senised kõnelused on näidanud, et Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa on tõrksad igasuguse planeerimise suhtes, mis nende arvates võiks venelasi ärritada,” rääkis Lucas “Aktuaalsele kaamerale”.

Lucas soovitab Ida-Euroopa riikidel kaitse-eelarveid mitte kärpida ja pigem naabrite peale loota.

Loe edasi ERR-i uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-11-30_AK_nato_kaitseplaan.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Sõjakooli kadetid korraldavad öise mälestusrivistuse

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab 1.detsembri varahommikul kell 05.00 rivistuse Tallinnas endise Tondi Sõjakooli ees 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide mälestuseks.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab 1.detsembri varahommikul kell 05.00 rivistuse Tallinnas endise Tondi Sõjakooli ees 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide mälestuseks.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kadetid alustavad rivistust samal kellaajal kui mässajad Tondi sõjakooli 85. aastat tagasi ründasid. Motoriseeritud rännak Tallinna algab Tartust Sõjakooli juurest kell 02.00. Pärast rivistust asetavad kadetid koos Kaitseliidu malevatega pärjad langenute haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul, Tartu Garnisoni kalmistul, Jõgeva Laiusevälja kalmistul ja Vastseliina kalmistul.

Sõjakooli kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras langesid 1. detsembri mässu mahasurumise käigus Tondi sõjakooli kaitstes. Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida mässukatse käigus rünnati.

Sõjakooli kadetid mälestavad langenud eelkäijaid langenud kadettide mälestusmärgi ees Tondi 55/57. Amandus Adamsoni loodud, 1941. aastal hävitatud monument oli üks võimsamaid mälestusmärke Eestis. See püstitati 1928. aastal neljale sõjakooli kadetile – Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasile ja Aleksander Tederile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumise käigus. Hiljem on see monument rahvasuus tuntuks saanud nime all “Tondipoisid”.

Monument taastati vanade fotode alusel ja avati tänavu 15. mail. „Tondipoiste“ ausamba skulptuurse osa taastas Kunstiakadeemia emeriitprofessor skulptor Jaak Soans.

Ausamba taastamisega järjepidevuse alusel on tegelenud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Eesti Eruohvitseride Kogu ja Eesti Eruohvitseride Kogu Kanadas. Neid toetasid Kristiine linnaosavalitsus ja Tallinna linnavalitsus.

Tseremoonia korraldavad kaitsevägi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Prantsuse välisminister avaldas toetust Vene laevatehingule

Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner avaldas täna toetust oma kodumaa kavale müüa Venemaale Mistrali klassi sõjalaev, teatab uudistevõrk AFP.


Foto: Prantsuse suursaatkond Austraalias
Foto: Prantsuse suursaatkond Austraalias

Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner avaldas täna toetust oma kodumaa kavale müüa Venemaale Mistrali klassi sõjalaev, teatab uudistevõrk AFP.

«Ma arvan, et see tuleks neile müüa, ettevaatusabinõudega,» ütles ta täna RTLi raadiole.

«Kuid see pole minu otsustada,» lisas Kouchner, selgitades, et valitsuse relvamüügi komisjon kaalub ettepanekut, millest saaks esimene taoline relvatehing Venemaa ja ühe NATO liikmesriigi vahel.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees

«Ma arvan, et see tuleks neile müüa, ettevaatusabinõudega,» ütles ta täna RTLi raadiole.

«Kuid see pole minu otsustada,» lisas Kouchner, selgitades, et valitsuse relvamüügi komisjon kaalub ettepanekut, millest saaks esimene taoline relvatehing Venemaa ja ühe NATO liikmesriigi vahel.

Möödunud nädalal Pariisi külastanud Venemaa peaminister Vladimir Putin sai seal prantslastelt lubaduse, et nad kaaluvad neile laeva müümist. Möödunud nädalal külastas Prantsusmaa seda tüüpi laev ka Peterburi sadamat.

Möödunud nädalal kirjutas Kouchneri pikaajaline kolumnistist sõber Andre Glucksmann ajalehes Le Monde, et on kahetsusväärne, et endisest humanitaarliidrist (Kouchner on muuseas organisatsiooni Piirideta Arstid asutaja – toim) välisminister toetab nüüd relvamüüki Kremlile.

Mistral, mis on Prantsuse laevastiku suuruselt teine alus, kaalub 21 000 tonni ja on 200 meetrit pikk. See alus võib vedada helikoptereid, maabumisaluseid, tanke ja kuni 900 inimest.



Simm: Venemaa pidas minu vahetamiseks läbirääkimisi

Riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi sõnul kohtus Venemaa välisministri asetäitja mitteametlikus õhkkonnas Tallinnas Eesti välisministriga, et arutada tema väljavahetamist, kuid ilmselt tulemuseta.

Riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi sõnul kohtus Venemaa välisministri asetäitja mitteametlikus õhkkonnas Tallinnas Eesti välisministriga, et arutada tema väljavahetamist, kuid ilmselt tulemuseta.

Herman SimmVene ajakirjale Ogonjok antud kirjalikus intervjuus kinnitas Simm, et ta lootis vahetusele. Ta selgitas ühtlasi, et mitte alati ei vahetata residenti residendi vastu, vaid teine pool võib vastu pakkuda ka mingit teenet või informatsiooni. Kuid pärast Venemaa aseministri ja Eesti ministri kohtumist sai Simm enda sõnul aru, et Venemaa on jätnud ta “külma kätte”.

“Enne seda kohtumist käitus prokurör austavalt, peaaegu lipitsevalt,” kirjeldas Simm. “Keegi ei ähvardanud, survet ei olnud. Aga täpselt paar päeva pärast kohtumist läks kõik käima nii et… Üldiselt, kuu ajaga jäin 20 kilo kõhnemaks!”

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



NATO peasekretär: “Avatud ukse” poliitika kehtib ka Balkanimaadele

Oma 25. novembri videoavalduses rõhutas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, et NATO uks on Balkanimaadele avatud.

Oma 25. novembri videoavalduses rõhutas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, et NATO uks on Balkanimaadele avatud.

Foto: NATO
Foto: NATO

Enne Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina visiiti tehtud avalduses ütles Rasmussen, et loodab kõiki Balkanimaid tulevikus alliansi liikmetena näha, kuid tõi välja, et NATO liikmeks pürgivad riigid peavad olema võimelised panustama Euroopa ja Põhja-Ameerika julgeolekusse. Peasekretär rasmusseni sõnul otsustataks järgmisel nädalal  toimuval NATO välisministrite kohtumis, kas Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina on valmis liituma NATO liikmesuse tegevuskavaga (Membership Action Plan, MAP).

Välisministrite kohtumine toimub 3.-4. detsembril Brüsselis ning lisaks NATO laienemisele arutatakse Afganistaniga seonduvat, NATO uut strateegilist kontseptsiooni, raketikaitse temaatikat ning NATO suhteid Venemaaga. Kohtumisel osaleb ka Eesti välisminister Urmas Paet.

Allikad:

NATO

Välisministeerium



Laupäeval möödus 91 aastat Eesti Vabadussõja algusest

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja siseminister Marko Pomerants asetasid täna Narvas Siivertsi kalmistul pärja Vabadussõja mälestusmärgi jalamile, mälestamaks 91 aasta möödumist Vabadussõja algusest.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja siseminister Marko Pomerants asetasid laupäeval, 28. novembril  Narvas Siivertsi kalmistul pärja Vabadussõja mälestusmärgi jalamile, mälestamaks 91 aasta möödumist Vabadussõja algusest.

Foto: tourism.narva.ee
Foto: tourism.narva.ee

Kaitseminister Aaviksoo tuletas oma sõnavõtus meelde, et Vabadussõda algas 91 aasta eest just lahingutega Narva all. „Tulime siseministriga Narva, Siivertsi kalmistule selleks, et öelda, et me pole unustanud Eesti iseseisvuse eest võidelnud inimesi; öelda, et Eesti seisab oma vabaduse eest sama kindlalt nagu 91 aastat tagasi ja jääbki seisma!“ ütles kaitseminister.

Siseminister Pomerants rääkis, et me kõik oskame hinnata ja rõõmu tunda, tähistades 23. juunil Võidupüha. „See poleks aga võimalik, kui 28. novembril 91 aastat tagasi poleks olnud neid, kes täis otsustavust oma riigi tuleviku eest seisid. Sellele väärikale sündmusele mõeldes pole sel sombusel novembri laupäevahommikul sugugi palju, kui kaks ministrit on Narvas koos kaitseväelastega Vahipataljonist au sees hoidmas ja meenutamas toimunu tähtsust,“ sõnas Pomerants.

28. novembril 1918 algas Punaarmee sissetungiga Eestisse Vabadussõda, mis lõppes 1920. aasta 2. veebruaril Tartu rahu sõlmimisega.

Allikas:

Kaitseministeerium



USA ootab liitlastelt veel 6000 lisasõdurit Afganistani

Vastuseks USA presidendi Barack Obama eeldatavasti tuleval nädalal antavale lubadusele saata Afganistani juurde kümneid tuhandeid Ameerika sõdureid võivad ülejäänud NATO riigid sinna lisaks läkitada kuni 6000 sõdurit.


Foto:NATO
Foto:NATO

Vastuseks USA presidendi Barack Obama eeldatavasti tuleval nädalal antavale lubadusele saata Afganistani juurde kümneid tuhandeid Ameerika sõdureid võivad ülejäänud NATO riigid sinna lisaks läkitada kuni 6000 sõdurit, teatab uudistevõrk AP.

Kõigi eelduste kohaselt peaks Obama oma uue sõjaplaani teatavaks tegema teisipäeval. Praegustel andmetel sisaldab see otsust juurde läkitada umbes 30 000 USA enda ja teiste liitlasriikide sõdurit ning ka kava, kuidas selle kriisiriigi julgeolek tema enda korrakaitsejõududele lõpuks üle anda.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Telesari “Tuulepealne maa” jõuab Soome ekraanidele

Soome Yleisradio ja Eesti Rahvusringhääling sõlmisid lepingu telesarja “Tuulepealne maa” näitamiseks YLE Teema kanalil alates järgmise aasta 26. märtsist.

Soome Yleisradio ja Eesti Rahvusringhääling sõlmisid lepingu telesarja “Tuulepealne maa” näitamiseks YLE Teema kanalil alates järgmise aasta 26. märtsist.

Foto: ERR
Foto: ERR

Initsiatiiv sarja hankimiseks tuli Yleisradio programmitellijalt Mari Koivuhovilt, kelle sõnul olid tema poole pöördunud Soome televaatajad, kes juhtusid sarja nägema ETV-st. Saanud kirja soomlaselt, kellele sari väga meeldis, palus Mari Koivuhovi ETV-lt koopiat ja pärast “Tuulepealse maa” äravaatamist kinnitas soovi seda YLE Teema kanalil näidata.

“Meil on erakordne võimalus tutvustada soomlastele Eesti ajalugu. Usun, et läbi “Tuulepealse maa” mõistavad nad meie mõtteid ja tundeid kasvõi näiteks Venemaa suhtes palju paremini,” ütles ETV lavastuslike saadete toimetuse juht Gerda Kordemets.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Kaitseeksperdid väitlesid Narva koolide õpilastega

Eesti Nato Ühingu esindajad ja kaitseväe kolonel German Kesa kohtuvad täna Narva koolide õpilastega, et tõsta noorte teadmisi NATO-st ja Eesti riigikaitsest.

Eesti NATO Ühingu esindajad ja kaitseväe kolonel German Kesa kohtusid 27. novembril Narva koolide õpilastega, et tõsta noorte teadmisi NATO-st ja Eesti riigikaitsest.

EATAEesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga sõnul näitavad viimased uuringud, et kui eestlaste hulgas on NATO-sse kuulumise toetus ligi 90 protsenti, siis mitte-eestlaste puhul jääb see alla kolmandiku. „Eelnevatel samalaadsetel kohtumistel Narva õpilastega on diskussioon olnud tuline, kuid noorte suhtumine positiivselt avatud,“ ütles Victoria Punga.

Punga sõnul on otsekohtumised ja elav arutelu Narva noortega üks parimaid võimalusi selgitamaks Eesti riigikaitse olukorda ja põhimõtteid ning NATO toimimise aluseid.

Loengud toimusid 27. novembril algusega kell 11.20 Narva Humanitaargümnaasiumis eesti keeles ja 13.00 Narva Kesklinna Gümnaasiumis vene keeles.



PÖFF-il linastuvad inimõigustest rääkivad filmid

Programmist leiab filme, mis räägivad nii sõnavabadusest riikides, kus seda äärmuslike vahenditega alla surutakse, kui ka inimestest, keda nende poliitiliste vaadete tõttu oma kodumaal represseeritakse.

Tänavuse PÖFF-i inimõiguste programmil on ambitsioonikas pealkiri – “Vabadus olla vaba”.

Programmist leiab filme, mis räägivad nii sõnavabadusest riikides, kus seda äärmuslike vahenditega alla surutakse, kui ka inimestest, keda nende poliitiliste vaadete tõttu oma kodumaal represseeritakse. Samuti filme lastest, kellelt rööviti nende lapsepõlv, filme suutmatusest jagada naabruskonda teist usku inimestega ja filme inimestest, kelle suhtes ei kehti süütuse presumptsioon.

Filmide tegevus toimub Aafrikas, Lähi-Idas, Aasias, Kesk-Ameerikas, aga ka Euroopa piirimail. Nagu eelnevatelgi aastatel, on programmis nii dokumentaal- kui ka mängufilme. Seega peaks iga PÖFF-i külastaja suutma siit endale midagi huvipakkuvat leida.

Filmiprogrammi kõrvale on sel aastal loodud ka võimalus filmide teemal arutleda. Inimõiguste programmi kuuluva filmi linastumise eel Solarises saab filmi teemal koos asjatundjatega arutleda. Viiel õhtul toimuvad arutelud, mille teemad seonduvad samal õhtul linastuva filmi omaga. Tegu on avatud diskussiooniga, mille käiku saavad mõjutada kõik.

Avatud diskussioonid toimuvad  esmaspäevast reedeni kell 17:00. Filmid linastuvad terve nädala jooksul kell 19:00 (va reedel, mil algusajaks on 20:15).

Täpne kava PÖFF-i kodulehelt!

Allikas:

PÖFF

Foto: PÖFF
Foto: PÖFF

 



Ühingu talvekoolis arutletakse rahvusvaheliste organisatsioonide rolli üle

NATO Ühing korraldab õpetajate talvekooli, mille teemaks käesoleval korral on rahvusvaheliste organisatsioonide mõju ja olulisus Eesti jaoks. Üritus toimub 4.-6. jaanuar 2010, Narva-Jõesuus.

Eesti NATO Ühing korraldab õpetajate talvekooli, mille teemaks on sel korral rahvusvaheliste organisatsioonide mõju ja olulisus Eesti jaoks. Üritus toimub 4.- 6. jaanuaril 2010 Narva-Jõesuus.

EATA

Seminari eesmärgiks on arutleda Eesti diplomaatia lähiajaloo ja selle õpetamise üle, rääkida välispoliitilistest prioriteetidest ja meie valikutest. Samuti korraldame Euroopa Liidu teemalise simulatsiooni.

Talvekool algab 4. jaanuaril kell 14.00 ja see päev pühendatakse loengutele ning seminaridele. 5. jaanuaril leiab aset simulatsioon. Viimasel päeval teeme kokkuvõtteid ja jagame tunnistusi.

Täpsem programm ilmub hiljemalt 11.detsembril 2009.

Üritusel osalemine on tasuta ning töökeeleks on eesti keel (planeeritud ka tõlge vene keelde). Talvekooli saavad registreeruda eelkõige ajaloo ja ühiskonnaõpetuse  õpetajad (vajadusel ka huvijuhid).

Huvi korral palume pöörduda meie büroosse (seminar@eata.ee).

Eesti NATO Ühing



Ministrite pöördumine 2009. aasta kodanikupäeval

Kodanikupäeva eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja pöörata tähelepanu kodaniku rolli olulisusele ühiskonnas.

Traditsiooniliselt tähistame tänavu 26. novembril kodanikupäeva – seekord juba kaheteistkümnendat korda. Kodanikupäev meenutab kõigile Eestis elavatele inimestele, Eesti kodanikele ja nendele, kes Eesti kodanikeks tahavad saada, et ühte hoides oleme tugevamad. Kodanikupäeva eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja pöörata tähelepanu kodaniku rolli olulisusele ühiskonnas.

Foto: ERR
Foto: ERR

Selle aasta kodanikupäeva motoks on: „LOOVAD INIMESED – EDUKAS RIIK”. Seeläbi soovime rõhutada loovat mõtlemist, loomingulist lähenemist, julgust teha uut- ja teistmoodi. On ju 2009 „Eesti innovatsiooniaasta” ja „Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta”.

Riik algab inimesest. Nii nagu loovus kuulub inimeseks olemise juurde, ei saa ka ükski riik ilma loominguliste ja ettevõtlike inimesteta. Loov mõtlemine kujundab riigi tulevikku, julgus teha uut- ja teistmoodi aitab lahenda ka keerulisi olukordi. Eesti jaoks on oluline, et iga siin elav inimene hoiaks oma kodumaad ja sooviks tema heaks midagi korda saata. Riik ja selle kodanikud kuuluvad kokku – ei saa olla üht ilma teiseta.

Kodanikupäeva tähistamiseks kutsume kõiki institutsioone, organisatsioone ja asutusi üles korraldama kodanikunädalal, mis sel aastal kestab 23.-29. novembrini, teemakohaseid aktuseid, viktoriine, näitusi, väitlusi, kohtumisi, esseevõistlusi jne. Nendest osa võtma ja oma panuse andma ootame iga Eesti inimest. Kodanikupäevale pühendatud materjalide saamiseks ning võimalike esinejate leidmiseks palume ühendust võtta korraldavate asutuste kontaktisikutega, kelle andmed leiate kodanikupäeva kodulehelt www.kodanik.ee

Head kodanikupäeva!

Laine Jänes, kultuuriminister

Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister

Rein Lang, justiitsminister

Jaak Aaviksoo, kaitseminister

Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister

Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister

Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister

Jürgen Ligi, rahandusminister

Siim Valmar Kiisler, regionaalminister

Marko Pomerants, siseminister

Hanno Pevkur, sotsiaalminister

Urmas Paet, välisminister

Allikas:

www.kodanik.ee





Kuidas suhtuda Venemaa välispoliitika «humanitaarsesse dimensiooni”?

On tähelepanuväärne, et Venemaa ei kasu ta oma välispoliitilises terminoloogias terminit „pehme jõud”, vaid räägib selle asemel “humanitaarsest trendist”, kirjutab Juhan Kivirähk Diplomaatias.

Artikkel Diplomaatiast nr 74-75

On üsna tavapärane, et suured riigid peavad oma missiooniks levitada maailmas oma keelt ja kultuuri. Eestis on hästi tuntud selli sed organisatsioonid nagu Goethe Instituut, Briti Nõukogu, Centre Culturel Français, Puškini Instituut jt. Globaliseerumine viib paratamatult kultuuri-, haridus- ja teadus kontaktide ning igasuguse muu humanitaar-koostöö tihenemisele riikide vahel. Muidugi toovad sellised protsessid enesega kaasa suu remate kultuuride domineerimise ning koos sellega teatud mõttes ka antud riigi välispo liitilise mõjuala laienemise.

Juhan Kivirähk

Joseph S. Nye, jr nimetab võimet kultuurili se atraktiivsuse ja positiivse eeskuju kaudu mõjutada mingi sihtgrupi käitumist «peh meks jõuks”. Riigi „pehme jõu” peamisteks elementideks on tema kultuur, väärtused ja poliitika. Peamisteks „pehme jõu” teosta mise vahenditeks peab Nye avalikku diplo maatiat, massimeediat, vahetusprogramme, arenguabi osutamist jms.1 Ida-Euroopa rii kide Euroopa Liitu integ reerumise üheks oluliseks eelduseks oli just läänelike väärtuste ja elulaadi atrak tiivsus ning soov sealset kultuuri omaks võtta (või selle juurde naasta).

Lisaks kultuurikontaktide arenemisele leidub tänases üha väiksemaks muutuvas maailmas ikka rohkem inimesi, kes erinevatel asjaoludel oma kodukohast eemale elama satuvad. On igati tervitatav, kui päritolu-riik selliste inimestega sidet hoiab ja neid raskuste tekkimisel aidata püüab. Ka Eesti valitsus on heaks kiitnud rahvuskaaslaste programmi aastateks 2009-2013, et toetada eestluse säilitamist ja arendamist väljaspool Eestit. Peamised valdkonnad, milles me oma rahvuskaaslastele tuge soovime pakkuda, on haridus, kultuur, teabevahetus, abi usu lise identiteedi säilitamisel, rahvuskaaslaste tagasipöördumisprogrammid.

Eelpool nimetatud kahte eesmärki – vene keele ja kultuuri levitamist maailmas ning väljaspool Venemaad elavate vene pärit oluga inimeste koondamist ühtseks vene diasporaaks – on peetud silmas ka Venemaa välispoliitika .humanitaarse trendi” sõnas tamisel. Paraku põimuvad selles välispo liitilises kontseptsioonis seatud eesmärgid väga ühemõtteliselt Venemaa geopoliitiliste ambitsioonidega. Tänavu mais Venemaa pre sidendi poolt kinnitatud „Vene Föderatsioo ni rahvusliku julgeoleku strateegias 2020. aastani”2 isegi ei üritata varjata seda, et üht seks diasporaaks koondunud kaasmaalastes nähakse Venemaa olulist tööriista oma välis poliitiliste eesmärkide teostamisel.

On tähelepanuväärne, et Venemaa ei kasu ta oma välispoliitilises terminoloogias Nye poolt pakutud terminit „pehme jõud”, vaid räägib selle asemel “humanitaarsest trendist”. Venemaa senist tegevust teades tundub sõna „pehme” tõepoolest kuidagi kohatu ja ega vist Venemaa isegi sellist omadust enda puhul esile tõsta ei soovi.

Venemaa tahab olla ikkagi „deržaava” – suur ja võimas -, „pehmus” on aga nõrkuse tun nus. Väga iseloomulikud on näiteks fondi Russki Mir poolt välja kuulutatud avaliku loovkonkursi teemad Venemaa 21. sajandi arengusuundade väljapakkumiseks. Kon kursi üldnimetus on „Deržaava 2009″ ja sel le kolm alamkategooriat kannavad nimetusi „Velikaja deržaava”, .Jedinaja deržaava” ja „Russki mir”.

Et analüüsida põhjalikumalt Venemaa välis poliitilisse relvastusse võetud .humanitaar set trendi”, viisid selle „trendi” adressaadiks oleva kuue riigi mõttekojad läbi võrdleva analüüsi, mille põhjal väl ja antud kogumikku „The „Humanitarin Dimension” of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic Sta tes” („Vene välispoliitika „humanitaardimensioon” Gruusia, Moldova, Ukrai na ja Balti riikide suhtes”) eelmisel nädalal esimest korda Chi§inäus esitleti. Projekti valmimist toetasid National Endowment for Democracy, Kon rad Adenaueri Fond ja Avatud Eesti Fondi Ida-Ida programm. Projekti koordinaatoriks oli Läti sõltumatu mõttekoda Centre for East European Policy Studies, Eesti poolelt osales projektis Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

Kogu artiklit saab lugeda Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse kodulehel!

Allikas:

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus



Uus seadus annab kindluse kriisiriiki appi minevatele ametnikele

Eeldatavasti lähikuudel valmiv Eesti tsiviilmissioonide seadus peaks andma riigiametnikele kindluse, et kui nad lähevad mõneks ajaks appi Afganistani või Kosovo tüüpi laastatud piirkonna ülesehitustöödele, on neil koju saabudes vana töökoht jätkuvalt alles.


Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Eeldatavasti lähikuudel valmiv Eesti tsiviilmissioonide seadus peaks andma riigiametnikele kindluse, et kui nad lähevad mõneks ajaks appi Afganistani või Kosovo tüüpi laastatud piirkonna ülesehitustöödele, on neil koju saabudes vana töökoht jätkuvalt alles.

«Enamik eksperte, kes on meil tsiviilmissioonides osalemas, pole välisministeeriumi inimesed, kuigi välisministeerium seda koordineerib,» selgitas välisminister Urmas Paet tänases teabetunnis ajakirjanikele. «Need inimesed tulevad tihti näiteks politseiametist või piirivalveametist või mingitest muudest riigiasutusest.»

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Terras: Eestil ja Türgil on sarnane nägemus NATO tulevikust

Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras kohtus eile Ankaras oma Türgi kolleegi kindralleitnant Ahmet Turmuş`iga, kellega arutati NATO tulevikku ja kahe riigi omavahelist kaitsealast koostööd puudutavaid küsimusi.

Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras kohtus eile Ankaras oma Türgi kolleegi kindralleitnant Ahmet Turmuş`iga, kellega arutati NATO tulevikku ja kahe riigi omavahelist kaitsealast koostööd puudutavaid küsimusi.

Terrase sõnul on NATO uue strateegilise kontseptsiooni osas Eesti ja Türgi seisukohad sarnased – endiselt peetakse oluliseks nii NATO lepingu 5. artiklist tulenevat kollektiivkaitset kui ka 4. artiklit. „Samuti ollakse ühel meelel selles, et tuleb leida mõistlik tasakaal NATO enda territooriumi kaitse ja väljaspool NATO territooriumi toimuvate välisoperatsioonide vahel,“ ütles kantsler Terras.

Kohtumisel räägiti ka NATO nähtavuse teemadel ning Balti riikide õhuturbeoperatsioonist. Türgi hävitajad osalesid Balti riikide õhuturbe tagamisel 2006. aastal.

Foto: Türgi suursaatkond Washingtonis
Foto: Türgi suursaatkond Washingtonis

Samuti leidsid Terras ja kindralleitnant Turmuş et kahe riigi kaitsealane koostöö vajaks tihendamist ning senisest regulaarsemaid omavahelisi konsultatsioone. „Kahe riigi vahel on tänaseks toimunud juba üsna palju kõrgetasemelisi visiite, nüüd aga on aeg asuda regulaarsema töötasandi suhtluse juurde,“ sõnas Terras.

Kantsler Terras kohtus ka Türgi kaitseministeeriumi kaitsetööstuse asekantsleri Murad Bayar`ga, kellega räägiti võimalike tulevaste ühiste relvastus- ja varustushangete korraldamise võimalustest. Samuti külastas Terras kahte Türgi kaitsetööstusettevõtet.

Visiidi käigus külastas Terras ka Türgis asuvat NATO terrorismivastase võitluse kompetentsikeskust ning NATO rahupartnerlusprogrammis osalevate riikide kaitseväelaste väljaõppekeskust. Samuti asetas Terras pärja Türgi Vabariigi rajaja ja esimese presidendi Mustafa Kemal Atatürki mausoleumi juurde.

Allikas:

Kaitseministeerium



ETV “Tööotsija” otsis koolitajat Kaitseliidu Kooli

Esmaspäeval 23. novembril eetris olnud saate Tööotsija tööpakkujaks oli Kaitseliidu Kool Raplamaal Alus, kuhu otsiti koolitusspetsialisti.

Esmaspäeval, 23. novembril eetris olnud saate Tööotsija tööpakkujaks oli Kaitseliidu Kool Raplamaal Alus, kuhu otsiti koolitusspetsialisti.

Foto: Kaitseliidu Kool
Foto: Kaitseliidu Kool

Laekunud CV-de hulgast valis tööpakkuja välja kolm sellesse ametisse kõige sobivamat kandidaati. Tööintervjuu ja praktiliste ülesannete abil selgitati saate lõpuks töösaaja. Saatejuht oli Toomas Luhats.

Saadet saab vaadata ETV kodulehel!


Allikas:

ETV




Leo Kunnas: Väärtused või reaalpoliitika?

Kas Eesti välis- ja julgeolekupoliitika lähtub mingitest universaalsetest väärtustest või on tegemist pragmaatilise reaalpoliitikaga? On väärtustepõhine välis- ja julgeolekupoliitika üldse võimalik?


Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Kas Eesti välis- ja julgeolekupoliitika lähtub mingitest universaalsetest väärtustest või on tegemist pragmaatilise reaalpoliitikaga? On väärtustepõhine välis- ja julgeolekupoliitika üldse võimalik?

Mõistagi on väärtustepõhise poliitika ajamiseks vaja kõigepealt väärtusi, millest lähtuda. Paraku pole universaalseid, kogu inimkonnale omaseid poliitilisi ühisväärtusi veel olemas. Demokraatia, vabadus ja inimõigused, mis on paljudele tähtsad, ei tähenda teistele midagi. Kahtlemata on al-Qaida, Taliban ja muud islami äärmuslikku suunda esindavad organisatsioonid väärtustepõhised. Küsimus on lihtsalt selles, kas nende väärtused on ülejäänud maailmale vastuvõetavad.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Kõuts: Vene-Prantsuse laevatehing suurendaks Eesti julgeolekuriski

Endine kaitseväe ülem viitseadmiral Tarmo Kõuts nentis, et Venemaa laevastik on Läänemerel praegugi murettekitavalt võimas ning prantslastelt kaasaegsete aluste hankimine muudaks olukorda Eesti jaoks veelgi kehvemaks.


Foto: IRL
Foto: IRL

Endine kaitseväe ülem viitseadmiral Tarmo Kõuts nentis, et Venemaa laevastik on Läänemerel praegugi murettekitavalt võimas ning prantslastelt kaasaegsete aluste hankimine muudaks olukorda Eesti jaoks veelgi kehvemaks.

„Kui me räägime Venemaa sõjalisest võimekusest Läänemerel, siis selle võimsus praegusel hetkel on täiesti küllaldane, et me peaksime olema murelikud,“ rääkis Kõuts Päevaleht Online’ile.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Galerii: Afganistan – kõige karmim koht, kuhu üks laps võib sündida

Kaheksa aastat pärast Talibani terrorirežiimi kukutamist kannatab väga suur osa Afganistani lastest kuritarvitamise all ja sureb enne täiskasvanuks saamist, nentisid ÜRO Lastefondi (UNICEFi) ametnikud täna ÜRO laste õiguste konventsiooni 20. aastapäeval.

Kaheksa aastat pärast Talibani terrorirežiimi kukutamist kannatab väga suur osa Afganistani lastest kuritarvitamise all ja sureb enne täiskasvanuks saamist, nentisid ÜRO Lastefondi (UNICEFi) ametnikud täna ÜRO laste õiguste konventsiooni 20. aastapäeval.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

«Afganistanis on maailma kõrgeim imikute suremus,» nentis Catherine Mbengue, UNICEFi esindaja selles riigis. «70 protsendil selle riigi elanikkonnast pole ligipääsu puhtale joogiveele. 30 protsenti lastest peavad tööl käima. 43 protsenti tüdrukutest pannakse mehele alaealisena.»

UNICEFi andmeil sureb rohkem kui iga neljas Afganistani laps enne oma viiendat sünnipäeva.

ELi missiooni juures töötava Hansjorg Kretschmer sõnul sai Afganistani lastekaitseamet mullu 1459 teadet laste seksuaalsest ärakasutamisest, kuid see on tema hinnangul vaid jäämäe tipp.

«Üldiselt tuleb tunnistada, et lastele kulutatavad summad on väga väikesed võrreldes summadega, mis voolavad Afganistani sõjalistel või tsiviileesmärkidel,» lisas Kretschmer.

«Tänane Afganistan on kõige jubedam koht laste jaoks,» rääkis parlamendisaadik Fawzia Kofi uudistevõrgule AFP. «Kõige jubedam laste kuritarvitamise viis on seksuaalne kuritarvitamine, milles Afganistanil on olnud viimaste aastate ühed kõrgemad numbrid.»

Galeriiga saab tutvuda Postimehe veebiväljaandes!

Allikas:

Postimees



David J. Smith: Mistral: külm Prantsuse tuul puhub itta

Prantsuse mereväe dessantlaev Mistral, mis on saanud nime külma Prantsuse tuule järgi, külastab täna Peterburi. See pole üksnes sadama-külastus, vaid pahaendelise geopoliitilise tähendusega müügipakkumine.

David J. Smith on Thbilisis asuva Gruusia julgeolekuanalüüsi keskuse direktor.

Prantsuse mereväe dessantlaev Mistral, mis on saanud nime külma Prantsuse tuule järgi, külastab täna Peterburi. See pole üksnes sadama-külastus, vaid pahaendelise geopoliitilise tähendusega müügipakkumine.

Foto: Georgian Security Analysis Center
Foto: Georgian Security Analysis Center

„Me kavatseme osta Prantsusmaalt ühe Mistral-klassi laeva ning ehitada litsentsi alusel ja prantslaste tehnilisel toetusel neli selle klassi helikopterikandjat,” on öelnud Vene mereväe peastaabi ülema esimene ase-täitja, viitseadmiral Oleg Burtsev. See oleks aegade suurim NATO liikmesriigi sõjaline tarne Venemaale.

Mistral-klassi laev on mõeldud ranniku ründamiseks. Venemaale on see ideaalne relv, millega naabreid hirmutada. Mistral võib kanda 16 raske- või 35 kergekopterit, nelja maabumis-alust, 900 sõjaväelast ja kuni 70 sõjamasinat, sealhulgas kuni 40 tanki.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Karzai: võõrväed võiks Afganistanist lahkuda viie aasta jooksul

Uueks ametiajaks Afganistani presidendiks vannutatud Hamid Karzai ütles oma troonikõnes, et Afganistani julgeolekujõud võtavad maa turvalisuse tagamise üle kolme kuni viie aasta jooksul

Uueks ametiajaks Afganistani presidendiks vannutatud Hamid Karzai ütles oma troonikõnes, et Afganistani julgeolekujõud võtavad maa turvalisuse tagamise üle kolme kuni viie aasta jooksul.

Foto: NATO
Foto: NATO

“Afganistan tahab juhtida operatsioone rahututel aladel lähema kolme aasta jooksul,” ütles Karzai Reutersi teatel.

Ühtlasi lubas Karzai võidelda korruptsiooni vastu, vahendas Times Online. President plaanib veel lepitust Talibani toetajatega, korraldades suure rahva esindajate koosoleku loya jirga, mille otsused on Afganistani põhiseaduse järgi ülimuslikud kõigi teiste võimuesindajate suhtes. 2002. aasta suvel andis just loya jirga Karzaile ajutise presidendi volitused.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Estcoy-E saabub Afganistanist koju

Homme, 23. novembril jõuab tagasi koju Afganistani valimiste ajaks saadetud jalaväekompanii Estcoy-E ja logistiline toetuselement NSE-E.

Homme, 23. novembril jõuab tagasi koju Afganistani valimiste ajaks saadetud jalaväekompanii Estcoy-E ja logistiline toetuselement NSE-E.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Tallinna Lennujaama vanas hoones võtab üksused vastu kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.

Juuli algul Afganistani suundunud Estcoy-E lõpetas teenistuse esmapäeval, 16. novembril piduliku rivistusega Camp Bastioni sõjaväebaasis.

Ameerika Ühendriikide Merejalaväe 2. brigaadi ülem brigaadikindral Lawrence D. Nicholson andis teenistuse lõpetanud Eesti kompanii ülemale major Ain Tiidrusele Ühendriikide Mereväe ja Merejalaväe teenetemedali. Viit kaitseväelast tunnustas Merejalavägi saavutusmedaliga.

Eesti saatis Afganistani valimiste ajaks Helmandi provintsi 134-liikmelise lisakompanii, kes teenis Ameerika Ühendriikide Merejalaväe alluvuses.

Kahest kompaniist koosnenud pea 300-liikmeline Eesti kontingent Afganistanis oli läbi aegade suurim Eesti kontingent välisoperatsioonil.

Afganistanis jätkavad teenistust Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus jalaväekompanii Estcoy-9 ja logistiline toetuselement NSE-8.

Jalaväekompanii Estcoy-8 ja logistiline toetuselement NSE-7 saabuvad Eestisse järgmisel nädalal.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Eesti võib kallaletungi korral Rootsilt sõjalist abi saada

Rootslased on Gruusia sõja järel vaikselt muutmas julgeolekupoliitika põhialuseid, et olla Venemaa võimaliku kallaletungi korral valmis Balti riikidele appi tulema.

Rootslased on Gruusia sõja järel vaikselt muutmas julgeolekupoliitika põhialuseid, et olla Venemaa võimaliku kallaletungi korral valmis Balti riikidele appi tulema.

Foto: Rootsi Kaitsevägi
Foto: Rootsi Kaitsevägi

Selle aasta 16. juunil otsustas Rootsi parlament, et Rootsi peab olema võimeline vastu võtma ja andma sõjalist abi. Otsustati, et mõne Põhjala või Euroopa Liidu liikmesriigi survestamise või ründamise korral ei jää Rootsi kõrvalseisjana olukorda pealt vaatama, vaid pakub abivajajale toetust, mis võib olla ka sõjaline.

Rootslaste otsus on Balti riikide jaoks oluline vähemalt kahel põhjusel. Esiteks asub Rootsi meile lähemal kui teised tugevad liitlasriigid ning seetõttu jõuaks nende abi meile kiiremini kui näiteks Saksamaal asuvate USA vägede abi.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Uuring: Venemaa käsitleb naaberriike oma erihuvide alana

Venemaa ei ole loobunud käsitlemast endisse Nõukogude Liitu kuulunud riike oma erihuvide piirkonnana, selgub täna Tallinnas tutvustatud kaitseuuringute keskuse ja veel viie riigi analüütikute uuringust.

Venemaa ei ole loobunud käsitlemast endisse Nõukogude Liitu kuulunud riike oma erihuvide piirkonnana, selgub täna Tallinnas tutvustatud kaitseuuringute keskuse ja veel viie riigi analüütikute uuringust.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Uuringu koostajate hinnangul näitavad nii Venemaa välispoliitilised dokumendid kui ka käitumine, et riik soovib supervõimu staatust ning selle eesmärgi saavutamise esimese sammuna näeb Venemaa regionaalse võimu staatuse saavutamist.

«Suhetes niinimetatud lähisvälismaa riikidega kasutab Venemaa laia vahendite spektrit alates majandussanktsioonidest Ukrainas lõpetades sõjajõu kasutamisega Gruusias,» seisab uuringus.

Analüütikud märkisid, et Venemaa kasutab oma eesmärkide saavutamiseks aina enam niinimetatud «pehmet jõudu», toetades Kremli-meelseid huvigruppe Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Balti riikides. Selle poliitikaga tahab Venemaa saavutada nende riikide sisepoliitikas Venemaa jaoks soodsaid muudatusi.

Uuringu koostajad leidsid, et Venemaa esinemine rahvusvahelise üldsuse ees inimõiguste kaitsjana on tingitud eesmärgist tugevdada oma mõju postnõukogude ruumis. «Seda tõestab Moldova näide, sest kuigi Moldova on täitnud Venemaa nõudmised oma kaasmaalaste huvide kaitseks, jätkab Moskva sekkumist Moldova poliitikasse,» märkisid analüütikud.

Uuring näitab, et Venemaa kasutab kõikvõimalikke vahendeid, et siduda naaberriikides elavaid venelasi Venemaaga, näiteks jagades soovijatele Venemaa passe. Uuringu koostajad meenutasid ka Venemaa kava hakata jagama endise Nõukogude Liidu territooriumil elavatele venelastele niinimetatud «venelase kaarte».

Analüütikud nentisid, et Venenaa valitsusväliseid organisatsioone ja sihtasutusi kasutatakse naaberriikides separatistlike meeleolude õhutamiseks, näiteks Moldovas ja Gruusias, ning sisemise poliitika mõjutamiseks, näiteks Ukrainas ja Lätis. Selliseid ühendusi nimetab Venemaa oma ametlikus välispoliitikas «kaasmaalaste huvisid kaitsvateks organisatsioonideks».

Samuti näitas uuring, et Venemaa üritab igati takistada ühiskondade lõimumisprotsesse endisesse Nõukogude Liitu kuuluvates riikides.

«Venemaa väärtuste süsteem põhineb Teise maailmasõja tõlgendamisele ning seetõttu kritiseerib Venemaa teravalt Balti riike ja Ukrainat, kus Venemaa ajalootõlgendustega ei nõustuta,» seisab uuringus.

Uuringu koostajad leiavad kokkuvõtteks, et Venemaa sellise poliitika riskide vähendamiseks on ülioluline Euroopa Liidu naabruspoliitika, mille eesmärk on toetada demokraatiat ja lõimumisprotsesse endisesse Nõukogude Liitu kuuluvates riikides.

Uuringus osalesid teadurid ja analüütikud kuuest organisatsioonist – Läti Kesk- ja Ida Euroopa poliitikauuringute keskusest, Leedu geopoliitiliste uuringute keskusest, Moldova välispoliitika assotsiatsioonist, Gruusia rahvusvahelisest geopoliitiliste uuringute keskusest, Ukraina rahvusülikooli poliitikaanalüüsi koolist ja Eesti rahvusvahelisest kaitseuuringute keskusest.

Allikas:

Postimees



Eesti asjuri muljed Afganistani presidendi ametissenimetamise tseremoonialt

Täna toimus president Karzai ametissenimetamine, millega algas Karzai teine viieaastane periood sellel ametikohal

Täna (19. novembril, EATA) toimus president Karzai ametissenimetamine, millega algas Karzai teine viieaastane periood sellel ametikohal. Tseremoonia oli iseenesest üsna lihtne – selle korraldas välisministeeriumi protokoll ja juhtis kaitseminister Wardak.

Pärast koraani lugemist andis president oma ametivande ülemkohtu peakohtunikule ja seejärel asepresidendid (neid oli kaks) presidendile. Sisulisema poole peal järgnes olulisemana Karzai inauguratsioonikõne, mida jälgisid kindlasti ka tuhanded väljaspool Afganistani. Karzai peatus kõnes väärtustel põhineval poliitikal; seni tehtud vigadest õppimisel; julgeolekul, mis on kõikide afgaanide vastutada; heal valitsemistaval ja korruptsioonivastasel võitlusel; narkootikumide probleemil ja paljudel teistel aspektidel. Karzai kutsus üles ka kõiki käed ühendama riigi edasise arengu tagamiseks.

Inauguratsioonil viibisid nii mitmedki olulised väliskülalised, nende seas Pakistani president; USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriikide välisministrid. Tähelepanuväärsena võib eraldi välja tuua, et vaatamata suure hulga tähtsate poliitikute kohalolule, kulges üritus siiski rahulikult ja ilma suuremate tõrgeteta. Afganistani võimude poolt ettevõetud abinõud olid ka vastavad – Kabulis oli selleks puhuks pühad välja kuulutatud ja inimestel soovitatud tänavatel mitte väga liikuda ning kogu tsermooniakoha ümbrus range politsei kontrolli all.

Eesti Vabariigi asjur Afganistanis on Tanel Sepp.

Allikas:

Tanel Sepa blogi



Loengutesari “Räägime NATO-st!” novembris Eestimaa koolides

Novembris toimuvad loengusarja “Räägime NATO-st!” loengud 17. novembril Kehtnas, 23. novembril Tartus ja 27. novembril Narvas.

eatalogoSel kuul toimuvad loengutesarja “Räägime NATO-st!” loengud 17. novembril Kehtna põhikoolis, 23. novembril Tartu Erakoolis ja Tartu Kunstigümnaasiumis ning 27. novembril Narvas.

Loengud on mõeldud riigikaitse alase teadlikuse tõstmiseks õpilaste hulgas.

Ühing tutvustab kooliõpilastele NATO toimise ja riigikaitse põhimõtteid ning  Narvas räägib lisaks Ühingu esindajatele oma kogemustest operatsioonidel kolonel German Kesa.

Täpsem info loengute kohta ilmub lähipäevil!

Sarja toetab Kaitseministeerium.



RKK esitleb kogumikku “The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus esitleb reedel 20. novembril kogumikku „The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) koos partneritega Lätist, Leedust, Moldovast, Ukrainast ja Georgiast esitleb reedel, 20. novembril, kogumikku „The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“.

FRONTEsitletav kogumik teeb esimese katse analüüsida nn. „humanitaarset trendi“ Venemaa välispoliitikas ning selle elluviimist uuringuprojektis osalenud kuue riigi näitel.

Uuringu läbiviimist ja kogumiku koostamist koordineeris Centre for East European Policy Studies (Läti), selles osalesid Centre for Geopolitical Studies (Leedu), School for Policy Analysis at the National University of Kyiv-Mohyla Academy (Ukraina), Foreign Policy Association of Moldova (Moldova), International Center for Geopolitical Studies (Georgia) ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (Eesti).

Uuringu valmimist toetasid National Endowment for Democracy (USA), Avatud Eesti Fond ja Konrad Adenaueri Fond Lätis.

Täpsem info on saadaval RKK kodulehel!



Brown plaanib kontrolli üleandmist Afganistanis

Suurbritannia peaminister Gordon Brown kavandab NATO kohtumist, et arutada Afganistani piirkondade järkjärgulist üleandmist kohalike võimude kontrolli alla.

Suurbritannia peaminister Gordon Brown kavandab NATO kohtumist, et arutada Afganistani piirkondade järkjärgulist üleandmist kohalike võimude kontrolli alla.

Foto: Briti peaministri kantselei
Foto: Briti peaministri kantselei

Brown sõnas, et ta tahab jaanuaris toimuval kohtumisel panna paika üleandmise ajakava, mis peaks algama 2010. aastal ning võib lõppeda briti üksuste väljaviimisega Afganistanist, vahendas BBC.

Peaministri sõnul on terrorivõrgustik al-Qaida loobunud aktiivsest võitlusest Afganistanis, kuid jätkab uute liikmete värbamist ja treenimist Pakistanis.

Eeldatavasti tutvustab välisminister David Miliband Edinburghis toimuval NATO parlamentaarsel assambleel kava üksikasju lähemalt.

Suurbritannia on alates NATO operatsiooni algusest 2001. aastal kaotanud Afganistanis 234 sõjaväelast.

Allikas:

ERR Uudised



Medvedev: ajaloo revideerimine viib kahjunõuete esitamiseni

Venemaa ei lase president Dmitri Medvedevi sõnul Teise maailmasõja tulemusi revideerida ning seda muu hulgas ka geopoliitilistel kaalutlustel.

Venemaa ei lase president Dmitri Medvedevi sõnul Teise maailmasõja tulemusi revideerida ning seda muu hulgas ka geopoliitilistel kaalutlustel.

dmitriy_medvedev_458«Teise maailmasõja tulemuste, Nõukogude Liidu ja Punaarmee panuse revisjon on geopoliitilistel põhjustel lubamatu. Kui see laegas lahti teha, võime saada tõsiseid riikliku tasandi probleeme,» ütles Medvedev täna Singapuris kohtumisel Vene sõjalaeva Varjag meeskonnaga.

President rõhutas, et «kui anda võimalus ajalugu ümber kirjutada, anda nendele võltsijatele tegelik võim, siis võib jõuda milleni iganes, mingite nõudmisteni, kompensatsioonideni».

President rõhutas ka, et tolle perioodi sündmuste hindamine tuleb jätta ajaloolastele.

«Ajaloolased võivad interpreteerida ühtesid või teisi ajaloosündmusi. Kui niisuguseid hinnanguid annavad teadlased, siis palun väga, kuid on olemas hulk küsimusi, mille üle on vaidlemine lubamatu. Nende osas on tehtud rahvusvahelisi ja riiklikke otsuseid,» ütles Medvedev.

«Kui lasta asjadel isevoolu minna, võime jõuda selleni, et mõne aja pärast seatakse kahtluse alla ka Nürnbergi tribunali otsused. Öeldakse, et miks nende üle kohut mõisteti, nad pole ju mingid kurjategijad. See on absurd. Me ei pea võitlema teiste seisukohtade vastu, vaid seisma oma huvide eest ning takistama ajaloo võltsimist, mis võiks teha kahju Vene riigi huvidele,» rääkis president.

Pealegi on ajaloolise õigluse säilitamine tema sõnul vajalik moraalsest seisukohast. «Me kaotasime tolles sõjas 27 miljoni inimest. Mitte keegi ei maksnud võidu eest meist kõrgemat hinda,» meenutas Medvedev.

Allikas:

Postimees



Afganistanis teeninud kirurg: tsiviilarstidel on võimalus panustada Eesti riigikaitsesse

Reedel, 13. novembril tutvustas reservkapten doktor Tiit Meren residentidele ja arstitudengitele teenimisvõimalusi konfliktipiirkondades.

Reedel, 13. novembril tutvustas reservkapten doktor Tiit Meren residentidele ja arstitudengitele teenimisvõimalusi konfliktipiirkondades.

Doktor Tiit Meren tutvustamas residentidele ja tudengitele sõjameditsiini. Foto: Kaitseväe peastaap
Doktor Tiit Meren tutvustamas residentidele ja tudengitele sõjameditsiini. Foto: Kaitsejõudude peastaap

„Meie noored arstid saavad ülikoolis hea hariduse ja võimalus oma kirurgioskused proovile panna konfliktipiirkonnas, ei anna neile mitte ainult hindamatuid kogemusi, vaid on neile ka võimaluseks panustada Eesti riigikaitsesse,” ütles doktor Meren. „Iga kirurg maailmas tahab konfliktipiirkonnas töötada, sest sealsed kogemused on kirurgi professionaalsuse kohapealt hindamatud ja neid saab tsiviilmeditsiinis rakendada.”

Oma loenguga jagas doktor Meren kirurgiaalaseid kogemusi teenistusest Afganistanis Helmandi provintsis Camp Bastioni haiglas ning andis ülevaate sealsest olukorrast.

„Meie kokkusaamise initsiatiiv tuli tudengite endi poolt ja lisaks minu loengu akadeemilisele ja erialasele poolele oli eesmärgiks kohale tulnutele tutvustada kuidas tsiviilmaailmas kirurgidena töötavad arstid saavad olla kasulikud kaitseväele,” ütles Meren.”Loomulikult on lisaks arstioskustele vaja omandada ka kaitseväe poolt pakutavad sõjalised teadmised.“

Kohtumisele Magdaleena haiglas oli ennast kirja pannud üle kuuekümne Tartu Ülikooli arstiteaduskonna residendi ja tudengi. Kohapeal tutvustas noortele arstidele kaitseväes teenimise võimalusi ka Kaitseväe Värbamiskeskuse esindaja.

Veresoontekirurgiale spetsialiseerunud doktor Meren teenis Camp Bastioni haiglas 2008. aasta juulist novembrini. Camp Bastioni laiendatud välishospidalis ravitakse Helmandi provintsi lahingutes ja rünnakutes haavata saanud liitlasvägede sõdureid aga ka kohalikke elanikke.

Hetkel teenib Camp Bastionis arstina leitnant Lauri Lemming, kes on erialalt lastekirurg. Leitnant Lemming on lõpetanud reservtervishoiutöötajate sõjalise baaskursuse. Enne välisoperatsiooni läbis ta Ühendkuningriigi välihaigla missioonieelse koostööharjutuse.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Uuring ennustas USA sõdurite enesetappude märgatavat tõusu

Ühendriikide sõjajõudude avaldataud raporti kohaselt on Afganistanis teenivate USA sõdurite moraal madal, samuti ennustas uuring enesetappude märgatavat sagenemist teenistuses.

Ühendriikide sõjajõudude avaldataud raporti kohaselt on Afganistanis teenivate USA sõdurite moraal madal, samuti ennustas uuring enesetappude märgatavat sagenemist teenistuses.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Oktoobri seisuga on sel aastal vabasurma läinud 133 ameerika sõdurit, neist 90 puhul on enesetapp leidnud ka kinnitust. Mullu oli sama näitaja 115, vahendas CNN News.

Armee esindajate sõnul on sõjaväelaste enesetappe tsiviilisikute enesetappudega raske võrrelda. Siiski on vabasurmade põhjustena armee toonud välja ebaõnnestunud suhted, finantsprobleemid ja tööstressi.

Kaitseametnikud tunnistavad, et pikad ja korduvad lahingmissioonid on üheks peamiseks põhjuseks sõdurite stressile ja vaimsele tervisele.

Lisaks sellele leidis raport, et intensiivistunud sõjategevus Afganistanis on mõjunud halvasti konfliktipiirkondadesse sattunud Ühendriikide sõdurite moraalile.

21,4 protsenti Afganistanis teeninud USA sõduritest kannatab traumajärgse stressi ja depressiooni all. Kahe aasta eest oli sama näitaja 23,4 protsenti, 2005. aastal aga vaid 10,4 protsenti.

Iraagis teeninud sõduritest võitleb stressiga 13,3 protsenti sõduritest, 2007. aastal oli see näitaja 18,8 protsenti ja veel aasta varem 22 protsenti.

Allikas:

Postimees



Kaitseliit tähistas 91. aastapäeva fotonäitusega.

Kaitseliidu 91. aastapäeval, 11. novembril 2009 kell 13 asetatati pärjad Kaitseliidu asutaja admiral Johan Pitka mälestusmärgile Tallinnas.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Kaitseliidu 91. aastapäeval, 11. novembril 2009 kell 13 asetatati pärjad Kaitseliidu asutaja admiral Johan Pitka mälestusmärgile Tallinnas Toompea ja Wismari tänavate nurgal.

Kaitseliidu 91. aastapäevale on pühendatud ka fotonäitus “Sookoll 2009”, mis annab väikese ülevaate 3.-4. oktoobril toimunud Kaitseliidu Pärnumaa maleva sõjalis-sportlikust jaovõistlusest, mille rasketele ilmastikuoludele vaatamata lõpetas edukalt seitse võistkonda kaheksast. Fotode autorid on lpn Salmar Saar ja n-srs Silver Meres.

Näitus on avatud Kaitseliidu peastaabi majas. Näituse koostas Tanel Lään.

Maailmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit – Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka.

Allikas:

Kaitseliit



Välisministeerium alustas blogimist ka vene keeles

Välisministeerium laiendas oma ühisblogi ja avaldab Eesti diplomaatide elektroonilisi kirjutisi nüüdsest ka vene keeles.

Välisministeerium laiendas oma ühisblogi ja avaldab Eesti diplomaatide elektroonilisi  kirjutisi nüüdsest ka vene keeles.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Välisministeeriumi kantsleri Marten Kokki sõnul tahab välisministeerium leida ja kasutada uusi võimalusi välispoliitika huviliste ja partneritega suhtlemiseks. “Oleme juba mõnda aega pidanud välisministeeriumi ühisblogi, millesse Eesti diplomaadid üle maailma kirjutavad maailmasündmustest, Eesti vaatenurgast neile ja maailma vaatenurgast Eestile,”  ütles Kokk. Kokk avaldas lootust, et tänu blogi avaldamisele ka vene keeles jõuavad meie välispoliitika tegijate mõtted senisest veelgi laiema lugejaskonnani. Välisministeeriumi blogis kirjutavad Eesti suursaadikud ja teised diplomaadid oma tööst ning arengutest riikides ja organisatsioonides, kus Eesti on esindatud. Eraldi blogis kirjutab Kabulist regulaarselt Eesti eriesindaja Afganistanis. Lisaks mitmekeelsele välisministeeriumi kollektiivsele blogile, on välisministeeriumiga võimalik ühendust saada ka Facebookis, Twitteris ja Second Life´is.

Otselink välisministeeriumi blogile vene keeles: http://mid-est.blogspot.com/

Allikas:

Välisministeerium



Riho Terras: kellele on vaja müüte Eesti riigikaitsest?

NATO kollektiivkaitsesse uskumine ning samas Eesti enda kaitsevõime arendamine ei ole vastandlikud, vaid on sama mündi kaks külge, kirjutab kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

Kahetsusväärsel kombel on Eesti avalikkuses levitatud arusaama, justkui oleks Gruusia sündmused 2008. aasta augustis andnud raske hoobi meie seniste julgeolekupoliitiliste valikute põhialustele ja tõsiseltvõetavusele.

Eesti kaitsepoliitika kujundajad ja planeerijad olevat kõik need aastad uskunud «ajaloo lõppu» ja igasuguse konventsionaalse ohu puudumisse meie lähinaabrite poolt, millest tulenevalt olevat unarusse jäetud ka Eesti enda kaitsevõime arendamine. Ajaloolane Allan Käro läheb isegi niikaugele (PM, 2.11), et räägib Eesti ametliku julgeolekustrateegia «kokkukukkumisest» sel hetkel, kui Vene tankid läbisid Roki tunneli Vene-Gruusia piiril.

Avalik debatt Eesti riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika aluste ja suundade üle on igati tervitatav ja vajalik. Kurvastust tekitab aga see, et kohati ei suudeta seda debatti läbi viia sisuliselt, lähtudes reaalsest olukorrast ning tuhandete kaitseväelaste ja ametnike senitehtud tööst. Selle asemel kiputakse kasutama kontekstist väljarebitud retoorilisi sõnavõtte ning isegi hoiakute ja uskumuste omistamist, millel pole reaalsusega mingit seost.

Leppigem alustuseks kokku kahes lihtsas asjas.

Esiteks. Eesti julgeolekupoliitika peamiseks eesmärgiks on Eesti iseseisvuse säilitamine ning eesti rahva edasikestmine. Milline on selles valguses Eesti olukord praegu? Eesti on endiselt iseseisev riik, kelle põhiseaduslikku korda pole keegi veel isegi proovinud kukutada. Tänu liikmesusele NATOs ja Euroopa Liidus on meie rahva julgeolek paremini kaitstud kui ei kunagi varem. Sellises olukorras rääkida sellest, et Eesti «julgeolekustrateegia kukkus kokku» seoses ühes mitte-NATO riigis toimunud sõjalise konfliktiga meist 1000 kilomeetri kaugusel, on pehmelt öeldes fantaasia.

Teiseks. Kuulumine maailma võimsaimasse kollektiivkaitseorganisatsiooni NATO on andnud meile Eesti ajaloos enneolematult võimsa garantii ja heidutuse meie riikliku iseseisvuse kaitseks. Samas ei tähenda see meie kaitsepoliitika kujundajate ja kaitseplaneerijate jaoks kindlasti «ajaloo lõppu», sest NATOga liitumine ei muuda olematuks võimalikke negatiivseid arenguid meid ümbritsevas julgeolekukeskkonnas. Seetõttu mainivad ka meie «läbikukkunud» julgeolekupoliitilised alusdokumendid võimalust, et välistatud pole otsese sõjalise ohu taastekkimine tulevikus.

Seda võimalust võetakse arvesse ka julgeolekuasutuste, kaitseministeeriumi ja kaitseväe regulaarselt koostatavates ohuhinnangutes ja -stsenaariumides. Arusaadavatel põhjustel on need dokumendid salajased, kuid võime siin kinnitada, et kaitseministeerium ja selle valitsemisala on küll viimased Eesti Vabariigis, kes usuksid «ajaloo lõppu». Vastupidi, oleme need, kes valmistuvad kõige halvemaks. Mis omakorda ei tähenda, et sellest kõigest valjul häälel ja leheveergudel kõnelema peaks.

Omaette küsimus on, kas meil on mõistlik oma halvimaid hirme ja ohuprognoose otsesõnu kajastada avalikes dokumentides? Kui nii ei tee isegi konventsionaalse sõjalise ohu vastu massiivset sõjaaja kaitseväge arendav Soome, siis miks peaksime seda tegema meie? «Julgeolek on väga komplitseeritud inimtegevuse valdkond, mille haldamiseks on vaja selget pead, külma kõhtu ja sooja südant ning oskust oma suud valitseda. Tulu ei tõuse ei hirmudest värisevast südamest ega palavikuliselt mõtlevast peast, emotsioone kuulutavast suust rääkimata,» leidis kaitseminister Jaak Aaviksoo hiljuti oma veebipäevikus.

Kaine analüüs ning ka halvimate ohtudega arvestamine paistab selgelt välja ka selles, millises suunas ja mil moel oleme arendanud oma sõjalist riigikaitset NATOga liitumise järgsetel aastatel. Erinevalt avalikkuses kohati esinevatest väidetest, justkui oleks kogu kaitseväe areng pärast 2004. aastat orienteeritud vaid välismissioonidel osalemisele, on paralleelselt ja pidevalt arendatud ka Eesti enda kaitsevõimeks vajalikke võimeid.

Valdav osa viimase viie aasta jooksul kaitsevaldkonda investeeritud miljarditest kroonidest on kulunud just eelkõige Eesti enda kaitsevõime arendamisele. Välismissioonidega seotud otsesed ja kaudsed kulutused ei ületa 10% kaitse-eelarvest, ülejäänud 90% rahalisest ressursist toetab otseselt Eesti enda territooriumi kaitseks mõeldud võimete arengut.

Iga-aastaselt on välja õpetatud ja reservüksusteks formeeritud vähemalt 2500 kutsealust ning see arv näitab vaikset, kuid pidevat kasvutendentsi. Suuri kulutusi on tehtud uute haubitsate, tankitõrjeraketisüsteemide ja õhutõrjesüsteemide hankimiseks, samuti moodsa sidevõime loomiseks terve kaitseväe tarbeks. Kogu kaitseväe autopark on täienenud enam kui tuhande uue veoki ja maasturi võrra. Sadu miljoneid kroone on kulutatud mobilisatsioonisüsteemi rajamiseks ja uute kaitseväelinnakute arendamiseks Tapal ja Võrus, kus eelkõige teenivad just ajateenijad. Viimastel aastatel on pööratud olulist tähelepanu Kaitseliidu eelisarendamisele. Seda nimekirja võiks jätkata veel pikalt, kuni ajateenija-reservväelase isiklike rakmete ja seljakotini välja, mis on samal tasemel kui elukutselisel missioonisõduril. Ja see kõik ei ole olnud mingi juhuslik tegevus, vaid lähtus 2004. aasta alguses kinnitatud «Kaitsejõudude struktuurist ja arengukavast».

Välisoperatsioonidest rääkides – ka nendel osalemine on lisaks laiemale julgeolekupoliitilisele kontekstile investeering muu hulgas teise meie riigikaitse alussambasse ehk esmase kaitsevõime loomisse – igapäevaselt saame väärtuslikku kogemust varustuse, relvastuse, juhtimisprotseduuride ja taktika uuendamiseks kõrge intensiivsusega lahingupiirkondadest. Tõsi, kahetsusväärselt sageli ka vigastatute ja langenute hinnaga. Praeguseks on erinevates sõjakolletes osalenud üle 3000 Eesti kaitseväelase ja kaitseliitlase. See on väga tõsine potentsiaal kaitsevõime arenguks Kodu-Eestis väljaõppelistel eesmärkidel, vajadusel ka Eesti kaitsmisel relvaga.

Ainuüksi need faktid ja Eesti enda kaitseks tehtud jõupingutused lükkavad ümber väited, justkui vaataksid meie kaitseplaneerijad maailma läbi «ajaloo lõpu» prisma ning valmistuksid vaid välismissioonideks kaugetel maadel. Sest vastasel korral võiks ju piirduda vaid paarisaja elukutselise kaitseväelase relvastamise-varustamisega – tee, mille on valinud nii mõnigi väikeriik meie lähinaabruses. Eesti selge strateegiline eelistus on arendada tasakaalustatud riigikaitsemudelit, mis sisaldab nii omaenda kaitsevõimet kui tihedat koostööd meie sõjaliste liitlastega NATOs.

Gruusia sündmused 2008. aasta suvel on ilmselgelt jätnud oma jälje rahvusvahelisele julgeolekuolukorrale – need näitasid, et kurval kombel leidub Euroopas veel jõude, kelle jaoks on poliitiliste tüliküsimuste lahendamine sõjalisel teel täiesti lubatav vahend. Kuidas aga muutis Gruusia-Vene konflikt Eesti kaitsepoliitika ja -planeerimise põhilisi suundi? Pärast 2008. aasta suve viidi Eestis läbi selle konflikti õppetundide analüüs, mis üheselt kinnitas meie seniste suundade ja valikute täielikku õigsust.

Aeg-ajalt arvatakse, et Eesti valitsuses pool aastat pärast Gruusia augustisõda kinnitatud sõjalise kaitse arengukava oli meie vastuseks suvistele sündmustele, kuna näeb ette mitmete Eesti enda kaitsevõimeaspektide edasise tugevdamise. Tegelikult olid nii selle arengukava aluseks olevad ohustsenaariumid kui ka peamised võimearendusprioriteedid välja töötatud kaua aega enne mullusuvist konflikti Kaukaasias.

Puhtsõjalisest aspektist näitas Vene-Gruusia konflikt, et määrava tähtsusega on sellises konfliktis piisav luure ja eelhoiatus, toimiv ja segamiskindel sidevõime, võime teostada manöövrit avatud maastikul ehk teisisõnu erinevate soomustatud lahingumasinate olemasolu, arvestatav õhukaitsevõime, samuti võime formeerida reservväelastest kiiresti võitlusvõimelisi väeüksusi.

Millised on selles valguses Eesti kümneaastase arengukava peamised prioriteedid? Nendeks on lühidalt kokku võttes luure-, seire- ja sidevõime arendamine, soomusmanöövervõime loomine, keskmaa-õhutõrjesüsteemi väljaarendamine ning mobilisatsioonisüsteemi edasine arendamine. Nende prioriteetide tuvastamine veel enne esimese Vene tanki sisenemist Roki tunnelisse kinnitab kõikide Eesti kaitseplaneerijate – kandku nad siis mundrit või ülikonda – väga kõrget professionaalsust. Eksivad kõik, kes arvavad, et kaitseministeerium ja kaitseväe peastaap ajavad erinevat asja.

On selge, et praeguse majandussurutise tingimustes ei ole meil tõenäoliselt võimalik neid võimearendusprojekte täies mahus lähiaastatel ellu viia, kuid see ei tähenda siiski loobumist Eesti enda kaitsevõime arendamisest ka kitsastel aegadel. Vast piisab, kui mainida fakti, et pea kogu meie 2010. aastal kasutada olev vaba investeeringuraha läheb kollektiivkaitse seisukohast olulise Ämari lennuvälja rekonstrueerimise kõrval mobilisatsiooniladude ehitamiseks ning nende täitmiseks vajaliku varustusega. Ning iga selgelt mõtleva inimese jaoks peaksid ainuüksi sõnad «mobilisatsiooniladu» ning «ajaloo lõpp» olema täielikult vastandmärgilise tähendusega.

Ka laiema kaitsepoliitika mõttes kinnitasid Gruusia sündmused meie aastate eest tehtud suure julgeolekupoliitilise otsuse – NATOga liitumise – õigsust. Sest need sündmused näitasid kahjuks ilmekalt, kui kiiresti ja kergekäeliselt võib agressiooni ohvriks langeda riik, kes kulutab riigikaitsele küll 6% sisemajanduse kogutoodangust, kuid samas ei kuulu NATO liikmete hulka.

«Tänane Eesti kaitsevõime on üles ehitatud kahele sambale. Nendeks on esmane enesekaitsevõime ja NATO kollektiivkaitse,» ütles kindralleitnant Ants Laaneots 2009. aasta veebruaris Narvas peetud kõnes. NATO kollektiivkaitsesse uskumine ning samas Eesti enda kaitsevõime arendamine ei ole vastandlikud, vaid need on meie riigikaitse kaks sammast või sama mündi kaks külge, mis ei ole lahutatavad. Selline tasakaalustatud riigikaitsemudel oli nii eile, on täna kui ka nähtavas tulevikus Eesti suund, millele puuduvad tõsiseltvõetavad alternatiivid ning mille elluviimise nimel me igapäevaselt töötame – isegi kui ajalugu lõpeb täna õhtul.

Allikas:

Postimees



Dokumentaalfilm Herman Simmist jõudis kinodesse

Dokumentaalfilm „Riigireetur” poeb Venemaa heaks luuranud Hermann Simmi hinge ja perekonda. Sügaval inimese sees olnu saab avalikuks ja lahvatab kaadris dramaatilisteks kujunditeks. Mitte karjuvateks-kriiskavateks, vaid pigem kriipivaks valuks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Dokumentaalfilm „Riigireetur” poeb Venemaa heaks luuranud Hermann Simmi hinge ja perekonda. Sügaval inimese sees olnu saab avalikuks ja lahvatab kaadris dramaatilisteks kujunditeks. Mitte karjuvateks-kriiskavateks, vaid pigem kriipivaks valuks.

Muidugi on filmi peategelane Hermann Simm. Päris tähtsat rolli mängivad kaadris ja kaadri taga intervjuud, mis Simm andis pärast süüdimõistmist. Ent filmis on veel üks tähtis tegelane, nimelt riigireeturi tädi, kes ühtlasi oli Simmile ema eest ja kasvatas ta üles. Vahest ongi lähedase inimese kaadrisse püütud pettumus ja valu filmi „Riigireetur” tugevaim laeng. See on sügavalt isiklik draama, mis puudutab vaatajat jõulisel moel.

Film on kinni püüdnud isikliku ja ühiskondliku vastuolu, mis on täiesti antiikdraama konflikti mõõtu. Just see isiklik tasand on mõjusam kui riigiisade ja teiste tähtsate inimeste ohkimine (mida on filmis ka – õnneks parajas annuses).

Väga põhjalik on film Simmi eluloo taasloomisel. Autorid otsivad lausa freudiliku õhinaga reeturlikkuse juuri minevikuseikadest, mis võivad inimesele mõjuda nii või naa. Igal juhul õnnestub tegijatel luua riigireetur Hermann Simmi psühholoogiline profiil, ja seda veel liikuvas pildis. Kas see kõik on ka sama tõsiselt võetav? Igatahes hoolikalt tehtud.

Eelnimetatud väärtused teevad Hermann Simmi filmiloo inimlikult mõistetavaks. Inimlik tasand annab filmile eelduse saada publiku seas hästi vastu võetud. Nagu ka põnev spioonilugu, mis jõuab filmi maitsekate ja kujundlikult väljendusrikaste rekonstruktsioonide abil.

Üüratu tööhulk

Film on tehtud lööktöö korras. Sest linateose jaoks pole aasta pikk aeg, aga alles see oli, kui Simm kinni võeti ja tema üle kohut mõisteti. Selles mõttes on lühikese ajaga tehtud ära tohutu töö riigireeturi tegevuse kaadrisse püüdmisel, inimeste küsitlemisel, sündmuste selgitamisel. Päris rahuldavalt on kajastatud isegi Simmi vahelejäämise lugu, sündmuste kondikava on selge, kuigi kõik luuramise saladused loomulikult vaatajani ei jõua. Ent tehtu avaldab muljet.

On aga üks mõõde, mille vilets läbitöötamine jääb häirima. See on seotud küsimusega vastutusest. Film oleks võinud olla oma kangelase vastu selgi määral aus, et vaagida kaasvastutuse osa. Selle asemel on tegijad läinud kaasa näiteks kantsler Lauri Almanniga, kes serveerib end kaadris kui ohvrit.

Simmi kallal nokitakse palju. Selles mõttes on film sama lapsik, kui oldi Simmi afääri kuumadel päevadel, kui polnud taipu mõelda põhjalikult sellele, et keegi ju edutas Simmi, ning tal olid ometi ülemused, kes tema eest vastutasid. See polnuks aususega ülepingutamine, kui peaminister ja kaitseminister oleksid afääri avalikuks tulles tagasi astunud. Avo Viiol, kelle pärast Signe Kivi ennast ministriametist lahti võttis, on Simmi kõrval ju pisisuli.

Ühiskondlik taust läheb filmist mööda, hea tahtmise korral saab üht-teist välja lugeda vaid ridade vahelt. Aga eks ole need tegemata peatükid ka selle loo raskeimad. Küllap on see aja märk, et on raske leida inimest, kes oleks nõus vastutama.

•• Filmi „Riigireetur” produtsent Ene-Maris Tali pidas võimalikuks, et pooleteisetunnisest „Riigireeturist” tehakse televisiooni sobiv filmivariant, mida pakutakse välismaale. „Huvi sellise filmi vastu on juba olemas,” ütles Tali. Välja kärbitaks sel juhul Hermann Simmi Suure-Jaani lapsepõlve- ja noorusaastate teemad, mis võivad välisvaatajale vähe ütelda.

•• Hermann Simmi filmiloo kirjutanud Mihkel Kärmas kinnitas, et filmitööga kogutud rohke materjal vääriks ka raamatu kirjutamist. „Sellele saab mõelda siis, kui oleme filmiga ühele poole saanud,” pakkus Kärmas.

•• Hermann Simmist kirjutab raamatut ka Edward Lucas, ajakirja Economist Baltimaade asjatundja. 10. novembril jõuab poodi Virkko Lepassalu raamat „Spioonimängud. Hermann Simmi elu ja häving”.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-11-05_AK_film_riigireeturist.wmv[/videofile]

Allikad:

ERR Uudised

Eesti Päevaleht



Marko Mihkelson: Berliini müür ja Gorbatšov

Eeloleval esmaspäeval möödub 20 aastat Berliini müüri langemisest. Suur sündmus, mida tähistatakse arusaadavalt ka suure tähelepanu all. Viimastel päevadel olen lugenud nii Guardianis kui The New York Times’is ühe toonase päevakangelase – Mihhail Gorbatšovi arvamuslugusid.

Eeloleval esmaspäeval möödub 20 aastat Berliini müüri langemisest. Suur sündmus, mida tähistatakse arusaadavalt ka suure tähelepanu all. Viimastel päevadel olen lugenud nii Guardianis kui The New York Times’is ühe toonase päevakangelase – Mihhail Gorbatšovi arvamuslugusid.

Foto: www.europa.eu
Foto: www.europa.eu

Vaieldamatult mängis Gorbatšov üht kesksemat osa toonastes sündmustes. Siiski on suur vahe, kas tegemist oli nendele muutustele kaasaaitajaga, nagu seda näiteks läbi 1980ndate aastate oli president Reagan, või reaalsuse ees taandujaga.

Mõistagi on inimlikult arusaadav, et Gorbatšov püüab toonast situatsiooni ilustada ja enda või siis tervikuna Nõukogude Liidu rolli esile tõsta. Eriti terav dissonants on arvamuses, et Berliini müüri langemine sai võimalikuks vaid tänu nendele muutustele, mis Nõukogude Liidus algasid 1980ndatel aastatel. Ma julgen selles väites tõsiselt kahelda. Gorbatšov ise tunnistab, et veel 1989. aasta juulis arvas ta probleemi lahenevat alles 21. sajandil.

Kui vabanemine Ida-Euroopas oleks toona sisuliselt tähendanud miskit Gorbatšovile ja tema lähikondsetele, siis poleks ta Nobeli rahupreemia laureaadina 1991. aasta jaanuaris saatnud sõjajõud Balti riikide vabaduspüüdluste lämmatamiseks. Sellesse aegritta kuuluvad ju ka verised sündmused Bakuus, Tbilisis ja mujal.

Seepärast oleks ka täna toonaseid sündmusi meenutades siiski vaja mitte üksnes keskenduda Berliini langemise faktile, vaid laiemale taustsüsteemile. See, et 20 aastat pole sugugi vähendanud idaeurooplaste umbusku tänase Venemaa agressiivse välispoliitika ees, tõdeb ka Gorbatšov ise oma kolumnis The New York Times’is. Kuid teeb sellest järelduse, mis kinnitab, et ta ei saa siiani aru, mis ikkagi 9. novembril 1989 juhtus.

Ta räägib sellest, et Euroopa Liidu ja ka NATO (liiga) kiire laienemise tõttu on Euroopas tekkinud uued eraldusjooned. Ta ei mõista, miks Ida-Euroopa tuntud liidrid nagu Vaclav Havel väljendavad umbusku tänase Venemaa välispoliitika suhtes. Ta ei näe sõda Gruusia vastu, küll aga vabade ja demokraatlike riikide õigustatud kriitikat. Jääb mulje, nagu ta kahetseks, et Berliini müür langes.

Allikas:

Marko Mihkelsoni blogi

 



Eesti NATO Ühing otsib vabatahtlikke, dokumentide esitamise tähtaeg 17. nov.

2010. a. aprillikuus toimuva konverentsi edukaks läbiviimiseks otsime aktiivseid üliõpilasi, kes huvituvad rahvusvahelistest suhetest, valdavad inglise keelt heal tasemel ning kel on võimalik panustada oma aega ja energiat veebruarist kuni aprilli lõpuni.

eatalogo

Hea aktiivne üliõpilane

Mittetulundusorganisatsioon Eesti NATO Ühing ootab oma meeskonda vabatahtlikke, kelle abiga korraldada suurt rahvusvahelist konverentsi.

2010. a. aprillikuus toimuva konverentsi edukaks läbiviimiseks otsime aktiivseid üliõpilasi, kes huvituvad rahvusvahelistest suhetest, valdavad inglise keelt heal tasemel ning kel on võimalik panustada oma aega ja energiat veebruarist kuni aprilli lõpuni.

Omalt poolt pakume:

– suurürituse korraldamisega kaasnevat kogemustepagasit;

– kasulikke kontakte tulevikuks;

– hea koostöö korral pakkumisi ka tulevikus;

– kõigile võimaluse külastada mõnd Eesti kaitseväe sõjaväeosa;

– 10-le parimale vabatahtlikule õppereisi Brüsselisse. (NATO ja EL institutsioonidesse)

Kui leiad, et oled sobiv kandidaat, saada maksimaalselt A-4 pikkune motivatsioonikiri ning CV aadressil victoria-at-eata.ee hiljemalt 17.novembriks 2009.

Küsimuste korral, palume helistada meie kontorisse 6 949 333.



Esilinastus Imbi Palju film Soome ja Eesti naiskodukaitsjatest

Imbi Paju uus ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm ”Soome lahe õed” esilinastub novembris Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis. Film räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda.

Imbi Paju uus ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm ”Soome lahe õed” esilinastub novembris Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis. Film räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde (lottade, sm: pikkulotat) 1920-ndatel aastatel alguse saanud koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.

Foto: imbipaju.wordpress.com
Foto: imbipaju.wordpress.com

Filmi valmimise aasta 2009 on tulvil süngeid tähtpäevi. Märtsis möödus 60 aastat, kui Eestit tabas teine suur küüditamine nõukogude okupatsioonivõimude poolt, augustis 70 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti – hukatusliku Hitleri ja Stalini liidu – sõlmimisest. Seitsekümmend aastat tagasi septembris alustasid kaks liitlast sõda Poola vastu, novembris ründas Nõukogude Liit Soomet ja algas Talvesõda.

Filmis esinevate Eesti ja Soome naiste meenutused, mida ilmestavad haruldased arhiivimaterjalid, kaardistavad väikese inimese ja riigi haavatavust suurte totalitaarsete riikide poliitilises mängus.

Filmikaadritelt näeme totalitarisimi tõusu 1930-ndate aastate Euroopas, demokraatia allakäiku ja massipsühhoosile alistumist. Filmis ”Soome lahe õed” esinevad vanad naised on kogenud raskeid aegu, kuid oma sooja ja inimliku olemusega annavad nad vaatajale lootusetunde, et hea võidab kurja. Nende inimlikkuse valguses tõuseb esile inimkonna pimedam pool – see, mis ilmneb poliitilises vägivallas, kus inimesed sunnitakse vaikima, endasse tõmbuma ja unustama.

Minevik seob end tänapäevaga, kui meie ees on ekraanil endine kodutütar (pikkulotta), minister Elisabeth Rehn ÜRO eriesindajana kriisipiirkondades tsiviilohvreid abistamas. Film näitab, kuidas sõjaga seotud vägivalla mustrid korduvad sõltumata ajast.

Režissöör, kirjanik ja ajakirjanik Imbi Paju on äratanud rahvusvahelist tähelepanu oma auhinnatud dokumentaalfilmi “Tõrjutud mälestused”

(Memories Denied, 2005) ja samanimelise raamatuga. Paju on esinenud oma filmi ja raamatuga paljudel rahvusvahelistel filmifestivalidel, raamatumessidel ning ajalooseminaridel ja aidanud moodustada arusaama totalitarismi olemusest. Filmi premeerimisel on tõstetud esile Paju oskust tuua visuaalselt esile mineviku traumasid, mida sõnadega on raske kirjeldada. 2009. aasta kevadel ilmus Soomes Imbi Paju ja kirjanik Sofi Oksaneni ühine artiklite kogumik „Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi.“

Filmi treiler:

Allikas:

Sirp



Priit Simson: NATO kaitseplaan on vaataja silmades

Kas NATO-l on plaan Balti riikide sõjaliseks kaitseks või ei ole? Arvestades kui erinevaid vastuseid sellele lihtsale küsimusele saada võib, paistab, et see on justkui maitse asi.

Kas NATO-l on plaan Balti riikide sõjaliseks kaitseks või ei ole? Arvestades kui erinevaid vastuseid sellele lihtsale küsimusele saada võib, paistab, et see on justkui maitse asi.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Leedu presidendi Dalia Grybauskaite maitsmismeele põhjal plaani ei ole. „Alliansi piiririikidena ei ole meil seni erakorraliste olukordade puhuks kaitseplaane,” ütles Grybauskaite oktoobri lõpus Riias Balti riikide presidentide kohtumisel. Ta võiks olla piisavalt kõrge inimene, et teada tõde. Läti kaitseminister Imants Liegis rääkis suve lõpul, et sellist plaani alles tehakse. Kui Leo Kunnas kahe aasta eest lahkus Eesti kaitseväe operatiivülema kohalt – ja operatiivülem on inimene, kes peaks antud plaani ellu viima –, siis tema sõnul kaitseplaani veel polnud.

Kuid on ka teistsuguse maitsega inimesi. Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja Ants Laaneots kinnitavad, et NATO kaitseplaan Eesti tarbeks on küll olemas ja vähe sellest, kindral on seda koguni käes hoidnud. 2008. aasta sügisel kinnitas ka NATO abipeasekretär Martin Erdmann pärast mu arvukaid küsimusi eri nurga alt, et „NATO-l on oma kaitseplaanid”. Jällegi väga pädevad tegelased, kelle autoriteedis poleks ju põhjust kahelda. Tundub, et isegi välisminister Urmas Paet paistab sinna ringkonda kuuluvat, sest septembris USA-s käies toonitas ta seisukohta, et sellised kaitseplaanid peavad olema kõigil NATO liikmesriikidel, kes seda soovivad. Kui kaitseplaanid „peavad” olema, siis järelikult neid välisministrile teadaolevalt veel pole. Isegi Eesti välis- ja kaitseminister ei suuda meie iseseisvuse garantiide kindluses kokku leppida.

Kas üks pooltest ajab meile jama? Või on tõesti võimalik, et õigus on mitmetel korraga? Äkki võiks erinevad tegelased lõpuks kokku saada ja kindral Laaneots näitaks neile seda plaani oma näppude vahelt? Meile, lihtsurelikele, ta saladokumente näidata ei saa, kuid näiteks Grybauskaitel võiks ju vastava taseme luba olemas olla.

Lahendada selline olukord aga tuleks, sest praegu tõmbab ühtede jutt teiste püüdlustele vee peale. „Plaan on olemas” koolkond ei saa veenvalt maalida Balti riikidest pilti kui paigast, mis ongi osa „päris-NATO-st” ja mille kaitsele tõttavad lääne vägevad ainsagi kõhkluseta. „Plaani pole” koolkond seevastu ei saa mõjutada NATO-t ühtsena tegema konkreetsemaid plaane, kui mingid tegelased räägivad, et praegu on asi niigi hea.

Ühest küljest sõltub vastus sellest, mida plaaniks nimetada. Kui kaitseplaan on see, et helistame mure korral „hädaabinumbril” ja lisame sinna juurde veel mõned kriisikogunemised, siis võib ka hädapärast öelda, et keegi pole otseselt valetanud. Et olemasolevatel plaanidel pole kuigi suurt detailsust, tunnistab ka „plaan on olemas” koolkond ise. „See, mida Leedu president silmas peab, on see, mille kohta öeldakse, et „Poolal on, Türgil on, Norral on, aga Balti riikidel ei ole”,” rääkis Aaviksoo. „Need on tegelikult niisugused külma sõja aegsed konventsionaalsele konfliktile vastuhakkamise plaanid, mis hõlmavad endas tõepoolest väga laialdast sõjalist planeerimist.” (ETV „Välisilm” 26.10) Lihtsas keeles tähendab see jutt, et mingit täpsemat kava sisevoolavate tankidega hakkama saada tõesti pole, küll aga on mingi muu, moodsam kava.

Samas aga on üsna palju loota, et „plaan” saaks töötada, kui suur osa selle eeldatavaid täideviijaid ütleb, et seda pole. Kui teda teatud kriitilise hulga inimeste peas olemas pole, kui teda pole läbi harjutatud, siis võime öelda, et plaani sisuliselt ei eksisteeri, hoidku Laaneots käes mida iganes.

Ameeriklaste kavad

See kõik ei tähenda, et teatud NATO liikmesriikidel poleks konkreetsemaid plaane Balti riikide kaitseks. Ameeriklased mängivad üldjuhul läbi väga erinevad potentsiaalsed lahingutandrid ja raske on uskuda, et nad saadaksid oma eelpaiknemislaevu Läänemerele ilma stsenaariume läbi kaalumata. Juba 1992. aastal puhkes USA-s skandaal, kui tuli välja, et asekaitseminister Paul Wolfowitz oli Bush seeniori administratsiooni koosseisus tegelenud värskelt iseseisvuse taastanud Leedu kaitsmise plaanidega. USA avalikkus polnud nõnda uudseteks kohustusteks tollal veel valmis.

Oleks siiski kummaline, kui praeguseks ajaks ameeriklastel need plaanid puuduksid. Kollektiivne planeerimine NATO raames on keeruline ja nõuab poliitilist kompromissitamist. Kuid ühe riigi sees on see võimalik märksa vähem valuliselt. Kuid millist rolli nendes plaanides mängib Eesti enda tegevus, teavad ilmselt vähesed.

Allikas:

Eesti Päevaleht



Kaarel Kaas: kaitseväelased ei ole Afganistanis ilmaasjata

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas rääkis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et Eesti kaitseväelased ei viibi Afganistanis ilmaasjata.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas rääkis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et Eesti kaitseväelased ei viibi Afganistanis ilmaasjata.

Kaas rääkis, et kaitseväelaste missiooni peatamine ning Afganistanist lahkumine kahjustaks Eesti huve. Tema sõnul on Eesti väiksuse ja asukoha mõttes oluline olla NATOs nähtav ja tegus. «Selleks tuleb olla kõrge profiiliga kohas ja teha tööd,» rääkis analüütik.

Diplomaat Margus Kolga oli Kaasiga ühte meelt ning kinnitas, et NATO ei tohi missiooni lõpetada.

«Kui NATO sealt ära tuleks praegu, siis peaks varsti tagasi minema,» teatas Kolga, kelle hinnangul on elu Afganistanis parem kui enne koalitsioonivägede riiki sisenemist.

Reservis oleva brigaadikindrali Urmas Roosimägi teatel kukuks NATO lahkudes praegune president Hamid Karzai kohe ametist ning hakatakse jälle moslemiriiki ehitama. Seda, et äärmuslased hakkaks siis lääneriikides enesetapurünnakuid korraldama, ta ei usu.

Urmas Roosimägi ütles, et kui me poleks NATO liikmed, siis meil poleks vaja Afganistani minna.

Afganistanis elanud ajakirjanik Õnne Pärl pooldab aga Eesti kaitseväelaste Afganistanist tagasi kutsumist. Pärl kritiseeris ka rahvusvaheliste organisatsioonide raportööre, kes ei vestle piisavalt kohalike elanikega, et nende elust aimu saada.

Allikas:

Postimees



Anne Applebaum: NATO lõpp?

Anne Applebaum kirjutab, et pole tunda, nagu oleks Afganistanis toimuva näol tegemist rahvusvahelise operatsiooniga või et mängus on rahvusvahelised huvid.

Anne Applebaum kirjutab, et pole tunda, nagu oleks Afganistanis toimuva näol tegemist rahvusvahelise operatsiooniga või et mängus on rahvusvahelised huvid.

Foto: www.anneapplebaum.com
Foto: www.anneapplebaum.com

See on pühalik hetk nii sellele kojale kui ka meie maale, sõnas Briti peaminister Gordon Brown ülemöödunud nädalal alamkojas esinedes. Saali tekkis täielik vaikus ning parlamendiistungite ülevaadete kirjutaja sõnul rahvaesindajad «lakkasid nihelemast, mis on alamkojas tõega erakordne juhtum». Seejärel asus Brown ette lugema 37 Briti sõduri nimesid, kes on langenud sel suvel Afganistanis.

Vaid nädal varem oli midagi samasugust toimunud teisel pool La Manche’i. Pariisi haiglas suri sõjaväelane, kes oli saanud suvel Afganistanis haavata. Prantsuse peaminister François Fillon avaldas mehele austust ning kõneles «meie sõjameeste vaprusest, pühendumusest ja professionaal­susest», mis tema sõnul on väärt «rahva ja riigi» tunnustust. Ühendriikides andis CNN samal ajal eetrisse saate Ameerika emast, kes tõi koju Afganistanis langenud poja surnukeha. Ta oli langenud lahingus, mille kohta öeldi, et see on «USA relvajõudude kõige raskemate kaotustega lahing alates 2008. aasta juulist».

Kui hukkuvad Poola või Hollandi või Saksa sõdurid, kulgeb asi enamasti samamoodi. Poliitikud ja sageli ka ajakirjandus ülistavad nende kangelaslikkust ning väljendavad rahva ja riigi tänu. Matustel kõlavad isamaalised laulud, mõnikord leiavad need kajastamist ka uudistes. Tavaliselt mainitakse ka arve: alates 2001. aastast on Afganistanis hukkunud 221 Briti sõjaväelast, 804 ameeriklast, 131 kanadalast, 36 prantslast, 34 sakslast, 21 hollandlast, 22 itaallast, 26 hispaanlast, 15 poolakat ja nii edasi.

Vahel järgneb ka poliitilisi kähmlusi. Viimastel päevadel on Browni rünnanud üks tema poliitiline vastane, kes kinnitab, et Briti sõdurid «võitlevad ja surevad läbinisti korrumpeerunud Afganistani valitsuse eest». President Nicolas Sarkozy oli samuti äsja sunnitud teatama, et kuigi Prantsuse sõjaväelased jäävad praegu Afganistani, ei saadeta sinna edaspidi «mitte ühtki meest». Suviste ohvrite kasvav arv on toonud kaasa vaidluste ägenemise Hollandis. Loomulikult kestab edasi ka debatt Ameerikas.

Ainult äärmiselt harva jõuavad mõne maa ohvrid teise riigi ajakirjandusse, poliitilistesse vaidlustesse või peaministrite kõnedesse. Afganistanis on alates 2001. aastast tegutsenud rahvusvaheline koalitsioon. Alates 2003. aastast on seda juhtinud NATO.

Aga kui lugeda Briti ajakirjandust, võiks arvata, et seal võitlevad ainult britid – sõjas, milles neil pole mängus mingeid riiklikke huve. Sama kehtib Prantsusmaa ja Hollandi kohta. Ameerika ajakirjandus mainib haruharva teiste riikide osalust, ehkki mõned, näiteks Suurbritannia ja Kanada, on välja pandud meeste hulka arvestades kandnud suhteliselt suuremaid kaotusi kui Ühendriigid.

Pea kuskil pole tunda, et tegemist on rahvusvahelise operatsiooniga või et mängus on rahvusvahelised panused või et välja pandud mehed esindavad üldse midagi muud kui oma riigi lippu ja relvajõude.

Enamik eurooplastest Afganistani sõja kriitikuid esitab ikka küsimuse, miks nende mehed võitlevad «ameeriklaste eest», mitte NATO eest. Enamik Ameerika kriitikuid peab Euroopa panust täiesti kasutuks või ei pööra sellele üldse tähelepanu. Jackson Diehl nentis ajalehes The Washington Post, et peamine arutelu tulevase Afganistani-poliitika üle käib Washingtonis, ilma et sellesse annaks õieti panust keegi teine.

Ma ei asetaks aga siinkohal süüd ainuüksi USA administratsioonile. Paraku pole ju ka Euroopa esitanud mõnda alternatiivset plaani, ehkki praeguse administratsiooni algusajal oli kahtlemata hetk, mil see oleks olnud väga teretulnud.

Selge on see, et «lääne» idee on juba pikemat aega mõlemal pool Atlandit hääbumas, nagu on näidanud järjepidevalt viimase kümnendi seminarid teemal «Millist allianssi me tahame». Selle tagajärjed on nüüd kätte jõudnud: kuigi NATO peab esimest sõda pärast selle ühenduse loomist, ei innusta see enam kedagi.

NATO liikmesriigid ei tunne kohustusi ei alliansi ega üksteise suhtes. Kodumandril ei korralda NATO isegi erilist sõjalist planeerimist, eelistades sellele tippkohtumisi. Mis aga peamine, alliansil puudub kindel ja tugev liider, kes tahaks või suudaks osaleda eri liikmesriikides käivates aruteludes, et kinnitada vajadust Afganistani või mis tahes muu missiooni järele. Teoreetiliselt võiks seda teha president Obama, aga ma usun, et see mõte ei tekita temas just vaimustust.

Miski eelöeldust ei tähenda kuigi palju Afganistani suhtes, sest praeguste arutelude tulemus võib üsna tõenäoliselt olla mingisugune status quo. Kuid ma kahtlen selles, et NATO on olemas ka siis, kui teda peaks järgmine kord vaja minema.

Anne Applebaum on Washington Posti ja Slate’i (www.slate.com) kolumnist, kus ilmus algselt ka siinne kirjutis. Ta on kirjutanud muu hulgas teose «Gulag», mille eest pälvis 2004. aastal Pulitzeri preemia.
©  The New York Times Syndicate


Allikas:

Postimees



Militaarpsühholoogid üle kogu maailma kogunevad Tartusse

2.-5. novembrini peavad sõjaväepsühholoogid Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes iga-aastast konverentsi. Tänavuse konverentsi teema on “Sõjaväeline sooritus XXI sajandil”.

2.-5. novembrini peavad sõjaväepsühholoogid Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes iga-aastast konverentsi. Tänavuse konverentsi teema on “Sõjaväeline sooritus XXI sajandil”.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Konverentsi peakorraldaja, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Rakendusuuringute Keskuse psühholoogi leitnant Merle Parmaku sõnul loob konverents siinsetele ekspertidele võimaluse end militaarpsühholoogia arengutega kursis hoida. “Tänu konverentsi korraldamisele Eestis on siin töötavatel tsiviil- ja sõjaväepsühholoogiaekspertidel võimalik saada aimu militaarpsühholoogia valdkonna arengusuundadest ja kasutusvõimalustest tänases Eesti kaitseväes,” ütles leitnant Parmak.

Merle Parmaku ütles, et nii füüsiline kui psühholoogiline toimetulek on omavahel otseses seoses ja sõjaväelise soorituse moodustabki nende kahe parameetri terviklikkus. „Armee jaoks ei ole midagi olulisemat kui sõjaväeline sooritus. Psühholoogial on selles valdkonnas väga palju panustada, sest sooritab inimene, mitte tehnika. Pädeva inimese juhtimise all paraneb sõjaväeline sooritus ja vastupidi,” rääkis Parmak.

Esmakordselt Eestis korraldatav Rahvusvahelise Sõjalise Testimise Assotsiatsiooni konverents toob kokku ligi 115 osalejat 15 erinevast riigist. Külalised saabuvad muu hulgas näiteks Singapurist, Koreast, Austraaliast, Indoneesiast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist. Konverentsi jooksul tuleb esitlemisele enam kui 60 sõjaväepsühholoogiat käsitlevat uurimustööd.

Rahvusvaheline Sõjalise Testimise Assotsiatsioon (International Military Testing Association) on sõjanduspsühholoogia eksperte koondav rahvusvaheline teadusorganisatsioon, kus iga-aastastel konverentsidel jagatakse kogemusi ja tutvustatakse rahvuslike teadusuuringute tulemusi. Liikmesorganisatsioone on praegu 15 riigist.

Assotsiatsiooni esimene konverents peeti 50 aastat tagasi aastal 1959 Ameerika Ühendriikides. Alates sellest järjepidevalt igal aastal korraldatud konverents on toimunud kokku kaheksas erinevas riigis.

Konverentsi ettekanded peetakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ning Dorpati konverentsikeskuses.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Afganistani valimiste teine voor jääb ära

President Hamid Karzai võib Afganistanis edasi valitseda ja valimiste teine voor jääb ära, kuulutas Afganistani valimiskomisjon.

President Hamid Karzai võib Afganistanis edasi valitseda ja valimiste teine voor jääb ära, kuulutas äsja Afganistani valimiskomisjon.

Foto: NATO
Foto: NATO

“Teist vooru ei tule,” ütles Reutersile komisjoni juhtiv ametnik Daoud Ali Najafi. Valimiste teine voor pidanuks toimuma eelseisval laupäeval, 7. novembril.

1. novembril teatas Karzai peamine võistleja Abdullah Abdullah, et loobub kandideerimast valimiste teises voorus. Loodetud võimu jagamise lepingut ega rahvusliku ühtsuse valitsust, millesse oleks kaasatud ka Karzai endine välisminister Abdullah, samas praegu ei paista.

“Kuulutame Hamid Karzai, kes sai enamuse häältest esimeses voorus ja kes on teise valimiste vooru ainuke kandidaat, Afganistani valitud presidendiks,” vahendas BBC valimiskomisjoni pressiesindaja sõnu.

Täna hindas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär Ban Ki-moon oma visiidil Kabulis, et Afganistani valimised olid “kõige raskemate seas, mida ÜRO on kunagi toetanud”.

Valimiste esimest vooru augustis, mille käigus pandi vaatlejate hinnangul toime massiliselt võltsimisi, saatsid ägedad lahingud Helmandi provintsis ja mujalgi. Valimiste eel saatsid Afganistani lisavägesid mitmed teised NATO juhitud liidu riigid. Eesti kahekordistas oma sõjalise kohaloleku riigis.

Välisminister Urmas Paet on Eesti Päevaleht Online’ile varem kinnitanud, et Helmandi provintsi saadetud Eesti lisakompanii jääb Afganistani ainult valimiste lõpuni. Võitlejate tagasipöördumine on planeeritud novembri keskpaika, kuna seni arvestati valimiste teise vooru toimumisega.

Allikas:

Eesti Päevaleht

“Teist vooru ei tule,” ütles Reutersile komisjoni juhtiv ametnik Daoud Ali Najafi. Valimiste teine voor pidanuks toimuma eelseisval laupäeval, 7. novembril.

Eile teatas Karzai peamine võistleja Abdullah Abdullah, et loobub kandideerimast valimiste teises voorus. Loodetud võimu jagamise lepingut ega rahvusliku ühtsuse valitsust, millesse oleks kaasatud ka Karzai endine välisminister Abdullah, samas praegu ei paista.

“Kuulutame Hamid Karzai, kes sai enamuse häältest esimeses voorus ja kes on teise valimiste vooru ainuke kandidaat, Afganistani valitud presidendiks,” vahendas BBC valimiskomisjoni pressiesindaja sõnu.

Täna hindas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär Ban Ki-moon oma visiidil Kabulis, et Afganistani valimised olid “kõige raskemate seas, mida ÜRO on kunagi toetanud”.

Valimiste esimest vooru augustis, mille käigus pandi vaatlejate hinnangul toime massiliselt võltsimisi, saatsid ägedad lahingud Helmandi provintsis ja mujalgi. Valimiste eel saatsid Afganistani lisavägesid mitmed teised NATO juhitud liidu riigid. Eesti kahekordistas oma sõjalise kohaloleku riigis.

Välisminister Urmas Paet on Eesti Päevaleht Online’ile varem kinnitanud, et Helmandi provintsi saadetud Eesti lisakompanii jääb Afganistani ainult valimiste lõpuni. Võitlejate tagasipöördumine on planeeritud novembri keskpaika, kuna seni arvestati valimiste teise vooru toimumisega.



Paet: Euroopa Liidu välisteenistus tugevdab Euroopa välispoliitikat

Välisminister Urmas Paet osales neljapäeval, 29. oktoobril Euroopa Ülemkogu istungil Brüsselis, kus välisministrid arutasid Euroopa Liidu välispoliitilise tegevuse tõhustamist ning seoses sellega olid kõne all ka Euroopa välisteenistusega seonduvad küsimused.

Välisminister Urmas Paet osales neljapäeval, 29. oktoobril Euroopa Ülemkogu istungil Brüsselis, kus välisministrid arutasid Euroopa Liidu välispoliitilise tegevuse tõhustamist ning seoses sellega olid kõne all ka Euroopa välisteenistusega seonduvad küsimused.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid arutasid, kuidas muuta Euroopa Liit globaalselt mõjukamaks. Välisminister Urmas Paeti sõnul peavad Euroopa Liidu liikmesriigid enam tajuma ühist vastutust Euroopa ja laiema rahvusvahelise julgeoleku eest ning arvestama Euroopa Liidu strateegiliste huvidega. „Euroopa Liidu tugevus seisneb olemasolevate poliitikate ja koostöövormide mitmekesisuses,“ märkis Paet. „Selleks, et olla rahvusvaheliselt tulemuslikum, peab ühise välis- ja julgeolekupoliitika paremini seostama näiteks kliima- ja energiapoliitikaga, ka sise- ja justiitsküsimustega,“ lisas Paet.

Euroopa Liidu välisministrite hinnangul aitab Euroopa Liidu sidusamale välissuhtlusele kaasa Lissaboni lepingus ettenähtud loodav Euroopa välisteenistus, mille peatset käivitumist loodetakse. „Vajame laiahaardelist ja tugevat Euroopa välisteenistust, mis pakub olulist tuge välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,“ nentis Paet. „Välisteenistuse funktsioonide hulgas peaks muuhulgas olema konsulaarkaitse ja välisteenistuse personalivalikul tagatud geograafiline tasakaal,“ täpsustas Paet. Välisminister Urmas Paeti sõnul aitab Euroopa välisteenistus suurendada Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ühtsust ning samas kindlustab Euroopa Liidu muude välistegevuste parema koordineerimise.

Allikas:

Välisministeerium