Vseviov: venelaste poolehoid NATO-le kujuneb pikka aega

Ajaloolane David Vseviov on veendunud, et siinsete venelaste vastuseis NATO-le väheneb aja jooksul, kuid selleks kulub rohkem kui põlvkonna jagu aastaid.

David VseviovAjaloolane David Vseviov on veendunud, et siinsete venelaste vastuseis NATO-le väheneb aja jooksul, kuid selleks kulub rohkem kui põlvkonna jagu aastaid.

Vseviovi sõnul tuleneb venelaste vastuseis NATO-le kultuurilisest ja hariduslikust taustast. “Kui ikkagi terved põlvkonnad on kasvatatud selle teadmisega, et see on üks inimsööjate blokk, siis on ju väga raske paarikümne aastaga või ühe põlvkonnaga muuta seda arvamust, ” rääkis ta Vikerraadio saates “Uudis+”.

Loe edasi ERR-st!

Allikas:

ERR Uudised



Eestlased näevad julgeoleku suurima tagatisena NATO-t

Äsjasest riigikaitseteemalisest uuringust saab teada, et Eesti julgeolekugarantiideks peetakse kõige sagedamini kuulumist NATO-sse, kuulumist Euroopa Liitu ning koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

Äsjasest riigikaitseteemalisest uuringust saab teada, et Eesti julgeolekugarantiideks peetakse kõige sagedamini kuulumist NATO-sse, kuulumist Euroopa Liitu ning koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga.

Kuulumist NATOsse näeb suurima julgeolekutagatisena 81 protsenti vastanuist ja mitte-eestlastest 39 protsenti. «See on ka täiesti loomulik. Kui vaadata kajastusi läbi Vene meedia ja läbi Eesti meedia, siis need on mõne koha pealt totaalselt erinevad,» sõnas Turu-uuringute ASi juht Tõnis Stamberg.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Välisminister Paet kohtus USA asekaitseministri Flournoyga

Kohtumisel räägiti Eesti ja USA koostööst Afganistanis, aga ka NATOga seotud teemadel laiemalt, puudutades alliansi uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamist ja NATO suhteid Venemaaga ning energiajulgeoleku kindlustamist.

Välisminister Urmas Paet kohtus reedel , 26. veebruaril Ameerika Ühendriikide poliitika-ala asekaitseministri Michele Flournoyga. Kohtumisel räägiti Eesti ja USA koostööst Afganistanis, aga ka NATOga seotud teemadel laiemalt, puudutades alliansi uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamist ja NATO suhteid Venemaaga ning energiajulgeoleku kindlustamist.

Välisminister Paet ja asekaitseminister Flournoy arutasid Eesti ja USA eesmärke NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisel. Aprillis Tallinnas toimuva NATO välisministrite kohtumise eel kinnitasid nii Eesti kui USA esindajad, et peavad NATO tegevuse põhialuseks artikkel 5 ja NATO heidutuse usaldusväärsust. „Tahame, et kollektiivkaitse ja artikkel 5 oleks uue strateegilise kontseptsiooni keskmeks ning kinnitaks NATO nähtavust, usutavust ja võimekust,“ ütles välisminister Paet.

Rääkides Eesti-USA ühistest eesmärkidest Afganistani missioonil kinnitas Paet, et Eesti soovib Ameerika Ühendriikidega tihedat koostööd nii sõjalises kui tsiviilvaldkonnas. „Eesti jätkab osalemist rahvusvahelistes relvajõududes Riigikogu antud mandaadi tasemel kuni see on vajalik ning suurendab võrreldes möödunud aastaga tsiviilpanust Afganistanis,“ ütles Paet.

Nii Paet kui Flournoy pidasid vajalikuks afgaanide järjest suuremat kaasamist operatsioonidel ning riigi laiemal ülesehitusel. “Positiivseks näiteks afgaanide kasvavast osalusest on praegu Afganistanis käimas olev operatsioon Moshtarak,“ ütles Paet. „Nii Afganistani julgeolekujõudude kui arenguabi projektide osas tuleb kindlustada jätkusuutlikkus ning parandada Euroopa Liidu, NATO, ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja tsiviilvahendite koordineeritust,“ rääkis Eesti välisminister.

Allikas:

Välisministeerium



Vene Iskanderid suunatakse ikkagi NATO vastu

Näib, et ikkagi on NATO liikmesmaad võetud kirbule, kirjutab Marko Mihkelson oma blogis.

Väljavõte Marko Mihkelsoni blogist

26.02.2010

Foto: IRL
Foto: IRL

Venemaa päevaleht Kommersant avaldas täna artikli, mida ei saa kindlasti jätta tähelepanuta. Täpsemini ei saa jätta tähelepanuta Vene Föderatsiooni maavägede ülema kindralpolkovnik Aleksandr Postnikovi avaldust, mille kohaselt paigutatakse kõige kaasaegsemad mobiilsed ballistilised raketid Iskander Eesti piiri vahetusse lähedusse Luugasse.

Teatavasti on Iskanderidega ähvardatud varemgi, kui president Dmitri Medvedev lubas vastukaaluks USA raketikilbi plaanidele paigutada raketid Kaliningradi. Hiljem loobuti sellest plaanist, kuid nüüd näib, et ikkagi on NATO liikmesmaad võetud kirbule.

Luuga lähistel asuvad metsad on koduks 26. raketibrigaadile, kus siiani on relvastuses 100-kilomeetrise tegevusraadiusega taktikalised raketikompleksid Totška. Iskanderide tulek muudaks tegevusraadiuse korraga viis korda suuremaks, mis võimaldaks kirbul hoida kõiki Balti riikide sihtmärke.

Pole sugugi väheoluline, et Kommersandis rõhutati just nimelt Balti riikide jäämist Luugasse kavandatud Iskanderide laskeulatusse. Kommersant ka viitas, et Balti riikide, seega NATO reaktsiooni ei pruugi kaua oodata. Seega justkui ettekavandatud provotseerimine.

Loe edasi Marko Mihkelsoni blogist!

Allikas:

markomihkelson.blogspot.com



NATO korraldab Eestis hulga õppusi

Vastuseks Venemaa agressiivsetele sammudele korraldatakse sel aastal Balti riikides hulk õppusi, kus harjutatakse liitlasvägede siia saabumist ja siin tegutsemist.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Vastuseks Venemaa agressiivsetele sammudele korraldatakse sel aastal Balti riikides hulk õppusi, kus harjutatakse liitlasvägede siia saabumist ja siin tegutsemist.

Sel suvel toimub Põhja-Eestis ühisõppus USAga. Esialgsete kavade põhjal maabub Eesti rannikul umbes 500 USA merejalaväelast, kes liiguvad seejärel kaitseväe keskpolügoonile, kus neist ja Eesti kaitseväelastest moodustatakse ühispataljon, mis harjutab eestlasest ülema all ühiselt tegutsemist.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Prantsusmaa tahab Eesti julgeolekut konsulteerida

Välisminister Urmas Paet arutas Prantsuse Euroopa asjade riigisekretäri Pierre Lellouche’iga Tallinnas Lissaboni lepinguga seonduvat, Euroopa Liidu välisteenistuse arendamist, idapartnerlust, IT-agentuuri ja Eesti europüüdluseid.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Välisminister Urmas Paet arutas Prantsuse Euroopa asjade riigisekretäri Pierre Lellouche’iga Tallinnas Lissaboni lepinguga seonduvat, Euroopa Liidu välisteenistuse arendamist, idapartnerlust, IT-agentuuri ja Eesti europüüdluseid.

Prantsusmaa eurominister Lellouche kinnitas Eesti välisministrile, et Prantsusmaa panustab Euroopa julgeolekusse ning järgib kindlalt NATO kollektiivkaitse põhimõtteid ja koostööd Euroopa Liidus. Minister Lellouche väljendas Prantsusmaa soovi alustada julgeolekualaste konsultatsioonide seeriat Eestiga, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Ilves: Eestist saab euro tulekul Põhja-Euroopa kõige integreeritum riik

Põhja-Euroopa riikidest osaleb vaid Eesti kõigis neljas lääne demokraatlike riikide lõimumisprogrammis, milleks on euroala, ühine viisa- ehk Schengeni ruum, Euroopa Liit ja NATO, tõi president oma aastapäeva kõnes välja.

Hea Eesti rahvas,

kallid sõbrad.

Alates hetkest, mil meie esiisad ja -emad võtsid 19. sajandil pähe, et oleme teiste rahvastega võrdväärsed, oleme ikka ja jälle leidnud oma teelt takistusi. Oleme neid ületanud. Oleme sageli ületanud kõrgemaid takistusi kui seati teistele. Aga me oleme sellega hakkama saanud.

Foto: ERR Uudised
Foto: ERR Uudised

/…/Kui Eesti saab kümne kuu ja ühe nädala pärast Euroopa ühisraha liikmeks, siis muutume Põhja-Euroopa kõige integreeritumaks riigiks. Kordan, kõige integreeritumaks. Sest Põhja-Euroopa riikidest osaleb vaid Eesti kõigis neljas lääne demokraatlike riikide lõimumisprogrammis, milleks on euroala, ühine viisa- ehk Schengeni ruum, Euroopa Liit ja NATO.

/…/Üle-eelmisel sajandil öeldi, et niikuinii ei saa eestlased emakeelse haridusega hakkama. Saime.

Sada aastat tagasi öeldi, et niikuinii ei saa Eesti rahvas Vabadussõja ega iseseisvusega hakkama. Saime.

Kakskümmend aastat tagasi öeldi, et niikuinii ei saa eestlased kunagi uuesti vabaks või siis vabana hakkama. Saime.

Niikuinii ei pidanud me saama Euroopa Liitu, NATO-st rääkimata. Saime.

Meie täna vähem tahta ei saa. Ja seda saab endiselt teha oma riigis. Selleks meil ongi Eesti Vabariik. Head iseseisvuspäeva. Elagu Eesti!

Mitte midagi ei juhtu niikuinii – ei sõda, mingit mahamüümist ega muud seesugust, mida propageerib kitsas maailmapilt.

Meie täna vähem tahta ei saa. Ja seda saab endiselt teha oma riigis. Selleks meil ongi Eesti Vabariik. Head iseseisvuspäeva. Elagu Eesti!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-24_aastapaev_ilvese_k6ne.wmv[/videofile]



Osaliselt Eestile kuuluvatel NATO lennukitel täitusid 1000 lennutundi

Eesti osalusega NATO strateegilise õhutranspordiprogrammi lennukitel C-17 täitus möödunud nädalal 1000 lennutundi.

Foto: NATO
Foto: NATO

Eesti osalusega NATO strateegilise õhutranspordiprogrammi lennukitel C-17 täitus möödunud nädalal 1000 lennutundi.

Muuhulgas veeti programmi raames ka Eesti abivarustust Haiiti maavärinaohvritele, vahendas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

NATO strateegilise õhutranspordivõime programmi raames hankisid selles osalevad riigid ühiselt kolm Boeing C-17 Globemaster III-tüüpi transpordilennukit, mille kasutamine on riikide vahel ära jagatud. Eesti saab SAC-programmiga 45 lennutundi aastas, millega on võimalik teha näiteks kuus lendu marsruudil Tallinn-Kabul.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Kaitseminister Aaviksoo osales NATO kaitseministrite kohtumisel Istanbulis

Täna Istanbulis lõppenud NATO kaitseministrite kohtumisel lepiti kokku NATO ühisprojektide rahastamise suurendamises, samuti arutati NATO reageerimisjõudude ja Afganistani operatsiooni tulevikku.

Täna Istanbulis lõppenud NATO kaitseministrite kohtumisel lepiti kokku NATO ühisprojektide rahastamise suurendamises, samuti arutati NATO reageerimisjõudude ja Afganistani operatsiooni tulevikku.

Foto:NATO
Foto:NATO

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on viimastel aastatel suurenenud nii Afganistani operatsiooniga seotud kulud kui ka investeeringud liikmesriikide territooriumil olevatesse objektidesse. „Seetõttu otsustati Istanbulis ühest küljest suurendada liikmesriikide panust ühisesse kassasse ning samas vajadusel reformide ka seniseid rahastamismudeleid. Kõik need sammud tagavad ühest küljest nii kollektiivkaitseks vajalike investeeringute jätkumise kui ka piisavad ressursid operatsioonide tarbeks,“ ütles Aaviksoo.

Samuti arutasid kaitseministrid ka NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku ning leiti, et lähi-aastatel hakatakse senisest enam korraldama kollektiivkaitsele suunatud ühisõppuseid. „NATO reageerimisjõudude õppused liikmesriikides muudavad terve alliansi nähtavamaks ja tõsiseltvõetavamaks ning seejuures on ka Eesti valmis võõrustama oma pinnal NRF-i allüksuste õppuseid,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo.

Afganistani osas kuulasid kaitseministrid ära Afganistanis tegutsevate liitlasvägede juhataja kindral Stanley McChrystali ettekande olukorrast, samuti viibisid kohtumisel ka Afganistani kaitse- ja siseminister.

„2010. aasta kujuneb Afganistanis kindlasti raskeks, kuid tagasihoidlikku optimismi tekitab möödunud aastal loodud tugevad eeldused olukorra parandamiseks. Esikohale jäävad siiski endiselt afgaanide enda omanikutunde suurenemine ning Afganistani julgeolekujõudude suutlikkus turvalisuse tagamist oma õlule võtta,“ ütles Aaviksoo.

Istanbulist suundub kaitseminister edasi Münchenis toimuvale iga-aastasele julgeolekukonverentsile Wehrkunde. Pühapäeval alustab kaitseminister koos Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumistega kahepäevast visiiti Kosovos.

Allikas:

Kaitseministeerium



Vaata intervjuusid suurte mõttekodade juhtidega

YATA (Youth Atlantic Treaty Association) Youtube’i kontol saab vaadata täispikkuses intervjuusid Chatam House’i Venemaa ja Euraasia programmi juhi James Sherriga ja The Hague Center of Strategic Studies direktori Dr Rob De Wijkiga.

YATAYATA (Youth Atlantic Treaty Association) Youtube’i kontol saab vaadata täispikkuses intervjuusid Chatam House’i Venemaa ja Euraasia programmi juhi James Sherriga ja The Hague Center of Strategic Studies direktori Dr Rob De Wijkiga.

Intervjuud viidi läbi GLOBSEC 2009 Bratislava Julgeoelkukonverentsi ajal.

Mõttekodade juhid puudutasid intervjuudes teemasid nagu NATO-Venemaa suhted ja NATO missioon Afganistanis.

Videosid saab vaadata siin!

YATA on katuseorganisatsioon, mis koondab noori välis- ja kaitsepoliitikahuvilisi 38 riigis Euro-Atlandi regioonis. Koostöös ATA-ga (Atlantic Treaty Association) on YATA eesmärgiks pakkuda kodanikuühiskonnapoolset sisendit NATO-le.

Allikas:

AtlanticYouth



Julgeolekueksperdid arutlesid naiste rolli üle rahu tagamisel

Eile Brüsselis toimunud konverentsi juhtisid Komisjoni asepresident Margot Wallström ja NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Konverentsi põhiteemaks oli naiste roll rahu ja julgeoleku tagamisel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Eile Brüsselis toimunud konverentsi juhtisid  Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström ja NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Konverentsi põhiteemaks oli naiste roll rahu ja julgeoleku tagamisel.

Osalejate hulgas olid ka Hispaania asepresident  Maria Teresa Fernández de la Vega, endine USA riigisekretär Madeleine Albright ning mitmed kodanikuühenduste esindajad, armeeametnikud ning poliitikud.

Osalejad leidsid, et kõik Euroopa Liidu ja NATO poolt juhitud missioonid peavad olema vastavuses ÜRO võrdõiguslikkuse resolutsioonidega ning organisatsioonid peavad tagama vastavate ametnike asjakohase väljaõppe ja järelvalve.


[videofile]http://www.eata.ee/wp-content/uploads/2010/03/A003772_79_28.wmv[/videofile]

Allikas:

Security and Defence Agenda



NATO varustuse transiit läbi Eesti suureneb hüppeliselt

NATO kavatseb lähiajal järsult suurendada Eesti kaudu Afganistani veetava varustuse hulka ning juba paari nädala pärast hakkabki Eesti kaudu Venemaale liikuma 200 konteinerit nädalas.

NATO kavatseb lähiajal järsult suurendada Eesti kaudu Afganistani veetava varustuse hulka ning juba paari nädala pärast hakkabki Eesti kaudu Venemaale liikuma 200 konteinerit nädalas.

Foto: ERR
Foto: ERR

Alates mullu septembrist on läbi Eesti liikunud 269 sellist konteinerit. NATO konteinerid sisenevad Venemaale peale Eesti ka Lätist ja Leedust. Venemaalt liiguvad need edasi Usbekistani ja sealt juba sihtriiki – Afganistani. Ehkki edaspidi hakatakse läbi Eesti nädalas vedama peaaegu samapalju NATO varustust kui kogu möödunud aasta jooksul, ei tähenda see Eesti Raudtee juhi Kaido Simmermanni sõnul siiski Eesti Raudteele kaubavedude olulist suurenemist, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Simmermann rõhutab aga, et majandussurutise ja Venemaa vedude üldise kokkukuivamise tingimustes on ka mõned lisaveod Eesti Raudteele väga olulised.

Loe edasi ERRi Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010_01_27_AK_nato_transiit.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Rogozin: Vene-NATO koostöö on täielikult taastatud

Venemaa suursaadiku NATO juures Dmitri Rogozini sõnul on sõjaline koostöö Venemaa ja NATO vahel täielikult taastatud.

Foto: NATO
Foto: NATO

Venemaa suursaadiku NATO juures Dmitri Rogozini sõnul on sõjaline koostöö Venemaa ja NATO vahel täielikult taastatud.

Brüsselis eile aset leidnud Vene-NATO kohtumisel kindralstaabi esindajate tasemel fikseeriti tema sõnul fakt sõjalise koostöö täielikust taastamisest, vahendas Interfax.

Rogozini jutu järgi oodati Brüsselis suure huviga Vene relvajõudude kindralstaabi ülema kindral Nikolai Makarovi sõnavõttu. «Minu arvates oli tema esinemine väga edukas,» märkis Rogozin.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Teisipäeval toimub Brüsselis NATO ja Venemaa kohtumine

Venemaa suursaadik NATO juures Dmitri Rogozin kinnitas RIA Novostile, et Venemaad esindab kaitseministri esimene asetäitja, Vene relvajõudude kindralstaabi ülem kindral Nikolai Makarov.

Foto: NATO
Foto: NATO

Vene ja NATO kindralstaapide juhid kohtuvad Brüsselis 26. jaanuaril.

Venemaa suursaadik NATO juures Dmitri Rogozin kinnitas RIA Novostile, et Venemaad esindab kaitseministri esimene asetäitja, Vene relvajõudude kindralstaabi ülem kindral Nikolai Makarov.

NATO ja Venemaa suhted jahenesid oluliselt pärast 2008. aasta augustis aset leidnud Vene-Gruusia sõda.

Alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen väljendas detsembris 2009 lootust, et Venemaa ja NATO moodustavad 2020. aastaks ühise raketikaitsesüsteemi.

Allikas:

Postimees



Eesti osaleb NATO humanitaarabiprogrammis Haitile

18. jaanuaril toimetas NATO rahvusvaheline strateegiline õhuvägi (The Multinational Strategic Airlift Capability SAC)toitu ja esmaabivahendeid.

18. jaanuaril toimetas NATO rahvusvaheline strateegiline õhuvägi (The Multinational Strategic Airlift Capability, SAC) Haiti maavärinast räsitud pealinna, Port-au-Prince’i toitu ja esmaabivahendeid.

Foto: NATO
Foto: NATO

SAC-i jaoks oli lend Haitile esimene humanitaarabimissioon. Varem on õhujõudude lennukid teenindanud NATO missioone Kosovos ja Afganistanis.

“Humanitaarbi andmine on kiire ülesanne. Õhuväe 12 riigi koostöös saame tööge hakkama kiiremini ja efektiivsemalt, kui iga riik eraldi tegutsedes,” ütles NATO raskeõhuväe komandör, kolonel Fredrik Héden.

“Missiooni algatajaks oli Rootsi, aga lennuki pardal on abivahendeid ka Norralt, Taanilt, Soomelt ja Eestilt. Meeskonnaliikmed tahavad missiooni kiiresti lõpuni viia ja neid toetavad kolleegid Papa õhuväebaasis Ungaris,” lisas Héden.

SAC loodi kolm aastat tagasi pakkumaks õhutransporti rahvuslikel missioonidel, NATO ja Euroopa Liidu missioonidel. SAC-i kuulub kümme NATO liikmesriiki – Bulgaaria, Eesti, Ungari, Leedu, Holland, Norra, Poola, Sloveenia, Rumeenia ja USA ning kaks Partnerlus rahu nimel programmi riiki Soome ja Rootsi.

Allikas:

NATO



Aaviksoo: NATO kaitseplaan rajaneb konkreetsetel riskide

NATOs väidetavalt heaks kiidetud Balti riikide sõjalise kaitse plaan põhineb konkreetsete riskide hindamisel, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.


Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

NATOs väidetavalt heaks kiidetud Balti riikide sõjalise kaitse plaan põhineb konkreetsete riskide hindamisel, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

«Tegemist on järgmise sammuga meie kaitsevõime kasvatamisel. Regionaalsed kaitseplaanid on konkreetsete riskide põhised,» ütles Aaviksoo BNSile. Ta lisas, et taoliste piirkondlike kaitseplaanide ettevalmistamist toetas möödunud aastal ka USA president Barack Obama.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Rasmussen kiitis Afganistani julgeolekujõude mässuliste tagasilöömise eest

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kiitis Afganistani politseid ja sõjaväge, kes suutsid täna edukalt vastu astuda Talibani rünnakule Kabulis


Foto: ISAF
Foto: ISAF

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kiitis Afganistani politseid ja sõjaväge, kes suutsid täna edukalt vastu astuda Talibani rünnakule Kabulis, teatab uudistevõrk AFP.

«Ma kiidan Afganistani julgeolekujõude rolli eest, mida nad mängisid nende rünnakute tagasilöömises ja linnas korra taastamisel,» teatas Rasmussen. «Nende [rünnakute] toimepanijad näitasid selgelt oma sihtmärkide valikuga, et nende eesmärk on tagasi pöörata edu, mida Afganistan on saavutanud elatustaseme parandamisel ja parema tuleviku ehitamisel.»

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



President Ilves: Eesti elab oma ajaloo kõige turvalisemat etappi

“Tõenäoliselt elame julgeoleku seisukohalt rahvana oma ajaloo kõige turvalisemat etappi ning me ei pea väga muretsema ega pidevalt närvitsema,” ütles president Toomas Hendrik Ilves

“Tõenäoliselt elame julgeoleku seisukohalt rahvana oma ajaloo kõige turvalisemat etappi ning me ei pea väga muretsema ega pidevalt närvitsema,” ütles president Toomas Hendrik Ilves tänasel loengul Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Riigipea nimetas kummaliseks ja isegi häirivaks meedias aeg-ajalt käivituvat debatti teemal, et kas suure ohu korral tullakse Eestile ikka appi.

“Tänase maailmakorralduse, tänase rahvusvaheliste suhete ülesehituse juures pole mingit põhjust kahelda NATO ja artikkel 5 toimimises. See töötas oluliselt suurema rahvusvahelise pinge olukorras – külma sõja ajal. Seega pole täna küll mingit põhjust selles osas närviline olla,” rääkis president Ilves.

Tema sõnul on veel halvem, et mitte öelda alatu, kui aeg-ajalt kiputakse oma liitlasi kahtlustama sobingutes ja meie mahamüümises.

“Tänaseks on Molotov-Ribbentropi pakt ajalugu,” rõhutas president Ilves. “Ajalugu tuleb tunda, aga ei enamat. Ajaloos ei saa elada. Tänast maailma ei saa võrrelda eelmise sajandi kolmekümnendate maailmaga. Elada tuleb tänases ja mõelda homsele. Ebademokraatlikud riigid, jah, võivad sõlmida salasobinguid, kuid NATOs ei ole ebademokraatlikke riike. Seepärast ei pea meie ka sobinguid kartma.”

Kõneldes NATO uue strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamisest, küsis president Ilves: mis on siin Eesti huvi? “Uues kontseptsioonis tuleb leida sobiv tasakaal NATO ajaloolise põhiülesande ehk enda territooriumi kaitse ning väljaspool NATO riike toimuvate missioonide vahel,” vastas ta.

“Iseenesest ei ole need kaks eesmärki – NATO oma territooriumi kaitse ja operatsioonid väljaspool oma territooriumi – omavahel vastuolus. Mobiilseid üksusi on vaja nii NATO riikide territooriumi kaitseks kui ka missioonidel kaugemal,” ütles riigipea, pidades oluliseks, et strateegilise kontseptsiooni kõrval jätkub ka Balti riikide kaitseplaanide edasine täpsustamine ning NATO nähtavuse suurendamine meie piirkonnas.

Kõneldes kogu NATO ja ka Eesti kõige olulisemast sõjalisest välismissioonist, sõnas president Ilves: “Väga naiivne oli loota, et Afganistanis saadab liitlasi kiire edu. Aga täpselt samamoodi eksisid need, kes pidasid seda ette kaotatud sõjaks.”

Kolme-nelja aasta eest pidasid paljud ka Iraaki kaotatud sõjaks, ütles riigipea, lisades, et praeguseks on Iraagis kerkinud reaalne lootus luua stabiilne ning sealset kultuuriruumi arvestades ka suhteliselt demokraatlik riik.

“Ma ei väida, et Afganistanis edu saavutamine sõltub ainult sõjaväelastest ja nende hulgast. Kindlasti mitte. Aga sõjaolukorras ei ole võimalik seal riiki ehitada,” rääkis president Ilves.

Ta kordas, et tänases maailmas ei alga ühegi riigi turvalisus tema koduukselt: “Kui massihävitusrelvad peaksid langema terroristide kätte – meenutagem, et Afganistani naaber Pakistan on tuumariik – ja neid kasutatakse NATO liikmesriigi vastu, siis toob see kaasa kriisi NATO senises toimimises.”

President Ilves vaidlustas lihtsustatud arvamuse, justkui oleks Eesti Afganistanis vaid põhjusel, et meie aitame teid praegu ja kui meil häda käes, siis olete teie meile võlgu.

“Eesti on NATO liige. Meie arutelus ei ole terminit “meie” ja “teie”, veelgi enam termineid “meie” ja “nemad”. Meie olemegi NATO. Kuni Afganistanist ja laiemalt sealsest regioonist lähtuv oht ohustab meie julgeolekuruumi, meie Euroopat, meie NATOt, siis ohustab see vähemalt kaudselt ka Eestit,” ütles president Ilves.

Rääkides Venemaast, tõdes Eesti riigipea, et tänane Venemaa ei ohusta Eesti kui NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi olemasolu.

“Seetõttu on meile kaugelt olulisem hoolida NATO ja Euroopa Liidu edukast käekäigust, kui ärrituda mõne Venemaalt tuleva suhteliselt vähetähtsa provokatiivse maiguga uudise üle,” toonitas president Ilves.

“USA presidendi Barack Obama plaan parandada suhteid Venemaaga sobib hästi Eesti huvidega. Just Venemaa naabrite huvides on nende suhete sõbralik ja vastastikust kasu loov iseloom,” ütles Vabariigi President. “Selle plaani õnnestumist peab näitama aeg. Varasemaga võrreldes veidi vaoshoitum retoorika on hea märk. Lääs, kaasa arvatud Eesti, peab Venemaaga suhtlemisel olema avatud ja koostöövalmis. Samal ajal peame olema oma tegevuses ühtsed, järjekindlad ja ausad.“

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Herkel: Ukrainas on jälle valimised

Täna on Ukrainas presidendivalimised. Oranži revolutsiooni aegu käisin kolmel korral vaatlejaks ja kahtedel järjestikustel parlamendivalimistel samuti. Täna olen talvekaunis Eestis ja on justkui kohustus midagi arvata. Meil pole õigust Ukrainast tüdineda.

Väljavõte Andres Herkeli blogist 17.01.2009

Täna on Ukrainas presidendivalimised. Oranži revolutsiooni aegu käisin kolmel korral vaatlejaks ja kahtedel järjestikustel parlamendivalimistel samuti. Täna olen talvekaunis Eestis ja on justkui kohustus midagi arvata. Meil pole õigust Ukrainast tüdineda.

Foto: www.herkel.ee
Foto: www.herkel.ee

Arvamus on lihtne: Ukrainas on tõesti valimised! Teisisõnu: seal ei valitse kontrollitud demokraatia, vaid avatud olukord, mille lõpplahendust ei tea keegi. Jah, suure tõenäosusega tuleb teine voor. Aga kes võidab – ikka ei tea! Mida suudab või kelle kasuks võib oma toetushääled suunata Janukovitši ja Tõmošenko kõrval tähtsuselt kolmandaks kandidaadiks tõusnud Sergei Tigipko? Isegi seda ei osata prognoosida, mis suunas üks või teine kandidaat valimisvõidu korral tegelikult läheb.

Jah, Ukraina demokraatia pole suutnud toota seda kvaliteeti, mida talt oranži revolutsiooni järel oodati. Ta on mõneski valdkonnas lausa ebaõnnestunud. Mõneti on Lääs Ukraina ebaõnnestumistest väsinud. Seevastu suures Vene-mõjulises Donbassis, aga ka Krimmis ja mujalgi püütakse inimestele näidata, millist jama tekitab demokraatia nime kandev korralagedus, püüdlused kahtlase Euroopa suunas, vaenulikust NATO-st kõnelemata.

Aga kõrval on Venemaa oma lihtsa ja selge võimumudeliga, Putini-Medvedevi hoolikalt orkestreeritud duett.

Tegelikult ongi Ukraina valimiste põhiküsimus see, kas demokraatlik mudel suudab end inimeste silmis kõigele vaatamata õigustada. Inimeste pettumus ja poliitikute vead võivad tuua endaga tagasilanguse mitte lihtsalt Venemaa rüppe, vaid Venemaa arengumudelisse. Vasak-kalda Ukraina vaatab itta ja parem-kalda Ukraina vaatab läände. Nõnda on see olnud juba aastasadu. Ja mõlemad elavad halvasti ja saavad aru, et miski on mäda maa juhtimisel.

Me ei tea vastuseid Ukraina demokraatia tuleviku kohta ja ilmselt ei too neid ka tänane valimispäev. Ukraina nõuab suurt kannatust. Ilmselt nõuab Ukraina ka aega.

Putini süsteem on Venemaal tasalülitanud meedia, parlamentaarse demokraatia, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonna. Ühes hiljutises ettekandes näitab Levada keskuse teadur Lev Gudkov (loe siit), kuidas see suletus viib järk-järgult kogu ühiskonna, sealhulgas ettevõtluse, teaduse, hariduse ja muude sfääride vääramatu allakäiguni. Vitali Portnikov kirjutab portaalis grani.ru (loe siit), et Ukraina paljukirutud määramatus tagab ühiskonnas reaalse konkurentsi, mis annab väikesegi šansi, et tulevikus saab tekkida areng. Seevastu ettemääratus, kus kõik teavad tulevase presidendi nime juba enne valimiskastide juurde minekut, lõpeb krahhiga.

Kaldun nii Gudkovi kui Portnikovi käsitlusi uskuma. Üks küsimus ootab vastust: millal muutub teooria Ukraina ja Venemaa jaoks kõigile nähtavaks praktikaks?

Andres Herkel on Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonis.

Allikas:

Andres Herkeli blogi



Balti pataljon asub NATO reageerimisjõudude koosseisus valmisolekusse

Homme, 4. jaanuaril asub NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus valmisolekusse Balti pataljon.

Homme, 4. jaanuaril asub NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus valmisolekusse Balti pataljon.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine jalaväeüksus, mis loodi panustamaks NATO reageerimisjõududesse NRF-14. Reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

Eesti kaitseväe üksustest asuvad pataljoni koosseisus valmisolekusse jalaväekompanii, luurerühm, kaks sõjaväepolitsei jagu, demineerimismeeskond, logistiline toetusüksus, staabiohvitserid ja –allohvitser, kokku üle 200 Eesti kaitseväelase. Üle 800 liikmelise üksuse juhtriigiks on Leedu, kes mehitab ligi kolmveerand pataljoni koosseisust.

Balti pataljoni valmidusperiood NRF-14 koosseisu kestab 2010. aasta teise poolaastani. Eelmise reageerimisjõudude rotatsiooni (NRF-13) koosseisus teeniv mereväe miinijahtija Sakala lõpetab oma valmisoleku 5. jaanuaril.

NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid.

Reageerimisjõudude koosseisus on varasematel aastatel valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm, Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis, samuti mereväe miinijahtijad Sakala, Admiral Cowan ja Sulev ning staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka.

2010. aasta teisel poolaastal on Eesti Kaitseväe üksustest valmisolekus miinijahtija Admiral Cowan.

Allikas:

Kaitsejõudude peastaap



Kert: meie suurim julgeolekurisk on vähene patriotism

Kaitseministeeriumi nõunik Johannes Kert soovitas Delfile antud usutluses, et Venemaa mõju ja ambitsioone ei tohi kunagi alahinnata. “Julgeolekurisk Venemaalt ei ole müüt,” kõlas Kerdi enesekindel hoiatus.


Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kaitseministeeriumi nõunik Johannes Kert soovitas Delfile antud usutluses, et Venemaa mõju ja ambitsioone ei tohi kunagi alahinnata. “Julgeolekurisk Venemaalt ei ole müüt,” kõlas Kerdi enesekindel hoiatus.

Kas 2009. aastal muutus Eesti julgeolek kindlamaks või mitte?

Arvan, et aastal 2009 meie julgeoleku üldine olukord eriti ei muutunud. Tõsisemaks on olukord muutunud Afganistanis. Vastase tegevuse tõttu on meil olnud kaotusi langenute ja haavatute näol. Eesti üksused on ülesanded oma vastutusalal täitnud eeskujulikult, pälvides kõrge rahvusvahelise tunnustuse. Eestil on igati põhjust olla uhked meie sõdurite lahinguomaduste üle.

Artikli täisversiooni saab lugeda Delfist!

Allikas:

Delfi



Eestil on kindel nägemus NATO uuest kontseptsioonist

NATO praegune strateegiline kontseptsioon on ajale jalgu jäänud ja praegu töötatakse välja uut, arvestades oma geograafilist asendit on Eestil selge nägemus, millele peaks NATO rohkem tähelepanu pöörama.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

NATO praegune strateegiline kontseptsioon on ajale jalgu jäänud ja praegu töötatakse välja uut, arvestades oma geograafilist asendit on Eestil selge nägemus, millele peaks NATO rohkem tähelepanu pöörama.

Uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamise kallal töötab praegu 12-st eksperdist koosnev niinimetatud tarkade meeste kogu, keda juhib endine USA välisminister Madeleine Allbright, vahendas “Välisilm”.

Oma esindajaga on selles kogus alliansi 28-st liikmest esindatud vaid 11 suuremat, pluss kolm Balti riiki, kes kõik loodavad seal oma huvide kaitsel Läti diplomaadi Aivis Roinise peale. Roinis on varem täitnud suursaadiku ülesandeid nii USA-s kui NATO juures.

Loe edasi ERR- Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-10-19_valisilm_esimene_lugu.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Asmus: Venemaa üritab lüüa kiilu alliansi ühtsusesse

Brüsselis asuva Marshalli Fondi transatlantilise keskuse juht tuletas Ühendriikide ajalehes Washington Post ilmunud arvamusartiklis meelde, et Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev avalikustas novembri lõpus uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri kava, mida Kreml on üle maailma terve aasta propageerinud.

Ühendriikide julgeolekueksperdi Ronald D. Asmuse hinnangul üritab Pariisi harta põhimõtteid eirav Kremli võimuladvik lüüa kiilu lääneriikide ühtsusesse.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Brüsselis asuva Marshalli Fondi transatlantilise keskuse juht tuletas Ühendriikide ajalehes Washington Post ilmunud arvamusartiklis meelde, et Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev avalikustas novembri lõpus uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri kava, mida Kreml on üle maailma terve aasta propageerinud.

Asmuse hinnangul on tegemist Kremli järjekordse katsega muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri, et vähendada piirkonnas NATO mõju ja peatada kõigile Euroopa demokraatiatele avatud organisatsiooni edasine laienemine.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO peasekretäri aastalõpu pöördumine rahvusvahelistel operatsioonidel sõidvatele vägedele

“Teie, relvajõud, ja arvukas toetav tsiviilpersonal, olete eredaimad näited alliansi solidaarsusest ja kestvast pühendumusest julgeolekule, rahule ja stabiilsusele,” sõnas Rasmussen pöördumises kodust kaugel sõdivatele vägedele.

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni pöördumine 22. detsembril 2009:

Pühade ja 2009. aasta lõpu lähenedes tahaksin avaldada oma siirast tänu kõigile, kes võitlevad NATO poolt juhitavatel missioonidel, ja imetlust teie professionaalsuse, vapruse ja pühendumuse üle

Foto: NATO
Foto: NATO

Teie, relvajõud, ja arvukas toetav tsiviilpersonal, olete eredaimad näited alliansi solidaarsusest ja kestvast pühendumusest julgeolekule, rahule ja stabiilsusele. Teie vaprus, raske töö ja isiklik kohusetunne on omadused, mis tõstavad teid esile, mis ühendatult suudavad muuta paljut ning on hindamatu panus rahvusvahelisse julgeolekusse.

Ma mõistan täiesti, et alliansi pühendumusel on hind. Mõned teie kolleegid on jätnud oma elu või saanud töökohustuste täitmisel tõsiseslt viga. Olen mõtetes peredega, kelle lähedased on maksnud kõige kõrgemat hinda, haavatutega ning nende eest hoolitsejatega.

Peasekretär Anders Fogh Rasmusseni pöördumist kogupikkuses on võimalik lugeda NATO kodulehel.

Allikas:

NATO



Ilves: peame ka ise 5. artiklit sisustama

President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul ei saa Eesti ainult oodata, et NATO tuleb meile 5. artikli alusel vajadusel appi, vaid peame ka ise teatud vastutust kandma.

President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul ei saa Eesti ainult oodata, et NATO tuleb meile 5. artikli alusel vajadusel appi, vaid peame ka ise teatud vastutust kandma.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

“Ma ei kujuta ette, kuidas artikkel 5 töötab, kui me ütleme nii, et teie tulete meile appi viienda artikli alusel, aga kui teil on abi vaja, siis me siin ootame. Kahjuks see ei tööta nii,” ütles Ilves ETV-le antud aastalõpuintervjuus.

“Me ei tohi langeda täiesti seadusest tuleneva õiguse nõudmiseni, et mul ei ole vaja midagi teha, mul ei ole mingit vastutust,” manitses Ilves.

See on presidendi sõnul ka üks põhjuseid, miks Eesti osaleb Afganistani missioonil. “See on kahepoolne, kui me tahame, et viiendal artiklil oleks sisu, siis me peame ise ka sisustama viiendat artiklit. Pelgalt juriidiline lähenemine on minu meelest täiesti väär.”

Vaata ka ERR-i täispikka intervjuud presidendiga:

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-21_ETV_ilves_pikk.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



NATO tunnustas Eesti reservohvitseri kõrge autasuga

Kaitseväe reservohvitser major Ülo Isberg pälvis teise eestlasena teenistuse eest NATO operatsioonil NATO eriteenete medali.

Kaitseväe reservohvitser major Ülo Isberg pälvis teise eestlasena teenistuse eest NATO operatsioonil NATO eriteenete medali.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

NATO tunnustas Major Isbergi eriteenete medaliga silmapaistva teenistuse eest NATO Treeningmissiooni avalike suhete ülemana Iraagis selle aasta esimesel poolel.

„Ülo oli oma teenistuses alati teavitustöö eesliinil ja tutvustas avalikkusele järjekindlalt NATO Treeningmissiooni panust Iraagi julgeolekujõudude – armee ja politsei – arendamisse,“ ütles kindralleitnant Frank Helmick, NATO Treeningmissiooni ja Iraagi Rahvusvaheliste julgeolekujõudude arendusstaabi ülem aastatel 2008-2009. Kindralleitnant Helmicku sõnul aitas major Isbergi erialane professionaalsus kaasa NATO Iraagi Treeningmissiooni tegevuse tutvustamisele mitte ainult Iraagis, vaid kõigis NATO Treeningmissioonil osalevates maades.

Eriteenete medaliga autasustatakse NATO operatsioonidel osalenud kaitseväelasi, kes on üles näidanud nõutavast oluliselt suuremat initsiatiivi ja pühendumust ning kelle panus on olnud oluline nii nende kaasvõitlejate kui NATO jaoks tervikuna.

Medalit antakse välja alates 2003. aastast kaks korda aastas. Koos major Isbergiga sai medali 100 NATO riikide kaitseväelast NATO erinevatest staapidest – Isberg oli ainus medalisaaja NATO Treeningmissioonist. NATO eriteenete medalite kandidaadid kiidab heaks NATO peasekretär.

Major Ülo Isberg teenib kaitseväes alates 2000. aastast. 2005. aastal teenis ta esimese reservväelasena välisoperatsioonil Iraagis Rahvusvahelise korpuse teavitusosakonnas. 2009. aasta esimesel poolel teenis major Isberg Iraagis NATO Treeningmissiooni avalike suhete ülemana, aasta teisel poolel Afganistanis Helmandis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus Eesti kontingendi teabeohvitserina.

Major Isberg on sündinud Kanadas Eesti perekonnas ning tegutsenud seitse aastat Toronto Eesti maja tegevjuhatajana. Isbergi vanaisa osales Vabadussõjas Kalevlaste maleva koosseisus. Vanaisalt lapsepõlves saadud patriotismisüst tõi Isbergi Eestisse, kus ta lõpetas reservohvitseride kursused Lahingukoolis Meegomäel 2000. aastal esimese väliseestlasena.

Esimese eestlasena sai NATO eriteenete medali major Eero Kinnunen teenete eest Estcoy-5 ülemana Afganistani lõunaprovintsis Helmandis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus 2008. aastal.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



NATO peasekretär osales Kopenhaageni kliimakõnelustel

“Sõjavägi reageerib tihtipeale loodusõnnetustele esimesena”, ütles Rasmussen oma ettekandes, tuues näiteks 2004. aasta tsunami Aasias ja 2005. aasta maavärina Pakistanis.

15. detsembril võttis NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen osa ÜRO kliimakonverentsi paneeldiskussioonist, mille teemaks olid rahvusvaheline julgeolek ja kliimamuutused.

Foto: NATO
Foto: NATO

“Sõjavägi reageerib tihtipeale loodusõnnetustele esimesena”, ütles Rasmussen oma ettekandes, tuues näiteks 2004. aasta tsunami Aasias ja 2005. aasta maavärina Pakistanis. Peasekretäri sõnul avaldavad kliimamuutuste tagajärjed järjest suuremat survet sõjalistele jõududele.

“NATO tuleb hästi toime rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide kokkupanemisega,” ütles Rasmussen. “Samas on NATO-l palju kogemusi vägede kiires ümberpaigutamises, koostöös partnerriikidega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.”

Peasekretär Rasmusseni sõnul saab NATO suhtumise kliimamuutustest tingitud julgeolekuohtudele kokku võtta kolme sõnaga: “konsultatsioonid, kohanemine ja tegutsemine”.

Paneeldiskussioonil osalesid lisaks NATO peasekretärile Aafrika Liidu komisjoni esimees ning Euroopa Liidu eesistujamaa Rootsi välisminister Carl Bildt.

NATO avaliku diplomaatia osakonna poolt kokku pandud video selgitab alliansi seisukohti kliimamuutuste ja ülemaailmse julgeoleku vahelistes seostes:

Allikad:

NATO

NATOChannelTV



Rasmussen: NATO ei kavatse kunagi Venemaad rünnata

Eile ja täna Moskvas visiidil viibiv NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kinnitas riigiduuma liikmetega rääkides, et NATO ei kavatse Venemaad rünnata.

NATO ei ründa ealeski Venemaad, teatas täna alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen Moskvas.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO suhteid Venemaaga lahkavas kõnes Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis ütles Rasmussen AFP teatel: «Lubage mul teha väga selge avaldus NATO peasekretärina. NATO ei ründa kunagi Venemaad. Mitte kunagi. Ja me ei arva, et Venemaa ka meid ründab. Oleme lõpetanud selle pärast muretsemise ning ka Venemaa ei peaks enam selle pärast muretsema.

Olematu läänest lähtuva ohu pärast muretsemise asemel võiks Venemaa Rasmusseni sõnul suunata oma ressursid tõeliste ohtude, nagu terrorismi, äärmusluse, rakettide ja massihävitusrelvade leviku või narkokaubanduse tõrjumiseks.

Loe edasi Postimehest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-17_AK_rasmussen_moskvas.wmv[/videofile]

Allikad:

Postimees

ERR Uudised



Afganistanis hukkus Eesti kaitseväelane

Täna hommikul langes Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites Estcoy-9 kaitseväelane nooremseersant Kristjan Jalakas (19).

Täna hommikul langes Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites Estcoy-9 kaitseväelane nooremseersant Kristjan Jalakas (19).

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastased mässulised ründasid Eesti jalaväeüksust isevalmistatud lõhkekehaga Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas. Jaoülema abi nooremseersant Kristjan Jalakas langes, kui tema allüksus hõivas Wahidi patrullbaasist vähem kui kahe kilomeetri kaugusel ühte hoonetekompleksi, eesmärgiga panna välja vaatluspost. Teised kaitseväelased rünnakus kannatada ei saanud.

1.Jalaväebrigaad on langenu lähedasi teavitanud. Kaitsevägi avaldab nooremseersant Kristjan Jalaka lähedastele siirast kaastunnet ning palub ajakirjanikel respekteerida langenu pere ja sõprade leina.

Nooremseersant Kristjan Jalakas alustas teenistust kaitseväes 2008. aastal Vahipataljonis. Pärast ajateenistust jätkas nooremseersant Jalakas teenistust elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis ja Kalevi jalaväepataljonis, kus teenis jaoülema abina.

Praegu teenivad Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii Estcoy-9, logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis on 155 kaitseväelast.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Kaitseministeeriumi 1. korruse fuajees (Sakala 1) on avatud kaastundeavalduste raamatud, samuti on Kaitseministeeriumi veebilehel www.kmin.ee avatud elektrooniline kaastundevalduste raamat.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Jüri Luik: NATO arendustegevus võib sattuda löögi alla

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik möönab, et kaitseeelarvete vähenemine sunnib riike panema proportsionaalselt rohkem raha käimasolevatesse operatsioonidesse ning NATO arendustegevus võib sattuda löögi alla.


Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik möönab, et kaitseeelarvete vähenemine sunnib riike panema proportsionaalselt rohkem raha käimasolevatesse operatsioonidesse ning NATO arendustegevus võib sattuda löögi alla.

Kõige järsema kaitsekulude languse tegi läbi Läti. Nende kaitseeelarve on kukkunud aasta algusest 1,86 protsendilt sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 1,1 protsendile. Leedu kaitsekulud on langenud 1,3 protsendilt 1 protsendile SKT-st, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERRi Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-13_AK_NATO.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Jaak Aaviksoo: Uus julgeolekugarantii Eestile?

1.detsembril jõustus Lissaboni lepe, Euroopa Liidu uus alusdokument, mis muuhulgas annab uue impulsi ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsekoostööle.

Väljavõte kaitseminister Jaak Aaviksoo blogist

6. detsember 2009

1.detsembril jõustus Lissaboni lepe, Euroopa Liidu uus alusdokument, mis muuhulgas annab uue impulsi ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsekoostööle.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Äsja Brüsselis Rootsi kolleegi Sten Tolgforsi eesistumisel lõppenud kaitseministrite kokkusaamine oli sellest tulenevalt tavatult elav – õhus oli küsimus kuidas mõista uue lepingu artiklit 42 lõige 7, mis sõnastab: “Kui üks liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigid kohustatud andma talle abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega …”.

Olgu võrdluseks Washingtoni (NATO) lepingu artikkel 5, mis kõlab: “… relvastatud rünnakut neist ühe või mitme osalisriigi vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu ning sellest tulenevalt lepivad kokku, et niisuguse relvastatud rünnaku korral asub igaüks neist … rünnatud lepinguosalist või lepinguosalisi abistama, rakendades üksi ja koos teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudude kasutamist …” Ühelt ehk Euroopa Liidu poolt siis ”kohustus anda abi kõigi käsutuses olevate vahenditega” ja teiselt ehk NATO poolt ”asub abistama, rakendades vajalikuks peetavaid abinõusid.”

”Kõik vahendid” on muidugi vägevamad kui ”vajalikuks peetavad abinõud” ja seega on formaalsel lugemisel on ”EL julgeolekugarantii” tugevamgi kui NATO poolt pakutav, ent tegelikkuses sõltub pea kõik sõnade katteks olevast poliitilisest, sõjalisest ja psühholoogilisest valmisolekust ja suutlikkusest. Selle koha pealt on 60-aastase ajalooga NATO-l muidugi pikk edumaa.

Seepärast ei huvitunud Brüsselis kogunenud kaitseministrid mitte niivõrd tekstis sisalduvatest sõnadest, vaid nende võimalikust ja tegelikust tähendusest nii tänases poliitilises retoorikas kui ka kujuteldaval kriitilisel hetkel ja seda nii õiguste kui ka kohustuste võtmes. Lihtsasti küsides: “Kas Soome ja Rootsi tulevad appi, kui Sinimägedes on vaja vastu panna?”, või siis: “Kuidas toetab Eesti Küprost kui vaherahujoonel tulistamiseks läheb?”. Vastus ei ole veel ühemõtteline kummalgi juhul, ent arutelul valitsenud õhustiku põhjal otsustades on Lissaboni lepingu järgne üle-Euroopaline solidaarsustunne süvenenud ning ühise ja jagatud julgeoleku teema aktuaalsem kui kunagi varem. Ma arvan, et see on hea, isegi väga hea.

Tervet sissekannet saab lugeda siin!

Allikas:

www.aaviksoo.ee



FM Paet: NATO Foreign Ministers Encouraged Ukraine and Georgia to Continue Making Reforms Towards NATO

Foreign Minister Urmas Paet is participating in a meeting of the NATO foreign ministers in Brussels today, 3 December, where meetings of the NATO-Ukraine and NATO-Georgia commissions also took place.

Foreign Minister Urmas Paet is participating in a meeting of the NATO foreign ministers in Brussels today, 3 December, where meetings of the NATO-Ukraine and NATO-Georgia commissions also took place.

Foto: NATO
Foto: NATO

The NATO foreign ministers emphasised the decision made at the Bucharest summit and re-confirmed at the Strasbourg/Kehl summit regarding the future NATO membership of Ukraine and Georgia and encouraged Kiev and Tbilisi to continue making reforms. Foreign Minister Paet recognised Ukraine and Georgia for successfully completing the first year of the Annual National Plan (ANP) regardless of difficult economic conditions.

At the meeting of the NATO-Ukraine Commission, the foreign ministers discussed the current state of NATO-Ukraine partnership and future goals.

Foreign Minister Paet stated that the NATO foreign ministers encouraged Ukraine to intensify its reform activity and improve the implementation of the NATO Membership Action Plan. “Ukraine should use the NATO action plan and the NATO-Ukraine Commission as much as possible in order to advance its reforms on the way to joining the alliance,” Paet stressed. “Estonia will help and support Ukraine however it can to ensure Ukraine’s smooth integration into NATO,” he added. The ministers also recognised Ukraine’s contribution to NATO operations.

At the meeting of the NATO-Georgia Commission, the NATO foreign ministers recognised Georgia for implementing reforms and called on the nation to continue to do so.

Paet stated that the NATO foreign ministers emphasised that NATO-Georgia relations are based upon the sovereignty and territorial integrity of Georgia. “These principles and the non-recognition of the separation of South Ossetia and Abkhazia are key elements to resolving the conflicts in the South Caucasus,” stressed Paet, calling on the parties to the negotiations in Geneva to continue working to achieve a peaceful solution and fulfil their responsibilities. Paet stated that access to Abkhazia and South Ossetia for international monitors and humanitarian aid workers is essential. In addition, Foreign Minister Paet recognised Georgia for its contribution to NATO operations.

Tonight the NATO foreign ministers will discuss Montenegro and Bosnia and Herzegovina’s chances for receiving NATO Membership Action Plans. Tomorrow the topic of discussion will be the future of the Afghanistan mission and NATO-Russia relations.



Lucas: NATO kaitseplaan Balti riikidele võib tulla lahja

Briti ajakirja Economist analüütik Edward Lucas on mures, et NATO kaitseplaan Balti riikide jaoks tuleb üldsõnaline ega sisalda tegevuskava kõige tõenäolisemate ohtude vastu.


Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Briti ajakirja Economist analüütik Edward Lucas on mures, et NATO kaitseplaan Balti riikide jaoks tuleb üldsõnaline ega sisalda tegevuskava kõige tõenäolisemate ohtude vastu.

“Mingisugune plaan näidatakse ette, aga ma arvan, et see on väga ümmargune plaan. Senised kõnelused on näidanud, et Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa on tõrksad igasuguse planeerimise suhtes, mis nende arvates võiks venelasi ärritada,” rääkis Lucas “Aktuaalsele kaamerale”.

Lucas soovitab Ida-Euroopa riikidel kaitse-eelarveid mitte kärpida ja pigem naabrite peale loota.

Loe edasi ERR-i uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-11-30_AK_nato_kaitseplaan.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



USA ootab liitlastelt veel 6000 lisasõdurit Afganistani

Vastuseks USA presidendi Barack Obama eeldatavasti tuleval nädalal antavale lubadusele saata Afganistani juurde kümneid tuhandeid Ameerika sõdureid võivad ülejäänud NATO riigid sinna lisaks läkitada kuni 6000 sõdurit.


Foto:NATO
Foto:NATO

Vastuseks USA presidendi Barack Obama eeldatavasti tuleval nädalal antavale lubadusele saata Afganistani juurde kümneid tuhandeid Ameerika sõdureid võivad ülejäänud NATO riigid sinna lisaks läkitada kuni 6000 sõdurit, teatab uudistevõrk AP.

Kõigi eelduste kohaselt peaks Obama oma uue sõjaplaani teatavaks tegema teisipäeval. Praegustel andmetel sisaldab see otsust juurde läkitada umbes 30 000 USA enda ja teiste liitlasriikide sõdurit ning ka kava, kuidas selle kriisiriigi julgeolek tema enda korrakaitsejõududele lõpuks üle anda.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Terras: Eestil ja Türgil on sarnane nägemus NATO tulevikust

Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras kohtus eile Ankaras oma Türgi kolleegi kindralleitnant Ahmet Turmuş`iga, kellega arutati NATO tulevikku ja kahe riigi omavahelist kaitsealast koostööd puudutavaid küsimusi.

Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras kohtus eile Ankaras oma Türgi kolleegi kindralleitnant Ahmet Turmuş`iga, kellega arutati NATO tulevikku ja kahe riigi omavahelist kaitsealast koostööd puudutavaid küsimusi.

Terrase sõnul on NATO uue strateegilise kontseptsiooni osas Eesti ja Türgi seisukohad sarnased – endiselt peetakse oluliseks nii NATO lepingu 5. artiklist tulenevat kollektiivkaitset kui ka 4. artiklit. „Samuti ollakse ühel meelel selles, et tuleb leida mõistlik tasakaal NATO enda territooriumi kaitse ja väljaspool NATO territooriumi toimuvate välisoperatsioonide vahel,“ ütles kantsler Terras.

Kohtumisel räägiti ka NATO nähtavuse teemadel ning Balti riikide õhuturbeoperatsioonist. Türgi hävitajad osalesid Balti riikide õhuturbe tagamisel 2006. aastal.

Foto: Türgi suursaatkond Washingtonis
Foto: Türgi suursaatkond Washingtonis

Samuti leidsid Terras ja kindralleitnant Turmuş et kahe riigi kaitsealane koostöö vajaks tihendamist ning senisest regulaarsemaid omavahelisi konsultatsioone. „Kahe riigi vahel on tänaseks toimunud juba üsna palju kõrgetasemelisi visiite, nüüd aga on aeg asuda regulaarsema töötasandi suhtluse juurde,“ sõnas Terras.

Kantsler Terras kohtus ka Türgi kaitseministeeriumi kaitsetööstuse asekantsleri Murad Bayar`ga, kellega räägiti võimalike tulevaste ühiste relvastus- ja varustushangete korraldamise võimalustest. Samuti külastas Terras kahte Türgi kaitsetööstusettevõtet.

Visiidi käigus külastas Terras ka Türgis asuvat NATO terrorismivastase võitluse kompetentsikeskust ning NATO rahupartnerlusprogrammis osalevate riikide kaitseväelaste väljaõppekeskust. Samuti asetas Terras pärja Türgi Vabariigi rajaja ja esimese presidendi Mustafa Kemal Atatürki mausoleumi juurde.

Allikas:

Kaitseministeerium



Leo Kunnas: Väärtused või reaalpoliitika?

Kas Eesti välis- ja julgeolekupoliitika lähtub mingitest universaalsetest väärtustest või on tegemist pragmaatilise reaalpoliitikaga? On väärtustepõhine välis- ja julgeolekupoliitika üldse võimalik?


Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Kas Eesti välis- ja julgeolekupoliitika lähtub mingitest universaalsetest väärtustest või on tegemist pragmaatilise reaalpoliitikaga? On väärtustepõhine välis- ja julgeolekupoliitika üldse võimalik?

Mõistagi on väärtustepõhise poliitika ajamiseks vaja kõigepealt väärtusi, millest lähtuda. Paraku pole universaalseid, kogu inimkonnale omaseid poliitilisi ühisväärtusi veel olemas. Demokraatia, vabadus ja inimõigused, mis on paljudele tähtsad, ei tähenda teistele midagi. Kahtlemata on al-Qaida, Taliban ja muud islami äärmuslikku suunda esindavad organisatsioonid väärtustepõhised. Küsimus on lihtsalt selles, kas nende väärtused on ülejäänud maailmale vastuvõetavad.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht