Viimane kolmandik ehk vähem kui neli kuud reservteenistuse alguseni

  • Laskelaagrite ja ellujäämisõppe hindamatu roll väljaõppes.

Lubasin veebruaris rääkida lähemalt luurekompanii väljaõppe eripäradest ning lubadus saagu nüüd vähemalt osaliselt täidetud!

Allüksuses oldud ajale tagasivaatavalt on üheks punktiks kindlasti intensiivne väljaõpe, milles on rõhk rohkel praktikal automaatrelvade ja imitatsioonivahenditega. Siinkohal ei räägi ma üksikutest salvedest täis vana head paukmoona vaid ka teravmoona, seda nii tiirus, masinatel kui metsas, olles ise kas pikali, põlvel, püsti või hoopis mõnes väga ebastandardses laskeasendis. Keskmine võitleja peab olema kõikjal ja igas asendis ülesannete kõrgusel, veel enam meie. Intensiivsus on kandnud vilja ning minu suureks rõõmuks (ja ühtlasi oodatud tulemina) on lahinglaskmisi analüüsides rohke praktika allüksuses äärmiselt tuntav, reaalselt tulemustes kenasti kajastuv ning ajas järk-järgult paranev. Viimase üle tasub ainult rõõmu tunda. Juhtkonna pingutused pole olnud asjata.

Loomulikult pole automaatrelva pädev käsitlemine veel ühe tõelise luuraja jaoks kaugeltki kõik – igale võitlejale on jao relvastus vaat et võrdselt käpas ning ollakse vajadusel võimeline võõra relvaga opereerima nagu tegu oleks tema enda erialarelvaga. Sama lugu on teatavasti erivarustuse kasutamisega, mistõttu väide, et luurest tulevad kõige universaalsemad sõdurid, peab siinkohal minu silmis sajaga paika.

Suurt rõhku saab ka nn ellujäämisõpe. Nimelt tagavad meie instruktorid nädalast-nädalasse, eriti nüüd talvel, et saaksime enese ja üksuse juhtimise ning jätkusuutlikuse tagamisega parimal moel hakkama. Viimast loomulikult ka väga vaenulikus keskkonnas. Nii oleme õppinud talvesõja kontseptsioonis näiteks ära kasutama eeliseid seoses suuskade ja räätsade kasutamisega ning õppinud käepärastest vahenditest lumeonni ehitama. Hiljuti ilmus viimasel teemal Õhtulehes ka sisukas artikkel, mille linki suurima rõõmuga nüüd jagan: Talvine üleelamine.

Püüdes igapäevaselt kokku lugeda moona, kasutavate imitatsioonivahendite, drillide juurutamise ja instruktoritelt saadud tagasiside hulka, saan täna kindlalt väita, et luurekompaniis aega teenides saab läbi loomulike raskuste ühe kõige reaalsema jalaväe väljaõppe. Uhke on olla luuraja! Loomulikult soovitan ambitsioonikatel noortel just siia teenima tulla, kuid otsuses tuleb siis maru kindel olla. Kui kahtled, siis ära parem tule. Nõnda on öelnud ka minu üksikkompanii juhtkond.

 

Nooremseersant Valdok x Carl-Gustaf M2 x TP 552 / LuKo talvine laskelaager, veebruar 2019.

  • Verivärske kogemuse jagamine kui osa minu teenistusest.

Viimasel ajal on tuttavad suurest huvist küsinud, et kas mul kõigi oma erisugu esinemiste kõrvalt üldse aga metsas käia jagub. Mõistan muret! Rahustamiseks saan kohe öelda, et esinemiste käigus pole väljaõpe karvavõrdki kannatada saanud, pigem vastupidi!

Vastab tõele, et viimasel paaril kuul pole harv juhus mind kohata koos Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse ja Kõrgema Sõjakool esindusega messidel, koolides ja lasteaedades. Tegelikult on kutseid ja käike lausa nii palju jagunud, et olen vaat et iga nädal kuskile külla kutsutud. Näen selgelt, et lisaks teooreetilist poolt esindatavale ametnikuke mõjub huvilisele kahtlemata värskendavalt ja lisaväärtust kandvalt ka praktiku kohalolu ja sõnum. Noored on seejuures siiralt tänulikud nn valgustamise üle – ainult rõõm.

Peab tõdema, et maru naljakas on mõelda kuidas too lumepall hakkas veerema novembrikuus peale spontaansest kutset oma endisesse lasteaeda. Sellest ajast peale olen teinud kümmekond esinemist, millest viimane oli Tartu näituste messikeskuses toimunud Intellektika 2019. Sündmusel oli mul rõõm koos nii värbajate kui ka kadettidega jagada värsket ja jätkuvat teenistuskogemust ning rääkida võimaluste rohkusest tänapäeva Kaitseväes. See on päris vinge töö!

Ühtlasi annan edaspidiseks mõista, et kõiksugu kutsed on ka igati teretulnud  Hoogu juurde!

Intellektika (08.02.19) / Varustuse proovimine on täies hoos ehk andsin kutsealustele peatseks teenistuseks väärt nippe-trikke!

  • Eesti NATO Ühingu loomekonkurss

Jaanuari alguses võtsin koos sõbranna Helenaga spontaanselt osa Eesti NATO Ühingu loomekonkursist “NATO 70 / Eesti 15”. Koostöös valmis NATO loomist ning tänapäeva töösuundi tutvustav video, millega andsime sümboolse panuse riigikaitse haridusprojekti. Kindlasti vaata kõrvalt ka teiste osalejate vingeid töid! Loodan, et kuulajad leiavad videodest nii mõnegi põneva fakti, mida tulevikus targasti ära kasutada 

  • Vabariigi aastapäeva paraad Vabaduse väljakul

Veebruarikuu on olnud mu jaoks alati eriline, seda just eelkõige kuu lõpus toimuva Vabariigi aastapäeva ning suurejoonelise paraadi tõttu. Nii on tänavune aasta veel enam elevust tekitav, sest olen aega teenimas ning näen igapäevaselt kõrvalt, kuidas kaitsevägi selleks meelestub ja omamoodi valmistub.

Praegu, veel veebruari alguses blogisse sissekannet kirjutades, panen jooksvalt ka ise suurema eesmärgi nimel korraldamisele käed külge! Nimelt sätime allüksuses paraadiks valmis oma uhkeid karvaseid luuresõidukeid, mida saate hundikuu viimasel pühapäeval Vabaduse väljakule kaema tulla! Oleme nende üle päris uhked. Mina ise maasturiga pealinna tänavatele maskeerituna “rullima” ei tule, kuid kindlasti tiirutan asjahuvilisena sarnaselt aastapäevalistele militaartehnika ümber! Seejuures on minu meelest igati õige, et võimaluse esindama minna saavad eelkõige need ajateenijad, kellel hiljem (tegevteenistuses kaitseväelasena) võimalust paraadile minna ei ole.

Uhkusega saan tõdeda, et mul on üks õnnelik kogemus juba all – käisin möödunud suvel Kaitseliidu Toompea malevkonnaga Võidupüha paraadil. Minu värsked mõtted on leitavad ka selle sama blogi esimesest sissekandest ning seal kajastub väga selgelt, et paraadil käik oli kindlalt üks mu senise elu uhkemaid hetki! Tulevased ajateenijad – haarake võimalusest!

Luurejagu rekemissioonil vaenlase tagalas õppusel Kevadtorm 2016 / Sõdurileht  17.10.18. Paraadile minevad maasturid saavad olema vähemalt sama “karvased”.

Järgmises sissekandes teen juttu allüksuse kursuse ideest, sisust, muljetest ning saadud kogemustest. Kindlasti  ei jää seejuures tähelepanuta eesti rahvatantsu tantsude tants “Tuljak”. Sellest kõigest märtsikuu sissekandes! Seniks jällegi: vabalt, rivitult!

Kõik blogid