Jolanta enesetutvustus

Ma olen sõduri elukutsest unistanud juba põhikoolist saadik. Kuna olen iseloomult väga isamaaline ja armastan oma kodumaad, siis  see amet tundub minu jaoks igati õige valik olevat. Minu huvi riigikaitse vastu on suur ja mul on soov end selles valdkonnas teostada ning oma panus anda – pole veel teist asja, mis mulle niivõrd südamelähedane oleks. Gümnaasiumis viisin läbi uurimistöö, mille teema oli ajateenistus. Nimelt uurisin noormeeste arvamusi ajateenistusest –  nendelt, kes on selle läbinud, ja nendelt, kes pole, ning võrdlesin vastuseid. Küsimustikke oli kaks ja mõlemad sisaldasid ligi 30 küsimust. Vastuseid oli mõlemal küsimustikul üle saja, seega töö oli põhjalik ja aeganõudev, aga see-eest põnev. 

  Enne ajateenistust jõudsin käia ühe aasta Tartu Ülikoolis ajalugu õppimas. Miks ma kohe peale gümnaasiumit ei läinud aega teenima? Ütlen ausalt, et mingi hetk, umbes gümnaasiumi keskel, hakkasin endas ja enda unistustes kahtlema, kartsin, et ei saa kaitseväes hakkama. Pealegi lähedased survestasid ülikooliga. Selline asjade käik, et ma lähen ülikooli õppima ja muud eriala omandama, tundus neile olevat kõige õigem ja parem variant minu hüvanguks. Nad ei kujutanud mind ette kaitseväelasena. Niisiis asusin ajalugu õppima mõttega, et minust saab ajaloolane ja et see on mulle kõige sobivam. Tegelikult ajalugu on riigikaitse kõrvalt teine asi, mis mulle on alati huvi pakkunud ning selle kasuks otsustamine polnud sugugi ootamatu. Kuid aastaga võib palju muutuda…

  Sügisel liitusin Naiskodukaitsega, kuna huvi riigikaitse vastu oli endiselt olemas ning ma soovisin end sellega kuidagi siduda. Selle lühikese ajaga jõudsin tegelikult päris palju Naiskodukaitse tegevusest osa võtta – läbisin kaks kohustuslikku baasväljaõpet, käisin lasketiirus ning liitusin maakaitsepäeva sponsorlustiimiga, mille raames jätkus tegevust detsembrist juunini. Kui aastas on kohustuslik vähemalt 48 tundi tegevust, siis mul on neid tunde kõvasti rohkem.

Mida rohkem ma end Naiskodukaitse kaudu riigikaitsega sidusin, seda enam ma nägin ennast pigem riigikaitse vallas tegevana kui ajaloo erialal. Ma soovisin veel rohkem endast anda. Veebruaris asusin tööle G4S-i firmasse ning paari kuu jooksul juba omandasin turvatöötaja kvalifikatsiooni. Varasemalt töötasin aastaid klienditeenindajana (jah, ma töötasin kooli kõrvalt juba 11. klassist alates). Olen ametivahetusega rahul. 

Peagi tuli see aeg, kus ma hakkasin taas ajateenistusele mõtlema. Seda osalt tänu nii Naiskodukaitsele kui ka tööle. Üks minu naiskolleeg oli samuti läbinud ajateenistuse ning rääkis sellest palju ja nii, et silmad särasid.