Women, Peace and Security

17198367_10209983533397586_563389786_n

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 “Naised, rahu ja julgeolek”

 

ÜRO Julgeolekunõukogu poolt 31. oktoobril 2000. aastal vastu võetud resolutsioon 1325 on esimene julgeolekunõukogu resolutsioon, milles käsitletakse relvakonfliktide ebaproportsionaalset ja spetsiifilist mõju naistele ning samuti naiste osalemist konfliktilahendamises ning konfliktijärgsetes poliitilistes protsessides ja ülesehitustöös.

 

Resolutsiooniga 1325 tugevdatakse rahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil varem naiste, rahu ja julgeoleku osas võetud juriidilisi kohustusi ja konventsioone ning kehtestatakse mitmed uued põhimõtted. Selles rõhutatakse, kui tähtis on naiste võrdväärne ja täielik aktiivne osalemine konfliktide ärahoidmisel ja lahendamisel, rahuläbirääkimistes, rahu rajamisel, rahuvalvemissioonidel, humanitaarabi andmisel ja konfliktijärgses ülesehitustöös.

 

Julgeolekunõukogu seadis ülesande olukorra muutmiseks nii iseendale, kogu ÜRO süsteemile, muudele rahvusvahelistele organisatsioonidele, liikmesriikidele kui ka kõigile konfliktiosalistele. Lisaks ÜROle ja liikmesriikidele tegeleb aktiivselt naiste, rahu ja julgeoleku teemadega mitu rahvusvahelist ja regionaalset organisatsiooni, sealhulgas Euroopa Liit (EL), Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE).

 

Resolutsioon 1325 neli tegevussuunda:

 

  • soolise vägivalla ennetamine ja teadlikkuse suurendamine konflikti ennetamisel;
  • naiste ja tüdrukute kaitse, sealhulgas tervise ja heaolu edendamine;
  • naiste kaasamine rahuprotsessidesse ja otsuste tegemisse, nii kohalikul kui ka ÜRO tasandil;
  • naiste ja tüdrukute erivajaduste ja sooperspektiiviga arvestamine abi andmisel. Eesmärk on arvestada sooaspekti kriisiohjeoperatsioonides, suurendada naiste rolli konfliktilahenduses ja konfliktijärgses ülesehituses ning kaitsta naisi relvakonfliktis soolise, sealhulgas seksuaalse vägivalla eest.

2010. aastal võttis Eesti vastu esimese tegevuskava resolutsiooni 1325 rakendamiseks Eestis 2010–2014, eesmärgiga määrata ja süstematiseerida Eesti sooaspekti arvestavad tegevused rahvusvahelistel missioonidel ja arenguabis ning suurendada teemast teadlikkust ühiskonnas. Eesti teine tegevuskava aastateks 2015-2019 keskendub naiste olukorra parandamisele nii konfliktipiirkondades kui ka konfliktijärgsetes piirkondades, teadlikkuse suurendamisele ning koostöö ja infovahetuse tõhustamisele.

Naiste, rahu ja julgeoleku teema kuulub Eestis mitme ministeeriumi haldusalasse. Tegevuskava täidavad oma pädevuse piires Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Kaitseliit ja Naiskodukaitse, tehes tihedalt koostööd vabaühenduste, kõrgkoolide ja teadusasutustega.

 

Euroopa Liit (EL) on järjekindlalt kutsunud üles täielikult rakendama naiste, rahu ja julgeoleku alaseid meetmeid. ELi tegevuse tugevdamiseks kõnealuses valdkonnas võttis Euroopa Liidu Nõukogu 8. detsembril 2008 vastu ELi laiaulatusliku lähenemisviisi naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 ja 1820 suhtes, mis hõlmab konflikti kogu kestuse ajal kasutatavaid ELi välistegevuse kõikide valdkondade vahendeid, sealhulgas konfliktide ärahoidmist, kriiside ohjamist, rahu rajamist, ülesehitustööd ja arengukoostööd.

 

Nõukogu võttis 26. juulil 2010 vastu 17 näitajat, mille eesmärk on: tugevdada ELi vastutust naiste, rahu ja julgeoleku alaste kohustuste täitmise kohta; märgata edusamme ja saavutusi ELi naiste, rahu ja julgeoleku alaste kohustuste täitmisel avastada puudusi ja puudujääke kõnealuse poliitika rakendamisel; hõlbustada edaspidise poliitika kujundamist ja meetmete tähtsuse järjekorda seadmist ning samuti võimalikku võrdlusanalüüsi; motiveerida töötajaid; hõlbustada selget teavitamist ELi asjakohase poliitika elluviimisest; parandada ELi nähtavust.

 

Lisaks, ELi tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta arengukoostöös (2010–2015), mille nõukogu võttis vastu 14. juunil 2010, ning samuti komisjoni talituste ühine töödokument „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“, mille Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja / komisjoni asepresident võtsid vastu 21. septembril 2015, ning ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) sisaldavad konkreetseid eesmärke ja meetmeid, mis aitavad kaasa ELi naiste, rahu ja julgeoleku poliitika rakendamisele.

 

NATO on pühendunud resolutsiooni 1325 ja jätkuresolutsioonide toetaja. NATO liitlased ja partnerid Euro-Atlandi Partnerlusnõukogus alustasid selles valdkonnas tööd 2007. aastal, võttes vastu strateegia resolutsiooni 1325 toetamiseks ja rakendamiseks. Aastate vältel on strateegiat uuendatud ning loodud tegevuskavad on kaasa aidanud resolutsiooni 1325 juurutamisele. Ühiste eesmärkide saavutamiseks on palju kaasa aidanud ka NATO partnerriigid.

 

2014. aastal toimunud Walesi tippkohtumisel tunnistasid alliansi liidrid soolise perspektiivi arvesse võtmise olulisust läbi kolme NATO põhieesmärgi: kollektiivkaitse, kriisiohje ja julgeolekukoostöö.

 

Kuna NATO jaoks on sooperspektiivi arvesse võtmine väga tähtsal kohal, tehakse tihedat koostööd nii rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka kodanikuühiskonnaga. Selleks, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja suurendada naiste osalust on NATO eesmärkide saavutamiseks rakendanud erinevaid meetmeid ka organisatsioonisiseselt.

 

Naised, rahu ja julgeoleku teemaga tegelemiseks on NATO peasekretär määranud 2012. aastast ametisse eriesindaja selleks, et tagada kõrgetasemeline fookus kõikidele aspektidele NATO panuses naised, rahu ja julgeoleku tagamisse. Naised, rahu ja julgeoleku eriesindaja Marriët Schuurmani initsiatiivil loodi kodanikuühiskonna töögrupp Civil Society Advisory Panel on Women, Peace and Security, lühidalt CSAP. NATO tunnustab ja peab oluliseks kodanikuühiskonna rolli naised, rahu ja julgeoleku teema edendamisel ja päevakorras hoidmisel. Töögrupi eesmärgiks on kogemuste ja info vahetamine NATO, kodanikuühiskonna ning ekspertide vahel.

 

Eesti NATO Ühing valiti juunis 2016 NATO peakorteri juurde loodud kodanikuühiskonna töögruppi, mis tegeleb ÜRO resolutsiooni 1325 naised, rahu ja julgeolek temaatikaga.

 

Kasutatud allikad:

http://www.vm.ee/et/tegevused-eesmargid/inimoigused/uro-julgeoleku-noukogu-resolutsioon-1325-naised-rahu-ja-julgeolek

http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12525-2016-INIT/et/pdf

http://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_91091.htm