Eesti NATOs

 

Miks Eesti kuulub NATO-sse?

 

NATO eesmärgiks on demokraatia ühine kaitse. Eestile on NATO peamine välise julgeoleku tagatis. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Sellest lähtuvalt on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne julgeoleku tagaja ja osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, ÜRO, OSCE , Euroopa Liit) juhitud kriisiohjamis- ning rahuoperatsioonides.

 

Eesti liitumine NATO ja EL-iga kindlustas oluliselt Eesti julgeolekut, samal ajal lülitas Eesti end nende organisatsioonide koordineeritud julgeoleku- ja kaitsekoostöösse eesmärgiga aidata kaasa laiemale rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse loomisele. Liikmelisus kollektiivse kaitse organisatsioonis NATO-s kindlustab sõjalise julgeoleku, võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Aktiivne liikmelisus NATO-s jääb alatiseks Eesti peamiseks julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteediks.

 

Eesti osalus NATO missioonidel

 

Eesti, olles 2004. aastast alates NATO täieõiguslik liikmesriik, on aktiivselt osalenud rahvusvahelistel operatsioonidel. NATO edu rahvusvahelistel operatsioonidel on Eesti jaoks väga oluline, sest see mõjutab meie liitlaste kui ka mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide julgeolekut maailmas. Kokku on alates 1995. aastast rahvusvahelistel operatsioonidel osalenud ligikaudu 2500 Eesti kaitseväelast. 

 

Loe lähemalt missioonidest SIIT.

 

Eesti liitumise kronoloogia

 

2014 aprill – NATOl täitus asutamisest 65 aastat.

2014 märts – NATOga liitumisest täitus 10 aastat. Tähtpäeva puhul korraldas Eesti NATO Ühing 29. märtsil Tallinnas, Lennusadamas kogupereürituse NATO 65/10 ning anti välja raamat “Eesti NATO lugu. 1991-2004″

2010 aprill – mitteametlik NATO välisministrite kohtumine Tallinnas. Tegu oli suurima Eestis seni korraldatud kõrgetasemelise välispoliitilise sündmusega. Osalejate hulgas olid USA riigisekretär Hillary Clinton, pea kõigi NATO liikmesriikide välisministrid ning rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgetasemelised esindajad.

2008 mai – Tallinnas avati NATO küberkaitse kompetentsikeskus. Äärmiselt oluline Eesti poolne rahvusvahelise julgeolekupoliitika algatus. Keskuse eesmärk on kujuneda NATO ja liikmesriikide jaoks peamiseks küberjulgeoleku alaste konsultatsioonide, uurimistöö ja arendustegevusega institutsiooniks.

2004 juuni – Eesti osales esmakordselt Istanbulis NATO tippkohtumisel alliansi täieõigusliku liikmena ühes kõigi kohustuste, õiguste ja võimalustega.

2004 aprill – 2. aprillil toimus Brüsselis seitsme uue liikmesriigi NATO-ga liitumise pidulik tseremoonia.

2004 märts – 29. märtsil alustasid NATO lennukid Balti riikide õhuruumi turvamist.

2004 märts – 29. märtsil 2004 toimus Washingtonis ühinemiskirjade hoiuleandmine Ameerika Ühendriikide valitsusele ning sellega sai Eestist NATO täieõiguslik liige.

2004 märts – 10. märtsil 2004 ratifitseeris Riigikogu NATO Põhja-Atlandi lepingu (Washingtoni lepingu) koos kõigi lisadega.

2003 märts – NATO liikmesriigid allkirjastasid 26. märtsil Brüsselis Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia Põhja-Atlandi lepinguga liitumise protokollid.

2003 jaanuar– märts toimusid Eesti liitumisläbirääkimised NATO-ga.

2002 november – Praha tippkohtumisel esitati Eestile, Bulgaariale, Leedule, Lätile, Rumeeniale, Slovakkiale ja Sloveeniale kutse liitumisläbirääkimistele NATO-ga ühinemiseks.

1999 – Washingtoni tippkohtumisel tunnustas NATO Eestit kui võimalikku liikmekandidaati.

1997 – Portugalis NATO ja partnerite välisministrite kohtumisel pandi alus Euro-Atlandi Partnerlusnõukogule (Euro-Atlantic Partnership Counsil, EAPC), mis asendas NACC-i.

1996 – Eesti alustas NATO-ga läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks. Tegevuskava nimeks sai intensiivne dialoog liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership).

1995 – NATO käivitas PfP egiidi all planeerimis- ja ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millega liitus ka Eesti

1994 – Brüsseli tippkohtumisel käivitati NATO programm „Partnerlus rahu nimel“ (Partnership for Peace, PfP). Eestile esitati kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühines Eesti rahupartnerlusprogrammiga.

1991 – NATO Rooma tippkohtumisel loodi Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC). NACC-ist sai struktuur, mille kaudu alustati koostööd Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti oli NACC-i asutajaliikmete hulgas.