Kronoloogia

 

Esitatud on valikuline kronoloogia NATO olulisematest sündmustest

 

2016 juuli – Varssavi tippkohtumine. Üks alliansi eksisteerimise aja olulisemaid tippkohtumisi. Kohtumisel kinnitati otsus suurendada liitlaste kohalolekut Baltikumis ja Poolas, mis kindlustab oluliselt Eesti julgeolekut. Eestisse tuleb NATO maaväe pataljoni suurune lahinggrupp, millel on iseseisev kaitsevõime.

2015 mai  – NATO käivitas ühe oma kõigi aegade suurema allvelaevade-vastase harjutuse Põhjameres. 

2014 september – President Barack Obama külastas Eesti, et näidata solidaarsust NATO liitlastele.

2014 september Walesi tippkohtumine. Lepiti kokku sõjalise kohaloleku suurendamises Ida-Euroopas, et tagada alliansi idapoolsete liikmete julgeolek üha agressiivsema Venemaa kõrval.

2014 september – Venemaa nimetas NATO-t oma suurimaks julgeolekuohuks, kui Lääs otsustas tugevdada sõjalis julgeolekut Ida-Euroopas.

2014 juuni – Eesti Peaminister Taavi Rõivas soovitas tungivalt NATO-l tuua püsiva kohaloleku Balti riikidesse, vastuseks Vene tegudele Ukrainas.

2013 oktoober – ÜRO julgeolekukomitee hääletas ühehäälselt, pikendamaks NATO mandaati Afganistanist viimast korda, enne kui antakse üle vastutus Afgani jõududele 2014 aasta lõpus. 

2012 mai – Chicago tippkohtumine. Pandi paika edasine tegevuskava Afganistanis ning otsustati ka pärast NATO praeguse sõjalise operatsiooni lõppu 2014. aastal jätkata Afganistani toetamist. Pikendati tähtajatult Balti õhuturbemissiooni. Kuulutati välja NATO raketikilbi esimese faasi valmissaamine. Murekohana kerkis esile Euroopa riikide osakaal NATO kaitsekulutustes.

2011 aprill – NATO välisministrite kohtumine Berliinis. Otsustati jätkata operatsiooniga Liibüas kuni tsiviilisikutevastased rünnakud on lõppenud. Afganistan ja NATO leppisid kokku ülemineku tegevustes 2014. aastani. Võeti vastu uue NATO-Vene terrorismivastase võitluse tegevusplaan.

2010 november – Lissaboni tippkohtumine. Võeti ametlikult vastu NATO uus strateegiline kontseptsioon. Lepiti kokku NATO rolli järkjärguline vähendamine Afganistanis ning toimus esimene Gruusia sõja järgne NATO-Venemaa nõukogu kohtumine.

2010 aprill – mitteametlik NATO välisministrite kohtumine Tallinnas. Arutati strateegilise kontseptsiooni väljatöötamises tehtud edasiminekuid, suhteid partnerriikidega, edasisi laienemise plaane ning NATO peakorteri reformi.

2009 aprill – Strasbourg/Kehli tippkohtumine. Kuulutati välja uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamine. Prantsusmaa taasühines NATO-ga. Liitusid Albaania ja Horvaatia.

2009 – NATO peasekretäriks saab Andres Fogh Rasmussen

2008 aprill – Bukaresti tippkohtumine. Albaaniale ja Horvaatiale esitati kutse liitumisläbirääkimistele NATO-ga ühinemiseks. Otsused Gruusia ja Ukraina liitumise suhtes lükati edasi detsembrisse. Makedoonia liikmekssaamine lükati edasi seniks, kuni nimevaidlus Kreekaga on lahendatud. Esmakordselt tõstatati riigijuhtide tasemel küberkaitse temaatika.

2006 november – Riia tippkohtumine. 19. NATO tippkohtumine peeti esmakordselt endise Nõukogude Liidu aladel. NATO partnerlusprogrammiga kutsuti liituma Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia.

2005 juuni – Istanbuli tippkohtumine. Liikmesriigid kuulutasid Istanbuli tippkohtumisel ISAF operatsiooni NATO-le esmase tähtsusega küsimuseks ja analüüsisid olukorda Afganistanis.

2004 aprill – seni viimane laienemisvoor, liituvad seitse uut riiki.

2003 jaanuar – NATO võtab täielikult üle rahvusvahelise julgeolekutagamisjõudude koosseisu Afganistanis (International Security Assistance Force – ISAF). ISAF on NATO esimene operatsioon väljaspool Euro-Atlandi julgeolekuruumi.

2002 november – Praha tippkohtumine. Eestile, Bulgaariale, Leedule, Lätile, Rumeeniale, Slovakkiale ja Sloveeniale esitati kutse liitumisläbirääkimistele NATO-ga ühinemiseks. Otsustati NATO kiirreageerimisjõudude (NRF – NATO Response Force) loomine.

1999 aprill – Washingtoni tippkohtumine. NATO-ga liitusid Tšehhi, Ungari ja Poola.

1994 jaanuar – Brüsseli tippkohtumine. Käivitati NATO programm «Partnerlus rahu nimel » (Partnership for Peace – PfP).

1991 – Rooma tippkohtumine. Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council – NACC) loomine. NACCist sai struktuur, mis alustas koostööd Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. NACCi asutajaliikmete seas oli ka Eesti.

1990 juuli – Londoni tippkohtumisel kuulutati külm sõda lõppenuks. Tehti ettepanekuid koostöö arendamiseks Kesk- ja Ida Euroopa riikidega.

1982 – Hispaania liitub NATO-ga. Tehti katseid Ida ja Lääne vaheliste suhete parandamiseks.

1967 – NATO peakorteri avamine Brüsselis. Samal aastal võeti vastu uus NATO strateegiline kontseptsioon – „paindliku vastulöögi strateegia”.

1955 – Lääne-Saksamaa liitumine NATO-ga. Lääne-Saksamaa liitumise vastukaaluks lõi NSV Liit Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO).

17.-18. juuni 1954 – Atlandi Lepingu Assotsiatsiooni (Atlantic Treaty Association, ATA) asutamine.

1952 – Kreeka ja Türgi liitusid NATO-ga.

1951 – Prantsusmaal Pariisi lähedal avati NATO Euroopa vägede kõrgem peakorter (Supreme Headquarters Allied Powers Europe, SHAPE). Hiljem viidi SHAPE Belgiasse, Monsi lähedale.

4. aprill 1949 – NATO asutamine. Washingtonis kirjutasid 12 riiki alla Põhja-Atlandi lepingule. NATO asutajariikideks olid USA, Belgia, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Taani, Holland, Norra, Portugal ja Suurbritannia. Washingtonis toimus Põhja-Atlandi Nõukogu (North-Atlantic Council, NAC) esimene kohtumine.