2011 aprill – NATO välisministrite kohtumine Berliinis. Otsustati jätkata operatsiooniga Liibüas kuni tsiviilisikutevastased rünnakud on lõppenud. Afganistan ja NATO leppisid kokku ülemineku tegevustes 2014. aastani. Võeti vastu uue NATO-Vene terrorismivastase võitluse tegevusplaan.
2010 november – Lissaboni tippkohtumine. Võeti ametlikult vastu NATO uus strateegiline kontseptsioon. Lepiti kokku NATO rolli järkjärguline vähendamine Afganistanis ning toimus esimene Gruusia sõja järgne NATO-Venemaa nõukogu kohtumine.
2010 aprill – mitteametlik NATO välisministrite kohtumine Tallinnas. Arutati strateegilise kontseptsiooni väljatöötamises tehtud edasiminekuid, suhteid partnerriikidega, edasisi laienemise plaane ning NATO peakorteri reformi.
2009 aprill – Strasbourg/Kehli tippkohtumine. Kuulutati välja uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamine. Prantsusmaa taasühines NATO-ga. Liitusid Albaania ja Horvaatia.
2008 aprill – Bukaresti tippkohtumine. Albaaniale ja Horvaatiale esitati kutse liitumisläbirääkimistele NATO-ga ühinemiseks. Otsused Gruusia ja Ukraina liitumise suhtes lükati edasi detsembrisse. Makedoonia liikmekssaamine lükati edasi seniks, kuni nimevaidlus Kreekaga on lahendatud. Esmakordselt tõstatati riigijuhtide tasemel küberkaitse temaatika.
2006 november – Riia tippkohtumine. 19. NATO tippkohtumine peeti esmakordselt endise Nõukogude Liidu aladel. NATO partnerlusprogrammiga kutsuti liituma Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia.
2005 juuni – Istanbuli tippkohtumine. Liikmesriigid kuulutasid Istanbuli tippkohtumisel ISAF operatsiooni NATO-le esmase tähtsusega küsimuseks ja analüüsisid olukorda Afganistanis.
2004 aprill – seni viimane laienemisvoor, liituvad seitse uut riiki.
2003 jaanuar – NATO võtab täielikult üle rahvusvahelise julgeolekutagamisjõudude koosseisu Afganistanis (International Security Assistance Force – ISAF). ISAF on NATO esimene operatsioon väljaspool Euro-Atlandi julgeolekuruumi.
2002 november – Praha tippkohtumine. Eestile, Bulgaariale, Leedule, Lätile, Rumeeniale, Slovakkiale ja Sloveeniale esitati kutse liitumisläbirääkimistele NATO-ga ühinemiseks. Otsustati NATO kiirreageerimisjõudude (NRF – NATO Response Force) loomine.
1999 aprill – Washingtoni tippkohtumine. NATO-ga liitusid Tšehhi, Ungari ja Poola.
1994 jaanuar – Brüsseli tippkohtumine. Käivitati NATO programm «Partnerlus rahu nimel » (Partnership for Peace – PfP).
1991 – Rooma tippkohtumine. Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council - NACC) loomine. NACCist sai struktuur, mis alustas koostööd Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. NACCi asutajaliikmete seas oli ka Eesti.
1990 juuli – Londoni tippkohtumisel kuulutati külm sõda lõppenuks. Tehti ettepanekuid koostöö arendamiseks Kesk- ja Ida Euroopa riikidega.
1982 – Hispaania liitub NATO-ga. Tehti katseid Ida ja Lääne vaheliste suhete parandamiseks.
1967 – NATO peakorteri avamine Brüsselis. Samal aastal võeti vastu uus NATO strateegiline kontseptsioon – „paindliku vastulöögi strateegia”.
1955 – Lääne-Saksamaa liitumine NATO-ga. Lääne-Saksamaa liitumise vastukaaluks lõi NSV Liit Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO).
17.-18. juuni 1954 – Atlandi Lepingu Assotsiatsiooni (Atlantic Treaty Association, ATA) asutamine.
1952 – Kreeka ja Türgi liitusid NATO-ga.
1951 – Prantsusmaal Pariisi lähedal avati NATO Euroopa vägede kõrgem peakorter (Supreme Headquarters Allied Powers Europe, SHAPE). Hiljem viidi SHAPE Belgiasse, Monsi lähedale.
4. aprill 1949 – NATO asutamine
Washingtonis kirjutasid 12 riiki alla Põhja-Atlandi lepingule. NATO asutajariikideks olid USA, Belgia, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Taani, Holland, Norra, Portugal ja Suurbritannia. Washingtonis toimus Põhja-Atlandi Nõukogu (North-Atlantic Council, NAC) esimene kohtumine.