EROK Juristide sektsiooni VII konverents

EROK konverents Riigikogus
Kadi Laanemäe, Eesti NATO Ühingu liige

 
29.04 toimus Riigikogu konverentsisaalis juba VII Eesti Reservohvitseride Kogu juristide sektsiooni rahvusvahelise sõjaõiguse ja riigikaitseõiguse konverents koostöös Eesti NATO Ühingu, Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja Eesti Kohtunike Ühinguga. Sedakorda keskendus konverents sõjakohtute ning sõjaaegse kohtupidamisega seotud küsimustele. Ettekannete teemad olid mitmekesised ning esinejate seas olid lisaks Eesti asjatundjatele ka Ungari ning Soome kolleegid.
 
Konverentsi avaettekandes andis kapten Gergely Tóth ülevaate Ungari reservohvitseride süsteemist ning tutvustas Ungaris kehtivat korda sõjaväelaste üle kohtupidamiseks. Eraldi kõneles Ungari kolleeg ka riigis toimuvatest õiguslikest arengutest seoses massilise migratsiooni ohjeldamisega. Kohtunik Klaus Ekelund tutvustas Soomes kehtivaid kohtupidamise protseduure sõjaväelaste süütegude menetlemiseks nii rahu- kui sõjaajal.
 
Mõlema riigi süsteemi tutvustused andsid mõtteainet ka Eestis sarnaste menetlusprotseduuride loomiseks. Samuti tuli mõlemast ettekandest omal moel välja ka asjaolu, et sõjaväelastega seotud süütegude menetlemisel on eripärasid, millega kohtunik otsuse tegemisel arvestama peab. Taustsüsteem, milles süütegu toime pannakse, on sõjaväelaste puhul tavainimestega võrreldes oluliselt erinev, seetõttu vajavad kohtunikud otsuse tegemiseks ka teadmisi sõjaväekultuurist.
 
Pärastlõunane osa konverentsist pakkus filmielamusi. Tõnu Põder tegi ettekande sõjavangide institutsiooni ajaloolisest kujunemisest ning selle õiguslikest alustest kaasajal, illustreerides oma esinemist lõikudega tuntud sõjafilmidest. Muuhulgas peatuti ettekandes sõjavangide staatuse käsitlusel erinevates kultuuriruumides. Samuti märgiti, et sõjavangide kohtlemist päriselus võib mõjutada ka sõjavangidega seonduva kujutamise viis ilukirjanduses ning filmides.
 
Konverentsi lõpetas Viktor Siilatsi kogutud ainetel vändatud film „Tants vanakuradi vanaemaga“. Film rääkis Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi ja kindral Johan Laidoneri tegutsemisest ning otsustest 1939. aastal, mis eelnesid Eesti Vabariigi okupeerimisele Nõukogude Liidu poolt. Linateos esitas ühe võimaliku vaatenurga toimunule, kuid jättis kriitilise mõtlemise korral ruumi ka eriarvamusteks. Filmile järgnenud sõnavõtud andsid mõista, et ühest hinnangut Eesti Vabariigi okupeerimisele eelnenud sündmuste kohta on kõigele vaatamata väga keeruline anda, seda eriti juristide vaatenurgast, kes kõikide asjaolude arvestamise olulisust eriti hästi mõistavad. Filmist kantud lõpusõnavõtus andis Priit Kama edasi mõtted, et ajalooliste sündmuste kordumist vältida pole tõenäoliselt võimalik, küll aga on oluline nendest sündmustest õppides endile selgeks teha, mida tulevikus erinevate olukordade tekkimisel tegema peab. Ta rõhutas, et riigi vastus igasugusele ohule ja vaenlasele peaks alati olema alati üks. Kuivõrd kriisi- või sõjaolukorras on põhiküsimuseks ellujäämine, tuletas ta meelde, et kõige olulisem on selgelt määratleda, kuidas vaenlasele vastatakse, kohtupidamisega jõuab tegeleda ka hiljem.
 
Kokkuvõttes oli konverents sisukas ning käsitletud teemad kaasaja julgeolekuolukorras mitmeti mõtlemapanevad, edastades osalejatele selge sõnumi sõjaaegse kohtupidamise protseduuride läbimõtlemise vajalikkusest.