NATO ja kollektiivkaitse Portugali moodi

13662258_10206326041890611_6531681590089213849_o

 

 

 

 

Peeter Pals

Eesti NATO Ühingu liige ja vabatahtlik.

 

 

 

 

 

 

Peeter veetis juulikuu viimase nädala (23-30. juuli 2016) Portugali ATA ja YATA (AJPA/CPA) koostöös korraldatud konverentsil Portuguese Atlantic Youth Seminar XXI (PAYS) ning jagab alljärgnevalt oma kogemusi.

 

Konverentsil osales noori inimesi üle terve Euroopa ja ka väljastpoolt Euroopat, kellest kõik on seotud oma riikide ATA või YATA allorganisatsioonidega. Üritus toimus Lissabonist teiselpool jõge, Alfeite Mereväebaasis. Elasime kasarmus ja sõime samade laudade taga kadettidega Portugalist kui ka endistest kolooniatest. Nii mõnigi meist otsustas Lissaboni saabuda mõni päev varem ning lahkuda mõni päev hiljem nagu mina isegi. See osutus suurepäraseks valikuks, sest Lissabonis on palju näha ning ürituse ajal me väga tihedalt sinna ei sattunud. Minul oligi põhiliseks tõukeks üritusele minemaks Lissaboni linn millega olin põgusalt paar aastat tagasi juba tutvunud.

 

Ürituse pealkirjaks oli „The Warsaw Era: Collectively Defending the Alliance“, kuid teemad varieerusid otsast otsa. Esialgu pöörati suuremat rõhku just Portugali ajaloole ja rollile Euroopas ja maailmas üleüldiselt ning hiljem globaalsematele küsimustele. Mõlemad osad olid äärmiselt huvitavad, sest rääkisid kohalikud professorid ja poliitikud just Portugali vaatepunktist mis meile on pigem tundmatu. Sai selgeks, et Portugal näeb endale ainsa ohuna Daesh’i tegevust – näitena tuuakse pidevalt seda, et Lissabonile lähim pealinn on Rabat. Minule tundus see jällegi huvitav, sest Marokos ju teatavasti Daesh ei tegutse (mitte suurel määral) ning tegelikult rikuvad Venemaa sõjalennukid ka Portugali õhuruumi pidevalt – sellest ei räägitud küll sõnagi. Suure üllatusena sain teada ka, et Portugali lõunaosas (Alentejo) on tänini populaarse poliitilise vaatena levinud kommunism ning USA ja teiste liitlaste kohalolek ning õppused regioonis valmistavad kohalikele suurt meelehärmi.

 

Nädala jooksul tegime ka mitmeid väljasõite, millest meeldejäävaim oli ehk Portugali parlamendi külastus, kus meid võõrustasid parlamendisaadik João Rebelo ning kohalik sotsiaalteadlane ja feminist Monica Ferro, kes mõlemad rääkisid enda tööst ning nende valdkondadega seotud murepunktidest. Naiste õiguste osas on Eestil ja Portugalil vägagi palju ühist ning vastavasisustel diskussioonidel võiks ka tihedamat koostööd teha. Lisaks saime ürituse jooksul teha laevasõidu Tejo jõel Lissaboni kalda lähedal, käia ujumas ookeanis ning ühtlasi käia Lissaboni avastamas nii päeval kui ka öösel.

 

Ürituse lõpusirgel tegelesime konsruktiivsemate tegevustega: meist moodustati 4 töörühma, kes pidid oma teema osas välja töötama raamistiku ning ühtlasi tegema soovitused edasise poliitika osas. Mina sattusin töögruppi, mille teemaks olid sotsiaalsed ülestõusud, seega oli küllaltki lihtne sinna sisse panna ka Eestile olulisi küsimusi. Teised töögrupid keskendusid paleepööretele, riikide pankrotistumisele ja siseterrorismile. Usun, et omalt poolt saingi kõige rohkem panustada just sellesse teemasse, mille töögruppi sattusin.

 

Kuna portugallaste ja ka teiste lääne – ning lõunaeurooplaste arvates on ainukeseks julgeolekuriskiks Daesh ning väljendi „Venemaa oht“ juures näidatakse näppudega jutumärke, siis leian et ka edaspidiselt oleks äärmiselt oluline, et taolistel üritustel üle Euroopa oleks alati mõni eestlane osalemas. Väga oluline on, et tulevased otsustajad meie liitlasriikidest teaksid meile tähtsaid probleeme juba madalamalt tasandilt mõne sõbra käest kuuldes. Seda kindlam on see, et häda korral meile appi tullakse. Samuti on meie jaoks oluline olla kursis oma liitlaste jaoks suruvamate probleemidega. Ühtlasi on tegu väga hea platvormiga kus leida uusi tutvusi ning kutsuda inimesi ka Eestis korraldatavatele üritustele.

 

Soovin omalt poolt tänada Portugali ATA ja YATA meeskondi, Alfeite Mereväebaasi, kõiki esinejaid ja osalejaid tänu kellele selline üritus võimalik oli. Ei saa mainimata jätta ka üleüldist Portugali külalislahkust, kindlasti soovitan kõigil ka edaspidi sellistest üritustest osa võtta – lisaks isiklikule tasandile on see heaks platvormiks enda riiki nähtavamaks teha.