Page 7 - nato_web
P. 7
Eesti NATO lugu. 1991–2004
Läbirääkimiste tulemusena sündis seega mõnel juhul kuni kuueaastase ulatusega
tegevuskava, mis kaitseväe edasist arengut olulisel määral suunas ja mõjutas. Sa-
muti lepiti kokku rahvusvahelise koostöö eesmärgid. Järgneva aasta jooksul said
kõikide kaitseväe rahvusvaheliste koostööürituste ja -programmide olulisuse hin-
damise kriteeriumiks partnerluseesmärgid. Kui kuni 2000. aastani oli rahvusvahe-
line koostöö paljuski tegevus, mida keskselt juhiti piiratud määral, siis nüüd oli
rahvusvaheline koostöö selgelt eesmärgistatud protsess, mille raames toimuval
oli konkreetne eesmärk ja mõõdetav tulem.
Eestile kinnitatud partnerluseesmärgid aitasid mõista kaitseplaneerimise loogi-
kat ning sundisid olulisel määral mõtlema, kuidas oma riigikaitse vajadusi planee-
rida piiratud ressursside raamistikus ja osana suuremast organisatsioonist. Kaitse-
jõudude Peastaabi planeerimis- ja analüüsiosakonna loomine aitas tasakaalustada
kaitse-eelarvet ja tagas pikemas perspektiivis arusaama konkreetsete väeliikide
arenguvõimalustest Eesti kontekstis. NATO poolt pakutut ei võetud alati kinni-
silmi vastu, vaid hinnati pakutava asjakohasust ressursside, arengu ja vajaduste
raames. See võimaldas oluliselt tugevamate argumentide ja faktidega toetada Eesti
liitumisläbirääkimisi NATOga ning samuti anda kaitseväel riigi kaitsepoliitikasse
asjakohane ja reaalsust arvestav sisend, tagades seega poliitiliste eesmärkide ja
tegelike võimaluste omavahelise kooskõla.
Läbirääkimiste tulemusena sündis seega mõnel juhul kuni kuueaastase ulatusega
tegevuskava, mis kaitseväe edasist arengut olulisel määral suunas ja mõjutas. Sa-
muti lepiti kokku rahvusvahelise koostöö eesmärgid. Järgneva aasta jooksul said
kõikide kaitseväe rahvusvaheliste koostööürituste ja -programmide olulisuse hin-
damise kriteeriumiks partnerluseesmärgid. Kui kuni 2000. aastani oli rahvusvahe-
line koostöö paljuski tegevus, mida keskselt juhiti piiratud määral, siis nüüd oli
rahvusvaheline koostöö selgelt eesmärgistatud protsess, mille raames toimuval
oli konkreetne eesmärk ja mõõdetav tulem.
Eestile kinnitatud partnerluseesmärgid aitasid mõista kaitseplaneerimise loogi-
kat ning sundisid olulisel määral mõtlema, kuidas oma riigikaitse vajadusi planee-
rida piiratud ressursside raamistikus ja osana suuremast organisatsioonist. Kaitse-
jõudude Peastaabi planeerimis- ja analüüsiosakonna loomine aitas tasakaalustada
kaitse-eelarvet ja tagas pikemas perspektiivis arusaama konkreetsete väeliikide
arenguvõimalustest Eesti kontekstis. NATO poolt pakutut ei võetud alati kinni-
silmi vastu, vaid hinnati pakutava asjakohasust ressursside, arengu ja vajaduste
raames. See võimaldas oluliselt tugevamate argumentide ja faktidega toetada Eesti
liitumisläbirääkimisi NATOga ning samuti anda kaitseväel riigi kaitsepoliitikasse
asjakohane ja reaalsust arvestav sisend, tagades seega poliitiliste eesmärkide ja
tegelike võimaluste omavahelise kooskõla.
