Page 6 - nato_web
P. 6
Partnerluse algaastatest liikmesuse tegevuskavani – vaade Monsist ja Tallinnast
ajal hõivatud igapäevaste juhtimisküsimustega. Plaanide täitmiseks eluliselt vajalike
ressursside arvestus tuli omakorda teha peastaabi rahandusosakonnal, kes samal
ajal tegeles iga-aastase kaitse-eelarve majandamise ning jooksvalt ka arvete ja palka-
de maksmisega. Mitme välisriigi relvajõudude organisatsioonimudelite näidete va-
ral oli aga selge, et pikaajaline planeerimine ja igapäevaste tegevuste koordineerimi-
ne on vaja üksteisest lahus hoida.
Juba 1999. aasta sügisel oli kaitseväe rahvusvahelise koostöö osakonna ülem,
kolonel Märt Tiru minuga ühendust võtnud ning uurinud võimalusi igapäevase
töö kõrvalt rohkem toetada Eesti-siseseid NATO liikmesuse saavutamisega seon-
duvaid tegevusi. 2000. aasta jaanuaris, juba kaitseväe juhataja kohusetäitjaks mää-
ratuna, andis kolonel Tiru mulle ülesandeks peastaabi planeerimis- ja analüüsiosa-
konna loomiseks vajaliku põhimääruse ja seletuskirja koostamise. Konsulteerides
nii major Peeter Länsi (tollal Eesti esinduses NATO juures) ning kolonelleitnant
German Kesaga (Eesti staabiohvitser NATO peakorteri juurde loodud partnerluse
staabielemendis), samuti pea iganädalaselt Eestis käies peastaabi eri osakondadega
ja peastaabi ülema kolonel Arne Ermusega, valmis soovitud põhimäärus talve
lõpuks. 2000. aasta maikuus loodud osakonna esimeseks ülemaks sai kolonel-
leitnant German Kesa, planeerimise jaoskonna ülemaks mereväe kaptenmajor
Igor Schvede, ressursside jaoskonda juhtis Martin Hurt ning rahvusvahelise koos-
töö jaoskonda allakirjutanu.
Osakonna loomine ei möödunud lihtsalt ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei
olnud tolleaegses Narva mnt 8 majas asunud peastaabi hoones uuele osakonnale
füüsiliselt ruumi ja teiseks tuli paralleelselt tegeleda juba nii partnerluse aasta-
programmi, planeerimis- ja aruandeprotsessi kui ka partnerluseesmärkide halda-
misega. Ruumid osakonnale leidsime pärast pea kuuajast otsimist peastaabi vastas
asunud büroohoone viimasel korrusel. Senikaua töötasime hajutatult peastaabi eri
osakondades. 2000. aasta hilistalvel saabunud partnerluseesmärkide pakett lisas
olulisel määral töökoormust, tegemist oli rohkem kui saja moodsas keeles „väe-
võime eesmärgiga”, millest igaüks sisaldas paljusid kriteeriume. Eesmärgid olid
koostatud lakoonilises sõjalises inglise keeles ning nende sisust ja kaasnevate tege-
vuste ulatusest täielikult arusaamine võttis väga palju aega ja arutamist. Eesmärgid
ise jagunesid üldisteks ja väeliikidele püstitatud eesmärkideks.
2000. aasta suve keskpaigaks olime partnerluseesmärgid läbi töötanud, koosta-
nud vajalike tegevuste nimekirja, hinnanud nimetatud tegevuste võimalikku mak-
sumust ja seega valmis kohtumiseks NATO läbirääkimistemeeskonnaga. Mitme
eesmärgi hindamisel võtsime seisukoha, et need ei ole hädavajalikud Eesti üksuste
koostegutsemiseks NATOga ja koostasime põhjalikud selgitused. Suvel Tallinnas
toimunud läbirääkimiste käigus suutsime NATO-le argumenteeritult oma vali-
kuid ja seisukohti põhjendada ning nii mõnelgi juhul pikendada ka mõne ees-
märgi elluviimiseks antud ajaraami või NATO poolt pakutud eesmärgi tagasi lükata.
ajal hõivatud igapäevaste juhtimisküsimustega. Plaanide täitmiseks eluliselt vajalike
ressursside arvestus tuli omakorda teha peastaabi rahandusosakonnal, kes samal
ajal tegeles iga-aastase kaitse-eelarve majandamise ning jooksvalt ka arvete ja palka-
de maksmisega. Mitme välisriigi relvajõudude organisatsioonimudelite näidete va-
ral oli aga selge, et pikaajaline planeerimine ja igapäevaste tegevuste koordineerimi-
ne on vaja üksteisest lahus hoida.
Juba 1999. aasta sügisel oli kaitseväe rahvusvahelise koostöö osakonna ülem,
kolonel Märt Tiru minuga ühendust võtnud ning uurinud võimalusi igapäevase
töö kõrvalt rohkem toetada Eesti-siseseid NATO liikmesuse saavutamisega seon-
duvaid tegevusi. 2000. aasta jaanuaris, juba kaitseväe juhataja kohusetäitjaks mää-
ratuna, andis kolonel Tiru mulle ülesandeks peastaabi planeerimis- ja analüüsiosa-
konna loomiseks vajaliku põhimääruse ja seletuskirja koostamise. Konsulteerides
nii major Peeter Länsi (tollal Eesti esinduses NATO juures) ning kolonelleitnant
German Kesaga (Eesti staabiohvitser NATO peakorteri juurde loodud partnerluse
staabielemendis), samuti pea iganädalaselt Eestis käies peastaabi eri osakondadega
ja peastaabi ülema kolonel Arne Ermusega, valmis soovitud põhimäärus talve
lõpuks. 2000. aasta maikuus loodud osakonna esimeseks ülemaks sai kolonel-
leitnant German Kesa, planeerimise jaoskonna ülemaks mereväe kaptenmajor
Igor Schvede, ressursside jaoskonda juhtis Martin Hurt ning rahvusvahelise koos-
töö jaoskonda allakirjutanu.
Osakonna loomine ei möödunud lihtsalt ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei
olnud tolleaegses Narva mnt 8 majas asunud peastaabi hoones uuele osakonnale
füüsiliselt ruumi ja teiseks tuli paralleelselt tegeleda juba nii partnerluse aasta-
programmi, planeerimis- ja aruandeprotsessi kui ka partnerluseesmärkide halda-
misega. Ruumid osakonnale leidsime pärast pea kuuajast otsimist peastaabi vastas
asunud büroohoone viimasel korrusel. Senikaua töötasime hajutatult peastaabi eri
osakondades. 2000. aasta hilistalvel saabunud partnerluseesmärkide pakett lisas
olulisel määral töökoormust, tegemist oli rohkem kui saja moodsas keeles „väe-
võime eesmärgiga”, millest igaüks sisaldas paljusid kriteeriume. Eesmärgid olid
koostatud lakoonilises sõjalises inglise keeles ning nende sisust ja kaasnevate tege-
vuste ulatusest täielikult arusaamine võttis väga palju aega ja arutamist. Eesmärgid
ise jagunesid üldisteks ja väeliikidele püstitatud eesmärkideks.
2000. aasta suve keskpaigaks olime partnerluseesmärgid läbi töötanud, koosta-
nud vajalike tegevuste nimekirja, hinnanud nimetatud tegevuste võimalikku mak-
sumust ja seega valmis kohtumiseks NATO läbirääkimistemeeskonnaga. Mitme
eesmärgi hindamisel võtsime seisukoha, et need ei ole hädavajalikud Eesti üksuste
koostegutsemiseks NATOga ja koostasime põhjalikud selgitused. Suvel Tallinnas
toimunud läbirääkimiste käigus suutsime NATO-le argumenteeritult oma vali-
kuid ja seisukohti põhjendada ning nii mõnelgi juhul pikendada ka mõne ees-
märgi elluviimiseks antud ajaraami või NATO poolt pakutud eesmärgi tagasi lükata.
