Page 3 - nato_web
P. 3
Eesti NATO lugu. 1991–2004
Lisaks kohtumistel osalemisele ja rutiinsele kontoritööle oli üks ametikohustus-
test ka Eesti riigi ja kultuuri laiem tutvustamine teiste riikide esindajatele. Selle te-
gevuse raames on eriti meelde jäänud osalemine SHAPE’i filmifestivalil 1998. aas-
ta hilissügisel. Sel aastal valmisid kaks senini Eesti filmi tippude hulka kuuluvat
teost, mängufilm „Georgica” ja animafilm „Porgandite öö”. Tihedas koostöös
Eesti Filmi Sihtasutuse ja Kultuurikapitaliga said nimetatud filmid koos mõni
aasta varem valminud animafilmiga „Kapsapea” Brüsselisse tellitud. Üllatus filme
lennujaamast peale võttes oli muidugi suur, sest oodatud väikeseformaadiliste koo-
piate asemel saabusid mitmekümnekilosed täisformaadis kinolindirullid, mille
transport oli üsna keeruline ettevõtmine. Kuigi reklaami filmidele sai tehtud oma-
jagu, oli kinosaalis vaid pisut üle paarikümne vaataja. „Georgica” osutus Lääne-
Euroopa vaataja jaoks ilmselt natuke liiga keeruliseks…
Kosovo pingelisele olukorrale ja kujunevale humanitaarkatastroofile reageeri-
des hakkas NATO 1998. aasta sügisel planeerima sõjalist sekkumist sealsesse konf-
likti. Jõulud ja uusaasta möödusid tol aastal operatsiooniks ettevalmistamisest et-
tekandeid kuulates. Koostati erinevaid plaane NATO liikmesriikide relvajõudude
kasutamiseks. 23. märtsil 1999 algasid NATO õhurünnakud Serbia vastu. Paral-
leelselt õhurünnakutega toimus intensiivne planeerimistegevus maavägede jätku-
operatsiooniks.
Kui 1999. aasta juunis esimesed NATO üksused Kosovosse sisenesid, oli Serbia
valitsus juba nõustunud oma relvajõudude Kosovost väljaviimisega. Seega kujunes
algselt lahinguoperatsioonina planeeritu kohe ümber rahutagamisoperatsiooniks,
mis nüüd sooviti võimalikult kiiresti mehitada. Kuigi lahingüksusi oli patrullide
läbiviimiseks ja objektide julgestamiseks endiselt vaja, asendati jätkumissiooni or-
ganisatsioonis paljud raskerelvastuse ja soomustehnikaga üksused sellistega, mida
sai paindlikumalt kasutada patrullimiseks. Samuti lisati koosseisu tsiviiltaristu
taastamiseks sobilikud pioneerivägede üksused ja märkimisväärsel määral osali-
selt ka tsiviilpolitsei funktsioone täita suutvaid sõjaväepolitsei profiiliga üksusi.
Arvestades meie NATO liikmesuse ambitsiooni, oli ülimalt oluline näidata Eesti
riiki kui reaalset julgeoleku tagajat. Lähtuvalt algselt planeeritud operatsiooni ise-
loomust oli lahingüksuste vajadus operatsiooniks kaetud ning võimalus jalaväeük-
susega panustamiseks seetõttu minimaalne. Samas ei olnud Eesti kaitseväes vasta-
va profiiliga pioneerivägesid. Seetõttu jäi operatsiooni läbiviimiseks vajalike üksus-
te tabeleid läbi sõeludes silma Multinational Specialized Unit (MSU) – spetsialisee-
ritud mitmeriigiüksus, mille põhikoosseisu tagas Itaalia oma karabinjeeride patal-
joni põhjal. Tegemist oli sisuliselt kergejalaväe üksusega, mille põhiline ülesanne
oli patrullimine asustatud piirkonnas ja suhtlus kohalike elanikega. Samuti oli
üksuse üks võime massirahutuste ohjamine. Pärast lühikesi konsultatsioone
nii NATO planeerijate kui ka Itaalia sõjalise esindajaga SHAPE’i juures saime kin-
nituse, et nimetatud üksuse mehitamisega on probleemid, sest sellise profiiliga
Lisaks kohtumistel osalemisele ja rutiinsele kontoritööle oli üks ametikohustus-
test ka Eesti riigi ja kultuuri laiem tutvustamine teiste riikide esindajatele. Selle te-
gevuse raames on eriti meelde jäänud osalemine SHAPE’i filmifestivalil 1998. aas-
ta hilissügisel. Sel aastal valmisid kaks senini Eesti filmi tippude hulka kuuluvat
teost, mängufilm „Georgica” ja animafilm „Porgandite öö”. Tihedas koostöös
Eesti Filmi Sihtasutuse ja Kultuurikapitaliga said nimetatud filmid koos mõni
aasta varem valminud animafilmiga „Kapsapea” Brüsselisse tellitud. Üllatus filme
lennujaamast peale võttes oli muidugi suur, sest oodatud väikeseformaadiliste koo-
piate asemel saabusid mitmekümnekilosed täisformaadis kinolindirullid, mille
transport oli üsna keeruline ettevõtmine. Kuigi reklaami filmidele sai tehtud oma-
jagu, oli kinosaalis vaid pisut üle paarikümne vaataja. „Georgica” osutus Lääne-
Euroopa vaataja jaoks ilmselt natuke liiga keeruliseks…
Kosovo pingelisele olukorrale ja kujunevale humanitaarkatastroofile reageeri-
des hakkas NATO 1998. aasta sügisel planeerima sõjalist sekkumist sealsesse konf-
likti. Jõulud ja uusaasta möödusid tol aastal operatsiooniks ettevalmistamisest et-
tekandeid kuulates. Koostati erinevaid plaane NATO liikmesriikide relvajõudude
kasutamiseks. 23. märtsil 1999 algasid NATO õhurünnakud Serbia vastu. Paral-
leelselt õhurünnakutega toimus intensiivne planeerimistegevus maavägede jätku-
operatsiooniks.
Kui 1999. aasta juunis esimesed NATO üksused Kosovosse sisenesid, oli Serbia
valitsus juba nõustunud oma relvajõudude Kosovost väljaviimisega. Seega kujunes
algselt lahinguoperatsioonina planeeritu kohe ümber rahutagamisoperatsiooniks,
mis nüüd sooviti võimalikult kiiresti mehitada. Kuigi lahingüksusi oli patrullide
läbiviimiseks ja objektide julgestamiseks endiselt vaja, asendati jätkumissiooni or-
ganisatsioonis paljud raskerelvastuse ja soomustehnikaga üksused sellistega, mida
sai paindlikumalt kasutada patrullimiseks. Samuti lisati koosseisu tsiviiltaristu
taastamiseks sobilikud pioneerivägede üksused ja märkimisväärsel määral osali-
selt ka tsiviilpolitsei funktsioone täita suutvaid sõjaväepolitsei profiiliga üksusi.
Arvestades meie NATO liikmesuse ambitsiooni, oli ülimalt oluline näidata Eesti
riiki kui reaalset julgeoleku tagajat. Lähtuvalt algselt planeeritud operatsiooni ise-
loomust oli lahingüksuste vajadus operatsiooniks kaetud ning võimalus jalaväeük-
susega panustamiseks seetõttu minimaalne. Samas ei olnud Eesti kaitseväes vasta-
va profiiliga pioneerivägesid. Seetõttu jäi operatsiooni läbiviimiseks vajalike üksus-
te tabeleid läbi sõeludes silma Multinational Specialized Unit (MSU) – spetsialisee-
ritud mitmeriigiüksus, mille põhikoosseisu tagas Itaalia oma karabinjeeride patal-
joni põhjal. Tegemist oli sisuliselt kergejalaväe üksusega, mille põhiline ülesanne
oli patrullimine asustatud piirkonnas ja suhtlus kohalike elanikega. Samuti oli
üksuse üks võime massirahutuste ohjamine. Pärast lühikesi konsultatsioone
nii NATO planeerijate kui ka Itaalia sõjalise esindajaga SHAPE’i juures saime kin-
nituse, et nimetatud üksuse mehitamisega on probleemid, sest sellise profiiliga
