Page 7 - nato_web
P. 7
Eesti NATO lugu. 1991–2004
Riina Kionka muusikaline kummardus NATO liitumiskutset tähistaval vastuvõtul saatkonnas.
Foto: R. Kionka erakogu.
NATOga liitumiskutse esitamist tähistasime piduliku ja suurejoonelise vastu-
võtuga vaid viis päeva pärast otsuse langetamist Praha tippkohtumisel. Olime kut-
sunud mängima Saksa välisministeeriumi jazz-grupi, külalised nautisid pesuehtsat
Eesti külmlauda, Eesti õlut ja muud head-paremat. Sellist suurt vastuvõttu muidugi
ei anna organiseerida vaid viiepäevase etteteatamisega: koostöös kaitseatašee Riho
Terrasega kuulutati vastuvõtu ametlikuks põhjuseks Eesti kaitseväe aastapäeva
tähistamine, sest me polnud ikkagi 100% kindlad, kas Prahast tuleb õige otsus.
Varusin ise külalistele väikese muusikalise üllatuse, mis oli ka poliitiliselt süga-
valt läbi mõeldud. Olin hiljuti taas lugenud NATO asutamise ühe eestvedaja,
USA välisministri Dean Achesoni mälestusi, „Loomise juures”2, milles Acheson
kirjeldas NATO alusdokumendi, Washingtoni lepingu koostamise lõppmängu
1949. aastal. Leping oli sõjaväelaste ja ka teatud senaatorite jaoks küllalt vastuolu-
liseks muutunud, sest nad kartsid, et see kohustub USAd automaatselt astuma väl-
ja teiste lepinguosaliste elik alatiste liitlaste kaitseks. See oli neile vastuvõetamatu
sisu poolest – siduv kollektiivkaitse oli uus areng rahvusvahelistes suhetes, varem
oli riik valinud oma liitlasi siis, kui sõttaminek oli juba peaaegu ukse ees.
2 Acheson, Dean. Present at the Creation: My Years in the State Department. New York: Norton
1969.
Riina Kionka muusikaline kummardus NATO liitumiskutset tähistaval vastuvõtul saatkonnas.
Foto: R. Kionka erakogu.
NATOga liitumiskutse esitamist tähistasime piduliku ja suurejoonelise vastu-
võtuga vaid viis päeva pärast otsuse langetamist Praha tippkohtumisel. Olime kut-
sunud mängima Saksa välisministeeriumi jazz-grupi, külalised nautisid pesuehtsat
Eesti külmlauda, Eesti õlut ja muud head-paremat. Sellist suurt vastuvõttu muidugi
ei anna organiseerida vaid viiepäevase etteteatamisega: koostöös kaitseatašee Riho
Terrasega kuulutati vastuvõtu ametlikuks põhjuseks Eesti kaitseväe aastapäeva
tähistamine, sest me polnud ikkagi 100% kindlad, kas Prahast tuleb õige otsus.
Varusin ise külalistele väikese muusikalise üllatuse, mis oli ka poliitiliselt süga-
valt läbi mõeldud. Olin hiljuti taas lugenud NATO asutamise ühe eestvedaja,
USA välisministri Dean Achesoni mälestusi, „Loomise juures”2, milles Acheson
kirjeldas NATO alusdokumendi, Washingtoni lepingu koostamise lõppmängu
1949. aastal. Leping oli sõjaväelaste ja ka teatud senaatorite jaoks küllalt vastuolu-
liseks muutunud, sest nad kartsid, et see kohustub USAd automaatselt astuma väl-
ja teiste lepinguosaliste elik alatiste liitlaste kaitseks. See oli neile vastuvõetamatu
sisu poolest – siduv kollektiivkaitse oli uus areng rahvusvahelistes suhetes, varem
oli riik valinud oma liitlasi siis, kui sõttaminek oli juba peaaegu ukse ees.
2 Acheson, Dean. Present at the Creation: My Years in the State Department. New York: Norton
1969.
