Page 6 - nato_web
P. 6
Eesti NATO lugu. 1991–2004
Hinnangutes liitumise negatiivsete aspektide kohta võis eristada nelja argu-
mentide rühma. Esmalt suhete halvenemine Venemaaga, mida möönsid lisaks
liitumise vastastele ka NATO pooldajad. Teiseks majanduslikud hirmud ehk kar-
tus elatustaseme halvenemise pärast – NATOsse kuulumist peeti Eesti jaoks liialt
kulukaks. Kolmandaks kartus Eesti rahvusliku identiteedi ja iseseisvuse säilimise
pärast – sama argument mõjutas ka osa elanikkonna vastuseisu Euroopa Liiduga
liitumisele. Ning lõpuks hirm demokraatia olukorra ja inimõiguste järgimise pä-
rast. See viimane oli iseloomulik ennekõike osale mitte-eestlasest, kelle arusaam
NATOst kui sõjalisest jõustruktuurist ei näinud võimalust seda demokraatiaga
ühitada.
NATOga liitumisest möödub tänavu kümme aastat. Paljud liitumiseelsed ootu-
sed ja kartused on ära langenud, mõned ka kinnitust saanud. Lisaks NATO liik-
meks oleku kõrgele toetusele iseloomustab Eesti avalikku arvamust ka kohustusli-
ku ajateenistuse vajalikkuse mõistmine ja kõrge kaitsetahe. Kui liitumise eel domi-
neeris avalikkuses mõtteviis, nagu tuleks NATO mingil erilisel ja nähtaval moel
Eestisse, siis täna jõuab järjest enam kohale arusaam, et Eesti ise ongi saanud osaks
NATOst. NATO liikmeks saamine on Eestis meie usku ja tahet iseseisvat kaitse-
võimet kasvatada veelgi tugevdanud.
Hinnangutes liitumise negatiivsete aspektide kohta võis eristada nelja argu-
mentide rühma. Esmalt suhete halvenemine Venemaaga, mida möönsid lisaks
liitumise vastastele ka NATO pooldajad. Teiseks majanduslikud hirmud ehk kar-
tus elatustaseme halvenemise pärast – NATOsse kuulumist peeti Eesti jaoks liialt
kulukaks. Kolmandaks kartus Eesti rahvusliku identiteedi ja iseseisvuse säilimise
pärast – sama argument mõjutas ka osa elanikkonna vastuseisu Euroopa Liiduga
liitumisele. Ning lõpuks hirm demokraatia olukorra ja inimõiguste järgimise pä-
rast. See viimane oli iseloomulik ennekõike osale mitte-eestlasest, kelle arusaam
NATOst kui sõjalisest jõustruktuurist ei näinud võimalust seda demokraatiaga
ühitada.
NATOga liitumisest möödub tänavu kümme aastat. Paljud liitumiseelsed ootu-
sed ja kartused on ära langenud, mõned ka kinnitust saanud. Lisaks NATO liik-
meks oleku kõrgele toetusele iseloomustab Eesti avalikku arvamust ka kohustusli-
ku ajateenistuse vajalikkuse mõistmine ja kõrge kaitsetahe. Kui liitumise eel domi-
neeris avalikkuses mõtteviis, nagu tuleks NATO mingil erilisel ja nähtaval moel
Eestisse, siis täna jõuab järjest enam kohale arusaam, et Eesti ise ongi saanud osaks
NATOst. NATO liikmeks saamine on Eestis meie usku ja tahet iseseisvat kaitse-
võimet kasvatada veelgi tugevdanud.
