Page 4 - nato_web
P. 4
Eesti NATO lugu. 1991–2004
suhtluskeelest erinev nii suhtumine NATOsse kui ka mitmed arusaamad Eesti
riigikaitsest ja julgeolekutagatistest. Mitte-eestlaste muutliku meele põhjusi tasub-
ki otsida peamiselt venekeelses inforuumis toimunud muutustest NATO teema
käsitlemisel – suur osa venekeelseid vastajaid hindab NATOt mitte Eesti, vaid
Venemaa vaatenurgast.
Avaliku arvamuse uuringud on oma olemuselt kommunikatsiooniuuringud.
Kuna riigikaitse küsimustes puudub suurel osal elanikkonnast vahetu isiklik koge-
mus ning riigikaitset ei peeta ka ühiskonnaelu olulisemate valupunktide hulka
kuuluvaks, siis demonstreerivad küsitluste tulemused eelkõige seda, kas ja kui edu-
kalt on suudetud riigikaitse ülesandeid ja eesmärke avalikkusele selgitada, milli-
seid infokanaleid peetakse usaldusväärseteks ning milline on küsitlusteemaga
kaasnev emotsionaalne atmosfäär ühiskonnas.
Riigikaitsealane teavitustöö, sh informeerimine NATOst ja NATOga liitumisest,
ei saa piirduda üldise informeerituse tõstmise ega faktiteadmiste parandamisega.
Väga olulist rolli suhtumise kujunemisel NATOga liitumisse mängib ka NATO ül-
dine imago. Viimane on aga seotud paljude eelarvamuste ja stereotüüpidega, mis
inimestel NATO kohta juba varem on välja kujunenud. Seetõttu olid väga oluliseks
abiliseks NATOga liitumise eelse perioodi teavitustööl fookusgrupiuuringud, mis
võimaldasid avada inimeste suhtumise kujunemise tagamaid – stereotüüpe, ootusi
ja kartusi selles osas, mis tagajärgi NATOga liitumine võib kaasa tuua.
2001. aasta lõpul Turu-uuringute ASi tehtud fookusgrupiuuring aitas välja sel-
gitada inimeste arvamusi sellest, milline on NATO olemus ja roll tänapäeva maa-
ilmas. NATOga liitumise pooldajad kirjeldasid seal NATOt kui ühiseid väärtusi
jagavate riikide ühendust, mida iseloomustavad märksõnad nagu koostöö, läbi-
rääkimised, diplomaatia, õlg õla kõrval seismine. NATOga liitumise vastaste emot-
sionaalne ettekujutus alliansist taandus aga eelkõige NATO-le kui jõulisele ja
hingetule sõjamasinale. Kui pooldajad seadsid NATO juures esiplaanile turvali-
suse ja konfliktide rahumeelse lahendamise, siis vastased nägid selles organisat-
sioonis riikidevahelise konfrontatsiooni ja sõjalise vastasseisu ühte osapoolt.
Eestlaste seas oli NATO pooldajaid enam, seetõttu domineeris siin diplomaatia-
keskne NATO-käsitlus. NATOga liitumise pooldajad nägid NATOs Eesti iseseis-
vuse toetajat ja julgeoleku tagajat. Vastased aga pelgasid, et just NATOga liitumine
asetab Eesti suuremasse ohtu, kuivõrd saame selle kaudu senisest enam kaasa kis-
tud rahvusvahelistesse konfliktidesse. Taolised arusaamad iseloomustavad näiteks
ka tänase Soome avalikku arvamust, kus NATOga mitteliitumist põhjendatakse
sooviga jääda kõrvale suurriikide omavahelisest võimuvõitlusest ning vältida
soomlaste sattumist sõjalistesse konfliktidesse Soomest väljaspool.2
2 Soome avaliku arvamuse kohta vt http://www.defmin.fi/tehtavat_ja_toiminta/viestinta/maan-
puolustustiedotuksen_suunnittelukunta_mts/mielipidetutkimukset/suomalaisten_mielipiteita_ulko-_
ja_turvallisuuspolitiikasta_maanpuolustuksesta_ja_turvallisuudesta.5672.news
suhtluskeelest erinev nii suhtumine NATOsse kui ka mitmed arusaamad Eesti
riigikaitsest ja julgeolekutagatistest. Mitte-eestlaste muutliku meele põhjusi tasub-
ki otsida peamiselt venekeelses inforuumis toimunud muutustest NATO teema
käsitlemisel – suur osa venekeelseid vastajaid hindab NATOt mitte Eesti, vaid
Venemaa vaatenurgast.
Avaliku arvamuse uuringud on oma olemuselt kommunikatsiooniuuringud.
Kuna riigikaitse küsimustes puudub suurel osal elanikkonnast vahetu isiklik koge-
mus ning riigikaitset ei peeta ka ühiskonnaelu olulisemate valupunktide hulka
kuuluvaks, siis demonstreerivad küsitluste tulemused eelkõige seda, kas ja kui edu-
kalt on suudetud riigikaitse ülesandeid ja eesmärke avalikkusele selgitada, milli-
seid infokanaleid peetakse usaldusväärseteks ning milline on küsitlusteemaga
kaasnev emotsionaalne atmosfäär ühiskonnas.
Riigikaitsealane teavitustöö, sh informeerimine NATOst ja NATOga liitumisest,
ei saa piirduda üldise informeerituse tõstmise ega faktiteadmiste parandamisega.
Väga olulist rolli suhtumise kujunemisel NATOga liitumisse mängib ka NATO ül-
dine imago. Viimane on aga seotud paljude eelarvamuste ja stereotüüpidega, mis
inimestel NATO kohta juba varem on välja kujunenud. Seetõttu olid väga oluliseks
abiliseks NATOga liitumise eelse perioodi teavitustööl fookusgrupiuuringud, mis
võimaldasid avada inimeste suhtumise kujunemise tagamaid – stereotüüpe, ootusi
ja kartusi selles osas, mis tagajärgi NATOga liitumine võib kaasa tuua.
2001. aasta lõpul Turu-uuringute ASi tehtud fookusgrupiuuring aitas välja sel-
gitada inimeste arvamusi sellest, milline on NATO olemus ja roll tänapäeva maa-
ilmas. NATOga liitumise pooldajad kirjeldasid seal NATOt kui ühiseid väärtusi
jagavate riikide ühendust, mida iseloomustavad märksõnad nagu koostöö, läbi-
rääkimised, diplomaatia, õlg õla kõrval seismine. NATOga liitumise vastaste emot-
sionaalne ettekujutus alliansist taandus aga eelkõige NATO-le kui jõulisele ja
hingetule sõjamasinale. Kui pooldajad seadsid NATO juures esiplaanile turvali-
suse ja konfliktide rahumeelse lahendamise, siis vastased nägid selles organisat-
sioonis riikidevahelise konfrontatsiooni ja sõjalise vastasseisu ühte osapoolt.
Eestlaste seas oli NATO pooldajaid enam, seetõttu domineeris siin diplomaatia-
keskne NATO-käsitlus. NATOga liitumise pooldajad nägid NATOs Eesti iseseis-
vuse toetajat ja julgeoleku tagajat. Vastased aga pelgasid, et just NATOga liitumine
asetab Eesti suuremasse ohtu, kuivõrd saame selle kaudu senisest enam kaasa kis-
tud rahvusvahelistesse konfliktidesse. Taolised arusaamad iseloomustavad näiteks
ka tänase Soome avalikku arvamust, kus NATOga mitteliitumist põhjendatakse
sooviga jääda kõrvale suurriikide omavahelisest võimuvõitlusest ning vältida
soomlaste sattumist sõjalistesse konfliktidesse Soomest väljaspool.2
2 Soome avaliku arvamuse kohta vt http://www.defmin.fi/tehtavat_ja_toiminta/viestinta/maan-
puolustustiedotuksen_suunnittelukunta_mts/mielipidetutkimukset/suomalaisten_mielipiteita_ulko-_
ja_turvallisuuspolitiikasta_maanpuolustuksesta_ja_turvallisuudesta.5672.news
