Page 1 - nato_web
P. 1
Avalik arvamus ja NATO
Juhan Kivrähk
Juhan Kivrähk on enam kui 20 aastat tegelenud arvamus- ja
sotsiaaluuringutega; ASi Emor asedirektor 1990–1995;
Turu-uuringute ASi asedirektor 1998–2002;
OÜ Uuringukeskus Faktum juhataja 2003–2005.
Selle sajandi algus on olnud Eesti riigi jaoks tõeliselt ajalooline – meist on nende
aastate jooksul saanud lõimunud Euroopa riik, mis kuulub nii Euroopa Liitu,
euroalasse kui ka NATOsse, nii OECDsse kui ka WTOsse. Ehkki naasmine lääne-
maailma oli meile riikliku iseseisvuse taastamise järel algusest peale eesmärgiks,
tundus veel kakskümmend aastat tagasi Eesti liitumine Euroopa Liidu ja NATOga
pelgalt unistusena. Seetõttu ei leidnud selleteemalised küsimused kuigi sageli
kohta avaliku arvamuse küsitlustes.
Teadaolev esimene avaliku arvamuse uuring, milles küsiti elanikkonna toetust
NATO liikmeks astumisele, leidis aset 1994. aastal Ameerika Ühendriikide Info-
agentuuri (USIA) tellimusel. Selles küsitluses toetas Eesti liitumist NATOga üle
poole vastanutest ning tervelt kaks kolmandikku eestlastest (tabel 1).1 Ent küllap
oli toona vastajate jaoks selliste küsitluste näol tegemist rohkem hüpoteetiliste
mõttemängudega kui reaalsete tulevikustsenaariumidega.
Tabel 1. Kui Eestil avaneks võimalus saada NATO liikmeks, siis kas te toetaksite seda või
oleksite selle vastu? (%)
Toetaksin Kõik vastajad Eestlased Venekeelsed vastajad
Oleksin vastu 54 65 36
Ei oska öelda 15 8 28
31 27 36
1 USIA poolt aastal 1994 tellitud uuringu läbiviija oli AS Emor.
Juhan Kivrähk
Juhan Kivrähk on enam kui 20 aastat tegelenud arvamus- ja
sotsiaaluuringutega; ASi Emor asedirektor 1990–1995;
Turu-uuringute ASi asedirektor 1998–2002;
OÜ Uuringukeskus Faktum juhataja 2003–2005.
Selle sajandi algus on olnud Eesti riigi jaoks tõeliselt ajalooline – meist on nende
aastate jooksul saanud lõimunud Euroopa riik, mis kuulub nii Euroopa Liitu,
euroalasse kui ka NATOsse, nii OECDsse kui ka WTOsse. Ehkki naasmine lääne-
maailma oli meile riikliku iseseisvuse taastamise järel algusest peale eesmärgiks,
tundus veel kakskümmend aastat tagasi Eesti liitumine Euroopa Liidu ja NATOga
pelgalt unistusena. Seetõttu ei leidnud selleteemalised küsimused kuigi sageli
kohta avaliku arvamuse küsitlustes.
Teadaolev esimene avaliku arvamuse uuring, milles küsiti elanikkonna toetust
NATO liikmeks astumisele, leidis aset 1994. aastal Ameerika Ühendriikide Info-
agentuuri (USIA) tellimusel. Selles küsitluses toetas Eesti liitumist NATOga üle
poole vastanutest ning tervelt kaks kolmandikku eestlastest (tabel 1).1 Ent küllap
oli toona vastajate jaoks selliste küsitluste näol tegemist rohkem hüpoteetiliste
mõttemängudega kui reaalsete tulevikustsenaariumidega.
Tabel 1. Kui Eestil avaneks võimalus saada NATO liikmeks, siis kas te toetaksite seda või
oleksite selle vastu? (%)
Toetaksin Kõik vastajad Eestlased Venekeelsed vastajad
Oleksin vastu 54 65 36
Ei oska öelda 15 8 28
31 27 36
1 USIA poolt aastal 1994 tellitud uuringu läbiviija oli AS Emor.
