Page 2 - nato_web
P. 2
Eesti NATO lugu. 1991–2004
Monitooring „Avalik arvamus ja riigikaitse” sai alguse 2000. aastal, kui NATO
ja Euroopa Liiduga liitumine oli omandanud juba realistlikud piirjooned. Ehkki
NATO liikmeks saamiseks polnud vaja korraldada rahvahääletust nagu enne Eu-
roopa Liiduga liitumist, ei saanud seda sammu sellegipoolest astuda ilma avalikku
arvamust põhjalikult tundmata.
1999. aasta sügisel pöörduski kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna ju-
hataja Madis Mikko minu poole, et arutada NATOga liitumise teemal avaliku ar-
vamuse uuringu käivitamist. Töötasin tol ajal Turu-uuringute ASis ning olin mõis-
tagi rõõmuga nõus kaasa lööma. Kõige lihtsam võimalus oleks olnud jätkata taolis-
te küsimustega, nagu eespool kirjeldatud – kas toetate NATOga liitumist või olete
selle vastu. Siiski otsustasime mitte piirduda pelgalt suhtumise mõõtmisega
NATOga liitumisse, vaid koguda informatsiooni Eesti elanike riigikaitseliste hoia-
kute kohta laiemalt. Küsimustiku koostamisel sai võetud eeskujuks Soomes juba
1964. aastast alates läbiviidavad riigikaitsealased avaliku arvamuse küsitlused.
Nii selgusidki küsitlustest lisaks NATOga seotud arvamustele ka Eesti elanike
hinnangud julgeolekualasele situatsioonile Eestis ja kogu maailmas, arusaamad
meie peamistest julgeolekuriskidest ja nendega toime tulla aitavatest teguritest,
suhtumine Eesti riigikaitse korraldusse ning usaldus riigikaitsega tegelevate
institutsioonide vastu, inimeste kaitsetahe ja muud olulised riigikaitsega seo-
tud seisukohad. Seda laadi informatsiooni olemasolu võimaldab riigikaitset teosta-
da kooskõlas ühiskonna ootustega, teadvustades seejuures vajadusi avalikkuse
teavitamiseks.
Küsitlustega alustades ei osanud vist keegi ette kujutada, kui pikaajaliseks see
monitooring kujuneb ning kui unikaalne andmestik selle abil aastate jooksul ko-
guneb. Ma ei tea ühtegi teist Eesti riigiasutust, kus avalikku arvamust valitsemisala
küsimuste suhtes sedavõrd järjepidevalt uuritud oleks. Uuringute alustaja Turu-
uuringute AS korraldas küsitlusi kuni aastani 2003. Kuna küsitlusi tellitakse
hankekonkursside alusel, oli aastatel 2003–2005 küsitleja OÜ Uuringukeskus
Faktum, seejärel aastatel 2006–2010 taas Turu-uuringute AS ning alates 2011. aas-
tast kuni tänaseni on tellimuse täitja olnud OÜ Saar Poll. Uuringus kasutatav
küsimustik on aga säilinud põhiosas samana.
Stardipositsioon, millest monitooringutrend alustas, ei erinenudki kuigivõrd
1994. aastal mõõdetust: NATOga liitumist toetas 2000. aasta jaanuaris 57% eestlas-
test ja 25% venekeelsetest vastajatest. Elanikkonna üldine toetus NATOga liitumi-
sele jäi seega veel alla poole (48%). Alla 50% püsis toetus NATOga liitumisele kuni
2001. aasta suveni (vt joonis 1).
Monitooring „Avalik arvamus ja riigikaitse” sai alguse 2000. aastal, kui NATO
ja Euroopa Liiduga liitumine oli omandanud juba realistlikud piirjooned. Ehkki
NATO liikmeks saamiseks polnud vaja korraldada rahvahääletust nagu enne Eu-
roopa Liiduga liitumist, ei saanud seda sammu sellegipoolest astuda ilma avalikku
arvamust põhjalikult tundmata.
1999. aasta sügisel pöörduski kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna ju-
hataja Madis Mikko minu poole, et arutada NATOga liitumise teemal avaliku ar-
vamuse uuringu käivitamist. Töötasin tol ajal Turu-uuringute ASis ning olin mõis-
tagi rõõmuga nõus kaasa lööma. Kõige lihtsam võimalus oleks olnud jätkata taolis-
te küsimustega, nagu eespool kirjeldatud – kas toetate NATOga liitumist või olete
selle vastu. Siiski otsustasime mitte piirduda pelgalt suhtumise mõõtmisega
NATOga liitumisse, vaid koguda informatsiooni Eesti elanike riigikaitseliste hoia-
kute kohta laiemalt. Küsimustiku koostamisel sai võetud eeskujuks Soomes juba
1964. aastast alates läbiviidavad riigikaitsealased avaliku arvamuse küsitlused.
Nii selgusidki küsitlustest lisaks NATOga seotud arvamustele ka Eesti elanike
hinnangud julgeolekualasele situatsioonile Eestis ja kogu maailmas, arusaamad
meie peamistest julgeolekuriskidest ja nendega toime tulla aitavatest teguritest,
suhtumine Eesti riigikaitse korraldusse ning usaldus riigikaitsega tegelevate
institutsioonide vastu, inimeste kaitsetahe ja muud olulised riigikaitsega seo-
tud seisukohad. Seda laadi informatsiooni olemasolu võimaldab riigikaitset teosta-
da kooskõlas ühiskonna ootustega, teadvustades seejuures vajadusi avalikkuse
teavitamiseks.
Küsitlustega alustades ei osanud vist keegi ette kujutada, kui pikaajaliseks see
monitooring kujuneb ning kui unikaalne andmestik selle abil aastate jooksul ko-
guneb. Ma ei tea ühtegi teist Eesti riigiasutust, kus avalikku arvamust valitsemisala
küsimuste suhtes sedavõrd järjepidevalt uuritud oleks. Uuringute alustaja Turu-
uuringute AS korraldas küsitlusi kuni aastani 2003. Kuna küsitlusi tellitakse
hankekonkursside alusel, oli aastatel 2003–2005 küsitleja OÜ Uuringukeskus
Faktum, seejärel aastatel 2006–2010 taas Turu-uuringute AS ning alates 2011. aas-
tast kuni tänaseni on tellimuse täitja olnud OÜ Saar Poll. Uuringus kasutatav
küsimustik on aga säilinud põhiosas samana.
Stardipositsioon, millest monitooringutrend alustas, ei erinenudki kuigivõrd
1994. aastal mõõdetust: NATOga liitumist toetas 2000. aasta jaanuaris 57% eestlas-
test ja 25% venekeelsetest vastajatest. Elanikkonna üldine toetus NATOga liitumi-
sele jäi seega veel alla poole (48%). Alla 50% püsis toetus NATOga liitumisele kuni
2001. aasta suveni (vt joonis 1).
