Page 4 - nato_web
P. 4
Eesti NATO lugu. 1991–2004
selle projekti raames. RAI tähendas meile moodsa mõtlemise ja tehnoloogia saabu-
mist ning väga suurt sammu NATO suunal. Meie suure naaberriigi huvi selle
projekti käekäigu vastu oli pidevalt tunda.
BALTNET
Mitteametlikult tekkis nimetus BALTNET (Baltic Airspace Surveillance Network)
1997. aasta veebruaris, kui USA eestvedamisel toimus kohtumine, kus arutati
Eesti, Leedu ja Läti õhuseiresüsteemidega seonduvat. Esimene ametlik koosolek,
kuhu olid kutsutud ka kolme Balti riigi esindajad, toimus 29. mail 1997. Sellest het-
kest võib rääkida BALTNETi projekti algusest. Norrat kui juhtriiki esindasid Svein
Styrvold ja Lars Myraune. BALTNET sai ametliku kinnituse kolme riigi kaitse-
ministrite allkirjaga 1998. aastal. Selle eesmärgiks sai Eesti, Leedu ja Läti ühilda-
tud õhukaitsesüsteemi loomine koos rahvuslike komponentide koostöö ja ühise
juhtimiskeskusega. Esialgu tegeldi küll ainult õhuseirega. RAI andis sellele süstee-
mile materiaalse aluse riist- ja tarkvaraga.
Loomulikult oli sellel teel konarusi ja omavahelisi hõõrumisi, näiteks regio-
naalse juhtimiskeskuse (Regional Airspace Sovereignty/Surveillance Coordination
Centre – RASCC) asukoht, hiljem ka õhuturbemissiooni baaslennuvälja paikne-
mine ja selle toetus.
2000. aasta septembri lõpuks oli RASCC tegutsemisvalmiduses ning kaks ja
pool kuud hiljem tegutses ka Eesti oma õhuseire keskus (National Node – ASOC)
Ämaris.
Koostöö NATOga
Lisaks sellele, et Eesti töötas NATO suunal, tegi ka NATO samme Eesti poole. Juu-
nis 1997 toimus Ühendkuningriigi AWACS-lennuki E-3D visiit Eestisse. Ühe selle
lennuki nägemisulatus oli peaaegu 16 korda suurem kui meie õhuruumi ulatus.
Teisisõnu, selle lennuki radar võimaldas vaadata sadade kilomeetrite võrra kauge-
male Eesti piiridest. Igal juhul sai lennuki meeskond Eesti taevas huvitavaid elamu-
si, rääkimata visiidi poliitilisest tähtsusest.
1997. aasta teisest poolest algas NATOga tihedam ja konkreetsem koostöö, mis
aitas kaasa lahenduste leidmisele õhukaitse mudeli loomisel. Selles NATO protses-
sis olime esimesed, kes kaasasid koostöösse NATOga ka tsiviilstruktuure.
Eesti kaudu olid kutsutud projektis osalema ka Läti ja Leedu. Septembris
2000 alustati uuringuid ning ligi aastase töö tulemusena olid koostatud radarkatte,
selle projekti raames. RAI tähendas meile moodsa mõtlemise ja tehnoloogia saabu-
mist ning väga suurt sammu NATO suunal. Meie suure naaberriigi huvi selle
projekti käekäigu vastu oli pidevalt tunda.
BALTNET
Mitteametlikult tekkis nimetus BALTNET (Baltic Airspace Surveillance Network)
1997. aasta veebruaris, kui USA eestvedamisel toimus kohtumine, kus arutati
Eesti, Leedu ja Läti õhuseiresüsteemidega seonduvat. Esimene ametlik koosolek,
kuhu olid kutsutud ka kolme Balti riigi esindajad, toimus 29. mail 1997. Sellest het-
kest võib rääkida BALTNETi projekti algusest. Norrat kui juhtriiki esindasid Svein
Styrvold ja Lars Myraune. BALTNET sai ametliku kinnituse kolme riigi kaitse-
ministrite allkirjaga 1998. aastal. Selle eesmärgiks sai Eesti, Leedu ja Läti ühilda-
tud õhukaitsesüsteemi loomine koos rahvuslike komponentide koostöö ja ühise
juhtimiskeskusega. Esialgu tegeldi küll ainult õhuseirega. RAI andis sellele süstee-
mile materiaalse aluse riist- ja tarkvaraga.
Loomulikult oli sellel teel konarusi ja omavahelisi hõõrumisi, näiteks regio-
naalse juhtimiskeskuse (Regional Airspace Sovereignty/Surveillance Coordination
Centre – RASCC) asukoht, hiljem ka õhuturbemissiooni baaslennuvälja paikne-
mine ja selle toetus.
2000. aasta septembri lõpuks oli RASCC tegutsemisvalmiduses ning kaks ja
pool kuud hiljem tegutses ka Eesti oma õhuseire keskus (National Node – ASOC)
Ämaris.
Koostöö NATOga
Lisaks sellele, et Eesti töötas NATO suunal, tegi ka NATO samme Eesti poole. Juu-
nis 1997 toimus Ühendkuningriigi AWACS-lennuki E-3D visiit Eestisse. Ühe selle
lennuki nägemisulatus oli peaaegu 16 korda suurem kui meie õhuruumi ulatus.
Teisisõnu, selle lennuki radar võimaldas vaadata sadade kilomeetrite võrra kauge-
male Eesti piiridest. Igal juhul sai lennuki meeskond Eesti taevas huvitavaid elamu-
si, rääkimata visiidi poliitilisest tähtsusest.
1997. aasta teisest poolest algas NATOga tihedam ja konkreetsem koostöö, mis
aitas kaasa lahenduste leidmisele õhukaitse mudeli loomisel. Selles NATO protses-
sis olime esimesed, kes kaasasid koostöösse NATOga ka tsiviilstruktuure.
Eesti kaudu olid kutsutud projektis osalema ka Läti ja Leedu. Septembris
2000 alustati uuringuid ning ligi aastase töö tulemusena olid koostatud radarkatte,
