Page 3 - nato_web
P. 3
Liitumine NATO õhukaitsesüsteemiga
ja Karlis Kins (Läti) koos oma delegatsioonidega jagasid põhimõtteliselt kõiki meie
seisukohti ja vastupidi. Siit algasid sammud, mis aitasid meid BALTNETini.
Põhjamaad jälgisid meie püüdlusi delikaatselt ning olid valmis õlga alla pane-
ma. Taani oli aga väga varmas ning lisaks nende üldisele toele meie riigikaitsele
tekkisid head töised kontaktid ka nende õhuväelastega. Vaatamata sellele, et
Rootsi ja Soome polnud NATO liikmesriigid, õppisime neid tundma NATO
partnerriikidena ja lihtsalt heade koostööpartneritena.
Eraldi tuleb lausuda tunnustavad sõnad mitme riigi, eriti Prantsusmaa ja USA
suunal. Päris partnerluse alguses tutvustasid nad Eesti delegatsioonidele selliseid
paiku, mis sõna otseses mõttes asusid seitsme luku taga sügaval maa all. Cheyenne
Mountain USAs ja Taverny Prantsusmaal olid kohad, kus asusid nende riikide
kesksed õhukaitse juhtimiskeskused.
Esimesed sammud NATO peakorteris ja NC3A agentuuris
Pärast esimest osalemist NATO õhukaitsekomitee (NATO Air Defence Committee –
NADC) koosolekul aprillis 1994 asusime tavapärasesse partnerriikidele suuna-
tud koostöörütmi. Juba aasta pärast esitas Eesti sellel foorumil nägemuse oma õhu-
kaitse loomisest, mis tugines mainitud õhuväe kontseptsioonile. Vastava ettekande
tegi Margus (Marc) Aruja, kes 9 kuu vältel täitis õhuväe staabi ülema ülesandeid.
Maailmapraktikas suhteliselt haruldasel, kuid tollase Eesti jaoks piisavalt tava-
pärasel viisil oli Eesti Vabariigi teenistuses Kanada ohvitser.
Meil õnnestus aegsasti alustada koostööd NATO agentuuriga Haagis (NATO C3
Agency – NC3A). Meie jaoks oli väga oluline kavandada ja soetada vastav tehnika ja
tarkvara sellisel kombel, et vajalikul hetkel oleks meie õhukaitsesüsteem ühen-
datud NATO integreeritud õhukaitsesüsteemiga (NATO Integrated Air Defence
System – NATINADS). Agentuurist osutati meile võimalust mööda igakülgset abi.
Meie trumbiks nii selles ettevõtmises kui ka paljudes muudes oli kaitseväe ja
kaitseministeeriumi nõunik Jüri Valge.
RAI
USA eestvedamisel alustati 1994. aastal RAI (Regional Airspace Initative) projektiga,
mille eesmärk oli riikidevaheline koostöö õhuruumi suveräänsuse tagamisel.
Projekt hõlmas Ida-Euroopat Eestist Balkani poolsaare riikideni. Eesti ühines
sellega 1995. aastal. Sama aasta suvel ja sügisel toimus rida kohtumisi, mille käigus
selgitati välja kolme Balti riigi ning konkreetselt Eesti vajadused ja võimalused
ja Karlis Kins (Läti) koos oma delegatsioonidega jagasid põhimõtteliselt kõiki meie
seisukohti ja vastupidi. Siit algasid sammud, mis aitasid meid BALTNETini.
Põhjamaad jälgisid meie püüdlusi delikaatselt ning olid valmis õlga alla pane-
ma. Taani oli aga väga varmas ning lisaks nende üldisele toele meie riigikaitsele
tekkisid head töised kontaktid ka nende õhuväelastega. Vaatamata sellele, et
Rootsi ja Soome polnud NATO liikmesriigid, õppisime neid tundma NATO
partnerriikidena ja lihtsalt heade koostööpartneritena.
Eraldi tuleb lausuda tunnustavad sõnad mitme riigi, eriti Prantsusmaa ja USA
suunal. Päris partnerluse alguses tutvustasid nad Eesti delegatsioonidele selliseid
paiku, mis sõna otseses mõttes asusid seitsme luku taga sügaval maa all. Cheyenne
Mountain USAs ja Taverny Prantsusmaal olid kohad, kus asusid nende riikide
kesksed õhukaitse juhtimiskeskused.
Esimesed sammud NATO peakorteris ja NC3A agentuuris
Pärast esimest osalemist NATO õhukaitsekomitee (NATO Air Defence Committee –
NADC) koosolekul aprillis 1994 asusime tavapärasesse partnerriikidele suuna-
tud koostöörütmi. Juba aasta pärast esitas Eesti sellel foorumil nägemuse oma õhu-
kaitse loomisest, mis tugines mainitud õhuväe kontseptsioonile. Vastava ettekande
tegi Margus (Marc) Aruja, kes 9 kuu vältel täitis õhuväe staabi ülema ülesandeid.
Maailmapraktikas suhteliselt haruldasel, kuid tollase Eesti jaoks piisavalt tava-
pärasel viisil oli Eesti Vabariigi teenistuses Kanada ohvitser.
Meil õnnestus aegsasti alustada koostööd NATO agentuuriga Haagis (NATO C3
Agency – NC3A). Meie jaoks oli väga oluline kavandada ja soetada vastav tehnika ja
tarkvara sellisel kombel, et vajalikul hetkel oleks meie õhukaitsesüsteem ühen-
datud NATO integreeritud õhukaitsesüsteemiga (NATO Integrated Air Defence
System – NATINADS). Agentuurist osutati meile võimalust mööda igakülgset abi.
Meie trumbiks nii selles ettevõtmises kui ka paljudes muudes oli kaitseväe ja
kaitseministeeriumi nõunik Jüri Valge.
RAI
USA eestvedamisel alustati 1994. aastal RAI (Regional Airspace Initative) projektiga,
mille eesmärk oli riikidevaheline koostöö õhuruumi suveräänsuse tagamisel.
Projekt hõlmas Ida-Euroopat Eestist Balkani poolsaare riikideni. Eesti ühines
sellega 1995. aastal. Sama aasta suvel ja sügisel toimus rida kohtumisi, mille käigus
selgitati välja kolme Balti riigi ning konkreetselt Eesti vajadused ja võimalused
