Page 7 - nato_web
P. 7
Eesti NATO lugu. 1991–2004
Powerpoint alles alustas oma võidukäiku ning lühikesele, kõrgetasemelisele kohtu-
misele poleks see ka sobinud. Seetõttu õppisin konspekti koos suure hulga arvude,
protsentide, maa- ja mereväe üksuste nimetuste ning reformide aastaarvudega liht-
salt pähe.
Sügispäikeses M. Wörner Buildingust peakorterisse jalutades olin üsna rahul-
olev. Juba oli hakanud levima kuuldus, et Eesti ANP on kandidaatriikidest kõige
kenama vormistuse ja ka tihedama sisuga.
Asepeasekretär Klaus-Peter Klaiber võttis uustulnuka sõbralikult vastu ja peale
paari viisakuslauset asusin asja kallale. Esimesed kolm minutit dokumendi üldtut-
vustust kuulas Klaiber huviga. Olles oma loenguga militaarsemate teemade juurde
jõudnud, tajusin vestluspartneri kerget hämmingut ja seejärel huvitatud pilke, mis
seirasid juba otseselt mind. Kuna olin oma materjalis kindel ja mind ei katkesta-
tud, jätkasin arvude külviga. Üle 15 minuti ma Klaiberit ja tema meeskonda
kokkuvõttes ei hullutanud, kuid hiljem kuulsin teistelt kandidaatriikide saadiku-
telt, et vanad kalad olid kõik piirdunud poliitilise sissejuhatuse ehk esimese
3 minutiga. Ära saatis vana sakslane Klaiber mind samuti sõbralikult, kuigi pisut
mõtlikult. Veidrikke kohtab igas rahvusvahelises organisatsioonis, ka saadikute
seas. Ilmselt püüdis ta mõistatada, mis laululind nüüd on talle neljaks aastaks
Tallinnast seltsiks saadetud. Kuid edasi kõik laabus.
Powerpoint alles alustas oma võidukäiku ning lühikesele, kõrgetasemelisele kohtu-
misele poleks see ka sobinud. Seetõttu õppisin konspekti koos suure hulga arvude,
protsentide, maa- ja mereväe üksuste nimetuste ning reformide aastaarvudega liht-
salt pähe.
Sügispäikeses M. Wörner Buildingust peakorterisse jalutades olin üsna rahul-
olev. Juba oli hakanud levima kuuldus, et Eesti ANP on kandidaatriikidest kõige
kenama vormistuse ja ka tihedama sisuga.
Asepeasekretär Klaus-Peter Klaiber võttis uustulnuka sõbralikult vastu ja peale
paari viisakuslauset asusin asja kallale. Esimesed kolm minutit dokumendi üldtut-
vustust kuulas Klaiber huviga. Olles oma loenguga militaarsemate teemade juurde
jõudnud, tajusin vestluspartneri kerget hämmingut ja seejärel huvitatud pilke, mis
seirasid juba otseselt mind. Kuna olin oma materjalis kindel ja mind ei katkesta-
tud, jätkasin arvude külviga. Üle 15 minuti ma Klaiberit ja tema meeskonda
kokkuvõttes ei hullutanud, kuid hiljem kuulsin teistelt kandidaatriikide saadiku-
telt, et vanad kalad olid kõik piirdunud poliitilise sissejuhatuse ehk esimese
3 minutiga. Ära saatis vana sakslane Klaiber mind samuti sõbralikult, kuigi pisut
mõtlikult. Veidrikke kohtab igas rahvusvahelises organisatsioonis, ka saadikute
seas. Ilmselt püüdis ta mõistatada, mis laululind nüüd on talle neljaks aastaks
Tallinnast seltsiks saadetud. Kuid edasi kõik laabus.
