Page 1 - nato_web
P. 1
Eesti muudab pöörde Läände pöördumatuks
Mart Laar
Mart Laar oli peaminister 1992–1994
ja 1999–2002.
Aastatel 1992–1994 võttis Eesti kursi Lääne suunas ja lõi eeldused sellega integree-
rumiseks. Aastatel 1995–1999 arendasid eri valitsused sama liini edasi. Kui Eesti
kodutöö kippus vaadeldaval perioodil mõnikord veidi lonkama, siis välispoliitikas
saavutati selget edu.
Laiemal rahvusvahelisel areenil toimunust oli Eestile väga oluline Euroopa Lii-
du laienemise algus ja eriti Soome astumine Euroopa Liitu 1995. aastal. Sellega ni-
hutati Euroopa piir Venemaani ja võeti maha argument, et selline samm viiks uue
külma sõja puhkemiseni. Selle taustal oli NATO laienemise esimene ring, mis kaa-
sas Poola, Tšehhi ja Ungari, selge märk sellest, et NATO uks on paotunud ja teistel-
gi riikidel on võimalik sealt sisse lipsata. Eesti rahvusvahelist autoriteeti tõstis see,
et Eesti pääses ainsa endise Nõukogude Liidu territooriumi riigina ELi ittalaiene-
mise esimesse ringi. NATO lubadus Eestile ja teistele riikidele, et nende liikmetaot-
lusi ei ole unustatud, viisid liikmesuse tegevuskava (MAP) andmiseni.
Eesti siseriiklik edenemine 1990. aastate teisel poolel oli ebakindlam. Süsteem-
ne töö Eesti kaitsevõime tõstmiseks jäi suuresti tegemata ja Eesti kippus NATO
liikmeks soovivate riikide seas tagaplaanile jääma. Eesti kaitsekulutused stagnee-
rusid ja NATO poolt sihiks seatud kaitsekulutuste piirmäär 2% SKPst jäi üha kät-
tesaamatumaks. Eesti edu kippus sulama ka teistel aladel. Raskused tabasid Eestit
Vene kriisi mõjul, mis 1999. aastaks viis koos valitsuse populistlike otsustega Eesti
eelarve suurde puudujääki.
1999. aasta Riigikogu valimiste järel tuli võimule nn kolmikliit, mis koosnes
Isamaast, Reformierakonnast ja Mõõdukatest. Kolmikliit võttis majanduskriisi
likvideerimiseks ja eelarve tasakaalustamiseks vastu radikaalsed otsused, tuues nn
säästueelarvete abil majanduse kriisist välja. President Lennart Meri seadis kol-
mikliidu valitsusele ülesandeks Eesti viimise NATOsse ning seega iseseisvuse taas-
tamise järel tehtud pöörde kinnistamise. Valitsuse kaitseministriks sai Eesti saadik
NATO juures Jüri Luik, kes oli olnud varem Isamaa valitsuse välisminister.
Mart Laar
Mart Laar oli peaminister 1992–1994
ja 1999–2002.
Aastatel 1992–1994 võttis Eesti kursi Lääne suunas ja lõi eeldused sellega integree-
rumiseks. Aastatel 1995–1999 arendasid eri valitsused sama liini edasi. Kui Eesti
kodutöö kippus vaadeldaval perioodil mõnikord veidi lonkama, siis välispoliitikas
saavutati selget edu.
Laiemal rahvusvahelisel areenil toimunust oli Eestile väga oluline Euroopa Lii-
du laienemise algus ja eriti Soome astumine Euroopa Liitu 1995. aastal. Sellega ni-
hutati Euroopa piir Venemaani ja võeti maha argument, et selline samm viiks uue
külma sõja puhkemiseni. Selle taustal oli NATO laienemise esimene ring, mis kaa-
sas Poola, Tšehhi ja Ungari, selge märk sellest, et NATO uks on paotunud ja teistel-
gi riikidel on võimalik sealt sisse lipsata. Eesti rahvusvahelist autoriteeti tõstis see,
et Eesti pääses ainsa endise Nõukogude Liidu territooriumi riigina ELi ittalaiene-
mise esimesse ringi. NATO lubadus Eestile ja teistele riikidele, et nende liikmetaot-
lusi ei ole unustatud, viisid liikmesuse tegevuskava (MAP) andmiseni.
Eesti siseriiklik edenemine 1990. aastate teisel poolel oli ebakindlam. Süsteem-
ne töö Eesti kaitsevõime tõstmiseks jäi suuresti tegemata ja Eesti kippus NATO
liikmeks soovivate riikide seas tagaplaanile jääma. Eesti kaitsekulutused stagnee-
rusid ja NATO poolt sihiks seatud kaitsekulutuste piirmäär 2% SKPst jäi üha kät-
tesaamatumaks. Eesti edu kippus sulama ka teistel aladel. Raskused tabasid Eestit
Vene kriisi mõjul, mis 1999. aastaks viis koos valitsuse populistlike otsustega Eesti
eelarve suurde puudujääki.
1999. aasta Riigikogu valimiste järel tuli võimule nn kolmikliit, mis koosnes
Isamaast, Reformierakonnast ja Mõõdukatest. Kolmikliit võttis majanduskriisi
likvideerimiseks ja eelarve tasakaalustamiseks vastu radikaalsed otsused, tuues nn
säästueelarvete abil majanduse kriisist välja. President Lennart Meri seadis kol-
mikliidu valitsusele ülesandeks Eesti viimise NATOsse ning seega iseseisvuse taas-
tamise järel tehtud pöörde kinnistamise. Valitsuse kaitseministriks sai Eesti saadik
NATO juures Jüri Luik, kes oli olnud varem Isamaa valitsuse välisminister.
