Page 6 - nato_web
P. 6
Eesti NATO lugu. 1991–2004
Kaitsejõudude Peastaabi rahuvalvejaoskonna ülem kolonelleitnant Märt Tiru Tallinna lennu-
jaamas tervitamas missioonilt naasnud ESTPLA-1 rühma. Foto: Kaitseväe Peastaap.
Horvaatia pealetungioperatsioon ja Krajina vabariigi likvideerimine sai läbi
kümne päevaga. Operatsiooni tulemusena tühjenes juba enne seda pooltühi
Krajina, kust 1991. aastal oli lahkunud umbes kolmandik elanikkonnast – enamik
horvaate – peaaegu täielikult. Serblased lahkusid traktorite ja hobuste taha raken-
datud kärudel koos kogu majapidamisega. Seega oli ESTPLA-1 tunnistajaks tõeli-
selt ajaloolisele sündmusele, kus ühe piirkonna elanikkond tervenisti muutub.
Isegi kõiki poliitilisi hinnanguid kõrvale jättes oli see tõeliselt vapustav kogemus.
Missiooni lõpp kujunes ESTPLA-1-le töiseks. Oli vaja demonteerida suur osa
vanadest positsioonidest ja teha seda koju pöördumise ootuses kiiresti. Demontee-
rimise ajal tuli olla valvel, sest endisi kaitsevalle enam ei olnud. Missioon ja eriti
selle lõpp olid pingelised ja väsimus kasvas.
Kokkuvõttes tuleb öelda, et ESTPLA-1 ja sellele järgnenud ESTPLA-2 olid eri-
nevad hilisematest missioonidest esiteks oma värbamispraktika- ja teiseks ohvitse-
ridega mehitatuse poolest. Kunagi hiljem ei ole missioonipiirkonda saadetud
ad hoc-põhimõttel moodustatud üksusi. Tasandamaks üksuste moodustamise
kaootilisust pidi kogu juhtivkoosseis olema nii usaldusväärne kui võimalik. Kas
see täielikult saavutati, on iseasi, kuid lõppkokkuvõttes täitsid mõlemad rühmad
Kaitsejõudude Peastaabi rahuvalvejaoskonna ülem kolonelleitnant Märt Tiru Tallinna lennu-
jaamas tervitamas missioonilt naasnud ESTPLA-1 rühma. Foto: Kaitseväe Peastaap.
Horvaatia pealetungioperatsioon ja Krajina vabariigi likvideerimine sai läbi
kümne päevaga. Operatsiooni tulemusena tühjenes juba enne seda pooltühi
Krajina, kust 1991. aastal oli lahkunud umbes kolmandik elanikkonnast – enamik
horvaate – peaaegu täielikult. Serblased lahkusid traktorite ja hobuste taha raken-
datud kärudel koos kogu majapidamisega. Seega oli ESTPLA-1 tunnistajaks tõeli-
selt ajaloolisele sündmusele, kus ühe piirkonna elanikkond tervenisti muutub.
Isegi kõiki poliitilisi hinnanguid kõrvale jättes oli see tõeliselt vapustav kogemus.
Missiooni lõpp kujunes ESTPLA-1-le töiseks. Oli vaja demonteerida suur osa
vanadest positsioonidest ja teha seda koju pöördumise ootuses kiiresti. Demontee-
rimise ajal tuli olla valvel, sest endisi kaitsevalle enam ei olnud. Missioon ja eriti
selle lõpp olid pingelised ja väsimus kasvas.
Kokkuvõttes tuleb öelda, et ESTPLA-1 ja sellele järgnenud ESTPLA-2 olid eri-
nevad hilisematest missioonidest esiteks oma värbamispraktika- ja teiseks ohvitse-
ridega mehitatuse poolest. Kunagi hiljem ei ole missioonipiirkonda saadetud
ad hoc-põhimõttel moodustatud üksusi. Tasandamaks üksuste moodustamise
kaootilisust pidi kogu juhtivkoosseis olema nii usaldusväärne kui võimalik. Kas
see täielikult saavutati, on iseasi, kuid lõppkokkuvõttes täitsid mõlemad rühmad
