Page 3 - nato_web
P. 3
Kaitseväe esimene rahvusvaheline operatsioon
ei andnud mahti oma mõtetega üksi jäämiseks ei Oksbølis ega Viborgis, ka nädala-
vahetused olid sisustatud mitmesuguste üritustega ning lõppkokkuvõttes oli välja-
õppeperiood edukas. Seda nii rühma moodustamise ja ettevalmistamise mõttes
kui ka taanlastele eestlaste suutlikkuse tõestamise mõttes, sest näiteks erinevalt
Leedu rühmast usaldati ESTPLA-1-le missioonipiirkonnas kohe oma vaatluspunkt
ning sellega ka nii-öelda rahvuslik vastutusala.
Taani pataljon oli osa 1992. aastal alustatud UNPROFORi missioonist Serbia
Krajinas.1 Pataljoni vastutusala mõõtmed olid hiiglaslikud, ala hõlmas tervet Ser-
bia Krajina vabariigi kirdeosa, piirdudes põhjas ja idas Horvaatia tolleaegse terri-
tooriumiga ning lõunas mööda Una jõge kulgeva Bosnia piiriga. Taani pataljoni
ülesandeks oli sisuliselt piiri kontrollimine horvaatidega põhjas ja Bosnia serblas-
tega lõunas. Hiiglaslik oli ka A-kompanii vastutusala. ESTPLA-1 vaatluspunkt ja
sellest umbes 400 meetrit põhjapool Horvaatia piiril asuv kontrollpunkt asusid
A-kompanii läänetiival Krajina serblaste ja horvaatide vahel asuvas demilitarisee-
ritud tsoonis. Vaatluspunktis paiknesid rühma neljast jaost kolm koos rühmaüle-
maga, rühma neljas jagu tegutses kompanii teise rühma koosseisus umbes 20 kilo-
meetri kaugusel. Eesti jao ülesandeks seal oli mehitada kahte kontroll-läbilaske-
punkti. Niisiis said eestlased kohe missiooni algusest 15. veebruaril endale rahvus-
liku vastutusala ja tegutsesid iseseisvalt. Rühm viibis demilitariseeritud tsoonis
esialgse rutiini kohaselt korraga kaks nädalat neljanädalase perioodi kestel, ülejää-
nud kaks nädalat viibiti A-kompanii põhilaagris, ülesandega tagada laagrivalve,
kiirreageerimisreserv ja mehitada kontrollpunktid Una jõe sillal.
Tagasivaatena võib öelda, et ülesehituse poolest oli tegemist tüüpilise rahu-
valvemissiooniga. Taani pataljonil puudusid igasugused raskerelvad. Pataljon oli
moodustatud ainult vaatlus- ja kontrollpunktide mehitamiseks ning ülesanne oli
demilitariseeritud ala kontrollida, mitte piire kaitsta. Käitumisreeglid nägid ette
relva kasutamist ainult enesekaitseks, ühe või teise poole sõjaväelasi, kes puhver-
tsooni relvaga sisenesid, tuli sealt lahkuma veenda – mida eestlastel hiljem ka teha
tuli –, mitte neid sealt jõuga lahkuma sundida. Jõudu lihtsalt ei olnud ja selles mõt-
tes ei saa rahuvalvet sugugi kergeks missiooniks pidada – kes iganes rahuvalvaja
vastu jõudu kasutada otsustab, on eelisseisundis. Konkreetsel operatsioonil mängis
kaasa ka allüksuste suur eraldatus teineteisest. Kui löögi alla satuti, ei olnud abi
loota ei õhust ega maad mööda.
ESTPLA-1 missiooni esimesed kaks ja pool kuud möödusid lausa idülliliselt.
Tegevus oli rutiinne, kliima mõõdukas, maastik ilus ja elanikkond võrdlemisi sõb-
ralik. Kui elanikkond ja kohalikud Krajina serblastest sõjaväelased olid esimeste
Taani pataljonide aegu üles näidanud teatud vaenulikkust, sest taanlased olid ju
nende arvates tulnud serblaste sõjalist tegevust horvaatide vastu takistama, siis
1 Ala Horvaatia territooriumil, kus kohalik serblastest elanikkond oli 1991. aastal välja kuulutanud
iseseisva vabariigi. – Toimetaja.
ei andnud mahti oma mõtetega üksi jäämiseks ei Oksbølis ega Viborgis, ka nädala-
vahetused olid sisustatud mitmesuguste üritustega ning lõppkokkuvõttes oli välja-
õppeperiood edukas. Seda nii rühma moodustamise ja ettevalmistamise mõttes
kui ka taanlastele eestlaste suutlikkuse tõestamise mõttes, sest näiteks erinevalt
Leedu rühmast usaldati ESTPLA-1-le missioonipiirkonnas kohe oma vaatluspunkt
ning sellega ka nii-öelda rahvuslik vastutusala.
Taani pataljon oli osa 1992. aastal alustatud UNPROFORi missioonist Serbia
Krajinas.1 Pataljoni vastutusala mõõtmed olid hiiglaslikud, ala hõlmas tervet Ser-
bia Krajina vabariigi kirdeosa, piirdudes põhjas ja idas Horvaatia tolleaegse terri-
tooriumiga ning lõunas mööda Una jõge kulgeva Bosnia piiriga. Taani pataljoni
ülesandeks oli sisuliselt piiri kontrollimine horvaatidega põhjas ja Bosnia serblas-
tega lõunas. Hiiglaslik oli ka A-kompanii vastutusala. ESTPLA-1 vaatluspunkt ja
sellest umbes 400 meetrit põhjapool Horvaatia piiril asuv kontrollpunkt asusid
A-kompanii läänetiival Krajina serblaste ja horvaatide vahel asuvas demilitarisee-
ritud tsoonis. Vaatluspunktis paiknesid rühma neljast jaost kolm koos rühmaüle-
maga, rühma neljas jagu tegutses kompanii teise rühma koosseisus umbes 20 kilo-
meetri kaugusel. Eesti jao ülesandeks seal oli mehitada kahte kontroll-läbilaske-
punkti. Niisiis said eestlased kohe missiooni algusest 15. veebruaril endale rahvus-
liku vastutusala ja tegutsesid iseseisvalt. Rühm viibis demilitariseeritud tsoonis
esialgse rutiini kohaselt korraga kaks nädalat neljanädalase perioodi kestel, ülejää-
nud kaks nädalat viibiti A-kompanii põhilaagris, ülesandega tagada laagrivalve,
kiirreageerimisreserv ja mehitada kontrollpunktid Una jõe sillal.
Tagasivaatena võib öelda, et ülesehituse poolest oli tegemist tüüpilise rahu-
valvemissiooniga. Taani pataljonil puudusid igasugused raskerelvad. Pataljon oli
moodustatud ainult vaatlus- ja kontrollpunktide mehitamiseks ning ülesanne oli
demilitariseeritud ala kontrollida, mitte piire kaitsta. Käitumisreeglid nägid ette
relva kasutamist ainult enesekaitseks, ühe või teise poole sõjaväelasi, kes puhver-
tsooni relvaga sisenesid, tuli sealt lahkuma veenda – mida eestlastel hiljem ka teha
tuli –, mitte neid sealt jõuga lahkuma sundida. Jõudu lihtsalt ei olnud ja selles mõt-
tes ei saa rahuvalvet sugugi kergeks missiooniks pidada – kes iganes rahuvalvaja
vastu jõudu kasutada otsustab, on eelisseisundis. Konkreetsel operatsioonil mängis
kaasa ka allüksuste suur eraldatus teineteisest. Kui löögi alla satuti, ei olnud abi
loota ei õhust ega maad mööda.
ESTPLA-1 missiooni esimesed kaks ja pool kuud möödusid lausa idülliliselt.
Tegevus oli rutiinne, kliima mõõdukas, maastik ilus ja elanikkond võrdlemisi sõb-
ralik. Kui elanikkond ja kohalikud Krajina serblastest sõjaväelased olid esimeste
Taani pataljonide aegu üles näidanud teatud vaenulikkust, sest taanlased olid ju
nende arvates tulnud serblaste sõjalist tegevust horvaatide vastu takistama, siis
1 Ala Horvaatia territooriumil, kus kohalik serblastest elanikkond oli 1991. aastal välja kuulutanud
iseseisva vabariigi. – Toimetaja.
