Page 3 - nato_web
P. 3
Kindralite läheduses – meenutusi kaitseväe algusaastatest ja NATOst

Rahvuskaardiga1 korraldada Eesti kaitseväelastele 10-päevaseid ekskursioone
USAsse, et tutvustada neile Ameerika Ühendriikide relvajõudude tegevuspõhi-
mõtteid ja struktuure.

USA saatkond oli suureks abiks selles, et Eesti hakkas alates 1994. aastast aktiiv-
selt osalema NATO rahupartnerlusprogrammis. Olulisemaks oli siin USA lubadus
maksta kinni Eesti osalus erinevatel NATO/PfP õppustel ja koolitustel. Nii õnnes-
tus Eestil viimasel hetkel hüpata paati ja osaleda 1994. aastal Hollandis toimunud
esimesel NATO/PfP õppusel „Cooperative Spirit 94”. Õppusele pääsenud kaitse-
väelased olid õnneseened, sest väikesepalgalistele Eesti kaitseväelastele oli kahtle-
mata suur asi pääseda välismaale ja saada reisi eest ka päevaraha. Õppusele saade-
ti osalema BALTBATiks valmistuvate ohvitseride ja allohvitseride rühm, kes olid
valdavalt haritumad ja rahuldava inglise keele oskusega suhtlemisaltid kaitseväela-
sed. Eestlaste hea esinemine õppusel äratas ameeriklaste tähelepanu. Kuna tege-
mist oli rahuvalveõppusega, siis aitasid õppuse käigus loodud kontaktid valmista-
da ette tulevasi osalusi rahuvalveoperatsioonidel.

26. septembril 1994 aastal loodi Kaitsejõudude Peastaabi rahuvalvejaoskond,
mille ülemaks sai kolonelleitnant Märt Tiru, ning Rahuvalvekompanii, mille üle-
maks sai major Alar Laneman. Paikneti Tallinnas Kadriorus Weizenbergi tänava
lõpus vanades vahipataljoni kasarmutes (KUMU rajamisega need uhked paekivist
hooned lammutati). Käivitus ettevalmistustöö kolme Balti riigi ühise rahuvalve-
üksuse BALTBATi loomiseks.

Üheks kõige suuremaks takistuseks esimestel sammudel NATO suunas oli
kahtlemata kaitseväe nigel varustus ja relvastus. Eestis resideeruvate sõjaväe-
atašeede kaudu küsiti kõike, mida aga lääneriikidel oli võimalik annetada, sest
Eestil endal ju raha ei olnud. See oli aeg, kus külm sõda oli lõppenud ning läänerii-
gid asusid hooga vähendama oma mobilisatsioonivarusid ja tavarelvastust. Lääne-
riikidest saabus igasugu huvitavaid asju, mida meie kaitseväelased ei olnud oma
ihusilmaga näinudki. Eriti hinnatud olid prantsuse joped ja poolsaapad. Väga põ-
nevad asjad olid NATO toidupakid Saksamaalt ja USAst. Kuigi nende toidupakki-
de algne „parim enne” oli ammu läbi, kõlbasid need enamasti veel väga hästi süüa.
Saksa pakkides olnud küpsised olid aga muutunud nii kõvaks, et hammas lihtsalt
ei hakanud peale. Kuid nutikad eesti sõdurid avastasid, et need küpsised on eriti
talvises metsalaagris suurepäraseks tulehakatiseks lõkke tegemisel. Samuti olid
suurepärased 1950. ja 1960. aastatest pärinevad, kuid heades hoiutingimustes hästi
säilinud kilosed Rootsi lihakonservid. Neid oli nii palju, et kaitsevägi jagas neid
konserve ja NATO toidupakke suisa heategevuseks. Meil oli juba välisministeeriu-
mis tekkinud kena komme vabariigi aastapäeva eel viia kõikidele elus olevatele
Vabadussõja veteranidele koju kätte mingi kingitus. Mäletan, et 1995.–1997. aastal

1 USA kaitseministeerium määras 1990. aastate algul USA osariikide rahvuskaartidele endisest
idablokist partnerriigid, kellega tihedamat koostööd arendada. Eesti partnerosariigiks sai Maryland.
– Toimetaja.
   1   2   3   4   5   6