Page 7 - nato_web
P. 7
President Lennart Meri tegevus Eesti NATOsse viimisel
ideaalselt sobis. NATOga liitumine jäi tema südameasjaks ja üheks kõnede põhi-
teemaks ka pärast ametiaja lõppu. Tol ajal ei olnud Eesti NATOsse vastuvõtmine
veel sugugi iseenesestmõistetav ning president Meri jätkas selle teema käsitlemist ja
Eesti julgeolekupoliitika tutvustamist oma arvukatel visiitidel ja kohtumistel.
Ta rõhutas pidevalt Eesti ajaloolist kuulumist Euroopasse, Eesti karmi mineviku-
kogemust okupatsioonide ajal ja seetõttu NATOga liitumise tähtsust Eestile, aga ka
Eesti NATOsse kutsumise tähtsust NATO-le endale.
Kõneldes Viinis 2001. aasta novembris nentis ta, et Leedu, Läti ja Eesti vastu-
võtmine NATOsse on ennekõike NATO riikide poliitiline otsus, ja avaldas opti-
mistlikult arvamust, et aasta hiljem tippkohtumisel Prahas on Eestil oodata kutset
alliansiga liitumiseks. Samas rõhutas ta, et see on eriti tähtis Eestile „nüüd, kus
rahvusvaheline terrorism esitab igale riigile väljakutse tegudega kinnitada, et me
oleme valmis kaitsma oma demokraatlikke ühisväärtusi”.6 Nädal pärast Eesti
kutsumist NATO liikmeks, 2002. aasta novembris, esinedes Rootsi Atlandi Nõu-
kogu seminaril Stockholmis, meenutas Lennart Meri kuulajaile Eesti teekonda
NATOsse ning tänas Põhjamaid ja Rootsit toetuse eest selle eesmärgi saavutamisel.
Aga ta rõhutas eelkõige, et kutse saamine ei tähenda loorberitele puhkamajäämist,
vaid toob Eestile kaasa liikmesusega kaasnevate kohustuste täitmise muutuvas
maailmas ja sellega koos muutuvas NATOs.
Eesti tagasipöördumine Euroopasse, just nimelt tagasipöördumine, mitte
Euroopasse minek, oli Lennart Meri juhtmõtteks juba alates tema poliitilise tege-
vuse algusest Eesti iseseisvuse taastamise ajajärgul. NATOga liitumine oli selle
tähtis osa. Lennart Merile on ette heidetud taotlust laiendada oma ametikoha voli-
tuste piire parlamendi ja valitsuse arvel. Kindlasti on selles arvamuses osa tõtt.
Ja kindlasti on osa sellest etteheitest seotud Lennart Meri tegevusega julgeoleku-
poliitika vallas, eriti tema taotlusega mõjutada nii Eesti poliitikuid kui ka ametnik-
ke Eesti NATO-suunda toetama.
Eesti võeti NATO liikmeks peatselt pärast Lennart Meri ametiaja lõppu. Eestit
väisavad NATO ja selle liikmesriikide poliitilised ja sõjalised juhid olid tema küla-
listeks Viimsis kuni tema surmani. See oli tunnustuseks Lennart Meri panusele
Eesti NATOsse viimisel.
6 Tervituskõne konverentsil „Balti riigid, Austria ja Euroopa Liidu laienemine” Austria
Majanduskojas Viinis 25. novembril 2001. „Poliitiline testament”, 2007, Tartu: Ilmamaa.
ideaalselt sobis. NATOga liitumine jäi tema südameasjaks ja üheks kõnede põhi-
teemaks ka pärast ametiaja lõppu. Tol ajal ei olnud Eesti NATOsse vastuvõtmine
veel sugugi iseenesestmõistetav ning president Meri jätkas selle teema käsitlemist ja
Eesti julgeolekupoliitika tutvustamist oma arvukatel visiitidel ja kohtumistel.
Ta rõhutas pidevalt Eesti ajaloolist kuulumist Euroopasse, Eesti karmi mineviku-
kogemust okupatsioonide ajal ja seetõttu NATOga liitumise tähtsust Eestile, aga ka
Eesti NATOsse kutsumise tähtsust NATO-le endale.
Kõneldes Viinis 2001. aasta novembris nentis ta, et Leedu, Läti ja Eesti vastu-
võtmine NATOsse on ennekõike NATO riikide poliitiline otsus, ja avaldas opti-
mistlikult arvamust, et aasta hiljem tippkohtumisel Prahas on Eestil oodata kutset
alliansiga liitumiseks. Samas rõhutas ta, et see on eriti tähtis Eestile „nüüd, kus
rahvusvaheline terrorism esitab igale riigile väljakutse tegudega kinnitada, et me
oleme valmis kaitsma oma demokraatlikke ühisväärtusi”.6 Nädal pärast Eesti
kutsumist NATO liikmeks, 2002. aasta novembris, esinedes Rootsi Atlandi Nõu-
kogu seminaril Stockholmis, meenutas Lennart Meri kuulajaile Eesti teekonda
NATOsse ning tänas Põhjamaid ja Rootsit toetuse eest selle eesmärgi saavutamisel.
Aga ta rõhutas eelkõige, et kutse saamine ei tähenda loorberitele puhkamajäämist,
vaid toob Eestile kaasa liikmesusega kaasnevate kohustuste täitmise muutuvas
maailmas ja sellega koos muutuvas NATOs.
Eesti tagasipöördumine Euroopasse, just nimelt tagasipöördumine, mitte
Euroopasse minek, oli Lennart Meri juhtmõtteks juba alates tema poliitilise tege-
vuse algusest Eesti iseseisvuse taastamise ajajärgul. NATOga liitumine oli selle
tähtis osa. Lennart Merile on ette heidetud taotlust laiendada oma ametikoha voli-
tuste piire parlamendi ja valitsuse arvel. Kindlasti on selles arvamuses osa tõtt.
Ja kindlasti on osa sellest etteheitest seotud Lennart Meri tegevusega julgeoleku-
poliitika vallas, eriti tema taotlusega mõjutada nii Eesti poliitikuid kui ka ametnik-
ke Eesti NATO-suunda toetama.
Eesti võeti NATO liikmeks peatselt pärast Lennart Meri ametiaja lõppu. Eestit
väisavad NATO ja selle liikmesriikide poliitilised ja sõjalised juhid olid tema küla-
listeks Viimsis kuni tema surmani. See oli tunnustuseks Lennart Meri panusele
Eesti NATOsse viimisel.
6 Tervituskõne konverentsil „Balti riigid, Austria ja Euroopa Liidu laienemine” Austria
Majanduskojas Viinis 25. novembril 2001. „Poliitiline testament”, 2007, Tartu: Ilmamaa.
