Page 3 - nato_web
P. 3
President Lennart Meri tegevus Eesti NATOsse viimisel
kuigi Balti riigid pole veel valmis, võivad nad tulevikus NATOsse kuuluda. Aasta
hiljem kutsus NATO esimeste Ida-Euroopa riikidena liituma Poola, Ungari ja
Tšehhi Vabariigi, kes said täisliikmeteks 1999. aastal. Ent pärast seda hakkas Lää-
nes NATO laienemise entusiasm raugema. 1997. aastal oli asutatud NATO ja Vene-
maa alaline ühisnõukogu, osaliselt selleks, et lepitada Venemaad NATO laienemi-
sega endistesse idabloki riikidesse. NATO valmisolek arvestada itta laienemisel ka
Venemaa huvidega sundis Lennart Merit mõnikord ironiseerima, et ta loodab
kõigele vaatamata, et Eesti liitub NATOga enne kui Venemaa.
Lähtudes Eesti välispoliitika vajadusest, aga ka tema enda isiklikest eelistustest,
külastas Lennart Meri oma üheksa-aastase ametiaja jooksul paljusid Euroopa ja
maailma riike. Eesti välis- ja julgeolekupoliitika küsimused olid talle südamelähe-
dased ning põhiseaduse kohaselt oli tal selles ka oma kindel funktsioon. Sestap
osales ta paljudel rahvusvahelistel kohtumistel ja konverentsidel ning otsis alatasa
võimalusi, et nendel teemadel kõnelda ning oma kuulajaid veenda Eesti NATO-
suunaliste pürgimuste tõsiseltvõetavuses ja põhjendatuses. Oma sõnavõttudes si-
dus ta julgeolekuga osavalt erinevaid teemasid: ajalugu, kultuuri, majandust jm.
Näiteks töövisiidil Saksamaale 1994. aasta septembris esines ta ettekandega
„Majanduse kaudu julgeolekuni”, kus rõhutas, et Eesti julgeolekugarantiiks on
muu hulgas ka meie majanduse usaldusväärsus, soodsad tingimused välisinvestee-
ringuteks ning et Eesti kiireks integreerimiseks Euroopa Liitu ja NATOsse on äär-
miselt vajalikud normaalsed kaubandussuhted kõigi partnerriikidega ja edukas
majandusreform.3
Talle omase otsekohesusega vastas Lennart Meri neile, kes olid NATO laienemi-
sele vastu, et laienemine on võimalik ja see ka toimub. 1998. aastal Oxfordi ülikoo-
lis peetud kõnes tõi ta lihtsalt ja arusaadavalt välja kolm konkreetset teesi, miks
NATO laienemine ei olnud tema arvates utoopiline ja miks see kõigest hoolimata
sai toimuda: „Esiteks: NATO on laienenud varem ja laieneb nüüdki, järelikult laie-
neb ta ka tulevikus. Teiseks: Eesti ja Baltimaad ei erine oma valmisolekus ega või-
mes NATOsse astuda oluliselt neist kolmest Ida-Euroopa riigist, kes praegu on
määratud uuteks liikmeteks saama. Ja kolmandaks: suurim takistus Eesti ja Balti
riikide NATOsse astumise püüdlustele ei asu mitte Moskvas, vaid Läänes.”4
President Meri külastas teinekord viit-kuut või enamatki riiki ühe kalendrikuu
jooksul või kombineeris mõne oma visiidi selliselt, et väisas järjest mitut riiki: näi-
teks nädalasel töövisiidil 1998. aasta sügisel pidas ta 4. novembril ettekande Põhja-
Atlandi Nõukogus, kutsudes allianssi üles uusi liikmeid vastu võtma ja mitte lask-
ma laienemise innukusel raugeda, kohtus sealsamas NATO peasekretäri Javier
3 Vabariigi Presidendi kõne Frankfurdi nõupidamisel 23. septembril 1994 „Majanduse kaudu
julgeolekuni”, http://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4227
4 Vabariigi Presidendi kõne Oxfordi Ülikooli Püha Antoniuse Kolledžis 27. veebruaril 1998, http://
vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4018
kuigi Balti riigid pole veel valmis, võivad nad tulevikus NATOsse kuuluda. Aasta
hiljem kutsus NATO esimeste Ida-Euroopa riikidena liituma Poola, Ungari ja
Tšehhi Vabariigi, kes said täisliikmeteks 1999. aastal. Ent pärast seda hakkas Lää-
nes NATO laienemise entusiasm raugema. 1997. aastal oli asutatud NATO ja Vene-
maa alaline ühisnõukogu, osaliselt selleks, et lepitada Venemaad NATO laienemi-
sega endistesse idabloki riikidesse. NATO valmisolek arvestada itta laienemisel ka
Venemaa huvidega sundis Lennart Merit mõnikord ironiseerima, et ta loodab
kõigele vaatamata, et Eesti liitub NATOga enne kui Venemaa.
Lähtudes Eesti välispoliitika vajadusest, aga ka tema enda isiklikest eelistustest,
külastas Lennart Meri oma üheksa-aastase ametiaja jooksul paljusid Euroopa ja
maailma riike. Eesti välis- ja julgeolekupoliitika küsimused olid talle südamelähe-
dased ning põhiseaduse kohaselt oli tal selles ka oma kindel funktsioon. Sestap
osales ta paljudel rahvusvahelistel kohtumistel ja konverentsidel ning otsis alatasa
võimalusi, et nendel teemadel kõnelda ning oma kuulajaid veenda Eesti NATO-
suunaliste pürgimuste tõsiseltvõetavuses ja põhjendatuses. Oma sõnavõttudes si-
dus ta julgeolekuga osavalt erinevaid teemasid: ajalugu, kultuuri, majandust jm.
Näiteks töövisiidil Saksamaale 1994. aasta septembris esines ta ettekandega
„Majanduse kaudu julgeolekuni”, kus rõhutas, et Eesti julgeolekugarantiiks on
muu hulgas ka meie majanduse usaldusväärsus, soodsad tingimused välisinvestee-
ringuteks ning et Eesti kiireks integreerimiseks Euroopa Liitu ja NATOsse on äär-
miselt vajalikud normaalsed kaubandussuhted kõigi partnerriikidega ja edukas
majandusreform.3
Talle omase otsekohesusega vastas Lennart Meri neile, kes olid NATO laienemi-
sele vastu, et laienemine on võimalik ja see ka toimub. 1998. aastal Oxfordi ülikoo-
lis peetud kõnes tõi ta lihtsalt ja arusaadavalt välja kolm konkreetset teesi, miks
NATO laienemine ei olnud tema arvates utoopiline ja miks see kõigest hoolimata
sai toimuda: „Esiteks: NATO on laienenud varem ja laieneb nüüdki, järelikult laie-
neb ta ka tulevikus. Teiseks: Eesti ja Baltimaad ei erine oma valmisolekus ega või-
mes NATOsse astuda oluliselt neist kolmest Ida-Euroopa riigist, kes praegu on
määratud uuteks liikmeteks saama. Ja kolmandaks: suurim takistus Eesti ja Balti
riikide NATOsse astumise püüdlustele ei asu mitte Moskvas, vaid Läänes.”4
President Meri külastas teinekord viit-kuut või enamatki riiki ühe kalendrikuu
jooksul või kombineeris mõne oma visiidi selliselt, et väisas järjest mitut riiki: näi-
teks nädalasel töövisiidil 1998. aasta sügisel pidas ta 4. novembril ettekande Põhja-
Atlandi Nõukogus, kutsudes allianssi üles uusi liikmeid vastu võtma ja mitte lask-
ma laienemise innukusel raugeda, kohtus sealsamas NATO peasekretäri Javier
3 Vabariigi Presidendi kõne Frankfurdi nõupidamisel 23. septembril 1994 „Majanduse kaudu
julgeolekuni”, http://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4227
4 Vabariigi Presidendi kõne Oxfordi Ülikooli Püha Antoniuse Kolledžis 27. veebruaril 1998, http://
vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4018
