Page 2 - nato_web
P. 2
Eesti NATO lugu. 1991–2004
NATO peasekretär Manfred Wörner ja välisminister Lennart Meri Tallinnas 14. märtsil 1992.
Toompea kaitsmiseks toodud betoonblokid olid veel kohal. Foto: NATO.
Juba mõne kuu pärast, 1992. aasta märtsis, külastas Manfred Wörner Eestit. Ta
kohtus taas Lennart Meriga, kes teda hiljem ehtsaks selgeltnägijaks kutsus, põhju-
sel, et ta oli oma ametiajal 1990. aastate alguses suunanud NATO itta laienema.2
Meri tihe kontakt ja soojad suhted Manfred Wörneriga püsisid kuni viimase sur-
mani 1994. aastal. 1992. aasta novembris külastas Lennart Meri NATO peakorterit
juba Eesti Vabariigi presidendina ja pidas Põhja-Atlandi Nõukogus ühe oma arvu-
katest kõnedest, millega püüdis talle omasel moel harida kuulajaskonda, selgitada
Eesti püüdlusi ja seletada, seda küll veel otsesesõnu välja ütlemata, Eesti soovi
NATOga liituda. Juba toona oli see tema jaoks iseenesestmõistetav ja ainuvõimalik
eesmärk taasiseseisvunud Eesti Vabariigi julgeoleku tagamiseks. Selles kõnes osu-
tas ta NATO kui organisatsiooni vajadusele muutunud olukorras oma roll täpse-
malt määratleda ja hakata vastavalt sellele ka tegutsema.
1996. aastal otsustas Riigikogu seada NATOga liitumise Eesti julgeolekupoliiti-
ka põhieesmärgiks ja sama aasta septembris ütles USA kaitseminister William
Perry NATO kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel esmakordselt välja, et
2 Vabariigi Presidendi kõne Oxfordi Ülikooli Püha Antoniuse Kolledžis 27. veebruaril 1998, http://
vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4018
NATO peasekretär Manfred Wörner ja välisminister Lennart Meri Tallinnas 14. märtsil 1992.
Toompea kaitsmiseks toodud betoonblokid olid veel kohal. Foto: NATO.
Juba mõne kuu pärast, 1992. aasta märtsis, külastas Manfred Wörner Eestit. Ta
kohtus taas Lennart Meriga, kes teda hiljem ehtsaks selgeltnägijaks kutsus, põhju-
sel, et ta oli oma ametiajal 1990. aastate alguses suunanud NATO itta laienema.2
Meri tihe kontakt ja soojad suhted Manfred Wörneriga püsisid kuni viimase sur-
mani 1994. aastal. 1992. aasta novembris külastas Lennart Meri NATO peakorterit
juba Eesti Vabariigi presidendina ja pidas Põhja-Atlandi Nõukogus ühe oma arvu-
katest kõnedest, millega püüdis talle omasel moel harida kuulajaskonda, selgitada
Eesti püüdlusi ja seletada, seda küll veel otsesesõnu välja ütlemata, Eesti soovi
NATOga liituda. Juba toona oli see tema jaoks iseenesestmõistetav ja ainuvõimalik
eesmärk taasiseseisvunud Eesti Vabariigi julgeoleku tagamiseks. Selles kõnes osu-
tas ta NATO kui organisatsiooni vajadusele muutunud olukorras oma roll täpse-
malt määratleda ja hakata vastavalt sellele ka tegutsema.
1996. aastal otsustas Riigikogu seada NATOga liitumise Eesti julgeolekupoliiti-
ka põhieesmärgiks ja sama aasta septembris ütles USA kaitseminister William
Perry NATO kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel esmakordselt välja, et
2 Vabariigi Presidendi kõne Oxfordi Ülikooli Püha Antoniuse Kolledžis 27. veebruaril 1998, http://
vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4018
