Page 5 - nato_web
P. 5
Eesti NATO lugu. 1991–2004
President Toomas Hendrik Ilvese kohtumine Kadriorus NATO peasekretäri Anders Fogh
Rasmusseniga 20. jaanuaril 2012. Foto: Välisministeerium, Erik Peinar.
üks ökosüsteem terve moodsa riigi toimimine, kus rünnakud ühe sektori vastu
mõjutavad automaatselt teisi. 21. sajandi sõjapidamine erineb kogu eelnevast sõja-
ajaloost selle poolest, et sa suudad oma jälgi peites mittekineetiliselt ajutiselt võtta
maha kogu teise riigi toimimise.
Mulle näib, et NATOs on hulk riike, kes saavad aru, ja veel suurem hulk neid,
kes veel nuputavad, milline on küberrevolutsiooni mõju julgeolekule tegelikult.
Vahe võimekate ja võimetute vahel kasvab ka NATO sees. Paljud fundamentaalsed
küsimused nõuaksid debatte liitlaste vahel, aga kollektiivne ambitsioonitase on
seatud üsna madalale, pelgalt organisatsiooni võrkude kaitsele. Tulemuseks on kil-
lustumine, riigid arutavad või arendavad võimeid üksi või väikestes gruppides. Aga
5. artikli puhul peab olema tagatud teatav ühisosa, miinimumnõuded, koostegut-
semisvõime. Loodan, et tulevikus liigutakse edasi otsustavamalt. Seda enam, et
muu maailm liigub edasi aktiivselt, sealhulgas ebasõbralikud riigid, kes ei pea tin-
gimata muretsema koostegutsemisvõime pärast.
President Toomas Hendrik Ilvese kohtumine Kadriorus NATO peasekretäri Anders Fogh
Rasmusseniga 20. jaanuaril 2012. Foto: Välisministeerium, Erik Peinar.
üks ökosüsteem terve moodsa riigi toimimine, kus rünnakud ühe sektori vastu
mõjutavad automaatselt teisi. 21. sajandi sõjapidamine erineb kogu eelnevast sõja-
ajaloost selle poolest, et sa suudad oma jälgi peites mittekineetiliselt ajutiselt võtta
maha kogu teise riigi toimimise.
Mulle näib, et NATOs on hulk riike, kes saavad aru, ja veel suurem hulk neid,
kes veel nuputavad, milline on küberrevolutsiooni mõju julgeolekule tegelikult.
Vahe võimekate ja võimetute vahel kasvab ka NATO sees. Paljud fundamentaalsed
küsimused nõuaksid debatte liitlaste vahel, aga kollektiivne ambitsioonitase on
seatud üsna madalale, pelgalt organisatsiooni võrkude kaitsele. Tulemuseks on kil-
lustumine, riigid arutavad või arendavad võimeid üksi või väikestes gruppides. Aga
5. artikli puhul peab olema tagatud teatav ühisosa, miinimumnõuded, koostegut-
semisvõime. Loodan, et tulevikus liigutakse edasi otsustavamalt. Seda enam, et
muu maailm liigub edasi aktiivselt, sealhulgas ebasõbralikud riigid, kes ei pea tin-
gimata muretsema koostegutsemisvõime pärast.
