Page 5 - nato_web
P. 5
NATOga liitumise eeltingimus – reformid
Milline on seis 10 aastat hiljem?
Reformide ajakavas võetud kohustused said valdavalt täidetud NATOga liitumise
eel või selle järel, kuid ikkagi mõistlikus ajaraamis. Enamikus küsimustes on riik
kümne aastaga märkimisväärselt edasi arenenud. Osa lubaduste täitmisele kulus
aga rohkem aega. Mõnel teemal tasub tänagi meenutada, miks üks või teine otsus sai
tehtud, sest vahepeal on tekkinud kiusatus midagi muuta.
Poliitiliste ja majanduslike küsimuste puhul võib märkida, et korruptsioonita-
jumise indeksi järgi oli Eesti 2013. aasta alguses avaldatud andmete põhjal riikide
pingereas praktiliselt samal kohal kui kümme aastat varem (28. koht 2013, 29. koht
reformide ajakavas). Eesti oli 2002. aastal Maailma Majandusfoorumi konkurentsi-
nimekirjas 26. kohal, 2013. aastal aga 32. kohal ja on seega edukamatest riikidest
kuue koha võrra maha jäänud.2
Tsiviilkontroll kaitseväe üle ei olnud 2003. aastal küll nõrk, kuid juhtimine oli
sellegip oolest ebaselge, mistõttu 2011. aasta aprillis võeti vastu põhiseaduse muu-
datus. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt „kaitseväe juha-
taja kui täitevvõimu ametiisiku ametisse nimetamine Riigikogu poolt lõhub täitev-
võimu ühtsust ning nõrgendab märkimisv äärselt valitsuse ja kaitseministri vastu-
tust riigikaitse valdkonna korraldamise eest.” Põhis eaduse muudatuse eelnõu esi-
tati „eesmärgiga korrastada riigikaitse juhtimist ning tugevdada tsiviilkontrolli
kaitseväe üle”.3
Eesti kohustus liitumise ajaks uuesti üle hinnata oma sõjalise kaitse strateegili-
ne kava ja väestruktuur sai põhimõtteliselt täidetud. Valitsus kehtestas vaid kaks (!)
päeva enne NATOga liitumist kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aas-
tani 20104. Uue arenguplaani kohaselt vähendati kaitseväe operatiivstruktuuri pla-
neeritavat suurust 21 000 inimeselt 16 000 inimesele5 ja kaotati plaan luua miini-
veeskamisvõime mereväes. Kavandatud panus NATO operatsioonidesse kasvas
(250 inimest korraga missioonil alates 2008. aastast). Sõjalise kaitse strateegilise
kava kehtestamine venis ja valitsus kiitis uue dokumendi heaks alles 2005. aasta
alguses.6
Arenguplaani kohaselt pidi kaitse-eelarve hakkama vastama NATO kaitse-
kulutuste definitsioonile alates 2007. aastast. Rahastamistase 2% SKPst saavutati
2012. aastal. Täna on seoses laiapindse riigikaitse põhimõtte juurutamisega
osa ministeeriume taas hakanud otsima võimalusi rahastada oma ülesandeid
kaitse-eelarvest.
2 http://www.e24.ee/1569802/eesti-tousis-konkurentsivoime-edetabelis-kaks-kohta
3 47 SE I Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri.
4 Vabariigi Valitsuse 27.03.2004 korraldus nr 212.
5 Vähendamine toimus üksnes paberil, sest pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ei ole kaitseväes
eksisteerinud väljaõpetatud ja normidele vastavalt varustatud üksusi kokku 21 000 mehe ulatuses.
6 Vabariigi Valitsuse 18.01.2005 määrus nr 10.
Milline on seis 10 aastat hiljem?
Reformide ajakavas võetud kohustused said valdavalt täidetud NATOga liitumise
eel või selle järel, kuid ikkagi mõistlikus ajaraamis. Enamikus küsimustes on riik
kümne aastaga märkimisväärselt edasi arenenud. Osa lubaduste täitmisele kulus
aga rohkem aega. Mõnel teemal tasub tänagi meenutada, miks üks või teine otsus sai
tehtud, sest vahepeal on tekkinud kiusatus midagi muuta.
Poliitiliste ja majanduslike küsimuste puhul võib märkida, et korruptsioonita-
jumise indeksi järgi oli Eesti 2013. aasta alguses avaldatud andmete põhjal riikide
pingereas praktiliselt samal kohal kui kümme aastat varem (28. koht 2013, 29. koht
reformide ajakavas). Eesti oli 2002. aastal Maailma Majandusfoorumi konkurentsi-
nimekirjas 26. kohal, 2013. aastal aga 32. kohal ja on seega edukamatest riikidest
kuue koha võrra maha jäänud.2
Tsiviilkontroll kaitseväe üle ei olnud 2003. aastal küll nõrk, kuid juhtimine oli
sellegip oolest ebaselge, mistõttu 2011. aasta aprillis võeti vastu põhiseaduse muu-
datus. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt „kaitseväe juha-
taja kui täitevvõimu ametiisiku ametisse nimetamine Riigikogu poolt lõhub täitev-
võimu ühtsust ning nõrgendab märkimisv äärselt valitsuse ja kaitseministri vastu-
tust riigikaitse valdkonna korraldamise eest.” Põhis eaduse muudatuse eelnõu esi-
tati „eesmärgiga korrastada riigikaitse juhtimist ning tugevdada tsiviilkontrolli
kaitseväe üle”.3
Eesti kohustus liitumise ajaks uuesti üle hinnata oma sõjalise kaitse strateegili-
ne kava ja väestruktuur sai põhimõtteliselt täidetud. Valitsus kehtestas vaid kaks (!)
päeva enne NATOga liitumist kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aas-
tani 20104. Uue arenguplaani kohaselt vähendati kaitseväe operatiivstruktuuri pla-
neeritavat suurust 21 000 inimeselt 16 000 inimesele5 ja kaotati plaan luua miini-
veeskamisvõime mereväes. Kavandatud panus NATO operatsioonidesse kasvas
(250 inimest korraga missioonil alates 2008. aastast). Sõjalise kaitse strateegilise
kava kehtestamine venis ja valitsus kiitis uue dokumendi heaks alles 2005. aasta
alguses.6
Arenguplaani kohaselt pidi kaitse-eelarve hakkama vastama NATO kaitse-
kulutuste definitsioonile alates 2007. aastast. Rahastamistase 2% SKPst saavutati
2012. aastal. Täna on seoses laiapindse riigikaitse põhimõtte juurutamisega
osa ministeeriume taas hakanud otsima võimalusi rahastada oma ülesandeid
kaitse-eelarvest.
2 http://www.e24.ee/1569802/eesti-tousis-konkurentsivoime-edetabelis-kaks-kohta
3 47 SE I Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri.
4 Vabariigi Valitsuse 27.03.2004 korraldus nr 212.
5 Vähendamine toimus üksnes paberil, sest pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ei ole kaitseväes
eksisteerinud väljaõpetatud ja normidele vastavalt varustatud üksusi kokku 21 000 mehe ulatuses.
6 Vabariigi Valitsuse 18.01.2005 määrus nr 10.
