Page 4 - nato_web
P. 4
Eesti NATO lugu. 1991–2004
reformide ajakava heakskiitmise hetkel isegi 1,8%-ni SKPst, kuid rahandusminis-
teerium lisas ametlikesse dokumentidesse matemaatiliselt 0,2% SKPst. Ametlikult
põhjendati seda piirivalve sõjaliste kulutustega, kuid ei piirivalve ega siseministee-
rium ei suutnud selle sisu seostada konkreetsete üksuste või reaalse tegevusega.
Reformide ajakava käsitles ka ühendatavust NATO integreeritud õhukaitse-
süsteemiga, turvalise side sisseseadmist Eesti ja NATO struktuuride vahel, vastu-
võtva riigi toetuse tagamist ning sõjalise hariduse ja väljaõppe korraldamist vasta-
valt NATO standarditele. Samuti tuli kindlustada vajalik personal, kes oleks valmis
asuma ametikohtadele NATO sõjalistes staapides. Olgu öeldud, et kuna märkimis-
väärne osa kaitseministeeriumi ja kaitseväe parimatest töötajatest määrati ametis-
se NATO struktuuridesse ja Eesti esindusse NATO juures, siis kujunes töö Eestis
sellevõrra keerulisemaks, et töötajad tuli ka asendada. Ajakava üheks eesmärgiks
nimetati ka NATO kaitseplaneerimise protsessile vastavat planeerimis-, program-
mimis- ja eelarvesüsteemi ning Balti riikide sõjalise koostöö jätkamist.
Ressursiküsimused
Ressursipeatükis käsitleti peamiselt administratiivset laadi küsimusi, mille ees-
märk oli tagada, et Eesti oleks võimeline ellu viima NATO julgeolekuinvesteerin-
gute programmist (NSIP) rahastatavaid projekte ning tasuma osamakseid NATO
ühisrahastatavatesse programmidesse ja eelarvetesse. Lisaks nähti ette õigusaktide
muutmist NATO maksuvabastuse kohaldamiseks.
Julgeolekuküsimused
Eesti kohustus sõlmima kahepoolsed salastatud teabe kaitse lepingud kõigi liitlas-
riikidega. Reformide ajakava heakskiitmise hetkeks oli salastatud teabe kaitse lepin-
gud alla kirjutatud kaheksa NATO liikmesriigiga. Liitumiseelse põhiülesandena
nähti vajadust kehtestada Eestis õigusaktide kogum, mis kataks salastatud teabe
kaitset infotehnoloogilistes süsteemides. Reformide ajakavas kohustuti ka 2004. aas-
ta jaanuariks, s.t aegsasti enne liitumiskuupäeva teostama julgeolekukontrolli
personalile, kes vajas liitumise ajaks juurdepääsu NATO salastatud teabele.
Õigusküsimused
Juriidiliste küsimuste peatükis kinnitas Eesti pool, et ta on liikmesuse tegevuskava
(MAP) protsessi raames juba astunud samme kindlustamaks, et kõik NATO liik-
mesusest tulenevad õiguslikud kohustused saaksid täielikult täidetud. Üksikasjali-
kult loetleti üles need NATO kokkulepped, millega Eesti enda sõnutsi oli valmis
ühinema kuue kuu jooksul pärast Washingtoni lepinguga liitumist, sh Londoni
SOFA leping, NATO teabejulgeoleku leping, kokkulepe kaitseleiutiste saladuse vas-
tastikuse tagamise kohta, aatomiteabealase koostöö leping (nn ATOMAL leping)
ning Pariisi protokolli rakendamine.
reformide ajakava heakskiitmise hetkel isegi 1,8%-ni SKPst, kuid rahandusminis-
teerium lisas ametlikesse dokumentidesse matemaatiliselt 0,2% SKPst. Ametlikult
põhjendati seda piirivalve sõjaliste kulutustega, kuid ei piirivalve ega siseministee-
rium ei suutnud selle sisu seostada konkreetsete üksuste või reaalse tegevusega.
Reformide ajakava käsitles ka ühendatavust NATO integreeritud õhukaitse-
süsteemiga, turvalise side sisseseadmist Eesti ja NATO struktuuride vahel, vastu-
võtva riigi toetuse tagamist ning sõjalise hariduse ja väljaõppe korraldamist vasta-
valt NATO standarditele. Samuti tuli kindlustada vajalik personal, kes oleks valmis
asuma ametikohtadele NATO sõjalistes staapides. Olgu öeldud, et kuna märkimis-
väärne osa kaitseministeeriumi ja kaitseväe parimatest töötajatest määrati ametis-
se NATO struktuuridesse ja Eesti esindusse NATO juures, siis kujunes töö Eestis
sellevõrra keerulisemaks, et töötajad tuli ka asendada. Ajakava üheks eesmärgiks
nimetati ka NATO kaitseplaneerimise protsessile vastavat planeerimis-, program-
mimis- ja eelarvesüsteemi ning Balti riikide sõjalise koostöö jätkamist.
Ressursiküsimused
Ressursipeatükis käsitleti peamiselt administratiivset laadi küsimusi, mille ees-
märk oli tagada, et Eesti oleks võimeline ellu viima NATO julgeolekuinvesteerin-
gute programmist (NSIP) rahastatavaid projekte ning tasuma osamakseid NATO
ühisrahastatavatesse programmidesse ja eelarvetesse. Lisaks nähti ette õigusaktide
muutmist NATO maksuvabastuse kohaldamiseks.
Julgeolekuküsimused
Eesti kohustus sõlmima kahepoolsed salastatud teabe kaitse lepingud kõigi liitlas-
riikidega. Reformide ajakava heakskiitmise hetkeks oli salastatud teabe kaitse lepin-
gud alla kirjutatud kaheksa NATO liikmesriigiga. Liitumiseelse põhiülesandena
nähti vajadust kehtestada Eestis õigusaktide kogum, mis kataks salastatud teabe
kaitset infotehnoloogilistes süsteemides. Reformide ajakavas kohustuti ka 2004. aas-
ta jaanuariks, s.t aegsasti enne liitumiskuupäeva teostama julgeolekukontrolli
personalile, kes vajas liitumise ajaks juurdepääsu NATO salastatud teabele.
Õigusküsimused
Juriidiliste küsimuste peatükis kinnitas Eesti pool, et ta on liikmesuse tegevuskava
(MAP) protsessi raames juba astunud samme kindlustamaks, et kõik NATO liik-
mesusest tulenevad õiguslikud kohustused saaksid täielikult täidetud. Üksikasjali-
kult loetleti üles need NATO kokkulepped, millega Eesti enda sõnutsi oli valmis
ühinema kuue kuu jooksul pärast Washingtoni lepinguga liitumist, sh Londoni
SOFA leping, NATO teabejulgeoleku leping, kokkulepe kaitseleiutiste saladuse vas-
tastikuse tagamise kohta, aatomiteabealase koostöö leping (nn ATOMAL leping)
ning Pariisi protokolli rakendamine.
