Page 1 - nato_web
P. 1
Noore ministri NATO-aasta
Sven Mikser
Sven Mikser oli kaitseminister 2002–2003.
2001. aasta septembris toimus kataklüsmiline sündmus, mis võinuks kergesti muu-
ta NATO juhtriigi USA julgeolekupoliitilisi prioriteete. See oli 11. septembri terrori-
rünnak. Olin sel päeval Washingtonis koos rühma noorte poliitikute ja riigiametni-
kega NATO kandidaatriikidest, osaledes USA välisministeeriumi külalisprogram-
mis, mis pidi meile tutvustama Ameerika arusaama alliansi tulevikust ja prioritee-
tidest. Mäletan, kuidas üks esimesi mõttekodalasi, kes pärast kaksiktornide kokku-
kukkumist leidis aega meiega kokku saada – see juhtus vist 14. septembril –, ütles
meile nii: see on üks neist hetkedest, kus teil tuleb rääkida mitte sellest, mida Amee-
rika saab teha teie heaks, vaid sellest, mida teie saate teha Ameerika heaks. Unusta-
ge hetkeks see, miks teil on NATOt vaja oma julgeoleku tagamiseks, ja rõhuge
sellele, kuidas teie NATOs saate olla abiks Ameerika julgeoleku tagamisel.
2002. aasta jaanuaris, kui ma Siim Kallase valitsuses kaitseministri kohale asu-
sin, räägiti novembriks planeeritud Praha tippkohtumisest üsna lootusrikkalt kui
laienemistippkohtumisest, ent 11. septembri vari rippus endiselt alliansi kohal.
Eesti jaoks pidi sellest saama NATO aasta – vaatamata uutele asümmeetrilistele
ohtudele, rahvusvahelisele terrorismile ja Afganistani sõjale.
Loetud päevad pärast ametisse astumist, 2002. aasta veebruaris, oli mul esma-
kordselt võimalus külastada läänemaailma julgeolekukogukonna iga-aastast suuri-
mat kokkusaamist, Müncheni julgeolekukonverentsi. Seda Wehrkunde nime all
tuntud üritust Bayerischer Hofi nimelises hotellis väisab uskumatu hulk välis- ja
kaitseministreid ning teisi mõjukaid isikuid NATO-maadest ja mujalt. Kandidaat-
riikide valitsusliikmetele, kel konverentsi pealavale mõistagi asja polnud, andsid
väärika hotelli koosolekutoad ja õllesaalid suurepärase võimaluse lobitööks.
Üks oluline seltskond, kes meile Ameerika poliitikakujundajate kallal tehtava
lobitöö alal väärtuslikku nõu andis, kandis nime USA NATO komitee (ingl k US
Committee on NATO). See oli mõjukatest mõttekodalastest, endistest ja tulevastest
Deputy Assistant Secretary’idest1 ja kaitsetööstuse lobistidest koosnev survegrupp,
1 Deputy Assistant Secretary (DAS) – poolpoliitiline ametipost USA välis- ja kaitseministeeriumis,
eesti k aseministri abi.
Sven Mikser
Sven Mikser oli kaitseminister 2002–2003.
2001. aasta septembris toimus kataklüsmiline sündmus, mis võinuks kergesti muu-
ta NATO juhtriigi USA julgeolekupoliitilisi prioriteete. See oli 11. septembri terrori-
rünnak. Olin sel päeval Washingtonis koos rühma noorte poliitikute ja riigiametni-
kega NATO kandidaatriikidest, osaledes USA välisministeeriumi külalisprogram-
mis, mis pidi meile tutvustama Ameerika arusaama alliansi tulevikust ja prioritee-
tidest. Mäletan, kuidas üks esimesi mõttekodalasi, kes pärast kaksiktornide kokku-
kukkumist leidis aega meiega kokku saada – see juhtus vist 14. septembril –, ütles
meile nii: see on üks neist hetkedest, kus teil tuleb rääkida mitte sellest, mida Amee-
rika saab teha teie heaks, vaid sellest, mida teie saate teha Ameerika heaks. Unusta-
ge hetkeks see, miks teil on NATOt vaja oma julgeoleku tagamiseks, ja rõhuge
sellele, kuidas teie NATOs saate olla abiks Ameerika julgeoleku tagamisel.
2002. aasta jaanuaris, kui ma Siim Kallase valitsuses kaitseministri kohale asu-
sin, räägiti novembriks planeeritud Praha tippkohtumisest üsna lootusrikkalt kui
laienemistippkohtumisest, ent 11. septembri vari rippus endiselt alliansi kohal.
Eesti jaoks pidi sellest saama NATO aasta – vaatamata uutele asümmeetrilistele
ohtudele, rahvusvahelisele terrorismile ja Afganistani sõjale.
Loetud päevad pärast ametisse astumist, 2002. aasta veebruaris, oli mul esma-
kordselt võimalus külastada läänemaailma julgeolekukogukonna iga-aastast suuri-
mat kokkusaamist, Müncheni julgeolekukonverentsi. Seda Wehrkunde nime all
tuntud üritust Bayerischer Hofi nimelises hotellis väisab uskumatu hulk välis- ja
kaitseministreid ning teisi mõjukaid isikuid NATO-maadest ja mujalt. Kandidaat-
riikide valitsusliikmetele, kel konverentsi pealavale mõistagi asja polnud, andsid
väärika hotelli koosolekutoad ja õllesaalid suurepärase võimaluse lobitööks.
Üks oluline seltskond, kes meile Ameerika poliitikakujundajate kallal tehtava
lobitöö alal väärtuslikku nõu andis, kandis nime USA NATO komitee (ingl k US
Committee on NATO). See oli mõjukatest mõttekodalastest, endistest ja tulevastest
Deputy Assistant Secretary’idest1 ja kaitsetööstuse lobistidest koosnev survegrupp,
1 Deputy Assistant Secretary (DAS) – poolpoliitiline ametipost USA välis- ja kaitseministeeriumis,
eesti k aseministri abi.
