Page 6 - nato_web
P. 6
Eesti NATO lugu. 1991–2004
infopuudus. Eesti poistest mõistsid ingliskeelseid käsklusi umbes kolmandik,
kuid kuidagimoodi saadi hakkama ilma tõlgita. Tõlk aga oli näiteks kasutusel
Suurbritannia üksusel – tõlgiti „ameerika keelest” Briti inglise keelde. Kõik õppuse
kulud kandis USA ja eelarve järgi moodustasid need peaaegu 10 miljonit USA
dollarit.
PfP õppustest Eestile olulisimaks võib pidada 1997. aastal Paldiski piirkonnas
toimunud rahvusvahelist õppust „Baltic Challenge ’97”, mis toimus „PfP vaimus”.
Õppuse algataja oli USA, kuid Eesti esialgne seisukoht ei olnud sugugi positiivne.
Kui vastav sõnum läks käsuliini pidi ülespoole, tuli esialgu tagasi negatiivne vastus.
Otsus muutus, kui saadi aru selle õppuse poliitilisest ja sõjalisest mõjust. Lõpp-
kokkuvõtteks toimus õppus USA juhtimisel ja üle 2000 USA, Põhjamaade ja Balti
riikide sõjaväelase osalusel. Õppuse stsenaariumi järgi harjutati põhiliselt põgenike-
laagrisse toodava humanitaarabi transpordi tagamist õhu-, maa- ja mereväe osa-
võtul. Abi saabus Paldiskisse laevade ja lennukitega, maaväe ülesandeks oli abi vas-
tu võtta, seda hoida ja valvata. Eesti osales pataljonisuuruse üksusega, kuhu kuulu-
sid ka staabiohvitserid. Ohvitserid said hea staabijuhtimise kogemuse, sest senine
oli vaid BALTBATi kaudu saadud rühma ja kompanii tasemel. Tegemist on siiani
suurima rahvusvahelise maaväeõppusega, mis on Eesti territooriumil toimunud.
Kokkuvõtteks võib küsida, mis on sellest ajast muutunud. Täna ei räägi me küll
koostöövõime eesmärkidest, vaid võime-eesmärkidest; tegutsemise raamistik
ei ole PfP ega PARP, vaid NATO kaitseplaneerimise protsess, millega Eesti riigi-
kaitse planeerimine on otseselt seotud. Kuid paljude selle elementide taga olev
loogika tuleks ka tänastele kaitseplaneerijatele 1990. aastate teemasid sirvides
tuttav ette. Seega võib kokkuvõtteks öelda, et rahupartnerlusprogramm valmistas
meid alates 1994. aastast samm-sammult järjest koostöövõimelisemaks NATO
struktuuride ja liitlasriikidega. Täna meil ei ole enam individuaalset koostöö-
programmi NATOga, täna meie olemegi NATO.
infopuudus. Eesti poistest mõistsid ingliskeelseid käsklusi umbes kolmandik,
kuid kuidagimoodi saadi hakkama ilma tõlgita. Tõlk aga oli näiteks kasutusel
Suurbritannia üksusel – tõlgiti „ameerika keelest” Briti inglise keelde. Kõik õppuse
kulud kandis USA ja eelarve järgi moodustasid need peaaegu 10 miljonit USA
dollarit.
PfP õppustest Eestile olulisimaks võib pidada 1997. aastal Paldiski piirkonnas
toimunud rahvusvahelist õppust „Baltic Challenge ’97”, mis toimus „PfP vaimus”.
Õppuse algataja oli USA, kuid Eesti esialgne seisukoht ei olnud sugugi positiivne.
Kui vastav sõnum läks käsuliini pidi ülespoole, tuli esialgu tagasi negatiivne vastus.
Otsus muutus, kui saadi aru selle õppuse poliitilisest ja sõjalisest mõjust. Lõpp-
kokkuvõtteks toimus õppus USA juhtimisel ja üle 2000 USA, Põhjamaade ja Balti
riikide sõjaväelase osalusel. Õppuse stsenaariumi järgi harjutati põhiliselt põgenike-
laagrisse toodava humanitaarabi transpordi tagamist õhu-, maa- ja mereväe osa-
võtul. Abi saabus Paldiskisse laevade ja lennukitega, maaväe ülesandeks oli abi vas-
tu võtta, seda hoida ja valvata. Eesti osales pataljonisuuruse üksusega, kuhu kuulu-
sid ka staabiohvitserid. Ohvitserid said hea staabijuhtimise kogemuse, sest senine
oli vaid BALTBATi kaudu saadud rühma ja kompanii tasemel. Tegemist on siiani
suurima rahvusvahelise maaväeõppusega, mis on Eesti territooriumil toimunud.
Kokkuvõtteks võib küsida, mis on sellest ajast muutunud. Täna ei räägi me küll
koostöövõime eesmärkidest, vaid võime-eesmärkidest; tegutsemise raamistik
ei ole PfP ega PARP, vaid NATO kaitseplaneerimise protsess, millega Eesti riigi-
kaitse planeerimine on otseselt seotud. Kuid paljude selle elementide taga olev
loogika tuleks ka tänastele kaitseplaneerijatele 1990. aastate teemasid sirvides
tuttav ette. Seega võib kokkuvõtteks öelda, et rahupartnerlusprogramm valmistas
meid alates 1994. aastast samm-sammult järjest koostöövõimelisemaks NATO
struktuuride ja liitlasriikidega. Täna meil ei ole enam individuaalset koostöö-
programmi NATOga, täna meie olemegi NATO.
