Page 5 - nato_web
P. 5
Kaitsevägi ja rahupartnerlusprogrammi algus
Rahuoperatsiooni stsenaariumide läbimängimine õppusel „Baltic Challenge ’97”.
Foto: T. Boltowski.
51 inimest. Eesmärk oli viia rahvusvaheline kogemus vanemallohvitseride kaudu
laiali kaitseväe kõikidesse üksustesse, mitte jätta seda ühte üksusesse. Konkurss
õppusel osalemiseks oli väga tihe ja ettevalmistus põhjalik (sisaldas mh ka lange-
varjuhüppeid). Eesti rühm tegi õppusel osalemiseks isegi spetsiaalse rühmalaulu.
Õppusele transportis meie üksuse ja ohvitserid USA sõjaväe lennuk C-141: Tal-
linnast võeti lennukisse eestlased, edasi sõideti Riiga ja võeti peale lätlased ning
see-järel jätkus lend juba üle ookeani otse õppuse toimumispaika Louisianas.
Augustikuumuses, mis kohati küündis 40 C kraadini, harjutati liikumist vae-
nualadel, miiniväljade ja takistuste ületamist, vaatlus- ja kontrollpostide rajamist,
konvoide eskortimist ning humanitaarabi edasitoimetamist. Õppuse avas USA
kaitseminister William Perry ja kohal oli ka Eesti kaitseväe juhataja kindral
Einseln. Tempo õppusel oli väga pingeline, korraldajad olid ettevalmistamisega kõ-
vasti vaeva näinud. Reaalsust lisas paukpadrunitega laskmisele süsteem, mis kasu-
tab relva külge kinnitatud laserkiire saatjat ning kiivri ja rakmete külge kinnitatud
andureid, mis reageerivad laserkiire tabamuse korral ja blokeerivad tabamuse saa-
nud võitleja relva. Samuti pakkusid mõjusat vaatepilti ligi 300 näitlejat, kes mängi-
sid tõetruult kohalikke elanikke. Võib arvata, et õppuse üks eesmärke oli näidata
endistele idabloki riikidele, et sõjategevus pole ainult püssilaskmine, vaid tuleb
osata ka kaitsta kohalikke elanikke – mida mõned aastad hiljem ise reaalsetes
NATO/PfP rahuvalveoperatsioonides tunda ja näha saime. Kõige suuremaks prob-
leemiks sellel ühisõppusel oli keelebarjäär. Sellest tekkisid arusaamatused ja
Rahuoperatsiooni stsenaariumide läbimängimine õppusel „Baltic Challenge ’97”.
Foto: T. Boltowski.
51 inimest. Eesmärk oli viia rahvusvaheline kogemus vanemallohvitseride kaudu
laiali kaitseväe kõikidesse üksustesse, mitte jätta seda ühte üksusesse. Konkurss
õppusel osalemiseks oli väga tihe ja ettevalmistus põhjalik (sisaldas mh ka lange-
varjuhüppeid). Eesti rühm tegi õppusel osalemiseks isegi spetsiaalse rühmalaulu.
Õppusele transportis meie üksuse ja ohvitserid USA sõjaväe lennuk C-141: Tal-
linnast võeti lennukisse eestlased, edasi sõideti Riiga ja võeti peale lätlased ning
see-järel jätkus lend juba üle ookeani otse õppuse toimumispaika Louisianas.
Augustikuumuses, mis kohati küündis 40 C kraadini, harjutati liikumist vae-
nualadel, miiniväljade ja takistuste ületamist, vaatlus- ja kontrollpostide rajamist,
konvoide eskortimist ning humanitaarabi edasitoimetamist. Õppuse avas USA
kaitseminister William Perry ja kohal oli ka Eesti kaitseväe juhataja kindral
Einseln. Tempo õppusel oli väga pingeline, korraldajad olid ettevalmistamisega kõ-
vasti vaeva näinud. Reaalsust lisas paukpadrunitega laskmisele süsteem, mis kasu-
tab relva külge kinnitatud laserkiire saatjat ning kiivri ja rakmete külge kinnitatud
andureid, mis reageerivad laserkiire tabamuse korral ja blokeerivad tabamuse saa-
nud võitleja relva. Samuti pakkusid mõjusat vaatepilti ligi 300 näitlejat, kes mängi-
sid tõetruult kohalikke elanikke. Võib arvata, et õppuse üks eesmärke oli näidata
endistele idabloki riikidele, et sõjategevus pole ainult püssilaskmine, vaid tuleb
osata ka kaitsta kohalikke elanikke – mida mõned aastad hiljem ise reaalsetes
NATO/PfP rahuvalveoperatsioonides tunda ja näha saime. Kõige suuremaks prob-
leemiks sellel ühisõppusel oli keelebarjäär. Sellest tekkisid arusaamatused ja
