Page 5 - nato_web
P. 5
Intervjuu Johannes Kerdiga

Kindralleitnant Johannes Kert 8. aprillil 2004 Eesti esindajana NATO Sõjalise Komitee laua taga.
Foto: NATO.

Asusite Eesti sõjalise esindajana NATO juures (MILREP) tööle 2002. aastal, s.o kaks
aastat enne ametlikku liitumist, ning olite selles ametis kuni 2008. aastani. Kuivõrd
erines pilt, mis Teile Brüsselis avanes, sellest NATOst, mida te lootsite kohata?

Minu algsed ootused NATO suhtes olid tõepoolest suuremad kui tegelikkus. Es-
malt jäi arusaamatuks see, et uutele liitunud riikidele, sh Balti riikidele ei koosta-
tud kaitseplaane. NATOs valitses soov Venemaad mitte ärritada ja see oli nõnda
kuni aastani 2007. Kui president Putin taandas Venemaa Euroopa tavarelvastuse
piiramise lepingust ning korraldas 2008. aastal sõjalise avantüüri Gruusias – alles
siis hakkas NATO mõistma, et Venemaa ei ole muutunud, vaid on jätkuvalt impe-
rialistlike kavatsustega riik, kes ei häbene oma eesmärkide saavutamiseks kasutada
sõjalist jõudu ka Euroopas. Alles siis hakati Balti riikide kaitsmist võtma tõsiselt ja
koostama kaitseplaane. Kogu NATO kaitsetemaatikale laiemalt vaadates on prob-
leem see, et NATO planeerimise aluseks olev ohupilt koostatakse mõnel juhul rii-
kidevahelise poliitilise kompromissina.

Halb üllatus oli aeg, mis kulus NATO kiirreageerimisüksuse (NRF) Pakistani
maavärina kahjustuste likvideerimisele appisaatmiseks. Kaks ja pool nädalat vaiel-
di NATO laua taga terminite üle, samal ajal kui inimesed selles piirkonnas surid ja
kannatasid. Kaks ja pool nädalat! Poliitilise otsuseni jõudmine võib NATOs väga
   1   2   3   4   5   6