Page 6 - nato_web
P. 6
NATO ja Ameerika eestlased
üleskutse 50 tuntud ameeriklase allkirjaga. Ta tuli isegi Balti ühiskomitee büroos-
se, kus püüdis meid veenda, et Balti riikide liitumine NATOga võib tuua Venemaal
võimule „ekstremistid”.
Samal konverentsil hoiatas mõni kõneleja, et „tugev Balti lobi Washingtonis”
võibki viia Balti riigid NATOsse. Teised soovitasid õppida Ameerika baltlastelt,
kuidas teha tõhusat lobi. Üllatusena leidsime 18. augusti 2001 Venemaa ajalehest
Nezavissimaja Gazeta väite: „Järgmise aasta USA Kongressi valimised võivad kii-
rendada Balti riikide liitumist NATOga Balti lobi tugeva asendi tõttu USAs.”
Meid kõiki üllatas aga president Clinton, kui pärast esimese NATO laienemis-
vooru teostumist selgus, et järgmine voor jääb tema järglasele. Nii kuulus lõpp-
akord vabariiklasest presidendile George W. Bushile, kes haaras kinni NATO laie-
nemise küsimusest niipea, kui oli 2001. aasta jaanuaris saanud Valgesse Majja. Ta
oli seda lubanud oma valimiskampaania ajal.
Pärast NATO Praha tippkohtumist, millel esitati NATO liitumiskutsed seitsme-
le riigile, külastas president Bush Vilniust ja pöördus oma sõnavõtus kõigi Balti rii-
kide poole. 23. novembril 2002 kinnitas ta: „... See on suur päev Leedu ja Balti aja-
loos, NATO ajaloos, vabaduse ajaloos. /---/ Ei enam Müncheneid, ei enam Jaltasid.
/---/ Leedu, Läti ja Eesti rahvad ei jää enam kunagi üksi...”
Balti ühiskomitee ja Ameerika eestlaste eesmärk oli täitunud.
üleskutse 50 tuntud ameeriklase allkirjaga. Ta tuli isegi Balti ühiskomitee büroos-
se, kus püüdis meid veenda, et Balti riikide liitumine NATOga võib tuua Venemaal
võimule „ekstremistid”.
Samal konverentsil hoiatas mõni kõneleja, et „tugev Balti lobi Washingtonis”
võibki viia Balti riigid NATOsse. Teised soovitasid õppida Ameerika baltlastelt,
kuidas teha tõhusat lobi. Üllatusena leidsime 18. augusti 2001 Venemaa ajalehest
Nezavissimaja Gazeta väite: „Järgmise aasta USA Kongressi valimised võivad kii-
rendada Balti riikide liitumist NATOga Balti lobi tugeva asendi tõttu USAs.”
Meid kõiki üllatas aga president Clinton, kui pärast esimese NATO laienemis-
vooru teostumist selgus, et järgmine voor jääb tema järglasele. Nii kuulus lõpp-
akord vabariiklasest presidendile George W. Bushile, kes haaras kinni NATO laie-
nemise küsimusest niipea, kui oli 2001. aasta jaanuaris saanud Valgesse Majja. Ta
oli seda lubanud oma valimiskampaania ajal.
Pärast NATO Praha tippkohtumist, millel esitati NATO liitumiskutsed seitsme-
le riigile, külastas president Bush Vilniust ja pöördus oma sõnavõtus kõigi Balti rii-
kide poole. 23. novembril 2002 kinnitas ta: „... See on suur päev Leedu ja Balti aja-
loos, NATO ajaloos, vabaduse ajaloos. /---/ Ei enam Müncheneid, ei enam Jaltasid.
/---/ Leedu, Läti ja Eesti rahvad ei jää enam kunagi üksi...”
Balti ühiskomitee ja Ameerika eestlaste eesmärk oli täitunud.
