Page 6 - nato_web
P. 6
Eesti NATO lugu. 1991–2004
protseduuride koostamisele. Hädaolukorraks valmisoleku seaduse jõustumisel
2001. aastal lisandusid eesmärkidena veel rahvusvahelise koostöö arendamine,
protseduuride väljatöötamine koostööks kaitseväe ja Kaitseliiduga.
2) Kriisireguleerimise töökeskkonna väljaehitamine ja arendamine Päästeame-
tis. Lisaks füüsilise töökeskkonna rajamisele Erika tänavale nägi see punkt ette ka
struktuurimuudatust. Kriisireguleerimise osakond ja juhtimiskeskus liideti ning
moodustati kriisireguleerimiskeskus. NATOga liitumiseks oli moodne kriisiregu-
leerimise töökeskkond valmis ning see on tänaseni kasutusel nii koolituste, õppus-
te kui ka reaalsete kriisiolukordade lahendamiseks. Erika tänaval on tänaseni ka
valitsuse kriisikomisjoni tööruum.
3) Eesti päästemeeskonna arendamine eesmärgiga saavutada 2005. aastaks
40-liikmelise meeskonna valmisolek asuda rahvusvahelistele missioonidele
24–48 tunni jooksul ning võime töötada kriisipiirkonnas iseseisvalt kaks nädalat.
Lisaks oli eesmärk 160-liikmelise reservi moodustamine. Veel nähti ette Eesti
päästemeeskonna lao ehitamine Kosele koos varustuse ja tehnika hooldamise ruu-
midega. Tänaseks on sellest väljakujunenud moodne Päästeameti logistikakeskus.
4) Päästeameti demineerimiskeskuse arendamine. Selleks soetati mitmesugust
erivarustust, toimus personali väljaõpe ja täiendkoolitus Saksamaal ning õpetati
välja pommikoerad.
5) Ametnike ettevalmistamine koostööks NATOga ja töötamiseks NATO
struktuurides.
Kaitseministeerium toetas Päästeameti eesmärkide saavutamist PfP jaoks mõel-
dud vahenditest. Õigupoolest poleks ilma selleta kuhugi jõutud. Näiteks 2002. aas-
tal eraldati PfP eelarvest Päästeametile 2 623 000 krooni. 2003. aastal oli toetus
veelgi suurem. Eraldi teema on kriisireguleerimise töökeskkonna väljaehitamine ja
arendamine. Täna mäletavad vähesed, et moodne kriisireguleerimise töökeskkond
Erika tänaval valmis just NATOga koostööks mõeldud ning kaitseministeeriumi
eelarves olnud PfP vahendite toel. Võib öelda, et mitmes valdkonnas olid need aas-
tad rahalises mõttes parimad. Pärast NATOga liitumist ei suudetud eelarvet samas
mahus hoida ning mõningates punktides on tagasiminek olnud märgatav.
* **
1990. aastate teisel poolel toimus Eestis kiire liikumine ennetava (proaktiivse)
kriisireguleerimise suunas ning siirdeperioodi lõpuks kriisireguleerimise valdkon-
nas võib lugeda aastaid 2002–2003. Kriisireguleerimise arenguloos oli hädaolukor-
raks valmisoleku seaduse jõustumine ning selle rakendamine 2001.–2002. aastal
oluline teetähis. Sellega sai õigusloome esimene ring täis ja kogu kriisireguleerimi-
se tegevus professionaliseerus.
protseduuride koostamisele. Hädaolukorraks valmisoleku seaduse jõustumisel
2001. aastal lisandusid eesmärkidena veel rahvusvahelise koostöö arendamine,
protseduuride väljatöötamine koostööks kaitseväe ja Kaitseliiduga.
2) Kriisireguleerimise töökeskkonna väljaehitamine ja arendamine Päästeame-
tis. Lisaks füüsilise töökeskkonna rajamisele Erika tänavale nägi see punkt ette ka
struktuurimuudatust. Kriisireguleerimise osakond ja juhtimiskeskus liideti ning
moodustati kriisireguleerimiskeskus. NATOga liitumiseks oli moodne kriisiregu-
leerimise töökeskkond valmis ning see on tänaseni kasutusel nii koolituste, õppus-
te kui ka reaalsete kriisiolukordade lahendamiseks. Erika tänaval on tänaseni ka
valitsuse kriisikomisjoni tööruum.
3) Eesti päästemeeskonna arendamine eesmärgiga saavutada 2005. aastaks
40-liikmelise meeskonna valmisolek asuda rahvusvahelistele missioonidele
24–48 tunni jooksul ning võime töötada kriisipiirkonnas iseseisvalt kaks nädalat.
Lisaks oli eesmärk 160-liikmelise reservi moodustamine. Veel nähti ette Eesti
päästemeeskonna lao ehitamine Kosele koos varustuse ja tehnika hooldamise ruu-
midega. Tänaseks on sellest väljakujunenud moodne Päästeameti logistikakeskus.
4) Päästeameti demineerimiskeskuse arendamine. Selleks soetati mitmesugust
erivarustust, toimus personali väljaõpe ja täiendkoolitus Saksamaal ning õpetati
välja pommikoerad.
5) Ametnike ettevalmistamine koostööks NATOga ja töötamiseks NATO
struktuurides.
Kaitseministeerium toetas Päästeameti eesmärkide saavutamist PfP jaoks mõel-
dud vahenditest. Õigupoolest poleks ilma selleta kuhugi jõutud. Näiteks 2002. aas-
tal eraldati PfP eelarvest Päästeametile 2 623 000 krooni. 2003. aastal oli toetus
veelgi suurem. Eraldi teema on kriisireguleerimise töökeskkonna väljaehitamine ja
arendamine. Täna mäletavad vähesed, et moodne kriisireguleerimise töökeskkond
Erika tänaval valmis just NATOga koostööks mõeldud ning kaitseministeeriumi
eelarves olnud PfP vahendite toel. Võib öelda, et mitmes valdkonnas olid need aas-
tad rahalises mõttes parimad. Pärast NATOga liitumist ei suudetud eelarvet samas
mahus hoida ning mõningates punktides on tagasiminek olnud märgatav.
* **
1990. aastate teisel poolel toimus Eestis kiire liikumine ennetava (proaktiivse)
kriisireguleerimise suunas ning siirdeperioodi lõpuks kriisireguleerimise valdkon-
nas võib lugeda aastaid 2002–2003. Kriisireguleerimise arenguloos oli hädaolukor-
raks valmisoleku seaduse jõustumine ning selle rakendamine 2001.–2002. aastal
oluline teetähis. Sellega sai õigusloome esimene ring täis ja kogu kriisireguleerimi-
se tegevus professionaliseerus.
